1978-11-02-05 |
Previous | 5 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. Ü Nr, 81
tSBB mmmv
ELLEN PEIMÄNM
JAAK PEIMANN perekdmagsi
CHÜCK DEVEREAUX
neiuna 7^^;s©v
13. augustü 1890 Kablis, Pömumaga
sarnud 31. cikfccöbrü W Tewte
mälestavad leisis^.'
JAAN j a SHARON LIIVOJA perelkoaaaga-
LILLE j a HÄROLD PEETS perekoBiiaaga
LISETTE j a JOHANNES VÄLI
SÜTEL 213®Hu70nlatio St., 279^7663
SSHCESVAUES jCHAPEL 436 Roncesvallcs Am.
533-7954 •
13^ novembril tähistab l?orontos elav eestlanna Liisa JLomp oma 100. sünnipäeva. See on hasf^
kõrge iga pagulaseestlaste hulgas^ kelle elutee on mõneti raskem ja vaevarikkam otnM
kui paiga! püsijal. Harukordne on ka sünioipäeva lapse hea tervis, kes peale väsivate silmade pole
et U
MM
EVALD
MÄlMÜTUTf
IlLEOE ' ' " " '^
M B L Ja L E U
VÕRKE CHAPEL 2357 Bloor St. W .
767-31S3
OS-thOrSlrtel PaiktaKat all Chopefe.
Meeldiv, väärikas ja individuaalset
tähelepanu osutav teenimine.
Oma parkimisplatsid kõikide
matus^ajade juures
EESTI SIHTKAPITAL
on
la
S58 Broadview Ave. Toronto,
Öat.M4K2R6
SttoAMliK KÄAMMNE
Liisa Lomp sündis IS. nov.
1878. a. Elistvjere vallas Eaigast-vere
feiülas Fälio talus, mis asus
olse Raigastvere järve Mdal.
Kolmeaastaiselt jäi ta vaieslapseikis
ja sotse lapseoidas ta ning andis
nimeiks Liblik. Hiljeon aga, kui ta
d i 18-aastajS8lt abiellunud, sai ta
G T O süimiaegse nime Lomp jälle
sattumisi tagasi.
Liisa Lombil on liea mähi ja
noorus seigelt silmade ees ajast,
ml ta isa ehk ^õtsse trolitsusel
üles feasvas: • •.
i
Ta ütleb, et päffSs orjusaega ta
ei näinud, aga seda suurt tööd,
jnis siis tehti ja mida tal enesel
kasvava noorena tüli hakata
kaasa, ftegema,; on ta ise koge-m
Miapäeväl, 12. nov. M . 6.CÖ öti-tul
» korraldab Tormto baptisti
kogudus ea:aibordse ijumalateenis*
tus8, müiega täihistatalkse toogiu^
se ja lühtlasi Toronto eestlasikoia-na
v&nima lüikme, Liisa Lompi IjDO
a. sünnipäeva. Jumalateenistuses
osaüevad .pastor K. Baid, s e^
koor, &og. noored^^^^^Ä naisriiig
ja sellest on lubanud osa võtta
üldisölt hea tervise juures vübiy
juubilar iboos loma tütre pr. Aino
Pajuga. Itoiistusele ja lellele
järgnevale tkoosvübiinisele
hiemate sõprade teõrval
,,Sel aljal ikäis vieel
siribiga ja teestis mitu nädalat.
Küll mu selg valutas! On v>sei
mieeies kui ©simiest aastat ruikKt
lõilcasimie> Iküill siis oli Ikikia väsi-iaiv.
Alles viimasel päeiral,^^^ fc^
põld haMms lõpjmm, lubati mind
koju jääda. E i sel ajai tohtinud
keegi vikatit tasutada, iiapi-tas
terad peast välja," meenutab
ta oma föim/8si tööpati põllul ja
seletab lisaikš, et ikiui ta aastaid
hiljem 'koduikoihta tagasi tuli, süs
Qikäti kasutama juba vikatit, ma-sinat
ja talussi^ toodi rdheipeil^u-masin.
