Vaba eestlane , May 11, 1978

              • \ •
1
„ V 4 I 4 ESTLAHr on
ee$f laste häälehmdiü
Neljapäeval, 11. mail 1978 — Thiirsday,: May .11, löIS
NEW Y O R K O t s e New Yor­gi
raiökoja naabruse «wati asai-tnis.
nimega „FmaJice Hesearch
Genter'\ Bildü selile riime äH sei-siSj
et 'aisjästhuvitaituil on kasuta­da
itäiusiiik räiamaitiikogii j a klõik
imrlmisvaiiendld. M^^^ sel­gus,
©t itjegieoništ on hoopis varja-tud
lõbumajaga. ^ ; '
HAJmURG^ — Lääne-Saksamaa
niiüüb. l a h j a l ajal u. 60 laevast
koosneva sõjalaevastiku Iraanile,
selle hulgas cai: 16 - a;llveelaeva.
üMlasi aitavad saksa spetsialis-tždika
laevastiku sisseliilitaimi-ises
Iraani kaitsesüsteemi riing
meeskondade väljaõppe puhul.
I^äne^Saksamaa on Iraanile
müünud ka aatomijaamu.
MÜNCHEN "^^^^M
ja hea vein hoiavad dri Elisabefch
Hecki tervise nü hea, et ^ta veel
91-aastasena p>raktiseerib Münc-hemshaimiinaste
ravimist. Töenäo^
iiseljt olles Euroopa vanim töötav
hambaarst; on tal veel kindel kä­si.
Ta hoiab füüsiliselt kor­ras
j algrattasõiduga ning treppi­dest
üles j a alla käimisega.
• CHICAGO — üfc^ vallasema,
kes tahtis mirma peole, ei
leidnud lapsehoidjat, viskas oma
ijniltulpRigikogiijass^; Kuigi ohv-
. nt poie.leitud> võttis kohus arves-sie
noore, IT-aastase^ma 'ülesüm-nfetuse
politsöile j a süüdistab te-
: da morvas.\ \ ' : ;
WÄUCäULÄ - tJlieL.17-aasta.
.^1 poisil õli juba aasta olnud
komme nunna lihe 55;aastase
naise iiiäja ette, kus ta, oma keha-f)
sa paljastas. Lõpuks naine ei
suutnud' seda enam välja kanna­tada,
võttis oma revolvri ja avas
: nooimeihele. tule." Kuul, mis tabas
nooruJa rinda põhjustas surma.
LAPPERAITO^ Elektrirongj;.
de liiklusega alustatakse Soome
ja N. Liidu vahel tõenäoliselt juba
eeloleva maikuu lõpul. Samaaeg­selt
Soome raudxee elektrifitsee-.
rirnise^a ^ V^^ on N. L i i ­du
poolel elektrifitseeritud raud-leelün
Vliburist pürini. Elektri­rong
hakkab liikuma N. Liidu ka-hevoolülise
vediuiga/ikuna N. Lu­dus
on kasutusel 3000 voldiline
alalisvool j a Soomes 25000 vahel­duvvool.
•••• .
; TORONTO — Ontario provintsi
valitsusel teeb mtiret õpilaste ar­vu
vähenemine koolides. Vähene­mist
märgati juba |1966. aastal,
aga siis valitsus keeldus sedia ar­vestamast.
Olukord muutus aga
cõsiseiks juba 1970^ndal aastal.
Arvestuste kohaselt kesstab see
langus veelgi. K u i 1972-1 aastal oli
Ontairios 400.0()0 õpilast, süs aas­taks
1982 arvatakse neid olevat
veel 300.000. Õpilaste vähesus on
põhjustanud õpetajate vallanda-
•••;misi. ;:• • y' -; :^\'
Soome suur lae-qssBsa
29. aprillil tähistasid oma 50-äastast abielu T. E. Baptisti kirikus
Julius ja Herta Tuulik. Kuldpulmalised abiellusid Tallinnas ?ü
havaimu kirikus, kus nende pikaks osutunud abielu sõlmis õp..
