1978-06-08-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
sm
Nr. 43 • Nr. .43 VABA EESTLANE neljapä€Kval, 8 Tiiursday, June 8, 1978 Lk. 3
laupäeval elasid To-led
kaasa ühele oma-
Idmui^ele, kus õnnis-iitlaste
suurim; ühls^
see uute ja tõeliste
lusse. Selle sisemine
h. aasta jooksul tea-llmet
saanud, kima
tege\iis on mitmel
aktiivne ja toonud
jid väärtusi ,,kiild-'
Liile eestlasile, agä ka
)ii et all-limiäs olijad
kadedustmidega- jäl^
|iü vaimselt kui sõp-tihedat
elu. Sõprus-
Utamise vajalikkust
[[irjaks võtmist rõhu-lel
korral pidulikul
riiš ja armastus on
L mis võivad soodsas
(kalt kasvada, aga on
karmuse Ja tormi-fleile
külastajaile, kes
laupäevasele sünd-
!:a mulje, et see met-
['arjab põhja poolt
(pleksi, suudab kõik
d sealsest eesti ühis-lipida.
lu õnnistamise ja
tndmise puhul nime-
Jmees A. Sepa kõikg
Id või teisel vüvSil
Cesti Kodu saamisele
nime ,,unustas" ta
viimastel aastate!
isetundega ja asjas-
|isega päevast-päeva
seisis, kes hoolitses
jselle eest, võiks öel-
[ames kogu ettevõte
valmis sai. See nl-lanUd
tiübi töömees
jees A. Sepa ise. Kas
kui mpni. kütust
tänUsaäja ka seda
lidagi esile toonuks
Ics? ..:
I on eestlaste viimane
lõte ja kuna nüüd
liskomitee oma käed
j,vabaks sai", siis on
l&le vanade puhkekü-et
kogu algatus
it valmis. EAK ju-taua
töötanud ühed
nehed, kes tunnevad
ja mõistavad ette-
Kad timnevad ka vara
ehituse valmimi-jopäeval,
mu kergen-jriti
iile suur võti
|kele, nimetati ka
Kindlasti on selle
seniste kogemuste
tergem, sest teatak-stlased
ise sellist
hlQdama hakanud,
kid veel Uued lük-pid
oma vanusepät^
Kodu sisemisest
iiituurüisest t^evu-fevad,
et oma > rahva
iergem elada.
laial seisavad balti
?sise sündmuse ees:
|neid, kes Noukogu-latsiooni
all olevaüt
^üditatud orjalaag-oma
elu kaotanud,
alati uueks jääy
|ivalda ja terrorit es
et just nende õn-
|usest peab tõusma
lueks tõusuks õhu-rahvad
ön kannud
^est küüditatud olid
?mini suutsid vastu
lale ja kelle yaba-ipromissitu
okupat-l^
a. Nende kuudita-jtietud
aga kodupin-sealsete
rahvaste
Ija -armastust, see
[eal tänagi kidura
elab ja ootab...
Mitamisaktsioonide
hirmutavaiks var-inimeste
.julgeole-
[ vabal maal Kuid
15 ee päev oma sõnu-j
a teadmise, et kan^
(mälestust orr.a hin-kfiistl
oma maailma-
Beadmisel „Nende
^d" ei tohi unune-neie
rahva ajaloo
[eküljed, aga ajalu-
)os mustadest lehe>
^le järel tulevad he-iootusrild^
amad.
Jkonna läbielanud
puna kannatanud
tagi seda kindlat
üs olig-i põhjuseks
(Järg lk. 3)
V A L V E A R S T
1©. ja 11. juunil on yalvearstiks
cir. T. Kuutan, tel.
j^Iöödunud nädalal toimus Water-loo
ülikooli juures Lütherian
(liurch in Canada Ida-Kanada si-iiod,
mis kestis neli päeva. Sellest
võtsid osa EELK: piiskop K.
Kaudsepp, Kanada Eesti praost-löoiinaabipraos^-
mag.T. Nõmmik,
npotajad ;A. Taul, H.; Laaneots ja
H. Saabas. Sinodist võtsid osa ka
koguduste delegaatidena Eneri
T-iil, Endel Juidk, Ludwig Wahtras
ja Mesme Sultson. Sinodü arutleti
mitmeid aktuaalseid küsimusi ja
valiti i^ueks sinodi jM^esidendücs W.
Huraš, .kellega eestlased' loodavad
head koostööd.
pedagoogika}
Connecticuti ülikooli juufe —
Univeršity of Coimecticiit — saavutas
(fofctodkraadr ped^agoogi^ alal
KöTsü Linask, kes el^b Tolandis^
Conn. Ta oli valinud väitekirjaks
eestiainelise teema, mis käsitles
ühendriikide ja Kanada eesti
täienduskoole alates 1950. a. kuni
tänaseni {,M. Historian Study of
Seleeted Estonian Supplementary
School in the-United States and
Canada from 1950 to the present"),
r Kersti Liihaäär-Linask ttdi Ameerikasse
noorukina ja lõpetas Vas-sari
ülikooli Poughkeepsies inglise
keele alal. Jätkas õpinguid Connecticuti
osariigi ülikoolis .doktori-ki-
aacii saa^/utamiseks, Kersti Lu-haäär-
Linask on abielus masinaehituste
insener Indrek Linaskiga
kes töötab juhtival kohal Pratt-
Whittney lennukitehases Connecticutis.
