Vaba eestlane , November 19, 1987

              tk. 2 EESTLANE nelja
Nr. 86
VABADE EESTLASTE HMm
O/U Yaba Eestlane,/ .
Ä Willowdale Ave., WilloWdale, Ont. M2N
FÜBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd:
A Willowdde Ave., W i l l o \ ^^
Toimeviise kdlee^ Arro, Heino •Jõe, Olev Träss;;: /
Telefonid: toimetus 733-4550^ talitus ^tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 7334551 avatud e š ^ reedeni 9—3-ni:
Episoodi aastast 1945 v
9
hundi ajaloolane
leidis sinna puutuvad
aastas 534.^ ja
kulu — vastavalt $ 111.
:Teipt
$44.r-^ ja veerandaastas $23.—
vastavalt — ÜSA $115.-
$140.-nv'$75.-vm^
Aadressi muudatus $ 1
t: aastas
posti ja
,• $32
laastas
hinnad
lind 750.
üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6.50.
Kuiüutiisi võetakse vastu nädala esiniesse ajalehte
honüii. kella lO-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip. ^homm. kella
lOrni.yäUaspool tööaega;
Otsides hoopis mic
sattus tenia si 1 made alla
telegramm 22. juulist 1945, mis
tegelikult oli korraldus Eisen-höweri
peakorterist USA sõ-javäevõimudele
Taanis. Kästi iga
hinna eest takistada kellegi
Bfodkini-nimelise mehe tegevust.
Brodkin oli venelane ja püüdis
Taanis nieelitada balti sõjavange
japõgenikkeN. Liitu tagasi pöör-duiiia.
Harisike Perspnit hakkas
asi huvitama ja ta püüdis asjale
lähemat selgust saada.
Ajaloolane toonitas, et kapten
Brodkiniülesäridel Taanis oli suur
sarnaisus survega^ mida avaldasid
N. Liidu võimud parast sõda
Rootsile, eesmärgiga toime panna
vi
aastapäev Moskva Wnasel V
jakiil 7. hovenibril oli välispidi­selt
umbes samasugune nagii
kõik varematel aastatel seÄ
loimüriüd pidustused: Lenini
|!iaüsoleumi ülemisele tribüüni­le
kogunesid üksteise järde all­maailma
saadikutele^ sarnane-ypd.
poliitbüroo liikmete ja
n^ndfi lähemate käsualuste tont­likud
kujud, all väljakul müri­sesid
värske värvi järele
lõhnavad tankid, raketid ja teis­ed
sõjainasmad, võimukandjate
pilkude eest marssisid mööda
tüliuutesse vormidesse rõivasta­tud
pikast rividrillist vaevatud
ja kivistunud nägudega sõdurite
ja madruste sirged read ja iieile
järgnesid sadade punalippude
lehvides käsu korras kolto
tud tavalised kodanikud, kõigU
huuttel ühe standardi järele yäl-javoolitud
naeratused ning käes
varem nähtud loosungite ja
poliitbÜE^o,,pühakute'^ pilti
asemel õhupallide Selline pilt
avanes nendele pilkudele, kes
jäjgisid läänemaaibna televisi-oonisäadetest
üksikuid stseene
ftinasel Väyakul to
toobr!revolutsiooni juübeliaas-
^tapäevast.;\-;--:i; C
Kuid see õli ainult pidustuste
üks, väline külgj mis <M
mõeldud kommunistliku süstee­mi
reklaamimiseks mi sise- kui
välispoliitiliseks tarviduseks,
väliste Poljomkini kulissi-taga
eksisteeris aga karm
tcielisus: N. pidiis esile kerki­nud
probleemid, mis põle tõe­näoliselt
kunagi vareiii olnud nii
sügavad, kaugeleulatuvad ja
kogu süsteemi haaravad kui
liraegüsel sHiömendiL^^^^^
lidus, teistes kommunistlikku-es
riikides kui ka demokraatli­kus.