Noorusajal laga tuldi
kell 2 öösel ül^ reht ipeflfl^
fcarj^põlves aeti laps ^}& ahtr
lis käiesi M f aSJu pübliliaga õp*
OMA ABMA^ tOTNOT LHGET
Juubilar on väite >Ja sõMlku
iseloomuga inimiene, te lustavalt
oma kirikus kÄitoc.ja i ^
kõrgele vanusele, ijöudiumöödi
koguduse tööle ikas^ aitab. Ju|m
on saabunud sünnipäevaläjps^le
teonvitusi Toronto linnapealt, Onta-lio
ja Quebeci Baptfeti Liidu pöa-nieid
feantoa."
EqoM mkdi si^^
Oi. Jiist Mmnä
vene
setas;- i^seisva' .OiStes
oniale meierei- ikuhii ü^
seist 'küladest toodi p ja valmistati
kohupiixxm ning v^õid. Neid
turustati alul Narvas ja siis hakati
viima Peterbuafee. Kuid et^
tevöte ijäi raskustesse, ei tasunud
ja lõpetati.-^'
,^1910. a. läks a b t o a s a š^
sinoa ta jäigi. Güš olin veel aa&-
tapä€/vad kuni 1917. aastani samas.
Kuid siis tulid tädimees jä
sõtise järele ning viisid mu Tartu-maiale
tagasi koos isellal poolteist-aastes
© tütrega.
tunnis
® Stokholmi Pensionäajide tJhingu
Uikmete hooaja avamise koosviibimine
toimus oktoobri alul Eesti
Majas. Kavas oli aiaadusarhiteEi
Hele Lüüsi diapositüvide programm
jjKevad Portugalis".
ja nõuti» et vahetundide ajal
1 a p £ ^ räigilisSä seda omavahd.
kodmieistri tütair oli mu ^ 1>Ä
na ija selletõttu haikteasin juba
öeifcsöineaastaselt^^^^ käimas
Kasukna ikoolmÄistriie^^^^^
per^iaiselks jia^^ Ä šcb-rafes.;
See' tegi JbsDliÄii^^ kp-^
dussks," selstjtb^ nooruÄ-imaast
iMides, mis asub tüe 80
aasta kaugusel minevikus.
ie-a^stasejt^^^ t^^^ abiellus metsa.
TOluga^ rfces i^pE^s palijudfis^^^^
tedes Tarfcüihaal Ja Virumaal,
mille, kohta Liis^ lamp ta
veel eelmisel sajandil tarvitatud
ninüetust TalHnnamaa. Asud^
Tudulinnas sündis tütar. Abikaasa
tüdsä metsavahiamietM ja kat-
Jälngi; nende-.;tallu elwm, kusi!
tütar lp;s Maarja Magdaleena
sain:rkartše-:,sln^
koha" meenutab ta oma' iicäMr
; S0:-Ä^^äjajärku.'v-?. ... t
„Olm lapsest peale kirikus käinud.
Kasuvanemad oüid vennaste
koj^düse liikmed. Kirik on mu
väönne kodu olnud lapsest saadik.
Mu teesmärk on olnud, et ma
igavese elu' on
eima
; ole üiühd päeya leivata x Ä
I i m tütre laps n ^
i fcopsuijjoletikiku^^ pofe
j enam mida^ tahtnud maailmasi;
• teada. Saksamiaal käisin igal pü-
' hapäöval teikus, alul Flensbur-j
gis, hüjem A.ugsburgSs, feüs pastca:
i Htok pidas jutlusi i Q ^^
tulles astusime Vana Andree© ko-jguduse
liikmeks.
itagasi sain T. E i Baptiäsfci k o g ^
se lükmdks. Olin lapsena |»}v®-
imaijas kiihu te
' vüs] teadsin ja kuulsin palvetamist,
aga mind ei õpetad palvetama.
Kui praegussie korteri ela*
ma asusinie, (m
mind iga piühiapäeiva tanuna
ja, ®htul kirikuki» viinud I f i a^
s^ aijal on õhtune käimone te
jäänud. on k i i t e s püüd ! ^
lekõivendus ja saan E^lletõttu hästi
kuulda. Jumal on mind kaitsnud
kõigest eluiaskustest üle, Je©.
sus on mind i^äsfcnud."