Kersti, võimleniispedagoogi
ja seltskonnategelase Marta Ranne
tütar, on elavalt osa võtnud eesti
örgaiusatsioonid^ tööst niitmetel
sri aladel, ta tegutseb praegu Connecticuti
.Eesti Kooli õpetajanay:,
KÕIKIDEKS
KINDLUSTiüSTEKS
Inglismaa eestlaste noorte koondise sMvelaagrist osavõtjad Leicesteri.phedal.
Ibnad on soojad ja suvi on varsti kaes. Põhjala Tiitarde gaiäli|J-kond
pidas hiljuti oma viimase šisekoonduse sellel tegevusaastal Ja
tüdrukud said suvevaheajale. Nagu niisugusel puhul tavaks, tehti
kokkuvõtteid möödunud tegevusest Ja hinnati nende tööd, kes ®n
paistnud sihna ömä saavutustega, ^
Koondusest võttis osa arviskas Mäeste, Erika Pahapill, Linda Pa-vanemate
pere; kuigi mitmed tüd- ju ja Ellen Valter.
pul
iiröopos v i i b i va . 0 . Trassi r©
Toronto ülikooli professor Olev Trass viibib koos perekonnaga pikemaajalisel lingreisi Euroopas,
külastades ka Euroopa ülikoole ja pidades ktÜaüsloenguid.Fraegu viibib k PraÄtsus-
Maal kuid allpool Mrjeldab ta oma reisi Inglis ülevaiate eestlaste elust Leiceste-
^;]ris..Trof.:0. Träss^Idrjutab: f.'^^:
"INSURANCE"
1482 Batl|[urst St., 4 kord
. (Bathurst—St. aaür)
Telefon kontoris 653-7815 Js
653-7818
ESTO MüTUÄL FÜND, LTD.
Aktsia hmd 2. juunil $6.40
Waiwyn. Stodg©il, Coohrane
Btoray Ltd
1^ King St. W., Room
Toronto, Ont. M5H1J8.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Raidale, Ont.pV 3Y7
Tel 745-4622
Pärast paarikuulist Prantsusmaal
viibimist tegime mai alul
reisi Londonisse ja sealt edasi
Leicesterlsse. Viimajti olime Inglismaal
käinud 9 a. tagasi, ja tol
korral toimus Londonis parajasti
laulupidu. iSai isiis sellele kaasa
elada jä oli ka võimalus paljusid
inimesi kohata — nii (tegin näiteks
meie Vama Andrese koguduse
õpetaja Andres Taiü'igä. seal
esmakordselt tutvust. Ka seer
kord vedas, kuigi meie reisi aeg
oli valitud hoopis fceisitel kaalut-i
u s b e l . - . ^ ^ : • . . •••^ ./•
• : Londonis . Imperial Gollegelt
külastades sain tuttava professori
kaudu mUUe ootamatult
kokku eesti noormehega, Ices
oli kutsutud meiega
kui teed jooma.
/ ]\^artin Schröder teeb seal oma
doktoritööd organometallurgili-se
keemia alal. Ala on mulle võõras,
aga seda huvitavam oli jufttu
ajada. Martin räägib sujuvalt eesti
ikeeKv KMsin; et ta läheb laupäeva
õhtul Londoni noorte grupiga.
Leicester'isse appi rahvatantsu
lööma. Kavas ettekandeid
ja pidu. Kuna- meiegi tahtsime
müina sugulasi ^külastama, siis
olime ka laupäeva õhtul platsis
Näib, et Leieester on viimasel
ajal kujunenud /tähtsaniaks eest-aste
.keskuseks inglismaal, seda
oma asiüioha tõttu, kuigi põhja
30ol asuvas Bradfordis ja lõunas
asuvas; pealinnas on eestlasi rohkem.
Keskne, asukoht edutab ühisürituste,
korraldamist Leice§ter'is,.
kuigi neid toiniiib muidugi ka
Inglismaa eestlaskonna telje mõ-emas
suuremias otsas. Näiteks
juuni lõpus on . jälle laulupidu
Londonis.
Btbekairided itoimusid • ukraüia
maja saalis kust hUjem muidi
ediasi Eesiti Majja. Mu sugulaste
arvates olid tublisti rohkem kui
pooled ikohalilcud eestlased välja
tulnud, silma järgi kõvasti üle
saja inimese. Ja itdsuš *ulla.
