Vaba eestlane , December 8, 1981

              V A M EESTLANE teisipäeval, 8. detsembril 1981 — Tuesday, December 8, 1981 Nr. 87
lesti spordibaasid rivist väljas
Ük^ikyfe tippsportlaste taga hdig^t^b tüh^
I Mis on lahti kergejõustikuga? küsib endine Eesti käimise rekordi-mees
B. Junk kodumaal ilmuvas „Rahva Hääles^. Seda küsimust ole­vat
möödunud suvisel kergejõustiku hooajal sageli küsitud, kuna üldsus
muretsevat selle pärast. Muret polevat suutnud leevendada mõne tipp­mehe
edukas esinemine rahvusvahelistel võistlustel, noorte pääs Euroo­pa
juunioride võistlusele jm. / .
Kergejõustiku aluseks olevat
massiline spordiharrastus. Olevat
ideaalne, et igas perekonnas an­naks
vanemate eeskuju noortesse
püsiva'huvi ja armastuse spoi;timi-se
vastu. Seda on olnud Eestijs mõ­nes
ujujate perekonnas: Samuti
kmnitavad seda Külvetite pere­kond,
kus isa õhutusel ja suunami­sel
on kasvamas viimaste aastate
paljutõotavaim kergejõustiklane
Valter Külvet.
Linnastumine soodustavat ini­meste
huvi spordisse ning tervis­tavasse
kehakultuuriliiknmisse.
Selle protsessi edasiseks, arenguks
hädavajalike materiaalse' baasi ra­jamise
konkreetse > programmi
koostamine ja arendamine on lä­bi
arutatud ja juba 1977^ a. võttis
Eesti Spordikomitee vastu tegevus^
kava, kuid kahjuks olevat see põ-hüiseit
ellu viimata.
Järgmine aste spordihuvile saa­davat
koolis. Kuid kui koolis pole
lapsele spordipisikut kaasa antud,
siis koolis on seda juba raskem te^
ha. Paljudes koolides puudub üld­se
kergejõustiku sektsioon ja õpi­lased
võtavad kooli spordielu kor­raldamisest
vaid minimaalselt osa.
Kuid spordiühingud ja koolid ei
tundvat huvi massilise koolispordi
vastu, õpilaste hulgast valitakse
kehalise kasvatuse kaasabil välja
andekamad üksikalade ; tippspordi
tarvis.
Kuna puudmib teaduslikult põli<*
jendatud valikumetoodika, aega
Ja mnmi sportimiseks on vähe,
Jäetakse aktiivsest kehalisest te­gevusest
kõrvale suur hulk min­gil
põhjusel hilinenud arenguga
või mitte koha enda võimekust
näidata snotvaid lapsi.
1980. a.' Tallinnas läbiviidud
kontroll näitas, et 43693 üldhari­duskooli
õpilasest kuulus spordi­koolide
kergejõustiku treening-gruppidesse
vaid 1,7%, Tallinna
Mererajooni ligemale 7000 õpilas­test
ainult 22. Praktilist kergejõus-tikualast
õpetamist ei tehtud 25
koolis.
Sellepärast polevat ka imestada
miks nähakse linnades ja alevites
jõude hulkuvaid noorukeid, miks
huligaansus ja alkoholism noorte
hulgas on maad võtmas.
^ Eeltoodud oli vaja märkida, et
mõista miks kergejõustik (37 indi-viduaalalaga
ja 7 teatejooksualaga)
põeb vajalikku ettevalmistust oma­va
kontingendi nappust. Saavutus-spordi
tasandit mõjutavad mitme­sugused
organisatoorsed alad, mis
rajoonides on elujõuetud, aktiiv
kas ei tööta või teeb seda loiult.
Kohalikke spordikomiteesid on
õigustatult kritiseeritud võistluste
halva organiseerimise pärast.
Eesti Kefiakultüuri- ja Spordiko­mitees
oli 1980. a. sügisel kõne all
kergejõustiku olukord Tallinnas.
