Vaba eestlane , September 15, 1977

              • \
Nr. 68 ¥ Ä B A E E S T L A NE l, 15. 1977 - Thureday, September 15,1977
Nr. 68
2.50
3.-
2 ^
Hind Saatekula
V 0
2.50 35
3 . - as
2J0 15
2.50 15
5.- 40
i 3.50 35
3.- 35
4.30 3S
9.- /. -ss.
n) 3 - - 15
3.— 15
5.- 40
25
Lm 25
450 1§
1.25
40
3 . - 25
2.-
IM 20
14.- . ' 85
6.65 m
2.1C m
550
2.50
2.25 . 20
2.25 20
2.25 20
20.- 40
1.59 15
1 4 . - 40
4 . - 30
4.- 30
8.80 40
5.- 40
10." 40
6 . - 20
40
40
35
te ka ei tea. Aga mulle
rDon Vittorio ei soovi,
lasse tagasi lähed. See-lab
ta sind surnuks te-l-
Muerto, muerto, tu mi
nad tahavad teha sind
l i amorata... jäta see
fõi ma tõmban sulle üle
ägi ei saa niiviisi mõel-ij
easy ön that stuff —
|findaie seda kraami nii-,
sisse. Meil on selgeid
jlul käivad veel. praegu
selja, kui ma selle la
los Muertos affääri
en.';
Muerto, muerto, mi
fciuert-o . . . uhuuuuu
\e vait, mi fidenzata . ..
pind tappa tahtma? Äri-
:saaks aru , . . aga Don
3 ju seda äri kontrollib;
tema minu peale kont-tama..
ta ei taha, et sa minuga
I tuled."
e-e pole ju minu idee na-
Iparem laseks'ta ju sind
'a juba proovis, aga see
lud."-
[a tean. et sä oled visa
?eda on küll raske usku-
|ttorio on Mehhikos koik­uks
peaks ta endale
• hola, oota üks minut!
[: järsku Don Vito . ..
(Järgn^)
D V O K A A D I 0
ENNÄLFRID
ADVOKÄAT-NOTAR
Eoom 1912, Royal Trast Tower,
Toronto Domimon Gentre
Postiaadress: P.O. 326, Toreato
Önt. (Bay .& King) M5K IKT-.
Telefon: 869-1777
24-tundl telefoni valveteenistus
ÄDO PÄRK, L L J .
HETHERINGTON, FALLIS
PARK
Mvokaadid-notarid
36§ Bay St., Süite 401. SM. 3-4451
õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
Chartered Accocntand
725 DoniVmis Rd. Sulte 462
Don Älills, Ontari®
483-63Ö8, 429-4944
DOCTOR OF CmROPRACtIC
212 Dinnick Cr.
rel. 489-0562
Ö P T I S
Tel. 5314251
412 RONCfešVALLES
I, arhitekti ja inseneri täšisdjä IcseRMprotsendid @n kokku
"dlarit ™ ^yygiösas 0!© lOOo
Eelmises „Vaba Eestlases" avaldasime „Eesti kodusse" asunud eestlaste muljeid, omapoolseid
Mnnangfuid ja võimalusi uue ishiskondliku tegevuse organiseerimiseks. Täna vaatame veel „Eesti
kodu" ehitusega seotud kulutusi, kuivõrd neid plaanide ja eelarve järgi on suudetud hoida. Ehi-tu^
toimkomia liige Hugo Urm andis seletust nende Misimuste üle, mis ka laiemat Toronto eestlas­konda
huvitavad.
PONTIAC BUICK Ck). Ltd.
348 Dan^orth Ave., Toronto
POiNTIAC FIREBIRD
L E MANS ASTEE
BüiCK -VENTURÄ II
GJW.(I veoautod
Pruugitud autod
Esindaja:
T ^ f o n : äris 461-3561
kodus 423-5716
Hea klaver on
elnaegnft investeering!
Snnr valik ionduTa
hinnaalandusega.
Ka rentimine.
Baadava! \kõ\k mnuoika
Instrumendid.
twwwwwwuisrn
HOUSE OE^ MUSIC LTD.