Kava algas Asta Vülmamnl luuletusega
(mille 'kaiidis ette Asitrid
Säägi. Peeter Sheldon ja Daniel
Maalmaa laulsid eesti laule ja
õed Läänemä^^ eesti
muusikat, õhtu minul© kõige huvitavama
osa nimeks oli lihtsalt
„Lühinäidend". : -
: See;oli tore.oimlooming --—.lõbus,
hoogne ja üllatavalt hästi
'. ette,kantud. •
Esinejad olid Londoni kandist,
nende seas varem kohatud Mar-tiii
Sdiröder ja Elmair Maripuu,
kel ilmselt lisaks organiseerimisvõimele
(ta on Inglismaa Eesti
Noorte Koondise esimees) on ka
hea (huumorisoon jia näitekirjanir
ku>aist. :V ;•• • • ^
Armastuse keerdkäiikudele ra-jatud
näidendüe saabus peaaegu
õnnelik lopp kui peaitegelased olid
nii teiste armastust edutanud
kui ka üksteist leidnud. Kuid
noortel ei olnud lihtsalt üksteise
jaciks aega, kuna igal nädalalõpul
oli ees kas tantsuharjutus, pidu,
koosolek, laulupidu — neist järg-,
mine, ka tõesti, Münsteris juuni
keskel— või midagi muud. Lõpuks
siiski... Naerda sai palju
jä nii mõnigi torge tabas meie
rahvusliku 'tegevuse märke päris
täpselt.-';
iMgus lk. 2), •
KöEide küüditamisele, et oma maj
vabadus on hinnatum isiklikus
elust.
Need mõtted peaksid ka eestlasi
viima eelolevale suurele mälestusaktusele,
et osavõtjail poleks
mitte eelmiste eesfaijul vaja piinlikkust
tunda, kui imeie hümni
laulmisel on ruumis ainult mõni-
Mstkiimmeiid eest! soost males
iust kalliks' pidajat..
. Km& teises osas kanti ette
rida rahvatantse Leicester'i
rühma poolt, väikese Londoni
toetusega, pr. Ja lir.,Tpoin*i Ju-
• hatusel. / ; V •
Kümmekond paari näitasid nn
osavust kui esinemisrõõmu ja lõpetasid
hoogsa „Tuljailcuga" korraliku.
japlausisaaiteL
õhtune pidu toimus Eesti Majas
mida minu eelmisest nägemisest
saadik oli tublisti suurendatud
ja korrastatud. Joogid, suupisted,
tantsumuusika... ja
meeldiv õhkkond^ jätkus. Noori
osavõtjaid jä mõtlen siin umb^
10—30 a. yahelisi; näis õhtul olevat
veelgi rohkem. Kõnetasin. oige
mitut ja Sairi iga kord heas
eesti keeles vastuse;
isegi Õ-häälik kosti mulle —• nii
lavalt kui õhtuses jutus—• veidi
parem kui Seda tavaliselt Torontos
õn kuulda. i
rukutest olid sunnitud puuduma.
Jälle see vana probleem, et tegutsetakse
mitmel alal jä kalendri-koostajatel
ei jätku, küllalt nädälar
lõppe,, et mitte üksteise tööd segada.
Koondus algas lippude sissetoomisega
müle järgi ngdr. Pu^et Komi
avas koonduse luuletusega.
Sellele järgnes sõnavõtt lipkon-na
juhilt ngdr. Margot Noi*t-
Miaalt, kes rääkis laöödunud tegevusaastast
ja ees ootavast
suurlaagrSst Lakewoodis— Jär-vemtetsaL
: , , .
Gaidrühma juht e-gd Ingrid Pül
andis üle auhinnad sõlmede võistluses
parimatele gaididele: 1) Kristiina
Valter, 2) Riina Kamiismaa
ja Sylvia Vaikla, 3) Pia Kiilaspea.
Salkade vahelisel võistlusel tuli
esikohale Seenehiikkude salk võites
ngdr. Helgi Sambla rändauhin-na
üheks aastaks oma valdusesse.
Salga juhiks on Kristimax Valter,
abiks Pia Kiilaspea, liikmed Vivi
Holmberg, Tuula. Hopp, Cindy
Härm, Riina. Kaunismaa, Kaidri
Koop, Karin Meipoöm, Merike
Lainevool, Sylvia Loite, Marika
Kuid nü nagu vahetunni ajal
T. E. S. Täienduskpoliski — valitses
omavaheliselt koridoris ja
tantsupõiranda;! inglise keel.
Muljed jäid head -— paremad
kili oleks julgenud oodata nii
väikese j a laialipillatud eestlaskonna
juures, kus eesti keele õppimise;
võimalused on ilmselt
halvad, kuid noortel m eesti kee!
ikka veel suus.
Inglismaa noorte- koondisel ori
suur tähtsus selle ^ laialipülatuse
vastu võitlemisel.
Lisaks , •üsna.,
kooskäimistele Ja ühisettevõte,
tele on neil järgmiseks kavas
Münsteri laulupeole sõit Ja
vaid paar nädalat hijem oma
laulupidu Londonis.
Ja kui aeg ja raha. võimaldavad,
mõnele ehk reis Kanadasse Kotkajärve
Metsaülikooli ja kui mitte
sel aastal, siis järgmisel
Omalt poolt tervitasin esinejaid
ja kuulajaid kava lõpus. Hüjem
õhtul lubasin enne; Kanadasse ta-gasisõitu
veel kord Leicester'! külastada
ja seal eestlaskonda huvitavate
küsimuste üle vestelda.