Vastuvõetud määruses tunnistati
linna spordikomitee töö kerge­jõustiku
arendamisel mitterahulda­vaks
ja juhtiti tõsistel^ puudustele
"inillHHIIIIIIIIIIIIllHIIIHIIIIIIIIIIIIIlllIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH^
RAAMATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$ .kula^
EESTI SKAUTLUS VnSKÜMMEMD AASTAT
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Ivask— ELUKOGU :
L, Kaagjärv — AASTAPÜHAD
WW»»"»»-^^' • •! ^^:t•:^:o:•:^x^^o:o••l^.:^.^^^^v/.y•v/.v^•//.^al^•»^^^ — ;—: . —^ V
Eesti Õngitsejate ja Jahimeesk Seltsi sügispeol oli üheks atraktsioo­niks
kastis olevate kalade raskuse välja arvestamine. EÕige lälnemale
õigele raskusele jõudis Jüri Eamjalg, keUele püdü,seltsi abiesimees
August,Nõmm ulatab üle võidetud kalad. Foto: Tommy Tomspn
ILMUS
Osl(ar
Saadaval „VABA EESTLASE" talStises- ja kooBiõhtmtel
Ijas raanatute müügilaQal.
HIND %6M — postiteel $6.50
Heino Jõe —LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi)
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM
(T. E. Rahvatantsijate Rühi^)
Juhan Kangur — VAIM, VöIM JA VABADUS
Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Paul Laan — MÕTTELEND — pUte ja
Eduard Krants — LUMELIITLASED
(luuletuskogu)
August Kubja - r KADUNUD KODUD —
mälestused
Üheks mure põhjustajaks on ko­genud
treenerite puudus. Kui
noortegruppidele neid veel jätku­vat,
siis täiskasvanuile mitte, Mõ­nedki
treenerid töötavad vajaliku
entusiasmita, palgatöötajana, pal­jud
on hoopiski treeneritöölt lah-?
kunud.
Ilmselt jäävat kõrgharidusega
•spetsialistide ettevalmistamisel
ülikoolis millestki väga olqlisest
puudu, eelkõige just kohusetii-dest.
Viimasel aastail on mitmed laie­mat
tähelepanu äratanud kerge-jõustikuvõistlus^
d^iära jäänud, na­gu
naiskergejõustiklaste päev Pär­nus,
G. Sule mälestusvõistlused.
Kadrioru staaclioni aastapäeva
võistlused. Üheks põhjuseks olevat
praegune peamiste Icergejõustiku-baaside
olukord. Pärnus on üks
staadion olnud pikemat .aega ^ re­mondis,
teine riikliku ulatusega
võistlusteks kõlbmatu. Tartus on
mõlemad staadionid amortiseeritud
(n>aakeeles maha kustutatud).
Komsomoli-nimelist staadioni Tal­linnas
ei saada kuidagi valmiSj
Kadrioru staadion veel vaevu töö­tavat.
Viljandi joma vajab kapitaal­remonti.
'
'Kuidas võis tekkida selline olu­kord,
et kõik riikliku tähtsusega
soordibaasid on peaaegu rivist
küsib Bruno Junk. Nende töökor­da
seadmist oodatakse pikisilmi.
Baaside kordasaamine, mis „Ka-levÜ"
üksinda on finantsiliselt üie-jõukäiv,
olevat siiski poolik lahen­dus.
Seni kui puudub nüüdisaegne
inventar ja elektriline ajamõõtja
(vähemalt ühel staadionil), ei anta
Eestile suurvõistlusi korraldada,
käsitsi võetud ajad ei lähe ra^ivus-vahelisse
ede- ega rekorditabelisse.
Selletõttu jääb rahvusvaheliselt
kinnitamata ka V. Külveti tänavu­ne
kõrge tulemus kümnevõistiöseš,.
B. Junk leiab veel, et massikom­munikatsioon
serveerib kergejõus-tikusündmusi
alati mitteheasoovli-kult
ega julgustavalt. Eesti meistri­võistlusi
kommenteerides oli taa-dioreporter
öelnud, et „meil on
küll Toomas Turb ja Enn ^eljik,
nende taga haigutab aga tühjus".
Selline hinnang solvavat neid
noormehi, kes harjutavad, ei
võiksid praegusi rekorde kum-
Ka leiab B. Junk, et Eestis kir­jutatakse
ja räägitakse liiga palju
välismaa spordielust ja saavutus­test.
Vahest tulevat näha vaeva, f et
tekstist leida Eestil sportlaste nime­sid.
