1982-04-06-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 6. aprill 1S82 - Tuesday, Aprü 6, 1982 /<^ADE EESTLASTE HMLEKAI^OMA ; : VABA£e8TLANi VÄLJAANDJA: O/tr Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Ont. MSB 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto. Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.~, poolaastas $24.— ja veerandaastas $13.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— ja veerandaastas 513.— Aadressi muudatus 50 c. >— Üksiknumbri hind 60 c. FREE ESTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 Lesüe St Don Müls, Ont. M3B 2M3 Lootused paranemisele Momtreali Eesti Segakoor esinemas-Karl Raudsepa Jwhätisel Mljutise! Eesti. ¥abariigr aastapäeva ak- Foto: Meeme Sultson Kanada majanduslikud mured (Dn mnsitemisd viimaste kuude jooksul nii painavaiksy et neid ei suuda isegi leenvendada Londonist tulnud rõõmusõnum, millega teh- ^ teatavaks Kanada uue põhiseaduse kinnitamine Briti parlamendis ja selle kojutooipine Qttawais-se. Tööpuudus Kanadas suureneb iga päevaga, üks tööstus teise järele vähendab töölisi või paneb uksed kinni, pangalaenude intressimäärad on hakanud pärast lühikest puhkepausi jälle tõuSsma ning nnflatsiaonispiraal laiutab endiselt laias kaares. Kõrgete laenuintresside tagajärjel ei kannata mitte ainult tööstused vald ka farmerid ja ehitusettevõtjad, kelledest paljud m pankrotiseerunud ja oma tegevuse lõpetanud. Vaatamata opodtsiooniparteide sitakkidele ja noudmüstele laenuint-iressi alandamiseks on Kanada Rü-gipanga president Bouey, peami-lister Trudeao ja finantsmimsteir MacEachen kindlaks jäänud praeguse poliitika juurde, mis taotleb mflatsiooni pidurdamist kõrgete laenuintressidega. Peaminister Tni-deau lükkas oma äisjasel pressikon-verentsU külmalt tagasi ka sotsia- Histide ja konservatiivide nõudmised suuremate summade investeerimiseks majanduselu ja tööstusliku tegevuse elu^miseks, mainides, et raha pumpamine majandusellu ei lahenda Kanada põhilisi probleeme ja suurendab veelgi Kanada ras|aisi, kui maailma majanduselu saab jagu praegustest tagasilöökidest ;^ning veereb taas normaalsetele roobastele. Peaminister analüü>sis majanduse tulevikuprobleeme ja rõhutas, et Kanada majandus on tihedalt seotud maaUma majandusega. Kui Kanada valitsus määraks ipraegu suuremaid summasid majanduslike programmide teostamiseks, sü!s peab ta arvestama seda, «t jagatud raha on ainult trükitud raha, mis' suurendab inflatsiooni, see tõstab kulusid nmg need omakorda suurendavad hindasid ja palkasid. Olukord kujuneb Kana-daie eriti ohtlikuks, kui maailma majanduselu normaliseerub. See võimaldab teistel riikidel oma saaduid ja kaupasid müüa, kuid Ka-mada ei ole võimeline teistega võisflema ning jääb endiselt kannatama suure tööpuuduse all. Pea-oninister rõhutas eriti, et suur osa Kanada probleemidest on tingitud kõrgetest palkadest, mis on kujundanud Kanadast „kalli üMskoE-tegi ettepaneku, d provin&idl selle aktsiooniga alustaksid, kuid pro-vintsivalitsuSsed on jäänud selle ettepaneku vastu jahedaks. Palkade kontrolli kritiseerijad väidavad, et kontrolli rakendamisel pole praktiliselt mõtet, kuna ametiühhigud leiavad teid ja võimalusi ettenähtud piirijoonte ületamiseks. M vaatamata majanduslikkudele ta<> gasilöökidele ja üldistele raskustele ei ole Kanada] ametiühingud kaugeltki leplikus! kompromiiSIsmieele-olus, vaid nende nõudmised on endises sõjakas vaimus suured ja kaugeleulatuval. Näib, et Kanada tööliskonnas i uudub seUine am» saamine olukorra hindamisel, mi° da me võime konstateerida Ühendriikides, ku!s töölised on valmis kompromisse saavutama ja loobuma ettevõtete käigushoidmiseks ja oma ^töökohtade sättitamiseks paljudest OMSÜ nõudmistest. Kahtlemata on Ühendriikides märgata ka kindlamat kätt ametiühingutega suhtlemisel ja nende ülemääraste nõudmiiste ja ebaseadusliku käitumise pidurdamiseks. Seda nägime eriti lennuväljade lüUuskontrollijate metsiku streigs ajal, mU president Reagan Tallan-das kõik streikijad ja on seniajani keeldunud, vaatamata suurele survele, nende tööle võtmisest. Kanada valitsuse ükskõiSme ja inspirat-sioonivaene käitumine postiteenija-te metsiku ja seadusevastase streigi ajal jättis väga kahvatu mulje ning