Vaba eestlane , September 2, 1982

              «}tABA EESTLANE" on ^^mub 2 korda nädalas -
Hisipäeval ia nelfapaeval
Neljapäeval, 2, septembril 1932 - Thursday, September 2,1982
I • • • I l l i l II nn liimil II l i l l i n i II l i l l i l I l l i l III II P i l l III II
ifVWWWWW
KIREV MAAILM
>wwvvwvw.
ÄLUMUNIUM
Alumiinium on üks metallidest,
mida inimorganism ei vaja, kuid
mis toidud ja keedunõude kaudu siis-
3d organismisse satub ja tervise­häireid
tekitab. 2—3 mgr ajudesse
sattunud alumiiniumi võib tekita­da
raugastumise, põhja-ameerilda-ne
söövat 22 mgr. alumiiniumi päe­vas,
millest suurem osa organis­mist
neerude abil eraldatakse.
Peale 30. eluaastat, kui neerud
enam ei ole esmajärgulised, jäävat
alumiinium organismi. Rohutead­lane,
kes asja uurinud, nimetab
toiduaineid, miUedes alumiinium
esineb: koogi-segud (cake mixes),
pannkoogi-seguä (bätters) . iseker-kivad
jahud, külmutatud tainas,
,,vekitud" juur- ja puuvili, millede
alahöidmiseks kemikaale kasuta­tud
ja sageli on pakendile „Alums'*
märgitud. E i soovitatav happelisi
toiduaineid (tomatid, maasikad, ha­pukapsas
jm.) keeta ega hoida alu-müniuni-
nõudes.
ETTEHEIDE ISEENDALE
,,Kuritegevus on nagu vihm USA
linnu vallutamas," ütles ülemkoh­tunik
Warren Bürger Ameerika
Kõrtsmike Ühingu kongressil küsi­muse
juuuf es:; ^,On's ühiskond kur­jategijate
süüd hakanud hmasta-nia^
et tähtsamate ametnike ja
seadust austajate kodanike kait­seks
massiliselt ihukaitsjaid raken­datakse,"
Samas ta tegi etteheiteid
ka kohtunikele, kes selleks, et kur­jategijat
süüdi või süütuks tunnis­tada,
mässivad end tehniliste viga­de
otsimisse. ^ .
VABADUS VÕI ORJUS •
Inglise arstiteaduslik ajakiri
,,The Lancet" avaldas 1981 artikli
„Sugulise vabaduse biloloogilised
mõjud", esitades andmed: igal
aastal on 250 milj; uut tripperi ja ^
50 milj. süüfüise juhtu. Suguhai-'
güste kontroll olevat käest ära l i ­bisenud.
Seda põhjendatakse selle­ga,
et lääne ühiskonnas on varaja­ne
suguline kogemus eeliseks ja se­da
mid^ varem peeti pornograa­fiaks,,
demonstreeritakse nüüd las­tele
TV-s ja teatris.
• • • 1 - '
HÄDA AJAB HÄRJA KAEVU.
M^ve lainetuse rakendamist jõu­allikana
katsetavad norralased „ko-se"'
tekitamiseks: 100 jala sügavu­se
rannaveo pinnale on rida hori­sontaalasendis
plaate paigutatud,
juhtimaks vett süvendisse kallaku-pinnalisele
kaldale, kust see edasi
valgub basseini, kust „kükkudes"
turbiini käivitavat. Arvatavasti on
on „vaiks6t" merd arvestatud, et
amult pealinn Oslo elektrivajadust
suudetakse rahiildada.