Eeloleval teisipäeval^ 13. juunil
toimub. Torontos traditsiooniline
pidulik jumalateenistus ja kont-sertaktus
küüditamiste mälestamiseks.
Mälestusteenistus ja aktus
peetakse St. Paül'š katedraalis 227
Bloor St. E. Mälestusteenistusel
teenivad EELK piiskop 1^1 Raudsepp,
läti peapiiskop A. Lusis ja
ileedu piiskop V. Brizgys Chicagost.
m älestusafctusel on
tuntud vabadusvõitleja Olaf Tam-mark
ühendriikidest. Olaf Tam-mark
oli võitleja Teises maaüma-sõjas,
võideldes kodumaa kaitsej
Eesti Diviisi 46. rügemendi koosseisus
Narva, Krivasoo ja Tartu
rinnetel Jäädes sisse Eestisse, te-:
gutses 1944.—1946. aastani inetsa-vennana
Lõuna-Eesstis. Vangistati
1946. aastal ja mõisteti sõjatribunali
poolt 10 aastaks sunnitööle.
1947. a. saadeti Siberisse ja oli
kuues vangilaagris. ' AdenaueTir-
Moskva kokkuleppe tagajärjel pääses
1954. a. Läärie-Saksamaale.
Saksamaal lõpetas ülikooli ehitusinsenerina,
siirdus sealt Rootsi ja
1958. a. tj'hendriikidesse. Töötades
ehitusinsenerina on Ameerikas olnud
i i aastat; Põhja-Illinoisl Eesti
Koondise esimees ja on ÜSA Eesti
Rahvuskomitee 'liige. 0. Tammark
on olnud väga aktüvne eesti rahva
kannatuste tutvustamisel ja pidanud
hulgaliselt ettekandeid Vene
orjalaagrite üle. Ta on esinenud
paljude ettekannetega Ameerika
koolides. • ' : .
Küüditamiste •mälestusaiktus toimub
Balti Liit Kanadas korraldusel.
Kuna Balti Liidu juhtimine on
sel aastal eestlaste käes, lasub tegelik
korraidustöö eestlastel. Korraldajad
loodavad eestlajste arvukat
osavõttu küüditamiste mälestamisest.
See on meie aukohuseks
küüditamiste ohvriteks langenute
vastu. •
•958 .Broadview. Ave.,
Toronto, Ont.
M4K 2R6
Laenu vajadnse korral kasutage
Torosito Eesti tlMspanga
laenuiatressimäärasid.
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenad on lahtised.
FERSONÄÄLLÄiNÜO 10,2% @«sš^css
Personäallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10 OÖO.^ nlatusesp
ÜHENDUSES ON/JÕUDI
Ngdr. Margot Nortmaa andis üle
parimale hellakesele ja gaidile
rändauhinnad: parim hellake Ellen
Ruberg ja parim gaid Biina
Kaunismaa. •
Lipkohna juht tänas kõiki lip-konna
liikmeid hea töö eest,
kuid erilise kiituse saajaks olid
salga- Ja rühmajiiliiä kes said
lipkonna Juhi poolt vastavad diplomid^
Tüdi^ukutele andis ta üle varda
otsa asetatud „Snoopyd'' tunnustuseks
ja mälestuseks. '
Lipkonna juhile aga Mnnitas lilled
tänutäheks rinda ttidrukute
poolt rühmajuht Ingrid Pül ja va- •
nematekogu poolt andis 'kimbu
nelke Helmi Soostar.
/Kui lipud , olid välja viidud ja
koondus lõppenud pakuti vanematekogu
poolt köosolijatele tass fcph-vi.
Selle juures vesteldi ees (Wtava-test
üritustest ja töödest, kus vanemad
saaiksid kaasa aidata. Loodetakse
jätkuvale koostööle 'lastevanemate
ja lipkonna juhtko^ vahel,
mis on loonud tüdrukutele nii
head eeldused gaidlikuks tegevuseks.
;
Põhjala Tütarde galidlipkonna aasta parim salk „Seeneniikiid".
Esireas vasakult: Riina Kaunismaa> Kristiina Valter, EEen Valter
ja Pia Kiilaspea; seisavad Erika Pahapill, Vivi
Linda Paju, Cihdy Härm. ja Marika Mäestie. .
$16..
Väljaspool Sans^ä&ls
$32.. '
$17-
KIESPOSTIGÄ
$53.'
$25.50 :$
feeraiidaasfca^ $13.50 $15o«-
LENNUPOSTIGA.filemere-maatese? '
Aastas $62.--, poolaastas $3150. veerandaastas $16.5®
Aadria muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 85l centl.
Isnaia aaöressldele palume märkida „POSTALCODE" 3a
.,52IP
Pangatshekk või posti rahakaart ki
f*ree Estoman PabUshers nimele.
M8J tm
Palun mulle saata V/iBA EESTLAKE aa&taks 7 poolaastaks /
197
tavalise / kirii n «
..Tellimise katt^ lisan Iv-—-. siinjuures
rahas 7 ÄMga / rahakaardiga. <R#ia saate ainult tähtkirjas).
