1987-04-16-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeva!, 16. aprillil 1987 - Thursday, April 16, 1987 Nr. 30 Nr. 30 8 0 0 9 8 0 e B 0 0 » 9 0 B B B B Ö B 0 6 B B S a e B « « ^ g g ^ ^ Tel. 293-21 lg 773-2014 Teepie uusi }a parandame vanu nii linnas kui ka suvilates* 0 0 o (9 o o 0 B a • s • a • a • • 0 B • « 8 e • • ii & « « 9 Toronto LasteÄmoenäituseit. Ülal riiiigide sees — mioored räidemoode näitamaso All — vaade täissaalile. Foto: T, Säägi Eesti Maja suur saal tulvil igas vanuses küU avas parajaks ajaks oma taevaluu- 5 kuid see ö kohutanud kedagiV! Kõik o^^ .:kohal.: ^;^;:V.-; •>•.:.•''• Kui vahete-vahel on juttu ^ene- Abilisi oli veel palju, kuid kes ratsioonide vahelistest lõhe^^ kõiki jõuaks nimet^a, eriai^ämistest, siis seda ei saa küll Nüüd siis astusidki lavale ütelda lasteaia suurim^; ürituse väikesed niodeUid, osa julgelt ja suhteL Selle heaks kordamine- kindlalt, tehes oma kelmikaid kuks töötavad ja annavad oma pa- vigureid ja mõ^ nuse Vähemalt koini generatsioo- enam lavalt lahkuda; teised ni; Modellideks on inuidügirae^ arglikult, hoides kõvasti oma kaunid mudilased, kuid riietuse vanema venna või õe käest Enni, löo^aiks ja valmistajaikš on emad, sest nii on julgem; Üks modeili-vanaemad, tädide sõbrad ja ühel dest viis isegi>oma õpetaja lavale, juhul oli isegi vanaisa. Kindlasti miks mitte? ja teisel väikesel oli on selle ürituse suurepärase õn- aga hirm rahvahulga ees nii suur, nestumise pandiks hea tahe ja et pöördus pisarsilmil tagasi, ehk-koostp. Rõõm on vaadata laste- ki kandis vanaema kootud ilusat vanemaid, kes alles vpaarküm- roosat kleiti mend aastat tagasi Eesti Majas Alustati süvenietüsega. Küll oli koo^pinkeMhMsid (mõnikord mapguülikondi nii lühikeste yastu^tahtmist ja vanemate sundi- kui pikkade pükstega, froteest misel), mälestusi ajaviiteks kooli- rannämamleid,froteeja^^^^ laudadele jäädvustasid, kuid nüüd seid peokleite ja ülikondi. Palju oma lastele suure õhinaga eesti oli kasutatud mustrilist ja triibulist keelt õpetavad j ä neid omakorda puuvillast materjali, mis on prak- EestiMajjä toovad. tiline ja^^^k^ Saali sisenedes köitis esime- jem torkas silma kootud esemete seks tähelepaiiu värviküllane rohkus, paljud peokleidid, koš-iava, mille keskel oli värviliste tüümid ja kullavärvi materjalist pakikestega kaunistatud lilleneidude kleidid • auväraVj kust kõik modellidläbi Eriti torkas silma esinejate astusid. Lavadekoratsiooni olid paar^ kus poiss kandis tumest valmistanud meisterlikult Leena nist kootud vesti valge Kimstö ja Helle Tõsine, kellele eestimustrilise kaunistusega ja kuulub kõigi suuriiii tänu. tüdruk pihaga seelikut, mis oli Avasõna pii Viivi Johnstonilt, samasuguse valge kaunistusega, kes on tänavune lasteaia esinaine. 