T. Tallmeister. J . Tuulik teenis Eesti mereväes kaadrialohvitser!-
• na, Kanadas. olid nad' varem famerid DumivÜles,: nüüd elavad
Foto: Ilme.LiHeva^^
Trent '78 seminari programm, mida valmistab ette Eesti Kuns­tide
Keskus, on viimistlemisel. Külalislektpritega ön iihinenud
pianist Annas Maiste Montrealist kui jazzi eriala professor
yCcGUri ülikooli juures. Teinalt kuuleme laupäeva varasel peale­lõunal
loeügujazži eristülide kohta koos demonstratsioonidega
klaveril. V ' • •
Eestlaste Kesknõuikogu
das juhatuse koosolekiil möödu­nud
nädalal tegi esianees tl. Peter-soo
teatavaks, ^t ikokikuieppel
„Seedrioru" juhatusega toimub
Võidupüha tähistamine käesole­val
aastal „Seedrioru" Suvöiarja
pidustusel 1. juulü. Pärast seda
kui selgus, et Võidüipüha pühit­semist
ei saa konraldiads. koos
Killamangudega, pii Vöidiupiiha
tähistamise küsimuses E K N esi-nuehel
läbirääkimisi Toronto Ees­ti
Võitlejate ühingu ja Võitlejate
ühingute Liidu esimehe K. Tori-ga.
Arvati otstarbekohaseiks, et
Võidupüha tähistamine ' traditsi-oönilise
võidutule süütanüsega
toinluks: „Seedrioa:ni" ^ Suviharja
pidustustel. E K N esimees tegi
Seedrioru juhat^isele vastava ©t-tepaneku,
nus Seedrioru juhaltu-se
poolt vastu voeti. -
Võidupüha tähistamine ja või­dutule
süütamine aupeakonsul I.
Heinsoo poolt Võitlejate Ühingu
kaastegevusel toimub Suviharja
aktuse lõpui I. juuli õhtupooli­kul.
Kõnelejaks aktusel on EKN
esimees U. Petersoa
HELSINGI
vabehas Wärtsiläs oh saanud suu
re tellimuse päästelaevadele Nõu­kogude
Ludust. Järgmise kolme
aasta jooksul ^tuleb ehitada viis
laeva, kokku 250 rnüjoni marga
(63 miljoni dollari) iväärtuses.
Tellimus kergendab laevaehituse
rasket olukorda, j a annab aasta^
toks 2000 imehele tööd.' Tellimus
saadi väheimpakkumisel, millest
paljude, riikide laevatehased osa
võtsid, mis hirma ka madalale
• viis. • • M'- •
I Laupäeval on ette nähtud Pee-tjer
Sepa ettekanne ürgloovsusest
kunstides ning populaarkultuuri
ja kõrgkultuuri vahekorrast, dr.
Taavo Virkhausi referaat rahva-iauiüde
kasutamisest kaasaegses
heliloomingus - koos näidetega he­lilindilt,
Ilse Lehiste loeng rahva­laulude
keelest j a stiilist ning
meetrilisest ülesehitusest koos
huviringiga rahvalaulude loonü-seks.
Jyri Kork esitab diapositii-
^^e vanadest eesti ehetest, de-monstreeriitakse
Laine Panti dia^
positiiviprogrammi eesti rahva-liõivastest
ja • -
I ja näidatakse Ellen Parve-Vald-
I saare vanade rahvapillide kogu
1 koos demonstratsioonidega pil­udel
kui ka helüindilt.
; Vello . Sermat jutleb teemal
Võiiri^ juhtimiseks^' võime inspi­reerida
tegevuseks. Kes ori efek­tiivne
juht". Temale sekundeeri­vad
Toomas Metsala ja Jyri Kork
oma kogemusrikkast tööst eesti
noortega, ,
; Pühapäev viib kuulajaid tule­viku
futurismi radadele prof.