553 Qneen Sl. West
Toronto, ic5. S83-1966
H. Urm võib nüüd öelda, et
Eesti Kodu'• ehituskulud jäävad
tehtud eelarve piiridesse. 4 mil­joni
dollarilise suminaga suude-!
-takse ehitus valmis teha ja tasu­da
arhitekti ning inseneri tasud,
samuti- ehituslaenu protsendid.
..Eesti Kodu" jaoks koostatud
ehituskulude eelarve oli ettenäh­tud
3.667.000 dollari suuruses,
kuhu ei ole sisse arvestatud ei
arhitekti ega inseneri tasusid nbig
ehituslaenu protsentide kulu. K u i
need kaks 'küllalt suurt kulupos-ti
juurde arvestada, saamegi kogu
projekti kogusumma 4 miljonit
dollarit. Olgugi et eelarve täitub
ootamatult hästi, mis on praegu­sel
ajal erakordseks nähtuseks,
on selle üksikuis kulupo&tides
võrreldes eelarvega külkitski suu­ri
erinevusi. ' '
H. Urin jätkab ja ütleb, ©t sel­levastu
sissetulekute oaas ei ole
suudetud sammu pidada eelarve­ga
ja » l b üle lOO.OOO-doUariline
puudujääk, peaasjalikult müü­mata
jäänud garaazhide arvel.
Paratamatult tuli ' müüa l i u lk
kortereid ilma garaazliita, m:is-sugused
olid siiski arvestatud
garaazhidega, rnistõttu laekus
sellise korteri pealt 5.000 dol­larit
vähem.
Ka jääta üks korter müümata,
mis. on vastavalt Eesti-Abistamis­komitee
juhatuse otsusele antud
kasutada õpetaja B. Ederma lese­le.,.-
Rääkiles sellest kuidas toimu­sid
sissekolimised ja. kohanemi-sed.
seletab' H . ' Urm, et kui suu-,
remad ehitustööde- mured hak-
® Meremeeste uniooni SIU letit
,,Log" toob oma juuli numbris
pensionile sürdunute seias ära ka
eestOase Victor Egeri, kes 63. a.
vanuselt on läinud puhkepaigale.
Ta ühines SIU-ga 1949. a. Kord
töötas tä selles uniooni organi-saatorina.
V. Egel elab San Ped-ros,
Kalifornias.
kasid lõppema ja korterite oma­nikud
uutesse kodudesse sisse ko­lima,
algas uus ajajärk „S]esti
Kodus". Et korterite omanikke
rahuldada nende uutes kodudes,
tekkis palju, palju pisiasju päe­vakorda,
missuguste lahendamist
igaüks nõudis oma itemperamen-di
ja itõekspidamiste kohaselt,
Lõpuks andsid "omapoolset abi
uued korterite om^ikud ise,
moodustades eneste tekel aju-:
tise toimkonna.
Kui nüüd need mured said
murtud, seisis ees kuupäev 8.
september, misäjaks vastavalt
Ontario Security Coramissioni
poolt -kinnitatud põhikirjale,
peab 70% korteritest olema
miiüdud ja 70% projekti kogu
korterite väärtusest sissemaks­tud
kinnisele arvele (nn.
tmstaccount), mis tähendas
.'3.086.160 ^ dollari •suurust sum-
. mat. , -
Kortereid oli müüdud palju roh­kem,
Imid kõik summad ei lae-kimud
küllalt korrapäraselt. Mõ­nel
oli raha böndlde arvel, täht-aj
alisel hoiusel. endise maj a
müük veel lõpetamata jne. Kuid
ka siin on nüiid saavutatud õnne­lik
lõpp nn."kaheteistkümnendal
tunnil ja rahad on vastavalt põ-hikorrale
sissemakstud.
Aga ega ehitajad pole veel
täiesti murevabäks saanud. Nüüd
on suuremaks mureks müümata
korterite realiseerimine, et nende
alt kapitali vabaks saada ja kin­nisvara
peal asuvat ehituslaenu
tasuda. Sellele' järgneb Eesti
Abistamiskomitee poolt projekti
üleandmine uuele peremehele,
ö/^- „Eesti Kodu" juhaitüsele.