'Meeldejääv oli ka Valge mädru- Ta tervitas kõiki külalisi, seülikond,õ^^ nimetades ühtlasi, et tänavu on ' siis veel roosast ja sinisest riidest 2lmoenäitus, mis on kujunenud kostüümid, mitmed peokleidid potpulaarseks ürituseks Toronto ning tikanditega särgid ja kleidid eestlaskonnas. Moenäitus on nagu valmis minema järgmise-ühtlafei Jca esinemine, mis annab le ESTO^le. lastele kogemusi, julguist esinemi-^ Lõpuks esineti rahvarõivastega, seks ja enesekindlust. Rahvarõivaste hulk tundub iga : Kommentaatoriks oli Tiiu Ka- aastaga suurenevatv Esitati Tar-jak, lasteaia IV klassi õpetaja, kes vastu, Väike-M^arja, Muhu, läitis oma ülesannet kindlalt ja Kadrina, Mustjala, Harju-Jaani ja soravas eesti keeles. Klaverisaade ' veel mitmeid teisi, nii poiste kui ^bli Jaak Kivikult. 'tüdrukute poolt: K o ) ^ Moenäituse korr^dajaiks olid modelli. Uks jahvarõivaist õli Riina Hess, I^naKinisto, Mari Soome päritoluga, kuna esitaja Kinistö, Linda Lillakas; KatL^I^^^^^ Marley/ Viive Raamat jja Helle i Järgnes loteriivõitude loosimi- Tõsine, kusjuures peakõn-alda- ne, mille korraldajaks oli Helle oli- Reet Roman-"Metsmaa. REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKER 325 MOORE AVENUE, TORONTO i^AI SÄÄÜNÄ Tel. kontoris 424-4900 kodus 751-1296 selt lästemänguasjad ja riietusesemed MARILEENA ärist. Lõpuks tänas kõiki kaasaaitajaid lasteaia juhataja Helle Arro, kutsudes nad lavale. Lapsed ulatasid tänutäheks lilli. Herre Arro Teatas ühtlasi, et lasteaia väl-on ilmunud lasteraamat , ,Kolm väikest siga'', mille jooni^ sed on teinud Reet Lindau Vok-sepp. Ka Reedule anti lilli. Pidupäev lastele jätkus veel klassiruumides, kus pakuti jooki ja küpsiseid. Saalis aga tegid korrastustöid nobedad emad ja isad. Pikemat aega on Toronto täien-" duskoolide ringkondades olnud juttu pedagoogilistest kursustest õpetajatele ja õpetajate järelkasvust üldiselt'. Möödunud aasta laekus koolile summa pärandaja sooviga, et osa sellest kasutataks kursuste korraldamiseks. Selletõttu olemegi nüüd nii kaugel, et korraldame sel kevadel pedagoogilised õppepäevad. Õppepäevad toimuvad 13. ja 14. juunil Devirs Elbow suusakuurordis. Käesoleva kutse saadame Teile kui pedagoogilisest , ja kasvatuslikust noortetööst huvitatule ja selle alaga, tegelejale. ' Kahepäevase töökava juhtlauseks on: ^ Käsitletakse järgmisi teema sid — •; • / 1. Keeleõpetuse metoodika: ; 2. Kodu jä kooli koostöö. Distsipliin. . 3. Õppevahendid ja nende kasutamine. ' 4. Mängud, laul ja muusika. Kõikidele ettekannetele järgnevad diskussioonid. ' Ühistranspordiks on renditud buss, millega sõidetakse välja Toronto Eesti Maja juurest reedel, 12. juunil kell 6 õhtul. Tagasi Torontos pühapäeval, 14. juunil umbes kell 5 p.l. Loenguteks ja tegevuseks on kasutada The FRanklin ' House motell ja vaaduse korral ka Devil's Elbow suusakuurordi ruumid ja maa-ala. Osavõtumaks on $30.00 isikult, mis katab bussisõidu, ööbimise, reedeõhtuse tee ja võileivad, laupäevase hommikueine, lõuna- ja õhtusöö; gi, pühapäevase hommikueine ja lantshi. Enamus kuludest kaetakse toetussummast. i Korraldav toimkond püüab omalt poolt teha kõik. et õppepäevad oleksid tegevusrohked ja huvitavad. Palume Teid kaasa aidata selle teate levitamisele oma tutvuskonnas. Loodame elavat huvi ja rohket osavõttu. Maksimaalne osavõtjate arv on 40. - ^ Registreerida 5: maiks 19§7 koos osavõtumaksuga ($30.00) alljärgneval aadressil Mrs. L. Marley, 9 Parfavano Court, Wil-lowdale, Ont. M2R 3S8.'Telefon (416) 223-0080. Tshekk'kirjutada Toronto