lõppes sellega, et ^Kanada parlamenti ja valitsust ignoreeriva postiteenijate ametiühingu juhist tehti ajakirjanduse veergudel omamoodi rahvulslik kangelane. Suhtlemisel tööliskonnaga ja ametiühingutega ei ole kahjuks ka juhtivate ringkondade oma käed täielikult puhtad, kuna kõrgemate riigiametnike, valitsuslükmete ja parlamendiliikmete palkasid tõstetakse kriisiolukorda ja tagasihoidlikkuse vajadusi ignoreerides pidevalt ning luuakse sellega kõrgemas sektoris aluseid sellele „kalli]e ühiskonnale", miUele f eaminister tähelepanu juhtis. President Reagan USA konservatiivide arvustustules Peale aastast ametisolekut Reagani Järeleandmmesurvegruppidele ja reaUstükuIe olu^^ kohandumine on konservatüvide juhtkonnas tekitamas Järjest suuremat nurmat. Talle heidetakse ette, et ta ei ole kinni pidanud oma valimiskampaanias konservatüvidele antud lubadustest. Paul Weyrich, üks mõjukamaid peetakse tänapäeva Ameerika mÕ-konservatiivide juhte, ütles hiljuti: jukamaks uus-konservatiiviks. „Teatavad probleemid on hiljuti TOiš, mis präegu,:^^^!^^ ajaStlisraelde jä IiõunarÄa^^ le, olles kujunenud anti-ame^rika- —, v«-• ^ J . "v A ..likusümaMrjalikkuse ja valeliku bariikliku Partei ning presidendi ^J^^^^l^^^^^Ji-^^i^^^^^^^ se kuulutamise foorumiks." , Louisiana osariigi poliitik ja tuntud konservatiivide aktivist Woody Jenkins arvab; / ' üles kerkinud, mis võivad viia Va-endagi poliitilise katastroofi ääre- Ta kirjeldas edasi Jcolme selle [ohandumis-poliitika väljendusvü-ši: ,,Esiteks, me usume ikka veel le. Kõige tähtsam neist on Mr. Meed mida Kunagi nimetati Nixo-m Doktrimiks, et meil on võimalik ta võimule aitas, eesmärkide vas tu." k,Ro eiakgsuans i ^pl oävlhiieit-miliias-tee k1no õaulViatnsii do•j oatme^ .' umksi•-s ,ftk^ a^ad^ie-t^ssv,t "a o moma a sihruv. va•itfp a uvra,ki -jodn j d-xit,u gveavrauisd-liitlasi moodsate relvadega. Sellest hoolimata, et see poliitika jooksis Samuti kritiseeritakse inimeste karile Iraanis, loodame me nüüd valutult Reagani poolt mõjukatele sama ebakindlale rezhümile Saü-positisoonidele valitsuse juures. Ai Araabias, et see kaitseks Amee- Väidetakse, et paljud võtmepositsi- rika huvisid Lähis-Idas. Teiseks oonidele määratud inimesed ei ole' paneme ikka veel liiga palju^lbo-üldse„ Reaganites", s.t., ^ i ole'v4i"si läbirääkimistele. Läbirääkimis-rem olnud Reagani poliitilisel lü- test on kasu ainult siis, kui on mil-nü. Ed Meese'iga ollakse üldiselt le üle läbi rääkida ^ mis tähendab, rahul, aga John Lofton, kes on aja- et mõlemal poolel on midagi võita, kirja „Conservative Digest" toi- Läbirääkimisi Ameerika ja N. Lü-metaja, ei ole näiteks sugugi ra- du vahel iseloomustab asjaolul, et hui James Bakeri ja David Ger- neü on midagi konkreetset võita, gehi nimetamisega nii tähtsatele mida nad tihtipeale ka saavutavad, positsioonidele. Meie aega peame läbirääkimisi selleks, .et näidata maaümale, et Gergenit näiteks süüdistatakse, me oleme mõõdukad. AmeerUca ta-et ta muudab presidendi kõnesid ^ab olla mõõdukas, et võita poole- „mahedamaks" ja on üks selle ^oidu, mis on see kolmas vorm, grupi esindajaid, kes Reganit ^^^^ kohandumise ünpulss väl-püüab mõjutada tulumakse tost- j^ndub. Me isegi otsime poolehoidu ...ma. et Reagan peaks andma koike võimalikku abi vabadusvõitlejatele Angoolas, Nikaraaguas, Afganistanis ja mujal ^ ning et Ameerika Hääle saateid peaks laiendama ja rahvast raudeesriide taga informeerima tõeli^ sest olukorrast maaümas. Rügikaitse seisukohalt on konservatüvide seas Reaganüe vast kõige vähem kriitikat, ehkki kaitsevägede olukorda peetakse praegu veel selliseks, et N. Lüt oleks võimelme jõu ähvardusel Ameeri-kalt kontsessioone välja pressima, kui ta seda tahaks, ja loodetakse, et president õige pea selle puuduse parandab. Kõige nõrgemaks peetakse Ameerika konventsionaalseid sõjajõude ja mereväge, võrreldes N. Luduga. . A. Pallop « Kanada kõrgete palkade ja pal-ganõttdmiste küsimU!s on viimasel ajal olnud akuutselt - päevakorral ning kõne alla on tulnud ka hindade ja palkade, kontrolli rakenda- MÜse küsimus. Peaminister IVss-deau on selleasemel soovitanud vabatahtlikku - palkade kontrolli jai Millised on Kanada majanduse väljavaated lähemas ^tulevikus? Ekspertide