; SURM, ROOLIRATTA TAGA ; ^
Inimesed, kllledel pole õnne ol­nud
auto juhti^isluba oiriada või
on selle mõnesugusej^õhjusel kao­tanud,
olevat autot kasutanud ,,rel­vana"
enesemõrvamiseks, tekita­des
ühe-autöÕHrietuse, millele järg­nes
surm : Austrias oli esimese vüe
kuu jöc&sul 1980 20%, Kiglismaal
10% selliste enesemõrvade üldar­v
u s t '
ALKOHOLISM
Hiljuti toimus Jõekääru LastesuvekodluriiumMes Saare-VSra maakondlike
dil lipu heiskamine peamaja esisel väljakul. Foto: J . Säägi
Nõukogude võimud häbenev
Saadaste-yörulaste suvepäeval andis Võrumaalaste Seltsi abiesimees
Salme Vesi Saarlaste ÜMngu esimehele Ä. Kääridele üle mälestusese­meks
lootsiku. iFoto: J . Säägi
Kadi Tamho-Tekkel
Norra ajakirjanikud külastasid poola ohvifsoride mõrvamiskoJia
hayatähist
^ , STOKHOLM (EPL) — Seoses Põhjala naiste reisiga nn.'rahurongil N. Liidus, kerkis üles Katõmi
mõrva probleem, kuna venelased tiiigimata tahtsid lõpumiitingut korraldada Minski juures olevas Khatõ-ni
asulas, kus asub Nõukogude sojas langenute mälestusmärk. Nimede — ja ka asulaste — lähedus põhjus­tas
ühe osa naiste keeldumise Khatõni minemast. (..Vaba Eestlane" käsitab seda vahejuhtumit oma kom­mentaarides
24. augustil). Norra ajalehe Dagbladeti reporterid Päi j . iörgensem ja William Mikkelsen aga
käisid rahumarsi-reporteritena siiski ka tõelises tapatalgu-Katõnis — toos viie teise Põhjala ajakirjani­kuga.
Nad annavad tulemustest aru tekstis ja pildis omalehe 7; aigusti irambris, .
vadis, Euroopa'
Ajakirjanikud sõitsid Smolens-kisse,
olles saanud selleks vajaliku
loa. Kui nad aga seal 'tellisid takso
Katõni sõitmiseks, mis asub 25 km
linnast väljas, süs selgus- et auto­juht
oli saanud ranged instruktsi­oonid
ajakirjanikke mitte linnast
välja vüa. Kui süs ajakirjanikud
aga kinnitasid,' et neil on niaksva
korra järgi õigus 40 km külastata­vatest
linnadest välja sõita, viis
taksojuht nad snski kohale.
Pool kUomeetrit enne peatas
neid miilitsakontroll, kes juhtis
tähelepanu, et ajakirjanikel oli lu­batud
osa võtta küll rahumar-sist,
kuid selle marsruut ei lähe
iile Katõni.
Tundus kummalisena, et ta selle
juures taskust; tõendi välja võttis.
See reetis, et ta külastuseks oli ette
valmistatud. >
Kui süs aga ajakirjanUcud veel­kordselt
käsutasid N. Lüdu välis­ministeeriumi
määrust, et väliskor-respondendid
võivad kuni 40 km pü­ssides
külastatavatest linnadest lii­kuda
ja KatÕn selgelt asub sees­pool
seda ja et eesmärgiks on kü­lastada
venelaste poolt püstitatud
Katõni mälestusmärki,' siis vastas
ta, et neil tuleb tagasi minna Smo-lehskisse
j a seal kontakt võtta In-turistiga.;
* /
Nagu „kogemata" saabus aga mi­nut
hüjem auto, kust välja- astUs
erariietes mees, kes ennast tutvus­tas:
kui Inturisti esindajat. '
Pärast lühemat diskussiooni an­i
i s see loa mälestusmärgi külas­tamiseks
tingimusel, et aja­kirjanikud
teevad nimekirja, kes
nad ön ja milliseid ajalehti esin-
Siis vüdi nad miilitsameeste poolt
raudväravani, mis asus kolm meet­rit
kõrge aia sees. Kaks müitsio-nääri
avasid värava lukud ja siis
olidki ajakirjanikud mälestusmärgi
piirkonnas. Nad jutustavad:
— Kummaline vaikus lasus üle
Katõni metsa ja poola ohvitseridele
püstitatud mälestusmärgi. E i min­git
leinamuusikat valjuhääldajaist,
nagu see "on tavalme Nõukogude
sõjamälestusniärkide juures, ei üht­ki
HUe.Sün, ei ohiud ka mälestus-asjade
müügikohta ega autöparM-miskohti
külastajatele . ..