Eesti S^si Täienduskooli nimele. Parimate tervitustega ' Korraldava toimkonna nime EDGAR MARTEN m ja Toronto Lasteaia Margus RoseEberg'id. / • id Priit, Täavö ja tel. 733-4550, 733-4551 o i o öaagll^ DDaBHiiiiiiiiiiiiiHiiiBiaaBDOBflaaHiiiiiiiiiiii"»"""'^ Ameeriklased kah Venelaste 9 fSOf Ennenähtamatu ja õieti t" ja Prantsuse orbitaalprogram Asja on hakanud uurima USA Kuus ^nurjunud ülestulistamist — neli ameerika ja kaks prantsuse — tabasid rakette, mis kandsid sõjalisi spioonisatelliite, või siis olid suure tähtsusega SDI ehkprbitaal-kaitse või, ,tähesõja'* programmile. Õnnetuste seeriasse kuulub tegelikult ka Challenger, mille pardal hukkus seitse USA astronauti. Asja juurde kuulub fakt, et ükski kasutatud rakettidest ei omanud erilisi alarmeerivaid vigu, enne .kui äkki hakkasid esinema kõikvõimalikud äpardused. Üks Nasa (USA riiklik kosmose uurimise ja kosmonautika arendamise organisatsioon) teenistujaid märgib, et tõenäosus sellisteks õnne-tusteks puht juhuse tõttu on neli ühest miljardist. On teisi, kes ütlevad, et võimalused on veelgi väiksemad. Endised CIA-teenistujad>, kes inuuseas suhtuvad kriitiliselt ka Challenger-katastroofi uurimiskomisjoni töösse, juhivad tähelepanu venelaste käitumisele seoses Challengeri hukkumisega. Nad toonitavad, et Ghallengeri ülestu-listamisel 28. jaanuaril 1986 polnud esmakordselt kohal vene luurelaevad. Muidu jälgivad nad alati ameeriklaste ülestulistamisi. : Seekord aga kadusid vene spi-oonilaevad Cape Canaverali vetest täiskäiguga ulgumerele juba neli tundi erine ülestulistamist. Daniel Graham, pensioneeritud vastuluure kindral, ütleb venelaste kummalise käitumise kohta, et ,nad ei tahtnud viibida kuriteopaigale liiga lähedal — nad teadsid täpselt, mis oli juhtumas". Ameeriklaste iuureagendid Moskvas on ühtlasi kindlaks teinud; et otsekohe^ pärast Challengeri hukkumist pühitses KGB kõrgem juhtkond mingisugust ^perfektselt läbi viidud operatsiooni". Kindral Graham väidab, et ra-ketiõnnetustel võib olla mingi seos ühe Ameerika õhujõudude ohvitseri jäljetult kadumisega Hollandis a. 1983. Tegemist oli kapten William Hughes'iga, kes õpetas USA julgeolekuohvitsere hävitama selliseid rakette, mille juures ülestulistamisel esineb tõsiseid vigu. Seda tehakse äärmiselt komplitseeritud kodeeritud raa-diosignaalide abil. Kindral Graham on veendunud, et Hughes võeti kinni" KGB poolt mõned kuud pärast seda kui president Reagan avaldas oma ,,tähtede sõja" programmi. Hughesi väärtus venelastele on tohutult suur, toonitab kindral. Nii või teisiti, tihe õnnetuste seeriaon tunduvalt kalijustanud ja Viivitanud USA orbitaalset luure-programmi. Praegu on ameeriklastel orbiidil vaid kaks nn. spioo-nisatelliiti, mille eluaeg tegelikuh juba on lõppenud. Ka orbiidile saadetavate, uuestikasutatavate kosmoselennukite programm on Challengeri õnnetuse tagajärjel kaotanud aega — vähemalt 18 kuud kuni kaks aastat. Rakettide hukkumised 12 kuu perioodil 1985-86 on järgmised: Challenger plahvatas pärast starti 28. jaan. 1986. Seitse astro-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 16, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870416 |
