Vaba eestlane , September 19, 1985

              Nr. 70
;E talituses
E
-30. aug. 1981 Jõekäänii
fnas }a pUdis — 169 lk.
I, Metsala, Martin, Nae-
Raodsepp, Riga, Salo,
rkhans f& Voltk.
STELE:
Ltele)' .50
põraamat 1
S.-° .50
tõdraamat
5.— J9
3 ^ .50
2.50 J9
H - ^0
.50
$6.—
LUND
toites ... 13.— -..50
US $1.50
[^tkas'©
;arjaga
iste elust Eesti
Abel Lee \
lego.
lioortdte knl MysmSi^
ITi
fotodegai
SULETUD AKEN
MENNING
itelculu 70 €
SEtoiitusest
HiiUiiiHiHiniiiiiyiiniiiiiiiiiiiniiiniiuifln
|a Rootsist Juba varakult,
id oli maagiline aine: tules
|imalik teda pehmeks ajada ja
1, jcõyaks karastatult oli ts
imatu relv ja tööriist. Muist-raua
maagiale on ehitatud
ise eesti helilooja Veljo Tor»
populaarne helitÖQ „Raua
line".' Maagiline mees oli ka
kes rauaga seda imet tegi.
lp sepp Ihnarüie tagus taeva
Impo ja selle töö. juures tui!
fa ning nõiduda, et töö õn=
h nimetus võrdus eesti keele°
[is,,meistri" nimega. Sellega
seletatav, et kõik aöietme-
Ikes mingisuguse loominguga
jsid,^ kannavad eesti keeles
[" nime. Meil on peale metal-mde
(raud-, vase-, hõbe- ja
[j olemas ka puu-sepad (tõr-lami",
tünni-, ratta-, möö.bel°
pid^), isegi nahk-sepad (king-iuj-)
ja rätsepad,
idseppade töökojad - vanas
inas rautasid hobuseid, val­isid
relvi, tagusid uste hingi ja
jdemeid, tegid lukkusid,. müü»
Iruid ja tuulelippe,
la stiili juurde kuulus, et iga
ja torni katust pidi ehtima
lipp. Tallinna rae arhiivis on
tl, kus tuulelippude eest on
Itud raud- ja vaseseppadele.
|kuldamine oli aga juba maal°
ja selleks kasutati õhukest
Jlda, mis lakiga kleebiti
Järgneb
[rgonisatsioonid®
tegevust
|ABA SSTUSESg
Nr. 7ö V A B A EEOTLANE neljapäeval, 19. septembril 1985 — Thursday, September 19, 198S Lk. 7
ÄDO PARK,
METHEIINGTON, FALLSS
Advokaadid-notefidl
365 Bay St.j Saite 401. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
Tõnu Toome, B.A.Sc,,LL
TOOME & PEASi
Advokaadid-notanS
Yorkdale Place, I Yorkdale
Suite 207
Toronto, Oi5t.M6A 3Al
Telefon 785-5550
kodus 762-2367
Ly P&rmG Fehikirl
Sinine Doonau ja vana Euroopa
KÄHE „ÄHJU" ONNÄS,
sam) tuuakse kätte suurtes teeklaa­sides
ja kui vett küsin, saan selle
pisikeses miniatuurklaasis, mis
mulle hiljem kaasavõtmiseks kingi­takse.
Kas oli see austusavaldu­seks
haruldusele, kes vett küsis või
miks — ei tea. Enne ränka veini
(sellest pest), mis samuti ahju tä
hendab. Nü on nimetähendus
Õpetajad ja lõpetajad Stokholmi Eesti Gümnaasiumi aktusel 1985. Pildil vasakult Rein ahi".