VValter Randi loomingTalisele v i ­sioonile
eestlusest. Noored kom-pcHiistid
esitavad oma töid ana­lüüsiks
dr. Vinkhausi sepikojas.
Kari Raudsepp e s i t o lühüoeaigii
muusikast, Reet Marteri selgitab
kontsertMröo ja teatri adnünist-ratsioohi,
Mare TiidOv ja Linda
Pakri käsitavad IMga Nõu «Põ­genejad"
teatri sepikojas.
Esitatakse ka originaal j a tõl-
Ideluulet Betti Alverilty Urve Kä-ruksilt,
Ivar Ivaskilt j.t. Karin
?iste käsitab audiovisuaalsete
programmide loomist koos näide­tega
oom käsilolevast filmist
Eesti Lasteaiast;
Ärvl Kork kannab. ette katkeid
oma futuristlikust uudisteoses
„Ädventures of Edc Ritter-creUz
in War and Peace", TÕnü
I Naelapea esitab^ oma ulmeno
yivellt^,.---:.
i Dr. Roman Toi koondab oma
ümber ikoorilauluhuviSisi, ; de­monstreerides
osavõtjatele koo
ritehniifeat nü kontserdi kui töö
vormis. Fümidest näeme Alar
AlläSe j a Tõnu Naelapea lavas­tust
, .Operation Snowbird", kus
tegelastena esinevad Arvi Kork
ja Jaan Roos, samuti yideo-lniti
„The Last [ Supper".
õhtustes .'meeMahütuspro-grammides
on kohalolevate küiar
istalentide ettekandeid, kuhu j
eriti on oodata Thunder Bay luu-epõimiku
ettJekandeid ja koha-ikke
noori jaz23muusikuid.;
Peeter Sepalt kuuleme veel et^
tekande Kanada kultuuripoliiti­kast
ja Vello HubelUl loova ette­kujutuse
rakendamisest. .
LENINGRAD — pLeningrad ön
oma ajaloo jooksuisule 300 korra
kannatanud üleujutuse all. Upu­tus
tuleb nii. kiiresti, et Neeva
suudmest sisSe voolav vesi jätab
kaitse korraldamiseks,ainult seit-se-
feaihefea tundi aega. Viimane
selline uputus d i i möödunud aas­ta
7. iseptembril, mil vesi tõusis
Neevas ja selle harujõgedes 219
sentimeetrit, tungides tänavaüe
maijade keldreisse ja mõnesse
töõstusitessegi.i' Kuigi -uputuse
vastu valmis olriu4 meeskonnad
töötasid Ibiiresti, ei suutnud nad
ära hoida kõiki (fcaihjustusi. Upu­tuse
.põftioustavad JVõiriisad lään€J-toitmid,
mis puruvad Soome lahes
vee vastu Neeva suudmet..
Pühapäeval, 14. mail 1978 kel
'6.30 õhtul toimub Peetri kirikus
MusicaDivina 'koori ja Musica
Viva kamimer-ansahibli kontser
Lembit Avessonijuhiätusel.
Ka,vas on seekordsel kontserdi
kolm helitööd: J . S. Baohi Bran­denburgi
kontsent nr.3 ja Orfeest
ri süit hr. 2. Koori ja orkestri
esitusel tuleb ettekandele W. A.