arvamised lähevad siin tunduvalt lahku, kuid üldiselt kai-dutakse arvama, et käesoleva aäista teine pool peaks kaasa tooma paranemise. Helgemad päevad on olenevad süski väga (suurel määral majandusliku olukorra paranemisest Ühendriikides. Praegu ei ole olukord seal eriti rõõmustaVj kuna võitlus maksude ja eelarve defitsiidi päralst ei ole lõppenud ning produktsioon püsib ikka veel madalal tasemel. Kuid intressimäärade langemine ja inflatsioonispiraali püramine lasevad siiski oletada^ et suwemad raskused on iiletatud ning et majanduslikuis olukorras OE loota tünndiovat paranemist hilis° Wüla Johnson, kes on - Heritage Foundation'i esimene asepresident, paneb ka teatava osa süüst kon-servatüvidele endile Kongressis, kus senaator Jesse Helms on ohiud tihtipeale „huüdjaks hääleks kõrbes", kui on presidendi ametisse nimetamiste kritiseerimine. Ka Howard Phillips, kelle organisatsioon „The Gonservative Cau-cus" Ott vümase aasta jooksul tõusnud mõjukale positsioonile Washingtoni poliitikas, kritiseerib teravalt Reagani inimeste kõrgetele kohtadele määramisi^ väifes, et tüitipeale pääsevad sisse Bushi pooldajad õigete Reagani pooldajate asemel. Tema arvates on valitsus muutunud defensüvseks, selle asemel, et kasutada tihedamalt presidendi vetoõigust, kui-vaja, ja Kongressis ette panna teravamate piirjoontega seadusenõusid, müle-de vastu hääletamist saaks hiljem liberaaüde vastu ära kasutada. Välispolütika alal on juhtivate konservatiivide seas läbi löönud üldme pettumus, et Reagan ei õle lubatud suunamuudatust suutnud läbi vüa. Tugevatele sõnadele, mis meie pagulaseestlaste kõrvadele alguses oli magusaks muusikaks, ei ole kakjuks järgnenud resoluutsemat polütikat. On jätkumas N. Liidu võimule kohandumise operatüvpolütika, ütles Midge Decor, kes on organisatsiooni The Committee for the Free World eksekutüvdirektor ja keda kevadel .või- sive alguses.' See peaks tooma tunduva paranemise ka Kanada majandusellu — vähemalt m selleks lootusi! äane-Saksamaa lätlasi kutsutakse Siberit külastama KÖLN (VE) Lääne-Saksamaa reisibüroo on teinud lätlaste hulgas reklaami 11-päevasele hussi-lennuki-reisiks Irkutsikisse Siberüsse. Esimesel päeval sõidetakse bussiga Viini, sealt lennatakse Moskvasse. Teisel päeval tutvutakse Kremliga ja hilisel pealelõunal on ärasõit TransrSiberi raudteega. Järgneb mitmepäevane sõit nelja-magamiskohaga vagunikupees Trans-Siberi Ekspressiga liinil Moskva — Jaroslav — Perm — Sverdlovsk Omsk — Novosibirsk — Krasnojarsk. Kuuendal päeval jõutakse Irkutskise. Üks päev kulutatakse linna vaatlemisele, kaheksandal päeval on piknik taigas, üheksandal päeval väljasõit „Siberi pärli" Baikali^ järvele ja külaskäik limonoloogilises muuseumis. Kümnendal päeval järgneb pärast hommikusööki lennusõit Moskvasse, kus veel tutvutakse Moskva maa-aluse raudteega, üheteistkümnendal päeval on tagasisõit Viini, kust bussiga-sõidetakse Lääne-Saksamaale tagasi. Reisihinnaks on 1999 Saksa marka,- •. Reklaamlehel on teksti vahel läti rahvarõivais patsidega neiu pilt Riia tooflikiriku torni kõrval Läti noorteorganisatsioon Euroopas („The Latvian Youth Ass, in Europe) on saatnud reisibüroole kirja kus öeldakser „Lugupeetud daamid ja härrad, Lugesime suure rõõmuga Teie prospekti, milles pakute bussi-len-nureisi nr. 112 Siberisse, Irkutskis- Nr. 27 Mnentaary Alates sellest ajast, kui Fordi autotööstuse rajaja Henry Ford 1910-nendatel aastatel hakkas autode valmistamisele rakendama lm-disüsteemi, on ameeriklased uhkejä oma autotööstusele ja selle tehnilistele finessidele, mis võimaldab tööprotsessi pisidetaUideks jaotamisega kiiret ja voolujoonelist toodangut. Kuid ajad on muutnud ja tänapäeval ei ole ameerUca autotööstus enam maaüma kõige efek-tüvsem ja 'paremini organiseeritud — Detroiti kuulsatest autotööstustest on möödunud saksa ja viimasel ajal eriti sümatorkavalt jääjana autotööstused. Jaapani äutotööstusekrooni kallimaks kiviks on Toyota vabrikud, mis asuvad 150 müli Tokiost lääne pool. Süa on tekkinud täielikult Toyota linn, kus elavad ja töötavad 35.000 Toyota tehase tööUst, kelledele kompanii on ehitanud odavaid perekonnaelamuid, kuid samuti ka ühiselumajasid vallalistele töölistele. Siin on ka kompaniil