Treufeldt, Paul Laan, Heinrieh Mark (Eesti Komitee), Merike Sild, aineõpetaja, lõpe­taja
Helle Lemmik, Karl Altau USA'st, rektor Johan Ungerson, Edith Kotka-Nyman
ja August Sikk. _ - Foto: H. Reummer
Kuigi ametlikult asuvad kolme
rügi pealinnad Doonau ääres, on
Budapest ainuke, kust jõgi .otse . . . . , .. ^ ,^v„
läbi jookseb ja mis ä«ub kahelpool 3oomist-proovimist (para^ poleks
Doonaud. Täie õigusega nimetatak- ehk seda suutnudkiHeeme
se teda nüsüs Doonau kumngan- Jalutuskäigu Dumste^. See on
naks. Doonaust ülepääsemiseks on oma tiUukeste majakeste, bUeaeda-
Budapestis 8 süda, osa neist vanad . ja kiteastanavatega üus km
ja ajaloolise tähtsusega, ühelpool «^"^^^3^^ f l^OO-aastast ajalugu
asuvat limiaosa nimetatakse Buda ^a ajaloohst on sim palju,
ja teispoolset Pest, mülest kokku „Vanim kirik lälieduses oneliita-saigi
nimi Budapest, mis õigupoo- tud 706. a., maja müles ma elan,
lest on pleonasm, kuna Buda tähen- 800 aastat vana, aga ta on kena
dab ungari keeles „ahi" ja Pest tu- ja mugav,'l jutustab tuurijuht ja
lebslaavlaste-poolsest sõnast „P8C" äkitselt tunnen', kui tühine on mu
oma nunn sellepärast, et meie
maja on juba üle 80 aasta vana.
Ja süs olemegi Vünis. Mulle on
Praegu on Budapestis 2,7 miljo- Vün unistustelinn, valsside ja lau-nit
elamkku, potentsiaalselt on see ooperi ja WienerWaldi muinas-suur
osa Ungari elanikkonna küm- j^tt. Olen siin esimest korda, kuigi
KOIKIDEES
KINDLUSTUSTEKS
0 LATER & COo
ne- ja poole miljonilisest arvust.
Oma praegusesse . asukohta tulid
ungarlased juba 1200 aastat tagasi
oma algkodust üraalist ja on aja­lookäigus
läbi teinud paljusid kao-mu
reisikaaslane sün enne käinud
.on.-, ••• .
• ^
Aatomi üurimistsentrum on üle
jõe sadama vastas, admirali au-
. INSURANCE BROKERS
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst—St. Clair)
Teleffon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Juhan Kumk tytvystab oma ilmumisel olevat ingltsk^elsef'®
rahvalaulude tõlgete antoloogiat
Järjekordsel Torontos viibimisel pärast lõppenud iMetsaülikooli tutvustas
Kurrik oma teoksil olevat raamatut y,IlomaOe'V mis on antud pealkirjaks eesti rahva­laulude
antoloogiale, kus ingliskeelne tõlge on eestikeelse teksti vastasleheküljel. Raa­mat
peaks kirjastus „Maarjamaa" poolt ilmuma paari kuu pärast.
tusi ja võite nagu see kõigu Euroo- sammas, Johann Straussi elumaja
pa väikerahvastel on ohiud. Ka ni- kus ta „Sinise Doonau" valsi kom-metab
tuurijuht, et Ungari kuulub poneeris, allmaaraudtee, sojaminis-finno-
ugri keelterühma ja mul on teerium, Stats Opera,[ R.[Wagneri
heameel-talle pärast teatada, et elumaja,'.täiturg laupäeviti; Schön-
. sinna hulka kuuluvad ka eestlased, brunni loss, kus osa ruume cn vai­kust
minagi pärinen. Ta vastab, et Jaüüritud, sest mU« hoida.loss tü-ta
teab seda. hi, pähklipuust sein ja peeglisaal,
palisanderipuust voodid ja Maria
Ekskursioonü nähtud paljudest Tjjgj.gsaii jast, Belvedere Palee,
tähistest jääb eriti meelde Sangari- Qoethe-Schiller-Mozart mälestus­te
plats, kus Ungari yalge-roheline- sambad. Viini parlament, raekoda,
l i
im •
ELEKTRIK
sisseseaded, nnendiised ja panm*
(šmed elumajades või ettevõtetetes.