Võibolla on siin kaudselt ar­vestatud
ka venelaste nimede mas­silist
uputust eesti spordiajalehes.
Möödunud kevadel esitas kerge­jõustiku
aktiiv Eesti, Spordikomi­teele
kinnitamiseks saavutussporda-sce
statuudi, kus ön fikseeritud
kergejõustiklase suurendatud koor­musega
treeningu motivatsioon, te­ma
enda ülesanded ja kohustused
üldsuse ees. •
yõistlusvõimaluste rohkendamise
eesmärgil on tehtud mitmeid et­tepanekuid
sportlike kohtumiste
korraldamiseks teiste maadega.
Lõpuks leiab B. Junk, et mida
kiiremini praegustest kitsaskohta­dest
üle saadakse, seda rutem või­dakse
hakatia rääkima stabiilsusest
Eesti kergejõustikus. > Kuid tuleb
rõhutada üldise spordikultuuri ja
koolispordi taseme tõstmise vaja­dust,
milleta kõigist muudest abi­nõudest
pole erilist kasu.
Neist kitsaskohtadest on räägi­tud
aastaid, staadionid lagunevad
ja spordihuvi väheneb, nagu igasu­gune
huvi edasipüüdmisteks ja saa­vutusteks
nõukogude korra eluindu
lämmatava surve all. i
üona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(luuletuskogu) :
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
Aiits Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
.Ants Vomm
Ants Vomm
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogm)
Aarand Roos •— JUUTIDE KUNINGAS
Urve Karuks — KODAKONDUR Ouuletus
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Einar Sanden — LOOJANGUL
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON -
V, Veedam — LURIGH AMEERIKAS
RAAMATUID LASTELE
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lasfele värvitrükis) . ..
ÕPETA MIND LUGEMA II (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) : : r
2.— $1.— ^
3.— ..35
18.— .70
10.— .50
5.— .70
10.— $1.-
7.50 $1.-
2.— .35
8.—^ .50
15.— $1.00
7.50 .50
11.— .85
3M J5
10.— .50
3.— .50
.50
9.— .50
5.— .40
5.— .30
3.— .30
4.— .30
2.— .20
3.-»
4.— .30
8.— .50
4.— .30
2.50 .30
2.25 .30
2.25 .30
2.25 .30
20.— ,40
.40 ,
8.80 .40
.30
1.50 .30
2.75 .30
14.— .50
16.20 .50
5.—
8.—
.50
o70
i
3.— .50
4o— .40
5.— .40
3.— .50
2.50 ,50
ijimnninniiniiM^
v.,-- Mehed'-otid-juba^':^
kiirpaadi juhid. Nüüd oli jälle aeg
arutleda selle liiklusvahendi häid
ja halbu, külgi. Jussi oli omas mee­les
kujutanud seda liiklusvahendit
Jäämere oludesse. Kuidas see te­gutseks
seal? Kuidas sellega võiks
seal liikuda ja rannikule pääseda?
Kindlasti see liiklusvahend
on hea ja vajalikult kiire, ütles
Jussi. Aga kas Jäämeri on ku­nagi
nii vaikne, et seal saaks sõita
täie kiirusega? Kui oleks vaiknegi
tuul ja suuremat lainetust ei oleks­ki
siis väikenegi laine tõstaks paadi
täie kiirusega sõites õhku ja meist
saaksid mingisugused lendavad hol-^
landlased või süvamere kalastajad.
Meri peab olema peegelsile kui sel­lega
minnakse sõitma Murmanski
rannikule.
— See on päris kindel, nõustus
ka Ville. — Aga kas Jäämeri on
kunagi peegelsile? Sellega ei saa ar-vestada
mitte vähemalt Jäämerel.
Hea plaanitsus tuli jällegi hülja­ta.
Tõdeti, et piiri ületamine merd
kaudu oleks liiga hulljulge üles­anne.