ICanadaf^ tuli ta Saksiaimaai
IŠ^. aast^ ja jõudis !Itor(OQto«sse
13. juunü. Kõik kuiu!^^ OSÄ
v ^ s)^gesü ni^les.^^^^
Kuigi ta oli siis v^allesi"
netnU enn^
kui p@Q^^ sasOiiis.
Siin linnas m ta dnud i b ^ ^
teinud käsitööd; iseit la
sa^Äd^ ta 0©
Ütleb, et * e i ^ nudžigi ö a ^ ^
mat olnud kui Kigemine:'^^
praegugi käivad tema ninfel^paar
eesti äjalehtei ja toto
ajakirja, kuigi nägemSsöga on va*
Sel ajal hakkas t M e JMfet^
Magdaleena kooli juures 5 ^ ja
6-es klass müleks rajati k<^
juurde inteimaat lühistoitlustami- okud pahandusi ja pofi^
sega. Kudma valla lastel tuli kau.
gdt koolis käia ja nende toithis-taimine
jäi kooiiteenija hooleks.
iPidin kaks korda nädalas lastele
leiba aa üifes kord saia küpsetar
nia/' siägiib ta twm tööst. ,X>lin
Me köiöM jüüi^ 17 aast^ Kcoli-juhata^
ja on ammu surnud ja mina
Ikka elan, kuigi ta oli l i ^ ) a le
ao aastat minust noorem."
Kooliteenijta t ö ö j ^ oli p&k ja
töökoormus suur. Päev otsa tuli
jalul töötada, puid kanda ja neid
lõhkuda. Koolimaja oli kahekorruseline
ja seal oli neli ahijü ning
suur plüt, mis nõudsid palju puid.
Koolü^ osteti ISO rumö&n. puid,
neist 100 tuli kooMeenijal lõhkuda,
sisse kanda ja kütta; Internaat
dil ofll veeres^rvuaar, kuid seda
tuli käsitsi p u m l ^ . Aga ta ei
kurda vaid ütleb: •,,Tegin jõudumööda,
lapsed meeldisid ja olin
kõigile emaks. Torontoski on vteel
koolipoisse kes mind kooliem^
püavad."
Ta nägu tcmibub nooruslikult
naerule;„Kord üks fecxrrapidaija
fciili mullfe kaebama: eima, poisid
rikuvad õihfeu! Äga need olid väiksed
naljad, >paihasid poisse üldse
ei olnud. iCõlk olid head."
šümaoperatsiooni on tulnud^
teha.-
Kõrge vanus i ^ g i b jubaisoena-sest
heast tervisest. Ta ütleb selle
kohta: «Jumal tänatud, et ikka
tervis on ja saiab I liikuda. Suvel
olid õlad küll natuke haiged, aga
iiüiüd annavad jär^. Aist ikfca
ütteb, et mul on fhöa vana veoe«
aegne süda, mis ikl^viöel tugev."
Küsida kas ka toit mõneti^^^s^
le kõrgele vanusele kaasa aidanud
on ja kas tal oleks oma söögisa-iadusi
ka teistele edasi anda, ta
ütleb, et on ^Jönud alati lihtsat
toitu.
Küsimusele, mis ta elu m
Kuni paarjl viimase aastan
setas
tas ise hapukapsad Ja metl on
toodud ikka purgivüi^ otse rm-
, siiast.-
Toitude hulgas on ohiud veel m-geli
kiohupüni, kala ja viimas
ajal mai^gawin. , , P ä ^ sõda Ka.
nadassie tulles tahtsin sulikiut,
nüüd d tomegi«
soovi. Kuid hambavalu on miil olnud
eluaeg, ifcuni Saksamaal valu-taivad
hambad välja <õmmati ja
kunsthiammas^^ Nea3
Bõjaa^ed on vastu pidanud ligi
35 aastat, iMingit salapärast i«t-septi
mul pole kellegile anda, sööu
," arvBb ta.