Aiaailmas ei kahelda e^
et Kremli kõige kõrgem vounü^^
kanduja kõmmunistMku partei
peasekretär Mihhail Gõrbat-shõv
on jõudnud oma glasnosti
ja perestroika rakendamise pro­bleemidega
raskustesse ja tee-
Iahkniele,mpler võivad oH^
väga kaugeleulatuvad tagjyärj-ed
mitte ainult ^^^^^^^^M
rahvastele vaid kogu jna^^
Põhiliselt on küsimus ^ vaata^
miata läänemaailma paljude
veesegamise
5 vaga
shõvi eesmärgiks ei ole midagi
muud kui kommunistliktm
süsteemi raamides rahvalt
suurema tööpsinuse välja
pressimine. Siin ei õle tegemist
ega dogmaatiliste
. Kuid • Gorbat-:
^ et praegusest majan­duslikust
ummikust . v ä l ­japääsemiseks
ei aita üknes nõu­kogude
tööliste äratuskella üles-ärkamine
hommikul kella nelja­le,
vaid selleks vajatakse ka
kapitalistliku maailma abi; Kui
mgyanduselu ümberõrganiseeri-mihe^
perestroika ---;õn
•dud peamiselt sis^
tarvidusekš,.sils:avalikustamisel
— glasnostil — on palju laialda­sem
eesmärk. See peab jätma
välismaaihnale mulje, et N . Liit
läheb nüüd vastu hoopis uuele
demokraatlikule^ajärgule, kus
tunnistatakse minevikus tehtud
eksimusi ja astutakse samme
tehtud vigade parandamiseks.
Kuid oktoobrirevolutsioon!
juubelipidustuste raamides pee­tud
kõnedest ja neiide järelka­jadest
selgub, et kommunistliku
partei konservatiivsema hoiaku­ga
jä dogmadie küljes rippuv
ei ole valmis lubama ega
erima mingisuguseid
muudatusiiga uuendusi senised
• isegi
andmist''; Surveavalduste tule­mused
olid aga mõlemas riigis
erinevad. Miks?
Asjal oli seos
olukorraga Põhjalas pärast s
Taani oli sõdiya riigina olnud
okupeeritud ja kuulus seega
iääneliitlžtete perre. Ja kuna
lääneliitlased ei andnud baltlasi
välja, siis ei teinud seda ka
taanlased.
Neutraalse Rootsis osas oldi
siin aga sunnitud võtma arvesse
uut jõudude tasakaalu Euroopas,
arvestama N . Liiduga just selles
küsimuses. Tegemist oli N . Liidu
katsega Rootsit testida. Kas Root­si
oleks olnud sunnitud baltlaste
väljaandmisega nõustuma?
Tegemist on puHta spekulatsi­ooniga,
märgib ajaloolane. Kui
Rootsi poleks väljaandmist
teostanud; oleks olnud täiesti
võimaluste piirides, et ,N. Liidul
oleks esinenud teisi ja palju
pakilisemaid ülesandeid. Suur­võim
tahtis lihtsalt kontrollida,
kuivõrd kohandatav oli väikevõini
Rootsi pärast sõda. Euroopas oli;
ju Saksamaa võimütegurina kadu­nud,
kusjuures asemele oli tulnud
N. Liit. Mis siis õieti il
Taanis?
ijndralDwight Eisenhowerr Baltlasi Taanist tagasimeeli^
vene kapteni tegevust tuleb iga hinna eest takistada! B on
ülemjuhataja Eisenhower (äärmine vasakul) ins-teerimas
rinnet kusagil Saksamaa- varemetes a. 1945»
n
vaätamMa sellele^ et Gorbat-shov
on — eriti viimasel ajal ~-
liikunud väga ettevaatlikult oma
uuenduste rakendamisel.
Selgub, et partei peaideotoog
JegorLiptshoy, keda peetakse
Kremli võimuredelil Gorbatsho-vi
järele teiseks meheks, ei taha
sellega kuidagi nõustuda, et
kritiserib Stalinit ja
soosik, kelle ta oli toonud ühest
väikesest linnast Moskvasse ja
upi-anud ta partei poliitbüroo
liikijedandidaadi kohale^ Gor-batshovil
ei olnud valikut — ta
nõustus partei juhtkonna nõüd-mL^
ga, et Jeltsin tuleb oma
kohalt vallandada ja
roost eemaldada.