Halling ^62-9190
Litsbnts nr. E 1044
J. Kurrik on elukutselt IBM-disain- meid skandeerimisest koos nelja J. Kurrik ütleb, et ta on tõlkeks punase lipu kõrval lehvib ka Root- ülikool, börs, Lipizzener hobuste
insener, kes sai oma huvi eesti rah-, tüpograafüiselt selgitava näitega, kasutanud kaks kolmandikku Ülo si lipp. Selgub, et parajasti on egjnemine, Beethoveni elumaja ja
valuule vastu Saksamaal dpJaag- Autor on ka ise ohiud raamatu Tedro poolt koostatud antoloogiast, Budapestis külaskäigul Rootsi pea- ^u^at ja üks muud asja—minge ja
ris, kus ta saksa gümnaasiumis ladujaks. Käsikiri oli seisnud mitu kuuendik H. Tampere ja teine minister Olof Palme ja teda ooda- vaadake ise! Tehke seda mitme nä-oleva
kultuurisurve vastu hakkas aastat, aga sus mõttes ta, et mis kuuendüc, J. Hurda kogudest, ühe takse peatselt tundmatu sõduri; mä- (jala jooksul ja ärge tormake kahe
õppima midagi uut. Ema Õpetas ikka oodata ja kuWella Salo tegi „Nägin Saaremaa põlema" algupä- lestuse auks pärjapanekule. Puna- ööpäevaga läbi, nagu meie seda te-eesti
rahvalade, aga alles siis kui ESTO-84 ajal ettepaneku, et Kur- randi sai ta teada kodumaa kaudu, ne vaipki on juba maha laotatud, gime.
kätte sattus Oskar Looritsa rahva- rik kirjutaks isel käsikirjad mood- et see on EÜS kogus ja kirjutatud^:^^^^^ „ •+ri ,4 • i i,f i
luiüeteos, avas see tema silmad sai elektroonilisel ladumismasinal, üles Peetri kihelkonnas 1911. Kommumstülcu partei koüta sele- snski mahtus meü sellesse aja-
MIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
MT-SEINA.JA LAHTISE©
ERIK LOKBM—447-9834
eesti rahvalaulude ilule. Hüjem on
seda täiendanud Jaan Puhveli
loeng „The Mythical Element in
Estonian Poetry".
Tutvudes kõigi saadaolevate ees­ti
rahvaluulealaste teostega on ta
13 aasta jooksul tõlkinud 70 rahva­laulu,
kirjutanud neile kommentaa­rid,
jagades valitud rahvalaulud
sisuliselt 12-ks osaks. Igasse ossa on
valitud laulud, mis sisuliselt on lä­hedased.
Need grupid on loomine,
vanad, mälestuslaulud, kristliku
süs ta võttis end töölt kuuks
ajaks vabaks ja ladus selle aja
> Joõksiü ikäsnMrjai' linda©.,
Kui see oli lindüt küljendatud,
tuli ta märtsis uuesti tagasi näda­laks
korrektuuri tegema. Sellest
tehti kaks koopiat vümaseks kor­rektuuriks,
muie sõbrad veel üle
Vanim rahvapärand on Johann ^inna kuulub vaid vä- vahemikku ka veel kaks kontserti
Gutslaaffi 1644. aastal üles kirju- ^lem kui. 8 prots. Ungari rahvast ja üks teatrietendus. Pühapäeva
tatud„Pikse palve".
Eshnene eesti rahvalaul, mis kir­ja
pandud on ,^Nõelamängulaur*,
mis leidub Ralli Hansu kohtu­protsessi
toimikus: aastast 1680.