Selle institutsiooni valivad kor­terite
omanikud vastävalit põhi-'
korrale. '
H. Urm nendib kahjatsevalt,,
arvuliselt olekski juba kõik
korterid müüdud, kuid nii mit-korterite
ostjad muutsid
oma meelt, mõned päris vastUr
tustundetult ja arvestades ai­nult
oma huvisid.
Kuid E. Abistamiskomitee juha­tus
on tulnud neile vastu ja sis­semakstud
Tahad tagastanud, ol­gugi
et ostulepingud olid šõhni-tud.
is^üüd on see nähe SLJutiselt
.takistatud..:
Kuid H. U rm ütleb siiski, et
viimastel nädalatel on korterite
müük olnud elav, nü et.on jul­gust
loota ka siin rahuldavat l a ­hendust.
On julgust loota isegi
seda, et kõik korterid suudetakse
realiseerida eesti ühiskonna raa­mes.
Kui muud võimalust ei ole,
siis viimase abinõuna müüa neid
väijaspooile.
,.Eesti Kodu" ehitamine , on
nõudnud ehitustoimkonnalt, Ees­ti
Abistamiskomiteelt palju ener­giat,
aga tulemuseks on süski
suurim maj anduslik proj ekt mi­da
eestlased kunagi on ehitanud.
Ja H.Urmgi ütleb lõpuJks,
et ta soov on, et iga kaasmaa­lane
ruttaks oma otsuse tege­misega,
kas ühineda oma vana­duspäevadeks
eestlaste ühisko-
• .du§,
et: kaaseeštlasilt saada vanadus­päevadel
vaimset, aga vahest kä
füüsilist t u ^ .
Apostliku Õigeusu Stokholmi kogudus sai endale jumalateenis­tuste
pidamiseks uue kabeli Stokholmi vanalinna auväärses
toomkirikus Storkyrkas, kus preester Nikolali Suursööt pidas
21. augustil esimese jmnalateenistuse.
ma
üksMS laiendab tegeviist Noorte
Nädalalõpul 10./11. septembril vübis Kotkajärvel 24 noorte-juhti
skautüksuse Lembitu Malev juhtkonna;st. Toimus juhtide
konverents Lembitu Maapäev kasvatuslike reteraatide, aruand­luse,
kavandamise ja juhtiderulli moodustamisega järgmiseks
tegevusaastaks. Maapäeva kütis heaks selle töö ja hoiaku, mida
skautüksus on viljelenud möödunud tegevusaastatel. Noorte
Aasta puhul kavatsetakse tegevust laiendada.
. Lembitu Maapäev on saanud
traditsiooniks, millega skautük­suse
juhtkond alustab uut tege-vusaastait.
Kotkajärve sügisene,
rahu on paras miljöö kokkuvõte­te
ja töökavade tegemiseks. Maa­päev
heiskas lipu peaväljakul keil
11.00 Lembitu 'laulu saatel. Male­va
juht Harold K i v i tervitas osa­võtjaid.
Töö-algas kohvikus, kus
üks pikk perelaud oli reserveeri­tud
söömiseks, teine koosoleku
pidamiseks.
"Ideoloogiiise avareferaadi pidas
maleva vanem Heino Jõe, käsit­les
eestluse., ja skautluse olu­korda
Noorte Aastal, tuleviku
perspektiive ja raamatut noorte-juhi
abilisena. • .
Lisaks Kotkajärve Lembitu kü­la
käsiraamatukogule otsustati
teine samade raamatute komp­lekt
soetada maleva linnako-dusse
Peetri kiriku no ortemu-nii.
•.Elukoolist" — juhtide treenin­gust
praktiliste kogemuste kaudu
refereeris maleva abivanem Vello
Soots. Referent tegi möödunud,
suvel läbi Ontario Naturalistide
Föderatsiooni poolt koi-raldatud
kanuuretke treeningu, jutustas
sealseid kogemusi j a avardas või­malusi
samalaadseteks väljaõpe­teks.