Inturisti esindaja rõhutas, ti
kõik uurimused on näidanud, et
poola ohvitserid on langenud fas-
Msmi ohvriks:
Võite minna koju ja kirjutada,
et N. Liit austab kõiki natsismi
ohvreid, ütles ta jumalaga jättes.
•Dagbladeti reporterid konstatee-rivad,
et selle kolme meetri kõrgu­se
aia taha lukustatud mälestus­märk
on kõige rohkem unustatud
sõjamälestus N^. Liidus. Kuigi see
on püstitatud 4321-le poola ohvitse-rüe,
kes hukati kuklalaskudega ja
siin metsas maeti massihaudades-se.
Siin on luku taha peidetud mus­temaid
häbiplekke kaasaja ajalpos:
Kuigi N. Liit siia on püstitanud
mälestusmärgi hiiglasuure hauaki­vi
kujul, millele on sisse raiutud
Nõukogude versioon KatÕni-mõr-vast,
. • ^•v'^-:.
siis paistab ometi, et seda kohta
häbenetakse.
Muidu ju hoitakse kogu N. Liidus
hoolega ülal sõjas langenute mäles­tust.
Ainult mitte Katõnis, kus
hauakiri kõlab selliselt:
„lVIälestamaksfashi5mi-ohvreid,
poola ohvitsere, kes natsistide poolt
hukati aastall941"..
Tõde ja välismaailma hinnang
on vastupidine: poolakatele korral­das
tapatalgu Stalini NKVD. Dag-bladet
kurjutab:
— Loo algus toimus septembris
1939, kui N. Lüdu väed okupeeri­sid
idapoolse Poola. Tuhanded poo­la
sõdurid võeti Moskva „hoole al­l
a " , nende seas 15.000 reserohvitse-ri.
Ohvitserid eraldati tavalistest
sõduritest ja kadusid siis jäljetult.
Need 15.000 ei ohiud kutselised sõ­jamehed.
Reservohvitserid kuulusid
poola eliiti. Paljud olid haritlased
— kooliõpetajad, professorid, ars­tid,
teadlased ja riigiametnikud.
Kremli vaatevinklist kõik klassi­vaenlased.
Septembrit 1939 kuni
maikuuni 1941 oli neil ohvitseridel
kirikontakt omastega Poolas.
katkiesid kirjad ja
enam
Jyybelipidy Conhecf'ici'3'es
v.TheTinies" (London) Moskva
kirjasaatja julgeb N. Lüdu „sise-asjadesse^*
segada teatega, et alko­holi
liigtarvitamine rumeerib riigi
tööstused ja ettevõtted. A. 1925 ol­nud
N. Lüdu meestöölistest 11%
alkohoolikuid, 1981 — 37%, mille ta­gajärjel
alkohoolikute perekonnas
sündinud nõdramõistuslike laste
hulki on vastavalt suurenenud. N.
Liidu ateistlik ajakiri „Teadus ja
•Usk" nimetab nähtust „vaimutüh-juseks*'.
Ametlücku statistikat olu­korra
üle ei avaldata. ^ '
PUUD HÄÄLITSEVAD
Pakase puhul puud ja puit „pau-gutavad"
suvel kuuma ja põuaga
—vee puuduse tõttu aga tücsuvat,
mis avastati mikrofoni abü. (puutü­ve
küljes). Kõla tekkivat puu juht-koe
puitosa võnkumisest. Praktili­selt
tähendavat see seda, et juba
ette jvõib kmdlaks määrata vilja-sordi,
mida teatud pinnas kasvata­da
võimaldab.