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 8, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-06-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780608 |
Description
| Title | 1978-06-08-03 |
| OCR text |
sm
Nr. 43 • Nr. .43 VABA EESTLANE neljapä€Kval, 8 Tiiursday, June 8, 1978 Lk. 3
laupäeval elasid To-led
kaasa ühele oma-
Idmui^ele, kus õnnis-iitlaste
suurim; ühls^
see uute ja tõeliste
lusse. Selle sisemine
h. aasta jooksul tea-llmet
saanud, kima
tege\iis on mitmel
aktiivne ja toonud
jid väärtusi ,,kiild-'
Liile eestlasile, agä ka
)ii et all-limiäs olijad
kadedustmidega- jäl^
|iü vaimselt kui sõp-tihedat
elu. Sõprus-
Utamise vajalikkust
[[irjaks võtmist rõhu-lel
korral pidulikul
riiš ja armastus on
L mis võivad soodsas
(kalt kasvada, aga on
karmuse Ja tormi-fleile
külastajaile, kes
laupäevasele sünd-
!:a mulje, et see met-
['arjab põhja poolt
(pleksi, suudab kõik
d sealsest eesti ühis-lipida.
lu õnnistamise ja
tndmise puhul nime-
Jmees A. Sepa kõikg
Id või teisel vüvSil
Cesti Kodu saamisele
nime ,,unustas" ta
viimastel aastate!
isetundega ja asjas-
|isega päevast-päeva
seisis, kes hoolitses
jselle eest, võiks öel-
[ames kogu ettevõte
valmis sai. See nl-lanUd
tiübi töömees
jees A. Sepa ise. Kas
kui mpni. kütust
tänUsaäja ka seda
lidagi esile toonuks
Ics? ..:
I on eestlaste viimane
lõte ja kuna nüüd
liskomitee oma käed
j,vabaks sai", siis on
l&le vanade puhkekü-et
kogu algatus
it valmis. EAK ju-taua
töötanud ühed
nehed, kes tunnevad
ja mõistavad ette-
Kad timnevad ka vara
ehituse valmimi-jopäeval,
mu kergen-jriti
iile suur võti
|kele, nimetati ka
Kindlasti on selle
seniste kogemuste
tergem, sest teatak-stlased
ise sellist
hlQdama hakanud,
kid veel Uued lük-pid
oma vanusepät^
Kodu sisemisest
iiituurüisest t^evu-fevad,
et oma > rahva
iergem elada.
laial seisavad balti
?sise sündmuse ees:
|neid, kes Noukogu-latsiooni
all olevaüt
^üditatud orjalaag-oma
elu kaotanud,
alati uueks jääy
|ivalda ja terrorit es
et just nende õn-
|usest peab tõusma
lueks tõusuks õhu-rahvad
ön kannud
^est küüditatud olid
?mini suutsid vastu
lale ja kelle yaba-ipromissitu
okupat-l^
a. Nende kuudita-jtietud
aga kodupin-sealsete
rahvaste
Ija -armastust, see
[eal tänagi kidura
elab ja ootab...
Mitamisaktsioonide
hirmutavaiks var-inimeste
.julgeole-
[ vabal maal Kuid
15 ee päev oma sõnu-j
a teadmise, et kan^
(mälestust orr.a hin-kfiistl
oma maailma-
Beadmisel „Nende
^d" ei tohi unune-neie
rahva ajaloo
[eküljed, aga ajalu-
)os mustadest lehe>
^le järel tulevad he-iootusrild^
amad.
Jkonna läbielanud
puna kannatanud
tagi seda kindlat
üs olig-i põhjuseks
(Järg lk. 3)
V A L V E A R S T
1©. ja 11. juunil on yalvearstiks
cir. T. Kuutan, tel.
j^Iöödunud nädalal toimus Water-loo
ülikooli juures Lütherian
(liurch in Canada Ida-Kanada si-iiod,
mis kestis neli päeva. Sellest
võtsid osa EELK: piiskop K.
Kaudsepp, Kanada Eesti praost-löoiinaabipraos^-
mag.T. Nõmmik,
npotajad ;A. Taul, H.; Laaneots ja
H. Saabas. Sinodist võtsid osa ka
koguduste delegaatidena Eneri
T-iil, Endel Juidk, Ludwig Wahtras
ja Mesme Sultson. Sinodü arutleti
mitmeid aktuaalseid küsimusi ja
valiti i^ueks sinodi jM^esidendücs W.
Huraš, .kellega eestlased' loodavad
head koostööd.
pedagoogika}
Connecticuti ülikooli juufe —
Univeršity of Coimecticiit — saavutas
(fofctodkraadr ped^agoogi^ alal
KöTsü Linask, kes el^b Tolandis^
Conn. Ta oli valinud väitekirjaks
eestiainelise teema, mis käsitles
ühendriikide ja Kanada eesti
täienduskoole alates 1950. a. kuni
tänaseni {,M. Historian Study of
Seleeted Estonian Supplementary
School in the-United States and
Canada from 1950 to the present"),
r Kersti Liihaäär-Linask ttdi Ameerikasse
noorukina ja lõpetas Vas-sari
ülikooli Poughkeepsies inglise
keele alal. Jätkas õpinguid Connecticuti
osariigi ülikoolis .doktori-ki-
aacii saa^/utamiseks, Kersti Lu-haäär-
Linask on abielus masinaehituste
insener Indrek Linaskiga
kes töötab juhtival kohal Pratt-
Whittney lennukitehases Connecticutis.