staadionid, pesapalli-, ja tenniseväljakud uing ujulad töölistele kasutamiseks. Kuid Toyota Motor Company ei ole mõelnud ainult oma tööliste-teenistujate eest hooUtsemisele, vaid on uute meetodite ja tehnoloogiliste võtete rakendamisega jõudnud tulemusteni, kus ta produtseerib autosid palju kiiremini ja väiksema tööliste arvuga kui t)hendriikide autotööstused. Toyota Motor Companyst on eeskuju võtnud ka teised jaapani autotööstused, ehkki nad ei ole veel nU oskuslikult ja leidlikult oma produkt-sioonUinte käima pannud kui Toyota vabrikud. Jaapani ja ameerika autotööstuste tööliste panuse ja töömeetodite suurt erinevust on kõige parem selgitada vastavate arvudega. Nü näiteks stantsivad jaapani autotööstused tunnis 550 autoosa, amee-rilflased ainult 325, väikeauto produtseerimiseks kulub Jaapanis keskmiselt 30,8 tundi, ühendrüki-des 59,9 tundi, töölt puudujate arv mitmesugustel põhjustel Jaapanis on keskmiselt 8j3 protsenti, Üh^ndrükides 11,8 protsenti. Need arvud kõnelevad kõige selgemat keelt, miks Ühendrükide ja Kanada maantped on täis Toyotasid, Hondasid ja teisi jaapani pä^ ritoluga autosid. Kõrge elustandard ja üldine mugav eluviis on vUnud sünse autööstuse- ja ka paljud tööstusalad sellisesse olukorda, kus nad enam agressüvsete ja hästi- I organiseeritud jaapani ja teiste kiirelt arenenud tööstusmaadega vabal turul võistelda ei suuda ja tulemuseks on masendav tööpuu- Teie soovite endi külalistele Siberi lõpmatut avarust ja maastikulist ilu südamelähedaseks teha. Ei tohi unustada linnu, näiteks Ir-; kutskit. Prospektis avaldatud fotol võib ära tunda üht eriti ilusat gooti stiilis kirikut, milline püha Peetri kirikuga Riias, Lätimaal/ hämr mastamapanevalt sarnaneb. Ka annab too läti rahvarõivais noor neiu Teie fotol Irkutski (?) panoraamiga taustal, sellele Siberi suurlinnale erilise omapära — on ju peale seni sõltumatu Läti okupeerimist Nõukogude Lüdu poolt 1940 ja 1945 massiliselt Siberi sunnitöölaagreisse küüditatud lätlasi Irkutski linna (ning paljusid teüsi lumu Siberi avaruses) koos üles ehitanud. ^ Tundub vaid vähe kummalisena, et tol daamil aega jätkus oma rahvarõivaid pikale teekonnale kaasa võtta. Eriti tähelepanelik on Teie idee, korraldada taigas piknik -—loodetavasti valite selleks koha vaatega ühele tüüpilisele Siberi vaatamisväärsusele — ühele sunnitöölaagrile. Kus kohas täpselt eriti oivaline vaade ühele neist paljudest Siberi sunnitöölaagritest avaneb, võib too läti rahvarõivastes neiu kindlasti öelda, sest peale vangide ei leidu teisi lätlasi Siberis. Soovime Teile selles suhtes palju edu ja jääme kõrgesti austavalt, On otse imekspandav, millise kürusega rakendatakse läänemaailmas vajaduse korral demonstratsioonideks ja meeleavaldusteks käüiu igasugused punaste katteor-ganisatsioonid. Tavalises igapäevases mUjöös neist organisatsioonidest ja nende liikmetest palju ei kuule, kuid kui kusagilt kõrgemalt poolt käsk antakse, süs astuvad need organisatsioonid kontsentreeritult kohe tegevusesse. Nende liikmed sigmevad tänavatele nfaig valitsushoonete ja saatkondade ette nagu mürgised kärbseseened pärast vihma ning nõuavad kärarikaste kõnedega ja väljakutsuvate loosungitega „õigust" punasele poolele — ükskõik süs, kus maa- Umanurgas kommunistid, marksistid ja igasugused teised pahem-poolsed„ istid** oma võimu tahavad maksma panna. Seda kontsentreeritud demonst- , ratsioonide lavüni nägime lääne- ' maaümas järjekordselt Salvadori valimiste päeval. Meeleavaldusi oli korraldatud Euroopas, ühendriikides ja teistes maades, kuid eriti laias ulatuses Kanadas, kus protesteeriti ägedalt selle vastu, et Kanada andis oma moraalse toetuse Salv/adoris toimunud demokraatlikele valimisetelej mis toimusid sadade ^väUsajakirjanike sumade ja paljune välisesindajate valvsa kontrolU all. Kanadas korraldati demonstratsioone Torontos (700 osavõtjat), Vancouveris, Winnipe-gis (300 osavõtjat), Montrealis (300 osavõtjat), Quebeci linnas (200 ( osavõtjat), Saskatoonis (500 osavõtjat), Edmontonis (300 osavõtjat), Sudburys (25 osavõtjat) ja teistes keskustes. Anna Mushka. (6 (lÄBg a 3)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 6, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-04-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820406 |