Samuti on avaldatud esimene eesti
(800 070 liiget) ja kuigi valimistel hommikupoolel kuulasime Burgka-kandMeerib
vaid üks partei, vaüti pelles Vüni kooripoiste kirikukont-parlamenti
äsjaselt 35 lüget ka gerti, eelmisel õhtul aga oKme Mu-väljaspoolt,
peamiselt- püskopid ja gikvereini suures 1700 istekohaga
mitmesuguste uskude juhtivad vai- ja täiesti väljamüüdud saalis Wie-mulikud
ja rahvas nimetab seda ner Hofburg-Orphesterit Gert Hof-iinniiniiiiitiniiiiiiiiiiiiinnimHiiiuiiiiniiHiiiinifl^^^^^
T Ä H E L E P A N U !
Faifcway Bakei^ tooteid on nüfiä
saadaval ka BROADYIEW DEU-CATESSEN*
» Iris, 141 Danfoff^fe
Pcarkway Bcikery
127 Manvffle Rd. UMt 14
Scarboiongh Td. 7S1-00$6
isiiunhitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiniiniiiiiisunniRiiniiia
kontroUisid. Nüüd on korrigeeritud trükitud rahvalaul, C. Kleiehi poolt vaimustatult ,,ülemkojaks'S kmgi baueri dirigeerimisel ,,Walzer-^
laost tehtud uuesti kaks koopiat ja üles kirjutatud „Jörru, Jörru" aas- parlament on uheko- Operetten-Konzerti" kuulamas,
need on enamvähem korras ning tast 1695; Nü annab teos ka ajaloo- J^™® valitakse 5-ks aastaks. Kontsert kestab üma vaheajata üle
süs peaks see, raamatuna valmis lise aspekti eesti rahvalaulude ko- gas riigi sõjaväes on ka venda- ^ tunni, selles on häid laulusoliste,
saama paari kuu jooksul. gumisele. si? Vastuseks saame- Jah on ent P^^^^
. ühelt poolt on see mõeldud rah- J. Kurrücu ilmum
tTsSefairdla^^^^^^ vusvaheUsele rahvaluulehuvinsele pole esimene, .mis ta eesti rahva- öiselt mahasurutud ülestõusu koh- Kõige lõpuks on Johami Straussi
-^sTiSsest^' n^^^^^^^ '''^ huvipakkuv aulude alal on kirjutanud. AABS'i ta 1956. a. on vastus ebamäärane: „An der sehönen blauen Donau",
S S armi^^^^^^^^ peaks see olema meie noorele gene- 19 6 a konverentsil pidas ta rah- ,^eda on Euroopa riikides teisiti südamealuse hellaks ja soo- tSuXSe^Ä ™'M^^^^^^^^ Of srtõ^r ^ S sõialaulud töölaulud ning rõõmu- .. . ? ... -r. i « o*, sojaiauiua, wüiduiuu mng roomu mis oh pant meie kultuunparan- Baltic Stu Jd.-i esC" Cp ealIkTir j•a anU „AA i^""^*^" Korvaie. aegdsendk fv Daolsmi^p-aairidtn <e?anid L, pnneietda,t ikiedl llea-ja
murelaulud. ^ist. See raamat pakub parima või- structural interpretation". „Ilomai- Teeme kaasa ka pü;:ema Ungari 'J^^^f T^^^^ t«riti^^i ü^^^^
Kokku - raamatus 70 rahvalau- "laliku valiku originaaüde kogu- le" ilmub Studia Estonica, Fenni- ekskursiooni Esztergom and the ;^7'Ara m^^^^^^^^ ka need, keda
lu 366 leheküljel, sissejuhatuse Ja dest ja teeb seUe valiku laiaulatus- ca, Baltica seeria III väljaandena Danube Bend" ja eelmisel ohüü ^üdamearmu^^^^^
' kommentaaridega, teksti aU- ükuma maailmakeele kaudu kõigi- (esimene on F. Oinase „Kalevi- tuvume oise Budapestiga koige " f a r em