Description
| Title | 1987-04-16-04 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeva!, 16. aprillil 1987 - Thursday, April 16, 1987 Nr. 30 Nr. 30 8 0 0 9 8 0 e B 0 0 » 9 0 B B B B Ö B 0 6 B B S a e B « « ^ g g ^ ^ Tel. 293-21 lg 773-2014 Teepie uusi }a parandame vanu nii linnas kui ka suvilates* 0 0 o (9 o o 0 B a • s • a • a • • 0 B • « 8 e • • ii & « « 9 Toronto LasteÄmoenäituseit. Ülal riiiigide sees — mioored räidemoode näitamaso All — vaade täissaalile. Foto: T, Säägi Eesti Maja suur saal tulvil igas vanuses küU avas parajaks ajaks oma taevaluu- 5 kuid see ö kohutanud kedagiV! Kõik o^^ .:kohal.: ^;^;:V.-; •>•.:.•''• Kui vahete-vahel on juttu ^ene- Abilisi oli veel palju, kuid kes ratsioonide vahelistest lõhe^^ kõiki jõuaks nimet^a, eriai^ämistest, siis seda ei saa küll Nüüd siis astusidki lavale ütelda lasteaia suurim^; ürituse väikesed niodeUid, osa julgelt ja suhteL Selle heaks kordamine- kindlalt, tehes oma kelmikaid kuks töötavad ja annavad oma pa- vigureid ja mõ^ nuse Vähemalt koini generatsioo- enam lavalt lahkuda; teised ni; Modellideks on inuidügirae^ arglikult, hoides kõvasti oma kaunid mudilased, kuid riietuse vanema venna või õe käest Enni, löo^aiks ja valmistajaikš on emad, sest nii on julgem; Üks modeili-vanaemad, tädide sõbrad ja ühel dest viis isegi>oma õpetaja lavale, juhul oli isegi vanaisa. Kindlasti miks mitte? ja teisel väikesel oli on selle ürituse suurepärase õn- aga hirm rahvahulga ees nii suur, nestumise pandiks hea tahe ja et pöördus pisarsilmil tagasi, ehk-koostp. Rõõm on vaadata laste- ki kandis vanaema kootud ilusat vanemaid, kes alles vpaarküm- roosat kleiti mend aastat tagasi Eesti Majas Alustati süvenietüsega. Küll oli koo^pinkeMhMsid (mõnikord mapguülikondi nii lühikeste yastu^tahtmist ja vanemate sundi- kui pikkade pükstega, froteest misel), mälestusi ajaviiteks kooli- rannämamleid,froteeja^^^^ laudadele jäädvustasid, kuid nüüd seid peokleite ja ülikondi. Palju oma lastele suure õhinaga eesti oli kasutatud mustrilist ja triibulist keelt õpetavad j ä neid omakorda puuvillast materjali, mis on prak- EestiMajjä toovad. tiline ja^^^k^ Saali sisenedes köitis esime- jem torkas silma kootud esemete seks tähelepaiiu värviküllane rohkus, paljud peokleidid, koš-iava, mille keskel oli värviliste tüümid ja kullavärvi materjalist pakikestega kaunistatud lilleneidude kleidid • auväraVj kust kõik modellidläbi Eriti torkas silma esinejate astusid. Lavadekoratsiooni olid paar^ kus poiss kandis tumest valmistanud meisterlikult Leena nist kootud vesti valge Kimstö ja Helle Tõsine, kellele eestimustrilise kaunistusega ja kuulub kõigi suuriiii tänu. tüdruk pihaga seelikut, mis oli Avasõna pii Viivi Johnstonilt, samasuguse valge kaunistusega, kes on tänavune lasteaia esinaine. 