Description
Title | 1982-04-06-02 |
OCR text | Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 6. aprill 1S82 - Tuesday, Aprü 6, 1982 /<^ADE EESTLASTE HMLEKAI^OMA ; : VABA£e8TLANi VÄLJAANDJA: O/tr Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Ont. MSB 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto. Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.~, poolaastas $24.— ja veerandaastas $13.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— ja veerandaastas 513.— Aadressi muudatus 50 c. >— Üksiknumbri hind 60 c. FREE ESTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 Lesüe St Don Müls, Ont. M3B 2M3 Lootused paranemisele Momtreali Eesti Segakoor esinemas-Karl Raudsepa Jwhätisel Mljutise! Eesti. ¥abariigr aastapäeva ak- Foto: Meeme Sultson Kanada majanduslikud mured (Dn mnsitemisd viimaste kuude jooksul nii painavaiksy et neid ei suuda isegi leenvendada Londonist tulnud rõõmusõnum, millega teh- ^ teatavaks Kanada uue põhiseaduse kinnitamine Briti parlamendis ja selle kojutooipine Qttawais-se. Tööpuudus Kanadas suureneb iga päevaga, üks tööstus teise järele vähendab töölisi või paneb uksed kinni, pangalaenude intressimäärad on hakanud pärast lühikest puhkepausi jälle tõuSsma ning nnflatsiaonispiraal laiutab endiselt laias kaares. Kõrgete laenuintresside tagajärjel ei kannata mitte ainult tööstused vald ka farmerid ja ehitusettevõtjad, kelledest paljud m pankrotiseerunud ja oma tegevuse lõpetanud. Vaatamata opodtsiooniparteide sitakkidele ja noudmüstele laenuint-iressi alandamiseks on Kanada Rü-gipanga president Bouey, peami-lister Trudeao ja finantsmimsteir MacEachen kindlaks jäänud praeguse poliitika juurde, mis taotleb mflatsiooni pidurdamist kõrgete laenuintressidega. Peaminister Tni-deau lükkas oma äisjasel pressikon-verentsU külmalt tagasi ka sotsia- Histide ja konservatiivide nõudmised suuremate summade investeerimiseks majanduselu ja tööstusliku tegevuse elu^miseks, mainides, et raha pumpamine majandusellu ei lahenda Kanada põhilisi probleeme ja suurendab veelgi Kanada ras|aisi, kui maailma majanduselu saab jagu praegustest tagasilöökidest ;^ning veereb taas normaalsetele roobastele. Peaminister analüü>sis majanduse tulevikuprobleeme ja rõhutas, et Kanada majandus on tihedalt seotud maaUma majandusega. Kui Kanada valitsus määraks ipraegu suuremaid summasid majanduslike programmide teostamiseks, sü!s peab ta arvestama seda, «t jagatud raha on ainult trükitud raha, mis' suurendab inflatsiooni, see tõstab kulusid nmg need omakorda suurendavad hindasid ja palkasid. Olukord kujuneb Kana-daie eriti ohtlikuks, kui maailma majanduselu normaliseerub. See võimaldab teistel riikidel oma saaduid ja kaupasid müüa, kuid Ka-mada ei ole võimeline teistega võisflema ning jääb endiselt kannatama suure tööpuuduse all. Pea-oninister rõhutas eriti, et suur osa Kanada probleemidest on tingitud kõrgetest palkadest, mis on kujundanud Kanadast „kalli üMskoE-tegi ettepaneku, d provin&idl selle aktsiooniga alustaksid, kuid pro-vintsivalitsuSsed on jäänud selle ettepaneku vastu jahedaks. Palkade kontrolli kritiseerijad väidavad, et kontrolli rakendamisel pole praktiliselt mõtet, kuna ametiühhigud leiavad teid ja võimalusi ettenähtud piirijoonte ületamiseks. M vaatamata majanduslikkudele ta<> gasilöökidele ja üldistele raskustele ei ole Kanada] ametiühingud kaugeltki leplikus! kompromiiSIsmieele-olus, vaid nende nõudmised on endises sõjakas vaimus suured ja kaugeleulatuval. Näib, et Kanada tööliskonnas i uudub seUine am» saamine olukorra hindamisel, mi° da me võime konstateerida Ühendriikides, ku!s töölised on valmis kompromisse saavutama ja loobuma ettevõtete käigushoidmiseks ja oma ^töökohtade sättitamiseks paljudest OMSÜ nõudmistest. Kahtlemata on Ühendriikides märgata ka kindlamat kätt ametiühingutega suhtlemisel ja nende ülemääraste nõudmiiste ja ebaseadusliku käitumise pidurdamiseks. Seda nägime eriti lennuväljade lüUuskontrollijate metsiku streigs ajal, mU president Reagan Tallan-das kõik streikijad ja on seniajani keeldunud, vaatamata suurele survele, nende tööle võtmisest. Kanada valitsuse ükskõiSme ja inspirat-sioonivaene käitumine