Need tulevad rakendamisele
Lembitu Maleva poiste eelseivatel
kanuuretkedel.
Kolmanda referaadi pidas ma­leva
juht Harold Kivi, analüüsi­des'
Lembitu Maleva möödunud
tegevusaastat ja suvel, toimunud
, JCotkajärve '77" suurlaagrit. Iga
aasta annab teatud kogemusi,
mis on kasuks järgmise aasta
planeerimisel. Maleva juht esitas
rea ettepanekuid eelseisva aasta
tööks. ,
Referaadid lõpetati sõnaduel-liga
teemai „Skautlus pro ja
. contra", .
Dueilantideks dlid ammuküttide
juht Jaak Järve, ja yendurite juht
Toomas Kütti. Vahekohtunikuna
tegutses ^maleva abijuht Asko
Kütti, Pärast sissejühatayait tu­listamist
anti „sõnareivad-* kõiki­dele
osavõtjatele ja lahing käis
lõimasöögini.
Maapäeva toitlustasid maleva
pereemad Hilja Jukkum ja Viima
Talpak. Pärastlõunal "anti sõna
kohalvübivale Eesti Skautide Ma­leva
Kanadas juhile.'Skm. Silver
Kask valgustas eesti skautluse
üldisi probleeme, muudatusi ma­leva
staabis ja Eesti Maja noorte-ruumide
kasutamist, mis nüüd
noorte käest on läinud Eesti Ma­ja,
juhatuse kätte. .Maleva juht.
kavatseb staabi koosseisu kutsu­da
Lembitu spordijuhi dr. Jaan
Roosi.
Lembitu Maleva juhtide ko­gu
aastapeakoosölek järgnes
üksuste aruannetega, mida esi­tasid
Rein Raud, Toomas Sepp,
Toomas Kütti.
Aruannete kohaselt oli Lembitu
Malevas 27 noolepoissi, kellel" oli
31 tegevusüritust. Skaute ja me-^
reskaute oli 28, nende üritusi 36.
Vendurskaute 21 ja 34 üritust
ning nuiamehi 5. Koos Juhtkon­naga
on skautüksuse vahvus
101 liiget, vahematerühmade lel-lesid
ja sõtsesid arvestamata.
Majandusjuht Olev Jõgeda puu­dumisel
esitas kassaaruande ma­leva
juht Harold Kivi. Aruanne
oli tasakaalus S5194.Ö0, kassa seis
hetkel $556.00. Pikemat arutle­mist
põhjustas eelarve. Kanada
skautidele tuleb liikmemaksude­na
tasuda SIO.OO igalt lükmelt;
Eesti mailevaie ,,Tulehoidja" tel-limisrahana
S2.50 perekonnalt.
Lembitu Malev annab lükmetele
tasuta kõik eestikeelsed õppema­terjalid,
kõik vörmimärgid, kae­larätikud
ja sõled. Mida tublim
skauditöö, seda rohkem katseid
ja katsemärke, samal ajal suure­nevad
kulud.
Peeti tarvilikuks tõst^a ILembitu
liikmemaksu mõne dollari VÕB*-
• mi'. ' •
® Markus Jakobson valiti siinse
Little League nn. L L All-Stars
võistlusmeeskonnä mängijaks,
Lakewpodi meeäkond tuli 1975.
a. meistriks, omandades tiitli
National Little League Champs
of 1975. Markus Jakobson on
püüdja (catcher). Ta on edukalt
mänginud siinse. L L Mefs mees­konnas
j a kohalik aj aleht tõstab
teda.pidevalt esile hea mähgijanä.
esimeselt liikmelt perekonnas
S20.00, teiselt liikmelt $15.00, kol­mas
ja järgmised maksuvabad.
Sellega koos võeti vastu 1977/78
eelarve S3300.00;
Järgmisena moodustati maleva
Ja allüksuste juhtiderull, mis si­saldab
üldjoontes samu nimesid
kui .möödunud aastal, .