!Mozarti Missa BrevisF-düur K
Niagara Prohitier Polk Art
CounGÜ korraldas' teenekate etni­liste
gruppide tegelaste austiami-se
lõuna- .• -\
„Aeg, kus immigrandid pidid
oma rahvuslikku tägaipõhja häbe'-
nema, on möödas ja praegusel
ajal osatakse hinnata neid suuri
kultuuriväärtusi, mil.ledega etni­lised
grupid on rikastanud Amee­r
i k a elu ja. mülest ka Buffalo
ühiskond on osa saanud,
komitee esimees
kõnes. ^
Teist© paljude rahvuste keskel
tõsteti esile eesti rahvuskoondist
Buffalos. Eriliste teenete eest
sa^d pärgamentrull-orriamendiga
kaunistatud kõrgema tunnustus-kirja
Eesti Rahvatantsu Tnipp>
Eesti y, Naisvõimle(j'äd ja Eesti
Selts Buffalos. Isiklike teenete
eest nendes organisatsioonides
192. Vaatamata nimetusele «Mis­sa
Brevis" oh see koostatud kõi­gist
missa osadest: Kyrie, (Issand,
halasta), Cloria (Kiitus olgu),
Credo (Ma usun), Sanotüs-Osan-na-
Benedictus (Püha, püha, pü­ha)
ja Agnius Dei (Jumala tall).
Komponeeritud aastal 1774 kuu­lub
see helitöö Mozarti varase-n-
iaite tööde hulka. Ta p i i kahek-šateistriie-
mstarie, k u i t a selle k i r ­jutas.
Rõõmsameelne helitöö
näitab selgelt jiopre meistri või­meid
nü vokaalseis kui instru-mentaalseis
osades.;
Bachi Brandenburgi konjtsert
on kirjutatud keelpülideie, kus­juures
süidis ori tarvitusel.ka soo­lo
flööt. Solistiks flöödil on see­kordsel
kontserdil Bard Bakker
Etobicoke süriifoonia orkestrist
ja Jean Pierre Rampali õpilane,
Vokaaüsolistidena esinevad Ire­ne
Loosberg j a Lois Bra-diey.
Loodame, et vaaitamata selle
pühapäeva paljudele üritustele
klassikalise muusika sõpradel
süski jätkub itaihet ja aega pühen­dada
pühapäeva õhtupoolik heli­sevata
palade kuulamiseks hing
ühtlasi oma Osavõtuga kauni
muusika toetamiseks ning seMe
viljelemise võjmaldamiseiks tule­ja
nende kaudu Buffälo ühiskõn-hais
said isiklikud tunnustus-au-kipjad
eestlaste osas: Karin Allen,
Rob. Kirss, Odav Kopvillem, Vir­ve.
KoitJka, Igor Lupkih; Siiri
Puust, Malle Schuster ja Alfred
Sikk. . v
On kavatsusel välja anda uus
tmkk (1000. eksemplari) Helmi
Kurriku rahvarõiva raamatut. Sel­le
taha on asunud ,,Tulehoidja"
toimetaja Susamie Tomsoii. Hehni
Koosvübimise^ k ^ ilmus p i - K u r r i k 'U õde Ella K ^ ^ teised
kem artikkel vastavate fotodega sugulased on andnud oma nõüs<^e-iku.
Raamatu hind oleks $45—50
ümber. See kalkulatsioon on üma
ka kohalikus ajalehes.
• r'^/yTOS/A. S:L
EESTLASTELE TUNTUD. KONDIITRIÄRI
2384 BlöorSt. West, Toronto, O n i MSS 1P5 Tel. %%mi
tuludeta, vaid tmki ja ekspedit
siooni kuludega. Selle suure ette-
I võtte puhul tuleks töötada riikide-vaheliselit
käsikäes, sest rahvarõi­vaste
valmistäniisel on probleeme
igalpool, mis tulevad lahendada
Meie ei' tohi moonutada rahvarõi­vaid
liii nagu , ,mülle'' meeldib
vaid peame rangelt kinni pidam
originaalide eeskujust, mis esi­emad
tegid.
Tellimiste vähendamise on Ka
nadas oma peale võtnud Eest
Kunstide Keskus.
Ifmifb 2 fcorda nädolos
Mehhikos on palju itisaid
kohti, aga kõik trügivad ikka
Acapulcosse. See onuks pee­nike
paik, randa on seal nii­sugust
ja naasugust ja rah­vast
igalpool paksult .koos.