Vastavalt partei
valitsJevätele meeleoludele oli ka
Gorbatshovl oktoobrirevolutsi^
ooni juubeliaastapäeva kõne
tunduvalt tagasihoidlikum ja
reserveeritum kui seda lääneriik
ydes oodati, seda eriti partei
poolt minevikus tehtud vigade
süurrvigü.-
Gorbatshovile^ on kindlasti
veelgi häirivam j et teda ei kriW^
seerita mitte ainult partei kon­servatiivsetest
vaid ka ultralibe­raalsetest
ridadest. Kiyukaks
näiteks siin oli Moskva
sel. 'Gorbatshov lasi oma kõne
küll lendu Stelini ohvrite
ja Trotski nimed.
kuid mitte nende
vaid nende kritiseerimiseks
tel
Episood, mis valgustab seda
suhteliselt hästi, leidis aset 1946.
a. veebruaris, mil ühest
põgenikelaagrist leiti maasse
kaevatud Saksa vorme ja
aumärke. Politsei oli sunnitud
alustama juurdlust, kusjuures
avastati, et umbes viiekümnel
, isikul esines n.ö.,,minevik Saksa
teenistuses". Taanis oli umbes
6 000 baltlast ja neist oi id väga
vähesed olnud sõjaväelased. Kui
balti sõdurid ja eraisikud saabusid
Taani, võtsid nad lihtsalt vormid
maha. -V •••'y
Talitusviis iseenesest oli
huvitav, sest see tohtis toime tulla
ka Rootsis — ühe landsfiskali
hoolitsusel .Viimane leidis, et ta
toimis valesti, ent oli teisest kül­jest
veendunud, et paljusid baltlasi
oli sundmobiliseeritud Saksa
raamides need mehed tegutse­sid,
oli põhiliselt terve. Samad
mõtted tungivad esile ka Gor­batshovl
poolt hiljuti kirjutatud
raamatus , ,Perestroika: Uued
mõtted meie maale ja meie mäa-
• ilmale'^::'; /^^
, ; Mib^
nüd oma uutmisprotsessi aren­damisel
punktini^ kus partei
konservatiivid teevad talle isegi
takistusi kolge kosmeetüisema
iseloomuga reformideks, kartes,
et peasekretär kaldub
partei ideoloogiast ja
looma mingisugust uut tundma­ta
maailma, kus kommunist ei
enam võimumees ega privl-
;ud seisuse liige. Tegeli­kult
ei oleks neil seda BJõhii
karta, sest alles 29. sei
keskkomitee koosolekul
Gorbatshovile ette,^^^ e^^^^^
teosta oma reforme küllalt
yirelt ja põhjalikult ning vilje­leb
isikukultust; Jeltsini krütika
oli Gorbatshovile üllatuseks.
Kui läänemaailmas lõodel
Görbatshovarvustab oma kõnes
nõukogude tsentraalse planeeri-nuise
ja kolhooside süsteemi,:siis
ka sedaei
9.9
£6
nevi
likud jä sihitud isikute kui sellis­te
vastu, kuid samal ^al andis
^ ta mõista, et see süsteem,
ühele Prantsusmaalt saatnunud
koostöögrupjle: ^Uutmine peab
lahendama ja kõrvaldama koik
kogunenud probleemid ja vastu­olud^
andma Sotsialismile uut
jõudu rahva huvides sotsialistli­kest
väärtustest lähtudes . . .
Need, kes hellitavad lootust, et
demokraatia ja uutmine vnvad
sotsiaalse ja poliitilise pöördeni
Nõukogude Ludus, ekš^ad.M
sugused ootused on asjatud."
Ko A .
armeesse. Seda toonitasid ka
lääneliitlased. Ülemjuhatus oH
andnud sanktsioonid, et nii tuli
toimida, kusjuures ühtaegu
hävitati ka tõendid võimaliku sõ-jaroimafluse
kohta. Oleks see aga
aidanud Rootsis?
Pole võimatu, et paljud neist
Rootsis, kes said oma vormtet
lahti, assimileerusid 30 000-ndest
balti eraisikust koosneva grupiga, .
kes saabus siia sõja ajal. Taanis
esinenud vahejuhtum esitas teatud
tähelepanu, muuhulgas taani
ajalehes , ,Soeialdemokraten",
mis pealkirjastas vastavat artiklit
^,Fantastilised aföärid põgenikega
Faxebärpladsis" (asula Själlandi).
Huvitav on asjaolu, et artikke
ilmus aegapikka nähtavale ka
vene ajakirjanduses 3. märtsil,
kusjuures otseselt viidatakse
,,Socialdemokrateni" artiklile.
Venelased avaldasid oma artik­lites
lootust, et SS-lased ~ selline
oli nende väljendus — lahutatakse
ülejäänud põgenikest ja hoitakse
pideva valve jall. Väärib
tähelepanu, et venelaste seisukoht
oli äärmiselt mõõdukas, märkis
Hansike Persson. Näiteks ei
nõutud mingil viisil nn. SS-laste
tagasisaatmist Baltikumi.