postiteenija-te metsiku ja seadusevastase streigi ajal jättis väga kahvatu mulje ning lõppes sellega, et ^Kanada parlamenti ja valitsust ignoreeriva postiteenijate ametiühingu juhist tehti ajakirjanduse veergudel omamoodi rahvulslik kangelane. Suhtlemisel tööliskonnaga ja ametiühingutega ei ole kahjuks ka juhtivate ringkondade oma käed täielikult puhtad, kuna kõrgemate riigiametnike, valitsuslükmete ja parlamendiliikmete palkasid tõstetakse kriisiolukorda ja tagasihoidlikkuse vajadusi ignoreerides pidevalt ning luuakse sellega kõrgemas sektoris aluseid sellele „kalli]e ühiskonnale", miUele f eaminister tähelepanu juhtis. President Reagan USA konservatiivide arvustustules Peale aastast ametisolekut Reagani Järeleandmmesurvegruppidele ja reaUstükuIe olu^^ kohandumine on konservatüvide juhtkonnas tekitamas Järjest suuremat nurmat. Talle heidetakse ette, et ta ei ole kinni pidanud oma valimiskampaanias konservatüvidele antud lubadustest. Paul Weyrich, üks mõjukamaid peetakse tänapäeva Ameerika mÕ-konservatiivide juhte, ütles hiljuti: jukamaks uus-konservatiiviks. „Teatavad probleemid on hiljuti TOiš, mis präegu,:^^^!^^ ajaStlisraelde jä IiõunarÄa^^ le, olles kujunenud anti-ame^rika- —, v«-• ^ J . "v A ..likusümaMrjalikkuse ja valeliku bariikliku Partei ning presidendi ^J^^^^l^^^^^Ji-^^i^^^^^^^ se kuulutamise foorumiks." , Louisiana osariigi poliitik ja tuntud konservatiivide aktivist Woody Jenkins arvab; / ' üles kerkinud, mis võivad viia Va-endagi poliitilise katastroofi ääre- Ta kirjeldas edasi Jcolme selle [ohandumis-poliitika väljendusvü-ši: ,,Esiteks, me usume ikka veel le. Kõige tähtsam neist on Mr. Meed mida Kunagi nimetati Nixo-m Doktrimiks, et meil on võimalik ta võimule aitas, eesmärkide vas tu." k,Ro eiakgsuans i ^pl oävlhiieit-miliias-tee k1no õaulViatnsii do•j oatme^ .' umksi•-s ,ftk^ a^ad^ie-t^ssv,t "a o moma a sihruv. va•itfp a uvra,ki -jodn j d-xit,u gveavrauisd-liitlasi moodsate relvadega. Sellest hoolimata, et see poliitika jooksis Samuti kritiseeritakse inimeste karile Iraanis, loodame me nüüd valutult Reagani poolt mõjukatele sama ebakindlale rezhümile Saü-positisoonidele valitsuse juures. Ai Araabias, et see kaitseks Amee- Väidetakse, et paljud võtmepositsi- rika huvisid Lähis-Idas. Teiseks oonidele määratud inimesed ei ole' paneme ikka veel liiga palju^lbo-üldse„ Reaganites", s.t., ^ i ole'v4i"si läbirääkimistele. Läbirääkimis-rem olnud Reagani poliitilisel lü- test on kasu ainult siis, kui on mil-nü. Ed Meese'iga ollakse üldiselt le üle läbi rääkida ^ mis tähendab, rahul, aga John Lofton, kes on aja- et mõlemal poolel on midagi võita, kirja „Conservative Digest" toi- Läbirääkimisi Ameerika ja N. Lü-metaja, ei ole näiteks sugugi ra- du vahel iseloomustab asjaolul, et hui James Bakeri ja David Ger- neü on midagi konkreetset võita, gehi nimetamisega nii tähtsatele mida nad tihtipeale ka saavutavad, positsioonidele. Meie aega peame läbirääkimisi selleks, .et näidata maaümale, et Gergenit näiteks süüdistatakse, me oleme mõõdukad. AmeerUca ta-et ta muudab presidendi kõnesid ^ab olla mõõdukas, et võita poole- „mahedamaks" ja on üks selle ^oidu, mis on see kolmas vorm, grupi esindajaid, kes Reganit ^^^^ kohandumise ünpulss väl-püüab mõjutada tulumakse tost- j^ndub. Me isegi otsime poolehoidu ...ma. et Reagan peaks andma koike võimalikku abi vabadusvõitlejatele Angoolas, Nikaraaguas, Afganistanis ja mujal ^ ning et Ameerika Hääle saateid peaks laiendama ja rahvast raudeesriide taga informeerima tõeli^ sest olukorrast maaümas. Rügikaitse seisukohalt on konservatüvide seas Reaganüe vast kõige vähem kriitikat, ehkki kaitsevägede olukorda peetakse praegu veel selliseks, et N. Lüt oleks võimelme jõu ähvardusel Ameeri-kalt kontsessioone välja pressima, kui ta seda tahaks, ja loodetakse, et president õige pea selle puuduse parandab. Kõige nõrgemaks peetakse Ameerika konventsionaalseid sõjajõude ja mereväge, võrreldes N. Luduga. . A. Pallop « Kanada kõrgete palkade ja pal-ganõttdmiste küsimU!s on viimasel ajal olnud akuutselt - päevakorral ning kõne alla on tulnud ka hindade ja palkade, kontrolli rakenda- MÜse küsimus. Peaminister IVss-deau on selleasemel soovitanud vabatahtlikku - palkade kontrolli