Me©sM ..Üea pisi-bikünides
kaunitare vahtida ja naistel
ennast näidata, ühesõn^a
on see sobiv paik abielupaa­ridele
vastava tegevuse aren­damiseks
ja üks hinnatud
koha Eestimaa rahvalegi
oma puhkuspäevade veetmi­seks.
Nüüd aga juhtus nii, et
maa hakkas värisema. Seda.
tuleb seal õigupoolest üsna
tihti ette, aga see võdin on
nõnda väikene, et ei sega ke­dagi.
Ent sedapuhku oli veidi
ieisiti. Äga kuulakem otse­seist
allikaist.
Orukeste-omad tulid Äca-puleost
ja pajatasid:
„Ol!me just vümasel päeval
enne tagasisõitu oma toas ho­telli
11-ndai korrusel, kui
kõik hakkas suure müra saa­tel
kõikunia, Õõtsuma ja vä­risema.
Äraarvanijata suures
hirmus ja korraliku abielu­rahva
kombel langesime tei-meteisele
kaela." Nõnda pal­ju
oli Orukeste Otto siis vee!
oma Oigakesele sõnada jõud-
•mid:
„Kui meil nüüd siit maail­mast
minek tuleb, süs lähe­me
vähemalt kahekesi koos,"
mille peale Olga kümmekond
sekundit hiljem kosta võis:
„ N o mis trööst või asi see
ühisminek sii^ on?" sest siis
oli väristamine juba inöödas.
Jah, toepoolest •— mis lohu­tus
selline siis.ikkagi oleks?
Samal päeval oli ette näh­tud
Orukeste tagasisõit ja
ääre pealt oleksid nad veel
kahenädalalise prii-iisa oma
puhkusele vastugi võtnud,
sest nõnda haledasti palus
üks Eanadamaa leimukUt
Just mahaastunud suvitaja:
„Ändke mulle ja mu naise­le
oma selle lennu tagasisõi-du-
piletid ja saate vastu mi­nu
omad kops ettemakstud
hotelli, söömaaegade ja kõi­ge
muu lustiga kaheks näda­laks!"
:\
Nõnda liuUupööra oli tuli­jail
hirm nahas, et/otsemaid
tagasipöörduda ihkasid, aga
Orukeste-omad oma puhkust
pikendada ei saanud ja ei
ole mitte teada, kas kohutatu
mõne teisega sedaviisi kau-.
bale sai. Värin oli olnud
Richteri skaala järgi 6, see
on paras ports ja kuigi kes­tis
vaid 15 sekundit ega mär-kimisvääriseid
kahjusid ei te^
kitanud, süs sfee ei loe hirmu
korral niiadgi.
Paar nädalat hüjem saabu­sid
Acapulcost puhkuselt ta-
^ gasi Torukeste-omäd ja hõis­kasid
juba eemalt:
„Väristas! Jällegi ühel öö­sel
väristas ja ei meie ega
mitmeid teised julenüd sel­lest
peale mujal magadagi,
kui ujumisbasseini ääres väl­jas
lamamistoolis. Ei, täie­aruga
inimesed sinna maale
enam küll ei lähe!" r
Ärukeste-omadel aga oli
reisiplaan juba ette valmis
tehtud, arupoolest ei teadnud
endil ka midagi puudu- olevat
ja otsustasid siis nü.
,,Surm sün, seal või Sibef
ris — ja et tulgu, mis tuleb!"
ja / asumid hirmutämistest
hoolimata ikkagi teele.
Lennuk ei raputanud üle­aru
sugugi, kuigi sõitis tMi-jalt
ja oli vaid veerendivõr-ra
reisijaid peale saanud,
lennujaamast viis buss otse
hotelli ette ja keega ei teinud
väljagi, et maaväring olnud
oli.': • '-....."^ !'••':;•,•..
„ E h k peaks ise nimeta­tama
. . . " arvas Annike, aga
unustas sellegi.