Harjutused jätkusid siiski täie
tõhususega edasi. Nüüd tuli mees­tel
õppida iga eset tähele panema
maastikus, 1 joonistama maastikust
kaarti ja pildistama peitekohti. Aga
kpik pidi tehtama nii, et kui fotod
ja joonistused satuksid vale ini­meste
kätte, oli peidukohta päris'
võimatu leida. Teiselt poolt tuli
meestel õppida just selliste piltide
ja joonistuste abil avastama peide­tud
esemeid. Soomlastele see tun­dus
lapsikuna, sest juba skaudipoi-si
ajast alates olid nad harrastanud
sama mängu. ' Õpetajad rõhutasi :\
siiski tugevasti harjutuste tähtsubt
ja lõpuks tuli meestel võtta õppe­tunde
tõsiselt. Ilmselt oli selleks
tõeline põhjus, kuigi meestel© s**!"
lest midagi ei räägitud. See selgus
alles palju hiljem.
Siis organiseerisid . koolitajad
tõenäolise piiriületamise harjutuse.
Mehed'viidi lennuväljale ja juhiti
saatjatega lennukisse. Neile ei an­tud
mingisuguseid teateid sihtko­hast.
Meestel oli kaasas täielik luu-remeeste
varustus nagu päris luu-rekäigu
olukorras. Reisi ajal sele­tati
neile kavatsusi.
— Teil tuleb ületada Mehhiko
piir. Piir on hoolikalt valvatud,
valvetornides oh automaatpüsside-le
lisaks ka prozhektorid, nii et pi­medusest
ei ole palju abi. Piiril on
kahekordsed okastraataiad,ja nen­de
vahel tühi, alarmiseadmetega
julgestatud ala. Piir on ohtlik, aga
sellest tuleks kellegi poolt märka­mata
läbi pääseda.
Ega see venelase piirist oht­likum
ole, ütles Jussi, kuigi tedagi
asi hakkas natuke huvitama;
Lend kestis kaua, aga lõpuks
hakkas lennuk laskuma. Lennuväl­jal
läksid mehed autosse, mis sõi­tis
piirile. Saatjaks tuli vaid üks
mees, kes pidas kuhugi ühendust
raadiotelefoniga ja andis teateid
olukorra arengust.
Õhtu hakkas juba lähenema kui
mehed pääsesid piiri lähedusse. Et­tevaatlikult
lähenesid nad piirijoo­nele
ja hakkasid maastikku vaatle­ma.
Vaatlustorn oli piiri lähedal ja
mehed nägid tornis liikumist. Pro-zhektori
lens hiilgas laskuva päi­kese
kiirtes. Kolmeokkäline okas-traat-
aed oli selgesti näha ja väik­se
distantsi taga oli teine nähtaval.
Mehed /Vaatlesid natuke aega ja
Jussi otsustas, et see piir oli alles
r ehitatud i^ende jaoks jä mudel oli
Umselt võetud kustki ida-bloki
iftaalt.
Mehed tõmbusid tagasi metsa
varju pimeda tulekut ootama. Hä­marune
aeg ei olnud sim pikk. Ko­he
kui päike oli laskunud tuli pi­medus.
See langes nagu kott pähe.
Nüüd oli aeg tegutsemiseks.
Mehed hiilisid piiri juurde.
Prozhektor^ valgustas piiri esiteks
paremalt poolt ja käändus siis
pikkamisi vasakule. Mehed vaata­sid
oma kelladelt kui kaua pro-zhektori
ring kestis. See oli vae­valt
kolm minutit. Sel ajal tuli te­gutseda.
~ Jää sina süa kottide juurde,
ütles Jussi Villele. — Mina lõikan
traadid läbi ja teen augu traatides-
— Ole ettevaatlik alarmitraati-dega,
hoiatas Ville. — Neisse on
võibolla pandud optilised alarmi-seadmed.
'
— Katsun hoiduda, lubas Jussi.
— Kohe kui prozhektorid pöördu­vad,
hakkan peale.
Prozhektori valgusvihk hakkas
aeglaselt pöörduma ja samas Jussi
sööstis takistuse juurde. Traatide
lõikamine ei nõudnud palju aega,
sest lõikamise vahendid olid nüüd
paremad kui tangid Sortavala mat­kal,
kuigi ta tegi nii suure augu,
et mehed võisid kotid seljas au­gust
läbi roomata.
Nüüd tuli roomata edasi. Pime­das
• julgestustraati ei näinud, aga
kogenud mehena Jussi teadis, et
traat oli traataedade vahelisel väl­jal.