Kersti, võimleniispedagoogi
ja seltskonnategelase Marta Ranne
tütar, on elavalt osa võtnud eesti
örgaiusatsioonid^ tööst niitmetel
sri aladel, ta tegutseb praegu Connecticuti
.Eesti Kooli õpetajanay:,
KÕIKIDEKS
KINDLUSTiüSTEKS
Inglismaa eestlaste noorte koondise sMvelaagrist osavõtjad Leicesteri.phedal.
Ibnad on soojad ja suvi on varsti kaes. Põhjala Tiitarde gaiäli|J-kond
pidas hiljuti oma viimase šisekoonduse sellel tegevusaastal Ja
tüdrukud said suvevaheajale. Nagu niisugusel puhul tavaks, tehti
kokkuvõtteid möödunud tegevusest Ja hinnati nende tööd, kes ®n
paistnud sihna ömä saavutustega, ^
Koondusest võttis osa arviskas Mäeste, Erika Pahapill, Linda Pa-vanemate
pere; kuigi mitmed tüd- ju ja Ellen Valter.
pul
iiröopos v i i b i va . 0 . Trassi r©
Toronto ülikooli professor Olev Trass viibib koos perekonnaga pikemaajalisel lingreisi Euroopas,
külastades ka Euroopa ülikoole ja pidades ktÜaüsloenguid.Fraegu viibib k PraÄtsus-
Maal kuid allpool Mrjeldab ta oma reisi Inglis ülevaiate eestlaste elust Leiceste-
^;]ris..Trof.:0. Träss^Idrjutab: f.'^^:
"INSURANCE"
1482 Batl|[urst St., 4 kord
. (Bathurst—St. aaür)
Telefon kontoris 653-7815 Js
653-7818
ESTO MüTUÄL FÜND, LTD.
Aktsia hmd 2. juunil $6.40
Waiwyn. Stodg©il, Coohrane
Btoray Ltd
1^ King St. W., Room
Toronto, Ont. M5H1J8.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Raidale, Ont.pV 3Y7
Tel 745-4622
Pärast paarikuulist Prantsusmaal
viibimist tegime mai alul
reisi Londonisse ja sealt edasi
Leicesterlsse. Viimajti olime Inglismaal
käinud 9 a. tagasi, ja tol
korral toimus Londonis parajasti
laulupidu. iSai isiis sellele kaasa
elada jä oli ka võimalus paljusid
inimesi kohata — nii (tegin näiteks
meie Vama Andrese koguduse
õpetaja Andres Taiü'igä. seal
esmakordselt tutvust. Ka seer
kord vedas, kuigi meie reisi aeg
oli valitud hoopis fceisitel kaalut-i
u s b e l . - . ^ ^ : • . . •••^ ./•
• : Londonis . Imperial Gollegelt
külastades sain tuttava professori
kaudu mUUe ootamatult
kokku eesti noormehega, Ices
oli kutsutud meiega
kui teed jooma.
/ ]\^artin Schröder teeb seal oma
doktoritööd organometallurgili-se
keemia alal. Ala on mulle võõras,
aga seda huvitavam oli jufttu
ajada. Martin räägib sujuvalt eesti
ikeeKv KMsin; et ta läheb laupäeva
õhtul Londoni noorte grupiga.
Leicester'isse appi rahvatantsu
lööma. Kavas ettekandeid
ja pidu. Kuna- meiegi tahtsime
müina sugulasi ^külastama, siis
olime ka laupäeva õhtul platsis
Näib, et Leieester on viimasel
ajal kujunenud /tähtsaniaks eest-aste
.keskuseks inglismaal, seda
oma asiüioha tõttu, kuigi põhja
30ol asuvas Bradfordis ja lõunas
asuvas; pealinnas on eestlasi rohkem.
Keskne, asukoht edutab ühisürituste,
korraldamist Leice§ter'is,.
kuigi neid toiniiib muidugi ka
Inglismaa eestlaskonna telje mõ-emas
suuremias otsas. Näiteks
juuni lõpus on . jälle laulupidu
Londonis.
Btbekairided itoimusid • ukraüia
maja saalis kust hUjem muidi
ediasi Eesiti Majja. Mu sugulaste
arvates olid tublisti rohkem kui
pooled ikohalilcud eestlased välja
tulnud, silma järgi kõvasti üle
saja inimese. Ja itdsuš *ulla.