Hotelli kahest ujumisbas­seinist
oli vaidühel vesi s ^,
teine oli keskelt lõhki ja
kümme tõnununahalist no­kitses
parandamise kallal.
,Ju panevad uut torustik­ku,'*
arvas August. Seniks ar­vas,
kuni teada sai, et maa­väring
oli tohutusse basseini
prao löönud ja selle järele
leidis tä neid pragusid küU
trepiastmeil, toanurkades,
liftJlaes, vannitoa seinas ja
taevas teab veel lois. Keegi
ei seletanud iiiiks, kust või
millal need tekkinud on ja
kellelt sa seda küsima lä­hed!'
' • , • . ,
Nõndamoodi hakkas saiS
hirm kimbutama siit ja sealt.
„Nüüd küll midagi juhtus!"
kiljatas Annike, kui toas õhu-jahutus
surinaga tööle hak­kas
ja veel huUenüni siis» kai
iühel õhtul suure paugutami­sega
„Mesta" pühitsemisel
rakette õhkulaskma hakati.
„No nüüd vajub Idill maa
jalgealt ära!" kartis Annike
rannas, aga August leidis, et
see on lüitsalt kaldale loksuv
laine, mis tagasiveeredes lii­va
varvaste alt ära veab.
Ei juhtunud midagi. Mitte
midagi!
Siiski, süski.Mitniel hom­mikul
ärkas Annike koos koi-duvalgusega,
nägi päikese-tiõusu,
millest oma päevikus­se
kirjutas liü:
. „Maa hiilgas, vesi sädeles •
ning säras ja mägede tagant
tõusis päike. Kogu ümbrus
nagu värises või väreles ime-'
lises küllas." Rõdult alla vaa­dates
nägi samas tööliste
hommikust kohaletulekut ja
peagi haarati luudade, reha­de,
labidate, muruniitjate ja
veevoolikute järele, et pargi­alale
teha varahommikust
maiüküüri.
Pühapäeva hommikul sulis-tas
lapsi rannavees juba päi­kesetõusust
peale ja õhtune
kuusõõrik kallistas vees-sup-levaid
armatsejaid nagu ol­nuks
neUe teineteise kallistu-slst
veel ikkagi vähe.
Ärukeste-omad on nüüd ta­gasiteel.
Midagi, mitte mida­gi
ei juhtunud ja lennujaa­mas
sosistas Annike onia Au­gustile
kõrva:
,JLihtsalt pünlik kohe taga­si
mhma. E i maaivärittat, ftor^
mi-tuult ega Uputust, revo­lutsiooni,
mässu', laskmist
ega suurt põlemistki, no ütle
nüüd hing, mida liie tuttava­tele
jutustame?"
No mina neid ka aidata ei
oska. Eks te küsige' neilt ise.
3903!
Need on õnnetud, kes on avas­tanud
õmier selleipärast nad ongi
õnnetud.
OHe. Bvmsmn
Seattle Eesti Noorte Klubil on
kavas oma metsaülikooli korralda­mine.
See toimuks 4. juuli nädala­lõpul.
Kohaks on kavandatud Crys-tal
Mountäini suusakuurort, mis
asub 1,5 autosõidu-tumii tee kaugu­s
i Seattlest.
Selle ürituse vastu on huvi isegi
kaugemal, kuna järelepärimisi on
saabunud neile isegi idafannikult,
Torontost ja mujalt. Asjahuvilistel
tuleb pöörduda järelepärimistega
ja informatsiooniks Seattle Noorte
Klubi
Igasugused ALUM. TÖÖD:
; UKISE0, AKNAD j.m. r
SISEMISED PUUTÖÖD
Tel. 422-0783 — Lic. B 876
MÜÜA
(tarvitatakse vähjahaiguste vastu)
„Andy" 34 36thStr. Toronto. Oni
M8W 3K9 — Tel. (416) 259r68S2