märkmetega teose lõpus ja aUik- le kättesaadavaks. poeg kütkes", teine Uku Masingu pea t teatns vaadates korgetase- ^Vda^j^^^^^ hoo-
Eesti rahvalaul on hamkordme mälestusteos, mis samuti ümumi- melist mustiasorkestriga folkloorset "^^f-^f S?^;,,^^^^^^^
dokmnentatsioon, mille kaud« või. sel). tantsutruppi ja ««ejärele mton ho-, Pj^^^^^^^^
me saada pUdi aegadetagusesse Juhan Kurriku teos on uueks või- tellis kuulates jällegi mustiasan- S^^^^^^^^^^^
Maaümä. duks eesti kultuuri laiemasse ringi samblit, kes lauast lauani käies ^ S r n f . ^ ^ ^ ^^
laulude origmaalsust, müüte, rah- väljenduste - sUmanähtavalt rõõm- jõudmisel varem ümunud „Kalevi- o^ia temperamentset muusikat ^"^.^^^^^ T^T^. . . '
valaulu värssi ja värsivormi, märk- sameelne kasutamine on eesti kee- poja'* ii gliskeese tõlke kõrval. Pakkus. Ungari ja muusika - need " ~ T . ^ nü ^ v a ia armetult
• leäärmisi võimalusi. See annab Et see tõesti laiemasse ringi on kui kaks südametorget, mis kok- serai aigubx mi KO a ja
. • tõendeid rahva loominguvõimeist jõuaks, seUeks on. meie kõigi ko- ku kuuluvad. On's see vaid noorus-
'materjalide loetelu.
Sissejuhatuses antakse eosti rah­valaulude
taust, selgitatakse rahva-
TOIMETUS -JA TALffTUS-avatud
esmaspäevast
reedeni kella 9 T - 3 - n i
Tdefomd: toimetus 444-4823
jtalitus 444-4832
KUULOTAMINE
VABA EESTLASES
OE tasuv ajalehe laialdase
levila tõttu.
jj^uuluitissüe hlDEsad
üks toll ühel veerul^ $5.—
esiküljel $5.50
ja inimese mõtte mänglusest vaa- hustus kaasa aidata,
tamata ajale ning kohtadele.
päevade kujutlus? Vist mitte. Mee­li,
nub, et koolipõlve pidasin ühe kee-lehuvüise
Ungari noormehega
paar aastat esperanto keeles kirja-vähese
polstriga ja uskugi ei olnud,
et selle peal kontserdi lõpuni istu­da
jõuab. Nõuti lisapalasid ja neid­ki
tuli mitnieid.
Sõitsime koju (s.o. hotelli) küll
vahetiist, keda ma eluski nämud ei taksoga, äga hotelli restoran oli ju-ole.
KujuüusU OÜ muidugi vaba ^a kinni. Käisime siis lähedases
voli, ent vaevalt, et ta tõelisuses joogikohas, armu poolest saime
kausitäie paksu suppi — muud söö­davat
neü polnud. Joogikoht oli täis
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
212 DiiHikk CiPo
Td. 48^-0562
selline oli. Katkes kirjavahetuski,
kuna keeleküsimus tundus siisld
Londoni Eesti Seltsi Rahvatant- Teisena Salme Pruuden tutvustas võõras ja raske,
surühm tantsis 20. juulil St. Martin kuulajaskonnale oma järjekordset
in the Fields kiriku aias mitmekul- algatust - ta kogub andmeid ja Ungari järele jõuame Austriasse,
tiiuri pidusüisel ,gLondon Enter- koostab kirjutist eestiaste elukäi- Hakkab süma laevasõidulgi, et kal-tains".