Kava algas Asta Vülmamnl luuletusega
(mille 'kaiidis ette Asitrid
Säägi. Peeter Sheldon ja Daniel
Maalmaa laulsid eesti laule ja
õed Läänemä^^ eesti
muusikat, õhtu minul© kõige huvitavama
osa nimeks oli lihtsalt
„Lühinäidend". : -
: See;oli tore.oimlooming --—.lõbus,
hoogne ja üllatavalt hästi
'. ette,kantud. •
Esinejad olid Londoni kandist,
nende seas varem kohatud Mar-tiii
Sdiröder ja Elmair Maripuu,
kel ilmselt lisaks organiseerimisvõimele
(ta on Inglismaa Eesti
Noorte Koondise esimees) on ka
hea (huumorisoon jia näitekirjanir
ku>aist. :V ;•• • • ^
Armastuse keerdkäiikudele ra-jatud
näidendüe saabus peaaegu
õnnelik lopp kui peaitegelased olid
nii teiste armastust edutanud
kui ka üksteist leidnud. Kuid
noortel ei olnud lihtsalt üksteise
jaciks aega, kuna igal nädalalõpul
oli ees kas tantsuharjutus, pidu,
koosolek, laulupidu — neist järg-,
mine, ka tõesti, Münsteris juuni
keskel— või midagi muud. Lõpuks
siiski... Naerda sai palju
jä nii mõnigi torge tabas meie
rahvusliku 'tegevuse märke päris
täpselt.-';
iMgus lk. 2), •
KöEide küüditamisele, et oma maj
vabadus on hinnatum isiklikus
elust.
Need mõtted peaksid ka eestlasi
viima eelolevale suurele mälestusaktusele,
et osavõtjail poleks
mitte eelmiste eesfaijul vaja piinlikkust
tunda, kui imeie hümni
laulmisel on ruumis ainult mõni-
Mstkiimmeiid eest! soost males
iust kalliks' pidajat..
. Km& teises osas kanti ette
rida rahvatantse Leicester'i
rühma poolt, väikese Londoni
toetusega, pr. Ja lir.,Tpoin*i Ju-
• hatusel. / ; V •
Kümmekond paari näitasid nn
osavust kui esinemisrõõmu ja lõpetasid
hoogsa „Tuljailcuga" korraliku.
japlausisaaiteL
õhtune pidu toimus Eesti Majas
mida minu eelmisest nägemisest
saadik oli tublisti suurendatud
ja korrastatud. Joogid, suupisted,
tantsumuusika... ja
meeldiv õhkkond^ jätkus. Noori
osavõtjaid jä mõtlen siin umb^
10—30 a. yahelisi; näis õhtul olevat
veelgi rohkem. Kõnetasin. oige
mitut ja Sairi iga kord heas
eesti keeles vastuse;
isegi Õ-häälik kosti mulle —• nii
lavalt kui õhtuses jutus—• veidi
parem kui Seda tavaliselt Torontos
õn kuulda. i
rukutest olid sunnitud puuduma.
Jälle see vana probleem, et tegutsetakse
mitmel alal jä kalendri-koostajatel
ei jätku, küllalt nädälar
lõppe,, et mitte üksteise tööd segada.
Koondus algas lippude sissetoomisega
müle järgi ngdr. Pu^et Komi
avas koonduse luuletusega.
Sellele järgnes sõnavõtt lipkon-na
juhilt ngdr. Margot Noi*t-
Miaalt, kes rääkis laöödunud tegevusaastast
ja ees ootavast
suurlaagrSst Lakewoodis— Jär-vemtetsaL
: , , .
Gaidrühma juht e-gd Ingrid Pül
andis üle auhinnad sõlmede võistluses
parimatele gaididele: 1) Kristiina
Valter, 2) Riina Kamiismaa
ja Sylvia Vaikla, 3) Pia Kiilaspea.
Salkade vahelisel võistlusel tuli
esikohale Seenehiikkude salk võites
ngdr. Helgi Sambla rändauhin-na
üheks aastaks oma valdusesse.
Salga juhiks on Kristimax Valter,
abiks Pia Kiilaspea, liikmed Vivi
Holmberg, Tuula. Hopp, Cindy
Härm, Riina. Kaunismaa, Kaidri
Koop, Karin Meipoöm, Merike
Lainevool, Sylvia Loite, Marika
Kuid nü nagu vahetunni ajal
T. E. S. Täienduskpoliski — valitses
omavaheliselt koridoris ja
tantsupõiranda;! inglise keel.
Muljed jäid head -— paremad
kili oleks julgenud oodata nii
väikese j a laialipillatud eestlaskonna
juures, kus eesti keele õppimise;
võimalused on ilmselt
halvad, kuid noortel m eesti kee!
ikka veel suus.
Inglismaa noorte- koondisel ori
suur tähtsus selle ^ laialipülatuse
vastu võitlemisel.
Lisaks , •üsna.,
kooskäimistele Ja ühisettevõte,
tele on neil järgmiseks kavas
Münsteri laulupeole sõit Ja
vaid paar nädalat hijem oma
laulupidu Londonis.
Ja kui aeg ja raha. võimaldavad,
mõnele ehk reis Kanadasse Kotkajärve
Metsaülikooli ja kui mitte
sel aastal, siis järgmisel
Omalt poolt tervitasin esinejaid
ja kuulajaid kava lõpus. Hüjem
õhtul lubasin enne; Kanadasse ta-gasisõitu
veel kord Leicester'! külastada
ja seal eestlaskonda huvitavate
küsimuste üle vestelda.