fosfiteenija^
Giiineta oma
OTTAWA ~ Kui
ment ja valitsus lõi
se postistreigi, ähvj
vad töölised vallani
litsus ettepaneku nl
teenijate probleemil
seks määratud ko]
Ttemblay'le kaks
postimiüinsteeriumil
teenijate ametiü
teatas postiteenijatj
president Jean-Glai
anietiühing ei kavj
oma esindajat koht
le juurde, kuna sel
ei ole mingisui
Kohtunik Tremblayj
ma posUteenijaite j(
vahelised tülid 90
Kui ita ei suuda si
küsimusites' kokku]
mõlemale poolele
poolt esitatud ettepj
Streik katkej
Irooni Slieks
TEHERAN—TJ
yad, rahutused vtõt^
ga liiha suurel
praeguste väljan
c valitsusel raskusi
suurel© Bõjiarväelel
politseijõududele
• yamiassid© dem{
(Oji Ruunatud Tii§
' Pahiavi ja tema
Streikide tulemi
Iraani õUökšport
.,xnis#jätaom^
-^Äi imporfceerivai:
irafln,on<>^
;'miit kohal
Ka Ttfllinn
Okup. Eesti mi
esmiees Arnold
fcoobri algul raadi
tile 1980. a. saab T
tä vaid 3000 turist
komitöe pressijuht
les vflrem, et ol^
9 tul^at, p6ale
s j j i k i r j a n^
- Päöööiedv r ^ ^
maiad© vahel jaga
rairtiine ori ilmselt
lest, et hotelle
ajaks valmis ©hii
se© muidugi kerg
•rist© tuleb vähem
saavad seega ka
luütat
„Th6 Ohr. Sc.
latja Moskvas
jutab, et ka^
tud lään© turiste
puudusel. Venel
meelega andmeid
Kuid lään© asjatu
n\ Moskva
||&.e standardiga
oh !9paett© vaimif
lef);aiidaÄl^^
Moäcva raadio
,^i|(^i ja k€
katud välja koolit
Jisturistide ,,prov(
siniustel© oskak^j
vastuseid".
Arvo Niitel
ro osei
Ontario Hydro
E. B. Taylor tegij
se nimel teatavi
berg on nimet
asepresidendiks
teemi prograi
Arvo Nütenberg
töötanud Onts
juhtivatel kohta(
metamine asepn
samm edasi temž
JAAN
Tel. 691
Teeme uusi ja
nii Uimas knll
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 2, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-11-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781102 |
Description
| Title | 1978-11-02-05 |
| OCR text | Nr. Ü Nr, 81 tSBB mmmv ELLEN PEIMÄNM JAAK PEIMANN perekdmagsi CHÜCK DEVEREAUX neiuna 7^^;s©v 13. augustü 1890 Kablis, Pömumaga sarnud 31. cikfccöbrü W Tewte mälestavad leisis^.' JAAN j a SHARON LIIVOJA perelkoaaaga- LILLE j a HÄROLD PEETS perekoBiiaaga LISETTE j a JOHANNES VÄLI SÜTEL 213®Hu70nlatio St., 279^7663 SSHCESVAUES jCHAPEL 436 Roncesvallcs Am. 533-7954 • 13^ novembril tähistab l?orontos elav eestlanna Liisa JLomp oma 100. sünnipäeva. See on hasf^ kõrge iga pagulaseestlaste hulgas^ kelle elutee on mõneti raskem ja vaevarikkam otnM kui paiga! püsijal. Harukordne on ka sünioipäeva lapse hea tervis, kes peale väsivate silmade pole et U MM EVALD MÄlMÜTUTf IlLEOE ' ' " " '^ M B L Ja L E U VÕRKE CHAPEL 2357 Bloor St. W . 