Rühm tantsis viie paariga gust, kes pärast II maailmasõda ^al iga hoone ja selle ümbrus oh j-ad, tegm ohia elu rekordi ja järg-loius
tantsu. Eestlaste rahvarõivad Inglismaale asusid. Kõnelejail oli korras^u nagu seda ühelt germaa- jäisel päeval käisime neli korda
suvetuules lehvivate pärjalintidega ka uusi andmeid siiani kinnipeetud ni tõugu distsiplineeritud rahvalt kehvikus. Ah, miUine kohv neil
pääsesid vihmapagide vahelises dokumentidest. oodata on. Ka oleme teistsuguse Ei usu, et meelepärasemat
päikesepaistes hästi mõjule. Edin- Väga meeldiv oli paljudel kõnele- rebhiimiga maailmas. .__ .. kohvi saaks kuskUt, kui see Vü-lõbusat,
laulvat ja poolpurjus rah­vast.
• • • V
Kuigi me pole suured kphvisõb-nädala
esimess© ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte ^uni kol-inap.
homm. kella 11-ni.
tel. 444-4852
burghist olid tulnud tantsima dr. da Torontost pärineva noore eestia
Martin Schröder ja Leena Kore. se ülikooli lõpetanud Mehis Kivilo-
Kiriku õues olid müügüauad, kiri- ga, kes oskas kiiresti luua hea kon-.
^ kus nigeeria pulm ja nooriekont- takti vigadeta eesti^keeles. M. Kivi-sert.
lo töötas ajutiselt London Festivali
VALSSIDE JÄ LAULU
LINNAS
nis on. Pisikese kohvitassi hinnaks
on küll paremais kohtades $2.50,
ent väärt seda on ta kindlasti.
Muidugi sõime ka seda Vüni kuul­sat
Sacher Tortet, mUle algupära,
Leida Marley 223-OC^O
Postiaadress:
9 Farravano Ct.
Wülowdale, Ont. M2R 3S8
SCHMID, s a ^ opti&
Ssnsr valik eiiroopapril!9faam(&s
Zeiss, Rodenstock, Metzler.
contad leiisidp
Oma esimese ekskursiooni Aust
juures ja läheb sügisel oma õpin- "as teeme Wachausse, mis klüma- originaalsuse ja ainuõiguse pärast
guid jätkama Saksamaale Freibur- üselt on soodsalt soe ja kuulus vür käib sõnaline $õda ja võitlus juba
Londoni Eösti Majas meenutati gi ülikooli. Eesmärgiks on saada namarjade ja Riesling-vemi kodu- vähemalt 7 aastat kahe kuulsa kon-vanii
aegu pärastiõuna kohvU. Kü- administratsioonis juhtivale koht, kuskõüc elamkud saavad oma dütriäri vahel: Demel ja Sacher.
laliste hulgas oli Viinis Seäbrookist; k' oh•a l"e . elatise ja sissetuleku viinamarja- -- - — - ~ .
USA'st, kes TääMs kuidas aasta
1586 BLOOR ST. W. 1 tämav Sää- kümnete eest umbes 650 eestiast
DDndas*e sHbwav'd
dest ja veini tootmisest.
Juba Weissenkircheni sadamas
tervitavad meid rahvarõivais tüd-rulaid
aprikoosi-brandyga ja õhtu-
Tel. 535-6252
valisid oma asukohaks Seabrooki, Leicasteri Eesti Majas toimus
kus leidsid töökohad ühes suurtöös- varajase.tegevushooaja avaürituse-tuses,
müle omanik^stlastest lugu na i^feraatõhtu barbecue ja tant- söögi restoranis juhtub minu elus
pidas ja eesüaste ! 50-liikmelisest suga. Ettekande pidas H. Parres küll esimest korda, kus vein (küll
laulukoorist otse vaimustus. teemal „Mälestusi Tartust", valge ja punane, hapum ja magu-
Ausalt öeldud — Sacher Torte
(shokoladitort vahukoorega) pole
seda väärt, on palju parematki Vü­ni
kondiitrisaaduste hulgas, kas või
vaid tavaline „Äpfelstrudel'