Ta võttis peene vitsa kätte, et
edasi minnes leida, mil vits tabas
raati. Vitsa puudutus oleks siiski
nii nõrk, et alarmi ei tekitaks. ;
Prozhektor käändus ja Jussi la­mas
kõhuli maas. Vaatlustornist
teda ei märgatud, aga ta jõudis nä­ha
julgestustraati. Ta lõikas selle
ettevaatlikult läbi ja ootas hetke
hinge kinni pidades. Ilmselt pol­nud
mingit alarmiseadet üldse ka- täitmine.
sutatud, vaid selle katkemine näi- õpetajad. vaatasid teda imestu-taks,
et keegi oli kulgenud läbi pii- nult.
ri. , — Mida veel tulnuks tähele pan-
— Idapiiri tagused alaijniisead- na? •
med on küll /Otse teist klassi, mõt- -—No, mõtelge nüüd olukorra-les
Jussi, km prozhektori valgus- le, ütles Jussi.— Kui see oleks ol-vil^
k oli pöördunud ja ta libistas nud õige Venemaa piir, siis hom-end
järgmise tõkke juurde.—-mikul viimastena, kohe kui päev
Võibolla et selles tõkkes on alar^ vähegi valgeneb; läinuksidvalvu-miseadmed,
mõtles Jussi ja jäi oo- rid koertega meile järele. Jäljed
tama valgusvihu pöördumist. Pro- jäävad selgesti nähtavaks, suured
zhektori kirgas valgus hakkas vai- augud aedades ja lisaks läbi lõiga-gustama
tõket ja ta märkas, et ka tud julgestustraat näitaks, et siit
selles ei olnud mingeid salajasi need soome mehed on jälle läbi
alailmiseadmeid. Avaus oli varsti läinud, need tuleb kimii saada,
valmis selleski tõkkes. Kõik oli Alarm oleks kohe ja selle järel
nüüd valmis piiri ületamiseks. j võiks juhtuda siis mis iganes ta-
Jälgides prozhektori liikumist ta hes. Ei, põrgu päralt, see oli halb
liikus tagasi ootava Ville juurde, tegevus, üle piiri tuleb pääseda nii.
Siiani oli kv^ik õnnestunud plaani- et jäljed ei paljastaks minejaid/
de kohase^*" ^Mehed ootasid oaari Aga see oli ju harjutus, tõelises
valguse keei. ''ja ja jõudsid järg- olukorras tuleb tegutseda hoopis
mise pimeduse ajal üle piiri niinna. teisiti.
Keegi ei olnud neid märganud, sel- Mõne aja pärast olid õpetajadki
les olid nad kindlad. Siis nad mär- samal arvamisel. Neil oli olnud
kasidki, et tornis olnud mehed olid' mitmesuguseid peeneid teooriaid,
olnud nende õpetajad, kes olid aga nüüdki teooria osutus' oma
tulnud sama lennukiga, aga olid kaalult kergemaks kogemuste kõr-viidud
meestele märkamatult/ ko- vai. Kaugeluuremeeste enesesäilita-r
hale. mise vaist oli õpetajana osutunud
Koolitajad tulid naerdes meeste jällegi- korvamatuks.
juurde nähes nende jahmunud nä- Qj.upp läks õppekeskus tagasi
gusid. ja harjutused jätkusid. Hommiku-
— Piiri ületamine läks hästi, ööl harjutati nüüd tõhusamalt. Sa-hindasid
õpetajad. Me ei mär- muti puusalt tulistamist nii kui
ganud midagi, kuigi teadsime metsiku lääne filmides kunagi,
täpset ületamiskohta ja katsusime Laskemoona ei säästetud ja yähe-oma
parimat tehes vaadelda. Peab haaval oskus suurenes. Pusside
ütlema, et te kindlasti oskate üle loopimine' kuulus ka õppekavasse,
piiri minna. õpetajate meelest see oli hääletu
Mehed märkasid, et' õpetajad ja mõjuv viis oma vastase vaikseks
olid rahul. Jussil oli siiski oma kä- tegemiseks, kui seda vaid oskaks
situs asjast: vajalikult hästi.
— Piiri ületamine õnnestus mui­dugi,
sellega peab riõustlima. See
oli kõike muud kui hea ülesande " (Järgneb)