767-31S3 OS-thOrSlrtel PaiktaKat all Chopefe. Meeldiv, väärikas ja individuaalset tähelepanu osutav teenimine. Oma parkimisplatsid kõikide matus^ajade juures EESTI SIHTKAPITAL on la S58 Broadview Ave. Toronto, Öat.M4K2R6 SttoAMliK KÄAMMNE Liisa Lomp sündis IS. nov. 1878. a. Elistvjere vallas Eaigast-vere feiülas Fälio talus, mis asus olse Raigastvere järve Mdal. Kolmeaastaiselt jäi ta vaieslapseikis ja sotse lapseoidas ta ning andis nimeiks Liblik. Hiljeon aga, kui ta d i 18-aastajS8lt abiellunud, sai ta G T O süimiaegse nime Lomp jälle sattumisi tagasi. Liisa Lombil on liea mähi ja noorus seigelt silmade ees ajast, ml ta isa ehk ^õtsse trolitsusel üles feasvas: • •. i Ta ütleb, et päffSs orjusaega ta ei näinud, aga seda suurt tööd, jnis siis tehti ja mida tal enesel kasvava noorena tüli hakata kaasa, ftegema,; on ta ise koge-m Miapäeväl, 12. nov. M . 6.CÖ öti-tul » korraldab Tormto baptisti kogudus ea:aibordse ijumalateenis* tus8, müiega täihistatalkse toogiu^ se ja lühtlasi Toronto eestlasikoia-na v&nima lüikme, Liisa Lompi IjDO a. sünnipäeva. Jumalateenistuses osaüevad .pastor K. Baid, s e^ koor, &og. noored^^^^^Ä naisriiig ja sellest on lubanud osa võtta üldisölt hea tervise juures vübiy juubilar iboos loma tütre pr. Aino Pajuga. Itoiistusele ja lellele järgnevale tkoosvübiinisele hiemate sõprade teõrval ,,Sel aljal ikäis vieel siribiga ja teestis mitu nädalat. Küll mu selg valutas! On v>sei mieeies kui ©simiest aastat ruikKt lõilcasimie> Iküill siis oli Ikikia väsi-iaiv. Alles viimasel päeiral,^^^ fc^ põld haMms lõpjmm, lubati mind koju jääda. E i sel ajai tohtinud keegi vikatit tasutada, iiapi-tas terad peast välja," meenutab ta oma föim/8si tööpati põllul ja seletab lisaikš, et ikiui ta aastaid hiljem 'koduikoihta tagasi tuli, süs Qikäti kasutama juba vikatit, ma-sinat ja talussi^ toodi rdheipeil^u-masin. Noorusajal laga tuldi kell 2 öösel ül^ reht ipeflfl^ fcarj^põlves aeti laps ^}& ahtr lis käiesi M f aSJu pübliliaga õp* OMA ABMA^ tOTNOT LHGET Juubilar on väite >Ja sõMlku iseloomuga inimiene, te lustavalt oma kirikus kÄitoc.ja i ^ kõrgele vanusele, ijöudiumöödi koguduse tööle ikas^ aitab. Ju|m on saabunud sünnipäevaläjps^le teonvitusi Toronto linnapealt, Onta-lio ja Quebeci Baptfeti Liidu pöa-nieid feantoa." EqoM mkdi si^^ Oi. Jiist Mmnä vene setas;- i^seisva' .OiStes oniale meierei- ikuhii ü^ seist 'küladest toodi p ja valmistati kohupiixxm ning v^õid. Neid turustati alul Narvas ja siis hakati viima Peterbuafee. Kuid et^ tevöte ijäi raskustesse, ei tasunud ja lõpetati.-^' ,^1910. a. läks a b t o a s a š^ sinoa ta jäigi. Güš olin veel aa&- tapä€/vad kuni 1917. aastani samas. Kuid siis tulid tädimees jä sõtise järele ning viisid mu Tartu-maiale tagasi koos isellal poolteist-aastes © tütrega. tunnis ® Stokholmi Pensionäajide tJhingu Uikmete hooaja avamise koosviibimine toimus oktoobri alul Eesti Majas. Kavas oli aiaadusarhiteEi Hele Lüüsi diapositüvide programm jjKevad Portugalis". ja nõuti» et vahetundide ajal 1 a p £ ^ räigilisSä seda omavahd. kodmieistri tütair oli mu ^ 1>Ä na ija selletõttu haikteasin juba öeifcsöineaastaselt^^^^ käimas Kasukna ikoolmÄistriie^^^^^ per^iaiselks jia^^ Ä šcb-rafes.; See' tegi JbsDliÄii^^ kp-^ dussks," selstjtb^ nooruÄ-imaast iMides, mis asub tüe 80 aasta kaugusel minevikus. ie-a^stasejt^^^ t^^^ abiellus metsa. TOluga^ rfces i^pE^s palijudfis^^^^ tedes Tarfcüihaal Ja Virumaal, mille, kohta Liis^ lamp ta veel eelmisel sajandil tarvitatud ninüetust TalHnnamaa. Asud^ Tudulinnas sündis tütar. Abikaasa tüdsä metsavahiamietM ja kat- Jälngi; nende-.;tallu elwm, kusi! tütar lp;s Maarja Magdaleena sain:rkartše-:,sln^ koha" meenutab ta oma' iicäMr ; S0:-Ä^^äjajärku.'v-?. ... t „Olm lapsest peale kirikus käinud. Kasuvanemad oüid vennaste koj^düse liikmed. Kirik on mu väönne kodu olnud lapsest saadik. Mu teesmärk on olnud, et ma igavese elu' on eima ; ole üiühd päeya leivata x Ä I i m tütre laps n ^ i fcopsuijjoletikiku^^ pofe j enam mida^ tahtnud maailmasi; • teada. Saksamiaal käisin igal pü- ' hapäöval teikus, alul Flensbur-j gis, hüjem A.ugsburgSs, feüs pastca: i Htok pidas jutlusi i Q ^^ tulles astusime Vana Andree© ko-jguduse liikmeks. itagasi sain T. E i Baptiäsfci k o g ^ se lükmdks. Olin lapsena |»}v®- imaijas kiihu te ' vüs] teadsin ja kuulsin palvetamist, aga mind ei õpetad palvetama. Kui praegussie korteri ela* ma asusinie, (m mind iga piühiapäeiva tanuna ja, ®htul kirikuki» viinud I f i a^ s^ aijal on õhtune käimone te jäänud. on k i i t e s püüd ! ^ lekõivendus ja saan E^lletõttu hästi kuulda. Jumal on mind kaitsnud kõigest eluiaskustest üle, Je©. sus on mind i^äsfcnud." ICanadaf^ tuli ta Saksiaimaai IŠ^. aast^ ja jõudis !Itor(OQto«sse 13. juunü. Kõik kuiu!^^ OSÄ v ^ s)^gesü ni^les.^^^^ Kuigi ta oli siis v^allesi" netnU enn^ kui p@Q^^ sasOiiis. Siin linnas m ta dnud i b ^ ^ teinud käsitööd; iseit la sa^Äd^ ta 0© Ütleb, et * e i ^ nudžigi ö a ^ ^ mat olnud kui Kigemine:'^^ praegugi käivad tema ninfel^paar eesti äjalehtei ja toto ajakirja, kuigi nägemSsöga on va* Sel ajal hakkas t M e JMfet^ Magdaleena kooli juures 5 ^ ja 6-es klass müleks rajati k<^ juurde inteimaat lühistoitlustami- okud pahandusi ja pofi^ sega. Kudma valla lastel tuli kau. gdt koolis käia ja nende toithis-taimine jäi kooiiteenija hooleks. iPidin kaks korda nädalas lastele leiba aa üifes kord saia küpsetar nia/' siägiib ta twm tööst. ,X>lin Me köiöM jüüi^ 17 aast^ Kcoli-juhata^ ja on ammu surnud ja mina Ikka elan, kuigi ta oli l i ^ ) a le ao aastat minust noorem." Kooliteenijta t ö ö j ^ oli p&k ja töökoormus suur. Päev otsa tuli jalul töötada, puid kanda ja neid lõhkuda. Koolimaja oli kahekorruseline ja seal oli neli ahijü ning suur plüt, mis nõudsid palju puid. Koolü^ osteti ISO rumö&n. puid, neist 100 tuli kooMeenijal lõhkuda, sisse kanda ja kütta; Internaat dil ofll veeres^rvuaar, kuid seda tuli käsitsi p u m l ^ . Aga ta ei kurda vaid ütleb: •,,Tegin jõudumööda, lapsed meeldisid ja olin kõigile emaks. Torontoski on vteel koolipoisse kes mind kooliem^ püavad." Ta nägu tcmibub nooruslikult naerule;„Kord üks fecxrrapidaija fciili mullfe kaebama: eima, poisid rikuvad õihfeu! Äga need olid väiksed naljad, >paihasid poisse üldse ei olnud. iCõlk olid head." šümaoperatsiooni on tulnud^ teha.