Eeloleval teisipäeval^ 13. juunil
toimub. Torontos traditsiooniline
pidulik jumalateenistus ja kont-sertaktus
küüditamiste mälestamiseks.
Mälestusteenistus ja aktus
peetakse St. Paül'š katedraalis 227
Bloor St. E. Mälestusteenistusel
teenivad EELK piiskop 1^1 Raudsepp,
läti peapiiskop A. Lusis ja
ileedu piiskop V. Brizgys Chicagost.
m älestusafctusel on
tuntud vabadusvõitleja Olaf Tam-mark
ühendriikidest. Olaf Tam-mark
oli võitleja Teises maaüma-sõjas,
võideldes kodumaa kaitsej
Eesti Diviisi 46. rügemendi koosseisus
Narva, Krivasoo ja Tartu
rinnetel Jäädes sisse Eestisse, te-:
gutses 1944.—1946. aastani inetsa-vennana
Lõuna-Eesstis. Vangistati
1946. aastal ja mõisteti sõjatribunali
poolt 10 aastaks sunnitööle.
1947. a. saadeti Siberisse ja oli
kuues vangilaagris. ' AdenaueTir-
Moskva kokkuleppe tagajärjel pääses
1954. a. Läärie-Saksamaale.
Saksamaal lõpetas ülikooli ehitusinsenerina,
siirdus sealt Rootsi ja
1958. a. tj'hendriikidesse. Töötades
ehitusinsenerina on Ameerikas olnud
i i aastat; Põhja-Illinoisl Eesti
Koondise esimees ja on ÜSA Eesti
Rahvuskomitee 'liige. 0. Tammark
on olnud väga aktüvne eesti rahva
kannatuste tutvustamisel ja pidanud
hulgaliselt ettekandeid Vene
orjalaagrite üle. Ta on esinenud
paljude ettekannetega Ameerika
koolides. • ' : .
Küüditamiste •mälestusaiktus toimub
Balti Liit Kanadas korraldusel.
Kuna Balti Liidu juhtimine on
sel aastal eestlaste käes, lasub tegelik
korraidustöö eestlastel. Korraldajad
loodavad eestlajste arvukat
osavõttu küüditamiste mälestamisest.
See on meie aukohuseks
küüditamiste ohvriteks langenute
vastu. •
•958 .Broadview. Ave.,
Toronto, Ont.
M4K 2R6
Laenu vajadnse korral kasutage
Torosito Eesti tlMspanga
laenuiatressimäärasid.
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenad on lahtised.
FERSONÄÄLLÄiNÜO 10,2% @«sš^css
Personäallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10 OÖO.^ nlatusesp
ÜHENDUSES ON/JÕUDI
Ngdr. Margot Nortmaa andis üle
parimale hellakesele ja gaidile
rändauhinnad: parim hellake Ellen
Ruberg ja parim gaid Biina
Kaunismaa. •
Lipkohna juht tänas kõiki lip-konna
liikmeid hea töö eest,
kuid erilise kiituse saajaks olid
salga- Ja rühmajiiliiä kes said
lipkonna Juhi poolt vastavad diplomid^
Tüdi^ukutele andis ta üle varda
otsa asetatud „Snoopyd'' tunnustuseks
ja mälestuseks. '
Lipkonna juhile aga Mnnitas lilled
tänutäheks rinda ttidrukute
poolt rühmajuht Ingrid Pül ja va- •
nematekogu poolt andis 'kimbu
nelke Helmi Soostar.
/Kui lipud , olid välja viidud ja
koondus lõppenud pakuti vanematekogu
poolt köosolijatele tass fcph-vi.
Selle juures vesteldi ees (Wtava-test
üritustest ja töödest, kus vanemad
saaiksid kaasa aidata. Loodetakse
jätkuvale koostööle 'lastevanemate
ja lipkonna juhtko^ vahel,
mis on loonud tüdrukutele nii
head eeldused gaidlikuks tegevuseks.
;
Põhjala Tütarde galidlipkonna aasta parim salk „Seeneniikiid".
Esireas vasakult: Riina Kaunismaa> Kristiina Valter, EEen Valter
ja Pia Kiilaspea; seisavad Erika Pahapill, Vivi
Linda Paju, Cihdy Härm. ja Marika Mäestie. .
$16..
Väljaspool Sans^ä&ls
$32.. '
$17-
KIESPOSTIGÄ
$53.'
$25.50 :$
feeraiidaasfca^ $13.50 $15o«-
LENNUPOSTIGA.filemere-maatese? '
Aastas $62.--, poolaastas $3150. veerandaastas $16.5®
Aadria muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 85l centl.
Isnaia aaöressldele palume märkida „POSTALCODE" 3a
.,52IP
Pangatshekk või posti rahakaart ki
f*ree Estoman PabUshers nimele.
M8J tm
Palun mulle saata V/iBA EESTLAKE aa&taks 7 poolaastaks /
197
tavalise / kirii n «
..Tellimise katt^ lisan Iv-—-. siinjuures
rahas 7 ÄMga / rahakaardiga. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-08-03