jai Millised on Kanada majanduse väljavaated lähemas ^tulevikus? Ekspertide arvamised lähevad siin tunduvalt lahku, kuid üldiselt kai-dutakse arvama, et käesoleva aäista teine pool peaks kaasa tooma paranemise. Helgemad päevad on olenevad süski väga (suurel määral majandusliku olukorra paranemisest Ühendriikides. Praegu ei ole olukord seal eriti rõõmustaVj kuna võitlus maksude ja eelarve defitsiidi päralst ei ole lõppenud ning produktsioon püsib ikka veel madalal tasemel. Kuid intressimäärade langemine ja inflatsioonispiraali püramine lasevad siiski oletada^ et suwemad raskused on iiletatud ning et majanduslikuis olukorras OE loota tünndiovat paranemist hilis° Wüla Johnson, kes on - Heritage Foundation'i esimene asepresident, paneb ka teatava osa süüst kon-servatüvidele endile Kongressis, kus senaator Jesse Helms on ohiud tihtipeale „huüdjaks hääleks kõrbes", kui on presidendi ametisse nimetamiste kritiseerimine. Ka Howard Phillips, kelle organisatsioon „The Gonservative Cau-cus" Ott vümase aasta jooksul tõusnud mõjukale positsioonile Washingtoni poliitikas, kritiseerib teravalt Reagani inimeste kõrgetele kohtadele määramisi^ väifes, et tüitipeale pääsevad sisse Bushi pooldajad õigete Reagani pooldajate asemel. Tema arvates on valitsus muutunud defensüvseks, selle asemel, et kasutada tihedamalt presidendi vetoõigust, kui-vaja, ja Kongressis ette panna teravamate piirjoontega seadusenõusid, müle-de vastu hääletamist saaks hiljem liberaaüde vastu ära kasutada. Välispolütika alal on juhtivate konservatiivide seas läbi löönud üldme pettumus, et Reagan ei õle lubatud suunamuudatust suutnud läbi vüa. Tugevatele sõnadele, mis meie pagulaseestlaste kõrvadele alguses oli magusaks muusikaks, ei ole kakjuks järgnenud resoluutsemat polütikat. On jätkumas N. Liidu võimule kohandumise operatüvpolütika, ütles Midge Decor, kes on organisatsiooni The Committee for the Free World eksekutüvdirektor ja keda kevadel .või- sive alguses.' See peaks tooma tunduva paranemise ka Kanada majandusellu — vähemalt m selleks lootusi! äane-Saksamaa lätlasi kutsutakse Siberit külastama KÖLN (VE) Lääne-Saksamaa reisibüroo on teinud lätlaste hulgas reklaami 11-päevasele hussi-lennuki-reisiks Irkutsikisse Siberüsse. Esimesel päeval sõidetakse bussiga Viini, sealt lennatakse Moskvasse. Teisel päeval tutvutakse Kremliga ja hilisel pealelõunal on ärasõit TransrSiberi raudteega. Järgneb mitmepäevane sõit nelja-magamiskohaga vagunikupees Trans-Siberi Ekspressiga liinil Moskva — Jaroslav — Perm — Sverdlovsk Omsk — Novosibirsk — Krasnojarsk. Kuuendal päeval jõutakse Irkutskise. Üks päev kulutatakse linna vaatlemisele, kaheksandal päeval on piknik taigas, üheksandal päeval väljasõit „Siberi pärli" Baikali^ järvele ja külaskäik limonoloogilises muuseumis. Kümnendal päeval järgneb pärast hommikusööki lennusõit Moskvasse, kus veel tutvutakse Moskva maa-aluse raudteega, üheteistkümnendal päeval on tagasisõit Viini, kust bussiga-sõidetakse Lääne-Saksamaale tagasi. Reisihinnaks on 1999 Saksa marka,- •. Reklaamlehel on teksti vahel läti rahvarõivais patsidega neiu pilt Riia tooflikiriku torni kõrval Läti noorteorganisatsioon Euroopas („The Latvian Youth Ass, in Europe) on saatnud reisibüroole kirja kus öeldakser „Lugupeetud daamid ja härrad, Lugesime suure rõõmuga Teie prospekti, milles pakute bussi-len-nureisi nr. 112 Siberisse, Irkutskis- Nr. 27 Mnentaary Alates sellest ajast, kui Fordi autotööstuse rajaja Henry Ford 1910-nendatel aastatel hakkas autode valmistamisele rakendama lm-disüsteemi, on ameeriklased uhkejä oma autotööstusele ja selle tehnilistele finessidele, mis võimaldab tööprotsessi pisidetaUideks jaotamisega kiiret ja voolujoonelist toodangut. Kuid ajad on muutnud ja tänapäeval ei ole ameerUca autotööstus enam maaüma kõige efek-tüvsem ja 'paremini organiseeritud — Detroiti kuulsatest autotööstustest on möödunud saksa ja viimasel ajal eriti sümatorkavalt jääjana autotööstused. Jaapani äutotööstusekrooni kallimaks kiviks on Toyota vabrikud, mis asuvad 150 müli Tokiost lääne pool. Süa on tekkinud täielikult Toyota linn, kus elavad ja töötavad 35.000 Toyota tehase tööUst, kelledele kompanii on ehitanud odavaid perekonnaelamuid, kuid