'Meeldejääv oli ka Valge mädru- Ta tervitas kõiki külalisi, seülikond,õ^^ nimetades ühtlasi, et tänavu on ' siis veel roosast ja sinisest riidest 2lmoenäitus, mis on kujunenud kostüümid, mitmed peokleidid potpulaarseks ürituseks Toronto ning tikanditega särgid ja kleidid eestlaskonnas. Moenäitus on nagu valmis minema järgmise-ühtlafei Jca esinemine, mis annab le ESTO^le. lastele kogemusi, julguist esinemi-^ Lõpuks esineti rahvarõivastega, seks ja enesekindlust. Rahvarõivaste hulk tundub iga : Kommentaatoriks oli Tiiu Ka- aastaga suurenevatv Esitati Tar-jak, lasteaia IV klassi õpetaja, kes vastu, Väike-M^arja, Muhu, läitis oma ülesannet kindlalt ja Kadrina, Mustjala, Harju-Jaani ja soravas eesti keeles. Klaverisaade ' veel mitmeid teisi, nii poiste kui ^bli Jaak Kivikult. 'tüdrukute poolt: K o ) ^ Moenäituse korr^dajaiks olid modelli. Uks jahvarõivaist õli Riina Hess, I^naKinisto, Mari Soome päritoluga, kuna esitaja Kinistö, Linda Lillakas; KatL^I^^^^^ Marley/ Viive Raamat jja Helle i Järgnes loteriivõitude loosimi- Tõsine, kusjuures peakõn-alda- ne, mille korraldajaks oli Helle oli- Reet Roman-"Metsmaa. REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKER 325 MOORE AVENUE, TORONTO i^AI SÄÄÜNÄ Tel. kontoris 424-4900 kodus 751-1296 selt lästemänguasjad ja riietusesemed MARILEENA ärist. Lõpuks tänas kõiki kaasaaitajaid lasteaia juhataja Helle Arro, kutsudes nad lavale. Lapsed ulatasid tänutäheks lilli. Herre Arro Teatas ühtlasi, et lasteaia väl-on ilmunud lasteraamat , ,Kolm väikest siga'', mille jooni^ sed on teinud Reet Lindau Vok-sepp. Ka Reedule anti lilli. Pidupäev lastele jätkus veel klassiruumides, kus pakuti jooki ja küpsiseid. Saalis aga tegid korrastustöid nobedad emad ja isad. Pikemat aega on Toronto täien-" duskoolide ringkondades olnud juttu pedagoogilistest kursustest õpetajatele ja õpetajate järelkasvust üldiselt'. Möödunud aasta laekus koolile summa pärandaja sooviga, et osa sellest kasutataks kursuste korraldamiseks. Selletõttu olemegi nüüd nii kaugel, et korraldame sel kevadel pedagoogilised õppepäevad. Õppepäevad toimuvad 13. ja 14. juunil Devirs Elbow suusakuurordis. Käesoleva kutse saadame Teile kui pedagoogilisest , ja kasvatuslikust noortetööst huvitatule ja selle alaga, tegelejale. ' Kahepäevase töökava juhtlauseks on: ^ Käsitletakse järgmisi teema sid — •; • / 1. Keeleõpetuse metoodika: ; 2. Kodu jä kooli koostöö. Distsipliin. . 3. Õppevahendid ja nende kasutamine. ' 4. Mängud, laul ja muusika. Kõikidele ettekannetele järgnevad diskussioonid. ' Ühistranspordiks on renditud buss, millega sõidetakse välja Toronto Eesti Maja juurest reedel, 12. juunil kell 6 õhtul. Tagasi Torontos pühapäeval, 14. juunil umbes kell 5 p.l. Loenguteks ja tegevuseks on kasutada The FRanklin ' House motell ja vaaduse korral ka Devil's Elbow suusakuurordi ruumid ja maa-ala. Osavõtumaks on $30.00 isikult, mis katab bussisõidu, ööbimise, reedeõhtuse tee ja võileivad, laupäevase hommikueine, lõuna- ja õhtusöö; gi, pühapäevase hommikueine ja lantshi. Enamus kuludest kaetakse toetussummast. i Korraldav toimkond püüab omalt poolt teha kõik. et õppepäevad oleksid tegevusrohked ja huvitavad. Palume Teid kaasa aidata selle teate levitamisele oma tutvuskonnas. Loodame elavat huvi ja rohket osavõttu. Maksimaalne osavõtjate arv on 40. - ^ Registreerida 5: maiks 19§7 koos osavõtumaksuga ($30.00) alljärgneval aadressil Mrs. L. Marley, 9 Parfavano Court, Wil-lowdale, Ont. M2R 3S8.'Telefon (416) 223-0080. Tshekk'kirjutada Toronto Eesti S^si Täienduskooli nimele. Parimate tervitustega ' Korraldava toimkonna nime EDGAR MARTEN m ja Toronto Lasteaia Margus RoseEberg'id. / • id Priit, Täavö ja tel. 733-4550, 733-4551 o i o öaagll^ DDaBHiiiiiiiiiiiiiHiiiBiaaBDOBflaaHiiiiiiiiiiii"»"""'^ Ameeriklased kah Venelaste 9 fSOf Ennenähtamatu ja õieti t" ja Prantsuse orbitaalprogram Asja on hakanud uurima USA Kuus ^nurjunud ülestulistamist — neli ameerika ja kaks prantsuse — tabasid rakette, mis kandsid sõjalisi spioonisatelliite, või siis olid suure tähtsusega SDI ehkprbitaal-kaitse või, ,tähesõja'* programmile. Õnnetuste seeriasse kuulub tegelikult ka Challenger, mille pardal hukkus seitse USA astronauti. Asja juurde kuulub fakt, et ükski kasutatud rakettidest ei omanud erilisi alarmeerivaid vigu, enne .kui äkki hakkasid esinema kõikvõimalikud äpardused. Üks Nasa (USA riiklik kosmose uurimise ja kosmonautika arendamise organisatsioon) teenistujaid märgib, et tõenäosus sellisteks õnne-tusteks puht juhuse tõttu on neli ühest miljardist. On teisi, kes ütlevad, et võimalused on veelgi väiksemad. Endised CIA-teenistujad>, kes inuuseas suhtuvad kriitiliselt ka Challenger-katastroofi uurimiskomisjoni töösse, juhivad tähelepanu venelaste käitumisele seoses Challengeri hukkumisega. Nad toonitavad, et Ghallengeri ülestu-listamisel 28. jaanuaril 1986 polnud esmakordselt kohal vene luurelaevad. Muidu jälgivad nad alati ameeriklaste ülestulistamisi. : Seekord aga kadusid vene spi-oonilaevad Cape Canaverali vetest täiskäiguga ulgumerele juba neli tundi erine ülestulistamist. Daniel Graham, pensioneeritud vastuluure kindral, ütleb venelaste kummalise käitumise kohta, et ,nad ei tahtnud viibida kuriteopaigale liiga lähedal — nad teadsid täpselt, mis oli juhtumas". Ameeriklaste iuureagendid Moskvas on ühtlasi kindlaks teinud; et otsekohe^ pärast Challengeri hukkumist pühitses KGB kõrgem juhtkond mingisugust ^perfektselt läbi viidud operatsiooni". Kindral Graham väidab, et ra-ketiõnnetustel võib olla mingi seos ühe Ameerika õhujõudude ohvitseri jäljetult kadumisega Hollandis a. 1983. Tegemist oli kapten William Hughes'iga, kes õpetas USA julgeolekuohvitsere hävitama selliseid rakette, mille juures ülestulistamisel esineb tõsiseid vigu. Seda tehakse äärmiselt komplitseeritud kodeeritud raa-diosignaalide abil. Kindral Graham on veendunud, et Hughes võeti kinni" KGB poolt mõned kuud pärast seda kui president Reagan avaldas oma ,,tähtede sõja" programmi. Hughesi väärtus venelastele on tohutult suur, toonitab kindral. Nii või teisiti, tihe õnnetuste seeriaon tunduvalt kalijustanud ja Viivitanud USA orbitaalset luure-programmi. Praegu on ameeriklastel orbiidil vaid kaks nn. spioo-nisatelliiti, mille eluaeg tegelikuh juba on lõppenud. Ka orbiidile saadetavate, uuestikasutatavate kosmoselennukite programm on Challengeri õnnetuse tagajärjel kaotanud aega — vähemalt 18 kuud kuni kaks aastat. Rakettide hukkumised 12 kuu perioodil 1985-86 on järgmised: Challenger plahvatas pärast starti 28. jaan. 1986. Seitse astro- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-16-04