"ühel juulikuu nädalalõpul toimus
.Connecticutis, Lebanonis Luguste
kodus suurejooneline, aiapidu, mil­le
puhul Hans ja Vaike tähistasid
oma 35-aastast abielujuübelit ja
Hans oma 65-aastast sünnipäeva,
mis oli 24. juuli! ning Vaike ka
oma sünnipäeva, mis o l i 19. juulil.
Selleks puhuks oli nende loodusli­kult
ilusasse lillelisse aeda kogu­nenud
ligi 60 külalist^ et 'selle
mitmekordse sündmusega kaasa
elada ja avaldada juubilaridele
õrna lugupidamist, kes on väärtus­likud
isikud Connecticuti ja kau­gemal
olevale eesti seltskonnale.
See oU nieeldiv j a väga
koosviibimine rikkaliku toidulaua­ga,
suures valikus jookidega ja lõ­busate
sõnavõttudega. Programmi-juhina
oli ametis Vaike õemees
Lembit Pikkov Torontost, kes sel­leks
sündmuseks koos abikaasa
Liaga oli külla sõitnud. Conn. E
Seltsi auaadressi Hansu 65-a. sün-nipäevaks
luges.ette seltsi juhatu-seliige
Ants Laan/ Paidelaste ni­mel
tervitas HahsU Aug. Hinnov,
kes ise paidelane. Ta mainis, et
juubUar on jõudnud nüüd oma
aastatega meheikka, kus niõistus
hakkab valitsema tunnete üle. Sõp­rade
nimel mainis huumorikalt
Gaston Randvee, et kuigi Hans on
jõudnud oma 65-nda redelipulgale
ja „riigipalgale", ei suvatse ta siis­k
i veel pensioneerida, sest ta elu
põhimõtteks on: töö on rikkuse
alus, lossis, linnas ja talus ja ka
Luguste kodus.! T a soovitas nii
Hansule, kui k a Vaikele edasi ela­da
senises truuduses järgnevad 35
aastat j a et Vaike oleks Hansule
kui särav päike ja kunagi ei k^r-gataks
kui äike.
L i a Pikkov oli koostanud Hansu
kohta huumorika ja tabava lugu­laulu
riimides, «lilles kajastusid
juubilari vallatused ja vembud
nooruspõlves Paides. See lauldi
viisu „Hans o l i aus saunamees.,
ja tekitas sekka naeruturtsatusi.
Ühise suure kingitusena pidulis­te
poolt andis Hilja Sulev Hansu
ja Vaike 35-a. 'abielujuubeli puhul
üle sUureäiakiige, milles nad mõ­lemad
võiksid edaspidised aastad
üha edasi hõljuda ja kiikuda õnnes
jä armastuses nagu pilvedel. Peale
selle tõmmati Hansule veel sel ea
^esti tikandiga valge pidusärk.
Siis aga
nendest ei
V kuulda.
1941 marssisid saksa väed sisse Ka
tõni piirkonda, kuid alles aprillis
1943 avastati metsas massihauad.
Kaevati välja 4321 laipa, kelle käed
olid Selja taha seotud ja kes olid
kuklalaskudega tapetud. Laipade
taskust leitud dokumendid näitasid
kellega on tegemist.
Natside propagandaaparaat süü­distas
StaÜni saläteenistust mõr­vas.
Moskva vastas vastusüüdistu-sega,"
et sakslased ise on süüdi —
nad mõrvanud poolakad sissemarsi
järgi juba 1941. Kuid sakslased
marssisid sisse talvel, podakad
haudades olid aga kergetes suve-riietes
. . . •
Mitmed uuirimiskbmisjonid m
hiljem toimetanu^^
ka jõudnud samale tulemusele:
Katõni mõrv oli venelaste tegu. .
Nürnbergi sõjaroimarite protsessil
oli Katõni mõrv natsisõjaroimarite
süüdistusakti üles võetud. Pärast
mitmeid ülekuulamisi aga kõrval­dati
see süüdistuse osa — N* Liidu
nõudel.