Võib-olla saab seda tõlgitseda
ka\nii, et venelaste vastu ei olnud
ainuüksi väike Taani, vaid ka
lääneliitlased. Ilmselt ongi see
tõlgitsus õige, oletas lõpuks
ajaloolane. ;
Mis sai kapten Brodkinist, ei tea
keegi. Mis aga puutub taanlaste
seisukohavõttu baltlaste väljaand­mises,
siis kehtisid.üldiselt ing­laste
tõekspidamised. Ja viimased
omakorda tuginesid Jalta-» lep­ingule
. Selles kinnitati, et kedagi
ei anta vastu ta tahtmist välja, kui
just pole tegemist N. Liidu
kodanikega.
Taanis viibivate baltlaste puhul
ei tahtnud taanlased mingil
tingimusel äratada tähelepanu —
mäletati ju M^^ baltlaste väl­jaandmist
Rootsist. Baltlaste
küsimuses nianööverdati seega
• •/
•
I
B •
y
Nr. 86
Kanada üldsusele oli suurel
üllatuseks kui pärst Queb(
separatistide partei endise jul
Rene Levesque'i surma asti
parteijuhi kohalt tagasi ka tei
järeltuleja Pierre Ma
Johnson. 41-aastane Johnsc
mainis, et ta ei loobu mitj
ainult Parti Quebecoisi juhi k|
hast vaid lahkub ka Quebi
provintsi parlamendist. Poliil
lisest elust tagasitõmbumij
põhjusena tõi Johnson ette,
tal on võimatu juhtida parteij
kelle liikmed võitlevad laki
matult omavahel Quebeci su^
räänsuse ja iseseisvuse küsimi
pärast ning atakeerivad pidevj
ka parteijuht!, kes ei ole ühe
teise poole meele järele.
Kui Levesque parteijuhi
hast kaks aastat tagasi loobi
siis pärandas ta oma järglasi
Johnsonile partei, mis oli täi<
kult lõhestatud: osa pai
liikmeist pooldasid kiiret te^
setnist Quebeci provintsi lahi
löömiseks Kanadast, kuna
sed olidettevaatlikuma ja tal
sshoidliküma liini toetajad, k{
eesmärgiks oli küll Quebeci
seisvaks kuulutamine, kuid
lükkasid selle drastilise sai
läbiviimise kaugemale tulevij
le. Johnson kuulus pai
mõõdukasse tiiba ja langes n
pärast Levesque'! surma rj
kaalide lakkamatute rünnal
ohvriks. Partei 23-lnkmc
parlamendigrupi „kõya/ lij
pooldajad süüdistasid
passiivsuses ja partei eesma
de hülgamises ja nii kü|
kiirelt kategooriline nõudi
Jõhnsoni kõrvaldamisekj
tema asemel uue juhi va|
Johnsoni lahkumine
Qubecoisi juhi kohalt ja
ümber tekkinud poleei
laseb oletada, et ideed Qu<
Kanadast lahkulöömiseks js
seisvaks kuulutamiseks ei
kaugeltki surnud vaid et h
mehi ja naisi, kes neid mi
edasi arendavad ja lai<
hulkade keskel propageerib
Partei juhtivates rin}
dades kerkis kohe pi
Johnsoni lahkumist üles
järglase küsimus
tugevamate kandidaati
nimetatakse kahte mees
LevesqueM endise vali]
finantsministrit Ji
Parizeau'd jä sama valitsul
dist väliskaubanduse mii
Bernard Landry't. Mõlei
tuntud ägedate separatisti
kuid asjatundjate arj
puuduvad neil praeguses
korras väljavaated separi
ke ideedega partei populaj
tõstmiseks.
Quebecis viimastel pro|
valimistel võimule tulnui
raalide partei juhtkond ei
peaminister Robert Boun
on veendunud, et liberaaj
ole lähemal ajal vaja
separatistidelt konkurenti
kui Bourassal õnnestus
keskvalitsuselt Quebecil(
kaubelda nn. „erüiststaj
mille sisu on lähemalt mi
mata. Separatistide po|
suse vähendamist kinnitj
vastavad arvud: partei 1|
arv on langenud 52.000-1
aasta 330.000 liikme vasj
rahva toetus parteile oi
nenud 22 protsendile.
Kuid separatistid ei laj
nähtavasti nendest nui
heidutada ja tulevikus]
kindlasti kuulda uusi al|