samuti ka ühiselumajasid vallalistele töölistele. Siin on ka kompaniil staadionid, pesapalli-, ja tenniseväljakud uing ujulad töölistele kasutamiseks. Kuid Toyota Motor Company ei ole mõelnud ainult oma tööliste-teenistujate eest hooUtsemisele, vaid on uute meetodite ja tehnoloogiliste võtete rakendamisega jõudnud tulemusteni, kus ta produtseerib autosid palju kiiremini ja väiksema tööliste arvuga kui t)hendriikide autotööstused. Toyota Motor Companyst on eeskuju võtnud ka teised jaapani autotööstused, ehkki nad ei ole veel nU oskuslikult ja leidlikult oma produkt-sioonUinte käima pannud kui Toyota vabrikud. Jaapani ja ameerika autotööstuste tööliste panuse ja töömeetodite suurt erinevust on kõige parem selgitada vastavate arvudega. Nü näiteks stantsivad jaapani autotööstused tunnis 550 autoosa, amee-rilflased ainult 325, väikeauto produtseerimiseks kulub Jaapanis keskmiselt 30,8 tundi, ühendrüki-des 59,9 tundi, töölt puudujate arv mitmesugustel põhjustel Jaapanis on keskmiselt 8j3 protsenti, Üh^ndrükides 11,8 protsenti. Need arvud kõnelevad kõige selgemat keelt, miks Ühendrükide ja Kanada maantped on täis Toyotasid, Hondasid ja teisi jaapani pä^ ritoluga autosid. Kõrge elustandard ja üldine mugav eluviis on vUnud sünse autööstuse- ja ka paljud tööstusalad sellisesse olukorda, kus nad enam agressüvsete ja hästi- I organiseeritud jaapani ja teiste kiirelt arenenud tööstusmaadega vabal turul võistelda ei suuda ja tulemuseks on masendav tööpuu- Teie soovite endi külalistele Siberi lõpmatut avarust ja maastikulist ilu südamelähedaseks teha. Ei tohi unustada linnu, näiteks Ir-; kutskit. Prospektis avaldatud fotol võib ära tunda üht eriti ilusat gooti stiilis kirikut, milline püha Peetri kirikuga Riias, Lätimaal/ hämr mastamapanevalt sarnaneb. Ka annab too läti rahvarõivais noor neiu Teie fotol Irkutski (?) panoraamiga taustal, sellele Siberi suurlinnale erilise omapära — on ju peale seni sõltumatu Läti okupeerimist Nõukogude Lüdu poolt 1940 ja 1945 massiliselt Siberi sunnitöölaagreisse küüditatud lätlasi Irkutski linna (ning paljusid teüsi lumu Siberi avaruses) koos üles ehitanud. ^ Tundub vaid vähe kummalisena, et tol daamil aega jätkus oma rahvarõivaid pikale teekonnale kaasa võtta. Eriti tähelepanelik on Teie idee, korraldada taigas piknik -—loodetavasti valite selleks koha vaatega ühele tüüpilisele Siberi vaatamisväärsusele — ühele sunnitöölaagrile. Kus kohas täpselt eriti oivaline vaade ühele neist paljudest Siberi sunnitöölaagritest avaneb, võib too läti rahvarõivastes neiu kindlasti öelda, sest peale vangide ei leidu teisi lätlasi Siberis. Soovime Teile selles suhtes palju edu ja jääme kõrgesti austavalt, On otse imekspandav, millise kürusega rakendatakse läänemaailmas vajaduse korral demonstratsioonideks ja meeleavaldusteks käüiu igasugused punaste katteor-ganisatsioonid. Tavalises igapäevases mUjöös neist organisatsioonidest ja nende liikmetest palju ei kuule, kuid kui kusagilt kõrgemalt poolt käsk antakse, süs astuvad need organisatsioonid kontsentreeritult kohe tegevusesse. Nende liikmed sigmevad tänavatele nfaig valitsushoonete ja saatkondade ette nagu mürgised kärbseseened pärast vihma ning nõuavad kärarikaste kõnedega ja väljakutsuvate loosungitega „õigust" punasele poolele — ükskõik süs, kus maa- Umanurgas kommunistid, marksistid ja igasugused teised pahem-poolsed„ istid** oma võimu tahavad maksma panna. Seda kontsentreeritud demonst- , ratsioonide lavüni nägime lääne- ' maaümas järjekordselt Salvadori valimiste päeval. Meeleavaldusi oli korraldatud Euroopas, ühendriikides ja teistes maades, kuid eriti laias ulatuses Kanadas, kus protesteeriti ägedalt selle vastu, et Kanada andis oma moraalse toetuse Salv/adoris toimunud demokraatlikele valimisetelej mis toimusid sadade ^väUsajakirjanike sumade ja paljune välisesindajate valvsa kontrolU all. Kanadas korraldati demonstratsioone Torontos (700 osavõtjat), Vancouveris, Winnipe-gis (300 osavõtjat), Montrealis (300 osavõtjat), Quebeci linnas (200 ( osavõtjat), Saskatoonis (500 osavõtjat), Edmontonis (300 osavõtjat), Sudburys (25 osavõtjat) ja teistes keskustes. Anna Mushka. (6 (lÄBg a 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-06-02