- Kõrge vanus i ^ g i b jubaisoena-sest heast tervisest. Ta ütleb selle kohta: «Jumal tänatud, et ikka tervis on ja saiab I liikuda. Suvel olid õlad küll natuke haiged, aga iiüiüd annavad jär^. Aist ikfca ütteb, et mul on fhöa vana veoe« aegne süda, mis ikl^viöel tugev." Küsida kas ka toit mõneti^^^s^ le kõrgele vanusele kaasa aidanud on ja kas tal oleks oma söögisa-iadusi ka teistele edasi anda, ta ütleb, et on ^Jönud alati lihtsat toitu. Küsimusele, mis ta elu m Kuni paarjl viimase aastan setas tas ise hapukapsad Ja metl on toodud ikka purgivüi^ otse rm- , siiast.- Toitude hulgas on ohiud veel m-geli kiohupüni, kala ja viimas ajal mai^gawin. , , P ä ^ sõda Ka. nadassie tulles tahtsin sulikiut, nüüd d tomegi« soovi. Kuid hambavalu on miil olnud eluaeg, ifcuni Saksamaal valu-taivad hambad välja <õmmati ja kunsthiammas^^ Nea3 Bõjaa^ed on vastu pidanud ligi 35 aastat, iMingit salapärast i«t-septi mul pole kellegile anda, sööu ," arvBb ta. fosfiteenija^ Giiineta oma OTTAWA ~ Kui ment ja valitsus lõi se postistreigi, ähvj vad töölised vallani litsus ettepaneku nl teenijate probleemil seks määratud ko] Ttemblay'le kaks postimiüinsteeriumil teenijate ametiü teatas postiteenijatj president Jean-Glai anietiühing ei kavj oma esindajat koht le juurde, kuna sel ei ole mingisui Kohtunik Tremblayj ma posUteenijaite j( vahelised tülid 90 Kui ita ei suuda si küsimusites' kokku] mõlemale poolele poolt esitatud ettepj Streik katkej Irooni Slieks TEHERAN—TJ yad, rahutused vtõt^ ga liiha suurel praeguste väljan c valitsusel raskusi suurel© Bõjiarväelel politseijõududele • yamiassid© dem{ (Oji Ruunatud Tii§ ' Pahiavi ja tema Streikide tulemi Iraani õUökšport .,xnis#jätaom^ -^Äi imporfceerivai: irafln,on<>^ ;'miit kohal Ka Ttfllinn Okup. Eesti mi esmiees Arnold fcoobri algul raadi tile 1980. a. saab T tä vaid 3000 turist komitöe pressijuht les vflrem, et ol^ 9 tul^at, p6ale s j j i k i r j a n^ - Päöööiedv r ^ ^ maiad© vahel jaga rairtiine ori ilmselt lest, et hotelle ajaks valmis ©hii se© muidugi kerg •rist© tuleb vähem saavad seega ka luütat „Th6 Ohr. Sc. latja Moskvas jutab, et ka^ tud lään© turiste puudusel. Venel meelega andmeid Kuid lään© asjatu n\ Moskva ||&.e standardiga oh !9paett© vaimif lef);aiidaÄl^^ Moäcva raadio ,^i|(^i ja k€ katud välja koolit Jisturistide ,,prov( siniustel© oskak^j vastuseid". Arvo Niitel ro osei Ontario Hydro E. B. Taylor tegij se nimel teatavi berg on nimet asepresidendiks teemi prograi Arvo Nütenberg töötanud Onts juhtivatel kohta( metamine asepn samm edasi temž JAAN Tel. 691 Teeme uusi ja nii Uimas knll |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-02-05