Õhtul nauditi vendurite juhtide
poolt köetud sauna ja istuti pea­maja
küdeva kamina ees vestel­des
ja skaudimälestusi jutusta­des.
Otsustati koondada kõik
Lembitu arvukad läagrilaulud ja
helilindile sisse laulda • tulevate
põlvede jaoks. Lembitu 27 tege-vusaastia
jooksul kasutamisel Ol­nud
ligikaudu sama arv originaal­seid
skaudilaule. ' -
Maapäev ärkas pühapäeva päi-kesesäraval
hommikul. Pärast
varast hommikusööki koguneti
Kotkajärve . vabadussamba . ees,
kr.s Vello Soots mõne sisuka
lausega. mainis sambal mustas
rauas leiduvat nime, mis skaut-üksust
ühendab meie rahva möö­dunud
sajanditega. Samba eest
mindi maastikumatkale suusara-dadele.
Raja puhastamine kirves-te
ja kiinidega teenis hommiku­se
jalutuskäig-ü eest, juhtisid dok­torid
Jaan Roos ja Vello Soots.
Pühapäeva ennelõunal toimusid
iiUüksuste juhtide kogude koos­olekud
detaUsete tegevuskavade
koostamiseks.
Pärast lõunasööki tehti kokku­võtted
Maapäeva arutlustest ja
otsustest. Varasel pärastlõunal
langetati lipp Anton õunapuu
väljakul.
LEMBITU ÄVAKOONDUS; .i/ ,.
toimub laupäeval, 24. septembril'
kell 11.00 Peetri kiriku saalis.
Pidulikust avakoondusest võta­vad
osa kõik liikmed esindusvor­mis.
Pärast toimub allüksuste
töö rakendamine ja ülesannete
jaotamine järgnevateks koondis­teks.
Regiüaame töö Mgab lau-
, 15. oktoobril.
Urve- Karuks, Kodakondur.
Mana 1976. 63 lk. • •
Urve Ka,ruksi esimene värsiko­gu
ilmus juba 1988. aastal. Vahe­pealsed
looimiiigimäited ajakirjas
,,Mana" tpendasid jätkuvast
loovtööst ja otsinguist sõna kõi­kide
tahkude kasutamiseks. Olles
nooremaid pagulaseestlaste luu­letajaist
on sõna, eestikeelse sõna
tundmine loominguks vajalikus
ulatuses taile väljendusrikkaks
materjaliks, mille abü ta looja-maäilin
ja -isiksus avaldub.
Teine värsikogu , ,KOdakondur"
äratab tähelepanu Juba oma ha­rukordselt
meeldiva välimusega.
3elle asemel, et tellida: kunstni­kult
kaanej öonis, on ta valinud
meie hmnatud kunstniku O. Tim-mase
akvarelli Ja selle tiitliteks-tiga
täiendanud. Tulemus on sü-misiduy
ja näitab kuivõrd lähe­dased
on abstraktne Imjutav-k
u n s t j a moodne vabavärsiline
luule.: ;
Ometi pole Urve Karuks" oma
luules abstraktne. Ta maailm on
päris reaalne, kuid tugevate kaas­aegsete
ilmingiitega jä tänapäeva
mõtteliste perspektiividega. Ko­dakondur
on uustuletus autori
enese määritlemiselvs paguluses,
selle ^praeguses elupüdis, miile
kujutamisviis on muutnud veel­gi
uudsemaks sõnade väikeste
muutetrifckidega, võiks öelda
nendega mänglemisel.
' Esimene/tsükkel hõlmab pilte
elust, kus poetess tunneb end
köömnena ühiskonnas, kes elavad
üksteisest mööda üksteise läbi.
See muutub, veelgi narrüikumäks
kilplastena, loob Jäätise, shoko-laadi
ja hõberebase elementide,
ga naisoiguslikkuse takuleenuiise
nukupüdi j a kulmineerub lille-lapse
meisterlikus karäkterisatsi-oonis.