Ka veel praegu bi tea keegi, mis
juhtus ülejäänud 11.000 poola ohvit­seriga,
kes kadusid 1939. Võib ai­nult
aimata, milline oli nende saa­tus.
Poola eksiilvaütsus Londonis
6n palunud Rahvusvahelist Punast
Risti Genfis kadumist lähem
uurida. Punaiie Rist aga sai N.
Liidust eitava vastuse uurimise
võimaldamiseks, vastus oli, et tege­mist
011; „ebäsõbraliku aktiga" . ..
(EPL/K).
ANKARA— Üks Türgi-Ämeerika
ekspeditsioon, kes töötas endise
astronaudi James Irwini juhatusel,
väidab, et nad leidsid, et Noa laev
on Ararati mäel. Ekspeditsioon oli
leidnud kindlaid tõendeid, et laev
on alles seal. Kuigi ta ei öehiud,
mis nad leidsid, ütles ta et neü on
asitõendid;
PRÄDO MUUSEUM — AINUS
ELAMUS HISPAANIAS .
Kerge ebamugavustundega tuiel^
taas alustada tagasisõitu Malagast
rongiga põhja poole. Juba linna
jaamahoone jä selle ümbrus on
troostitud. Pmidub isegi kohtj kuhu
panna pakke hoiule tegemaks väi­kest
ringsõitu Imnaga lähemaks
tutvumiseks. Loodus Lõuna-Hispaa-nias
ei paku palju vaatamisväär­set,
kui oled selle juba kord varem
bussiga läbi sõitnud. Lagendikud^
fealjumäedv tunnelid ja sulad üle
hü-muäratavate kuristüdmde. Taa­mal
värernnähtud küngas mitme
valge tuulikuga, millised on kuul­davasti
^okupeeritud" leidlike,
kunstnike poelt. Vahetevahel mõ­ned
• avarad laigud erepunaseid
moone, mis lennutavad mõtted
kirjeldustele Flandersi moonivälja-dest
Esimeses maaümasõjas . ..
Jõudnud Madriidi võtab meid
vastu tohutu i , mai paraad, mis
niöödub just hOteHiakhast; loosun­geid
musttuhat õnneks ei saa aru,
luida need punased kangad nõua^
Vad,; kuigi seda võib aimata. Ka
Madrüd oli vüe' aasta eest puhtam
ja sümpaatsem ning polnud nii
palju kerjuseid, eriti mustlaslapsi.
^^Bisnisi" edukuseks olevat tarvüik
lapsuke käe otsa võtta. Saame
rikkamaks vaid ühe kogemuse
võrra: härjavõitlus on ära nähtud,
poleks aga ka midagi kaotanud, kui
oleks nägemata jäänud. Toores
sport. Unustamatuks jääb aga pool
päeva Prado muuseumis, kus toi­mub
parajasti ulatuslik E l Greco
näitus.
Madrüdi uhiuuest, juba eelpool
mamitud Chamartini jäämast al­gab
reis Frankfurdi kaudu Heidel-bergi.
\
TAGASI FRANFURTI
Jaamahoonet kipuvad vallutama
lärmakad noorte araablaste jõugud
sadade .pampudega. Kui astud, süs
komistad. Need valguvad koos teis­te
reisijatega kohe esiniese klassi
vagunisse ja avaldavad kuuldavalt
oma meelepaha kui neüe selgeks
tehakse, et neü pole vastavaid pi­leteid.
ÖÖ otsa kestab nende sõelu-mme
ühest vaguniotsašt teise ja
eriliseks pahameele märklauaks
näib kujunevat inglise keelt kõnelev
sõitjaskond.
Ebameeldiva üllatusena selgub
peatselt, et meid on paigutatud
rongi, mis läheb vaid Hispaania-
PrantsÜse piirini ja et Hendaye*s
tuleb südaööl ümber istuda, õn­neks
on rongis imetüluke võüeiva-ja
joogibaar kolme-nelja lauaga.
Sealt tellid midagi,, mis osutub
Suureks kamakaks võita prantssai­aks,
mille vahel üütseb sitke kirsi­punane,
päikeses kuivatatud hispaa­nia
sink. Oleks va ja hundihambaid!
Kellele sa kurdad: valik oli su
oma tehtud! Varsti saad aru, kui
vale see oli, joogijanu tekkides on
baar kmni, vesi aga joomiskõlbma--
tu. Iga veenõu juures ilutseb puna­se
ristiga mahatõmmatud kraan.
Hinge hoiavad sel reisU sees paar
varem muresetud väikest limonaa-dipudelit
ja Marbellast ostetud ime-maitsvad
värsked niandlid. Vaatad
kadestaväU kõiki neid kogenud rei-sij
aid, kelle rännupaunad on pungu
seltersist. r •
Püreneede eelmäestikku jõudes
hakkab juba pikkamisi hämardu­ma.
Ometi on võimalik saada ku­jutlust
looduse higematväst võimsu­sest.
Rong liigub kurvelis^l teel teo­sammul,
saabudes püripunkti um­bes
tunnise hilinemisega. Hädavae­vu
jõuab närvitsev mimhulk ühelt
rongilt teisele. Jaama einelauda
nünekust, kust saaks veidi vett
kurgulaele, ei saa isegi unistada.
Vahemaal piirilt Pariisini avaneb
võimalus isegi kergeks tukastu-seks.
Hommikul kuuled meeldivat
kellahelinat: kohvücäru läheneb.
Unistad lõhnavast krõbedast prant­suse
kohvisaiäst, mis peab leeven­dama
selle maa cafe au lait mait­setut
läägust. Sel reisil pole aga
mõtet oma unistusi ,,kulutada".
Noorukil oh kärul vaid võüeiyad
ameerika taigenpehmest saiast,
mida simmaalgi süüakse vaid rösti-tult.
Tuleb leppida.
; Parüsis jällegi ühest pulbü;sevast
jaamast teise. Juba samal õhtu­poolikul
tervitab meid ülikoolilmn
Heidelberg oma suhteliselt uue, ja
eeskujuliku jaamahoonega. Ees
seisavad balti akadeemiliste orga­nisatsioonide
tavapärased igakeva­dised
pidustused. Pärast pikki „ek-sirännakuid"
oli midagi uut ooda­ta.
Kuna saabusime kavatsetust
päev varem, süs avanes võimalus
veel pisut linna ümbrusega tutvu- •
dä. Soovitati linnakest nimega
Eberbach, tund rongisõitu Heidel-,
bergist, mis oli igati vaatamis­väärne
pa& keskaegsete majade
ja kitsaste tänavatega südalmnas
nmg ilusate bulvarite ja restoräni-
: dega Neckari ääres.
(Järgneb)
„See on tore, et teie selle katse
silmagi pilgutamata yälja kannata­site,"
Üt^eb laskur. „ ] \ i a palkan
teid ning endastmõistetavalt mak­san
ka välja teie kaabu, millest ma
kuuli läbi lasksin."
Heinrich: „Jah, äga kes mak­sab
välja minu püksid?" -
Mees tuleb töölt koju ja jutustab
naisele:
„Nagu panter tormasin ma täna
shefi büroossei põrutasin rusüiaga
lauale ja nõudsin palgakõrgen-dust."
.
„Mis ta seepeale ütles?" '
„Teda ei .juhtunud büroos olema,
ta oli läinud puhkusele^"
Ameeriklaste ruumikapsel maan=
dub Jupiteril. Oma üllatuseks näe­vad
nad seal vene kosmonaute, kes
võõpavad planeeti punaseks.- Ast­ronaut
küsib Houstonist järeio:^
j „Mis peame tegem^? Venelased
on jupiteri punaseks värvinud."
„Maalige valgete tähtedega Co­ca-
Cola peale."
Naabriname imetles kuivõrd bee­bi
oli tuhiud emasse.
— Küll siin on isastki, märkis
ema^ Nüpea kui sellelt pudeli
ära võtad, hakkab hirmsasti möli-sema.