Sellega ei piirdu veel elu,
uudselt nähtud pildistik viib eda­si,
kus mõnikord luuletaja kui
om.a saatuse päriskokk on val­mistanud
rooga, mille kõrbend
maitse taUe ei_ meki ja teinekord
on tunne, et lähed lüitsait liimist
lahti." V - ^ •
Teine tsükkel räägib surmast,
kuigi ta ,^pole veel tundnud sur-rhaiks
sundi". Need rasked mõtr-ted
on süski positiivse usutunde^
ga. „egas me päriselt käo j u ."
Võib-plla jääb sellest suurem elu
tunde väärtustamine, selle õrna
ja hella puudutamise: vältimine
nagu liblikale pai tegemine yon
oma tegelikkuses hävitav.
Kolmas tsükkel räägib kodu­maast.
Luuletaja otsib Taavetit
kes lingUkivi heidaks. Kodumaa-luule
On itkuline oma sõjamäles-tustega>
kannatustega, kodutuse-ga.
Hea aednik siiski asub n i i -
neeritu kohendamisele ja rooskf
sai sinna nagu iseenesest kasva­ma,
kus savisärgis magati.
Lõpuks on. lühimõtteid tanka-ja
haikuvormis. Selles lühivor­mis
on.Kainiks ka ise oma lüule-mõiste
defineerinud: „Luule cn
sohilaps/ kes . lõplikult. sohu'
sind hukutab".:
Omapärases' stiilis, mis põimi­tud
rahvaluule värsside, osavate
kõnekäändude sisselülitamisega
ja tuntud .väljenduste lükkimise­ga
on ta luulele oniane kerge rüt-niilisus.
Mänglemine .sõhadega
annab rohkeid uustUletusi, mis
keeilt rikastavad j ä mille abil on
olnud rohkeid võimalusi yäljen-duse
veelgi pildirikkamajks tege­miseks.
Tema motiivid on üldi­selt
rahvalikud, tänapäevased ja
suudab kodumaa iseloomustuse
leida kasekoorte mõttekriipsudes
kui üht variatsioohi tohukultuuri
rahvalt. Kodakondur on inimene
ja looja meie keskel, kes on suut­nud
tunda sügavamalt ja näha
detailsemalt kui itavaliselt, aga
mis teebki loojaisiksuse loovaks.
HANNES OJA
Käesolev tahab olla eelteateks ja
kutseks avada sügishooaeg balli­saalis
salapärase „AABS 6th" sildi
all. See on reedel, 14. oktoobril keU
7 õhtul (cocktaii, õhtijisöök on kell
7.45) Harbour Gastle konverentside
keskuses. See ballisaal valmis alles
juulis Ja asub tuntud hotelli vastas
üle sõidutee. Peale õhtusööki on
tants väga populaarse kuueliikme­lise
Matt Lebar^i orkestri saatel.
Need on shveitsi-sakslased ja män­givad
kõike, gemütlich-meeleolu-kastvüni
valsist kunikõva. kaiju-ni,
nii nagu peolised soovivad.
Banketi korraldab AABS 6th et­tevalmistav
toimkond. AABS tä­hendab
Baltiaineliste teadmiste
edendamise ühingut, ja nende
kuues konverents peetakse jälle
Torontos tuleva aasta mais. Seda
tahame teha veel edukamaks kui
oli kolmas konverents Torontos
; 1972. aastal üle 500 osavõtjaga.
Kuulub ju konverentsi sisusse nii
teaduslike ettekannete väärtus kui
ka osavõtjate meelelahutus ja tu­ju.
Toda konverentsi peetakse ik­kagi
eeskujuks Ja ' ideaaliks'kui
konverentsidest räägitakse.
. Tujutõstmise baliü uues, Fron-tenac
saaüs on ootamas kuusküm­mend
lauda, igas kümme külalist.
Pääsmed on 40 dollarit paari pealt
(20 dollarit üksikult) ja on odavad
tänapäeva hindade juures, pealegi
veel nnsuguses saalis. Informat­siooni
ja püeteid saab: Astrid Kai-mar
telefon 444-4346, või Mai-Liis
Ronimois 447-7559,.või.Ingrid Saar
447-2750. ^: - V,: : -
E.A.