1984-07-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Becond ddgs nmiibes- —> 10^9 ELMÜl IGAL TEISIPÄEVAL . JANEUAPÄEVAL Nr. 54 (3071) XXXffl aastakäik Neljapäevalvl9. juidü 1984 - - t ^ ^ july 1984 Üksiknumbri hind 70 een^ ESTO-nädalä teise olid ESTO Harboiir Castle Cõnvention ruumis paarituhande osavõtfaga, reedene EiSTQ^V^^ Imnl 14000 j^^ umbes 10000 osavõtja ja tegelasega. Ka viimane suuj^em sündmus — rahvapidu, tÕI, ' vaatamata^^^^^^^l^^ üle 6000 peolise. Pidulis-tele oli tekkinud tume, nagu ei ^afeki enam sõbralikust koosolemisest ;-'-eemale; jäädar'^: Osavõtjate hulgas oli Žca Öiitario peaminister William Davis. räevasel ballil tuli lõplikult Defileel marssisid areenile Kalev valimisele kä Miss ESTÖ 198 Sault Ste. .Marie maade kandidaatide hulgast. Kän- .võimlejad, Mälmö-flickorna, Idla-dideerisid Kristi Ijüdigl ja Maarit girls, USA-st Metro Estonian Vaga Kanadast (liksidar^teine^ võimlejaid neosast), K^^^ Nymah ja Laine USA-st ja Montreali Questo Rhyth-- Eaks Ex)tsist> T^inä Taagepe^^^ ja mics grupist. Karin Anriüst^ oli Albany- Ottas Austraaliast ja Tiiu Ka^^ Scheneetady'st, Buffalo „Vikerkäa- Inglismaalt.: Zhüriisse küuhisid Uly re"y Baltimore „Vanaranna", Chi- ; Aiexande Leek,; R i ^ Golumbus/Ohio Norvell, Tony O^Donahue ja Silvia ,,Tarvastu", Connecticuti „Jaanik", Reimän-trei,> EŠTO 1972 aegne Göteborgi „Põhjala" ja „Veski- Miss Esto. r ^ mäe", Lakewoodi Eesti Rahvatant- WKandidake tutvustati balMkld^^ sijacl^ Londoni E. S. rahvatantsudes ; ja hiljem rahvai-õivasteSvPub-nihm, Los Angelese „Kivikasukas", likule tehti teatavaks missi valimise Montreah ,,Kuppari", New Yorgi protseduur, nende asukohariikides. Eesti Kopli rahvatantsurühm ja • ET üSCTTOr t -nad^l1a - .j ool k-s/u l on :. ^n ad ^ " vikat",' võtnud osa mitmeist üritusist ja neid onimitmel pool tutvustatud, OMahoma/Dallalse Tahvatantsa-jad, Portlandi E. S. Rahvatantsurühm, San Francisco „Kulla-värava", iSeattle «Mürakarud", 5,Kassari'* ^Sfokholmist, . Sydney sjVirmalised", küš zhürii -on arvestanud nende esinemisi./- Enne lõpliku otsuse tegemist esitati kandidaatidele küsimusi, kas EŠTO ja sarnased üritüšed^^b^ „Kungla" ja T.E.S. täien-säd, kulclas fotvustada eestlust ja, duskesfckooli-^rahvatantsijad, Van-mis on ESTO-84ajai jätnud ne^ couveri E. šr l^atantsuriihm ja sügavamamulje?. Neile vastasid Vancouveri noorterühm „Sääsed" kõik ühel Või teisel viisil, -et ESTÖ- ja Washingtoni E. S. rahvatantsu- 84 ön jätnud heile muljeid just rühm. Kokku tõusis rahvatantsijate eestlaste arvukuse ja rahvusliku si- arv kolmesaja lähedale, šu tõttu* mispärast need on väga • Teadustaja A. Raudsepp märkis tähtsad meie ühiskonnas. Noortele defilee lõpul, et idla-gü*ls kandsid ön selgunud ka inimestena eestlaste lippu, mille all nad esinesid esma-sõbralikkus,. kuid nebdega suhtle- kordselt Rootsi suurel spordipidüs-miseks on tähtis, et kokku saadak- tusel Lingiaadil 1949 Stokhohnis. se ja räägitakse eesti keelt. Aust- Enne lavastuse d E. raaliast tulnud Silja Ottasele oli see V. aupeakonsül L Hemsoo, öeldes ohud patriotismi äratajaks kui kogu ESTO-841«>hta, et seda saab lauldi ,,Kaunistagem eesti kojad"; juba nüiid õnnestunuks pidada ja siis ta oli tundnud, et selles mee- võime ühiste tunnete tugevdami-leolus oli midagi enamat kui tava- seks tunda nüüd veel eesti noorte Ust paixiötismi. Kuid teised leidsid liikumise; rõõmu kahel alal. märkimisväärseks ka sündmuste Vaade osale ESTO-84 vabadlusEÖude deimonstetsiooniSe Toronsto- raekoja esisel. Valsakul • semule ring Muhu rahvarõivalst, näidates mooduseid, mis võimalikud tantsijate ja etnograafilise materjali oskuslikust kasutami- • • sest. • • Tui j aku ajal kandis osa meestantsijaid õlul õUevaate, nalstantsijad selle järel praevaagnaid. Kord moodustus tantsijaist nimi EESTI, kuid see ei suutnud mõju' avaldada, kuna valgus anti ainult lava kesk-kultuurilist aspektid Maarit Vaga tundis end EST0'1 nägu suure perekonna liikmena, kest peab vahetevahel teistegaikokku saama ja se- Ta avaldas kõigile eri maade rah-vatantšujuhtidele tänu, kuid tõstis eriti esile võimlemise üldjuhi Evelyn Koopi ja rahvatantsu da traditsiooni peavad noored, kui • ^üldjuhi Härnald Toomsahi, kelle nad vanemaks saavad, edasi viima. «'"^ yaÄtus suprsimdmuse: Zhürii tegi oma valiku, kelleks oli Silja Ott^Austräaliast,^^^^^^^^^^^^^S keUeie Mifei ESTO-SO — Helle ^Ügis, kus ikka veel tunnustatakse ieithäm üle andis neU aastat te- Ee^^ ma käes olnud tütü Ja ESTO-84 sündmus meie maale. MajandiB^ f Ontario peaminister W. Öavis Valge ulatai^ ! üle ümbriku, ütles kõigile tere tulemast ja aval- $50Õ-ga. das rõõmu, et eestlased on valinud ^ ' oma pidustuse asukohaks Ontario. Noore ja säravasihnalise eesti tü-Xui ESTO-84 aupatroon, ta soovis, tarlapse silmades siittis rõõmus sa^ ükskõik kuskohast tulnud mõistak-dehis. sid, et see provints on pühendunud Ballil esines P. Kopvillemi an- i^ultuurile ja demokraatiale. Eestla-sambel. Kahjuks oh (voimendajate sed on toonud kaasa väärtusi nagu müra nii tugev^ ^t peolistel pplmid perekonnaühtsus ja põhiline demo- Võimalik sel ajal vestelda ja paljud kraatlik vaim. Kes kunagi on olnud lahkusid eesruumidesse. Ka pli saal ^^bad, nagu eestlased, need' säilita-millegipärast niv häniar, et polnud vad oma kultuuri ja keele. Tuleb ilmalik ühtki tyttäv^tu^^^^ et vabadus pole antud kui mitt^ kogemata kokku ei saa- inij^ vaid selle põ-düd. ESTO baUü oli siiski ballilise. hiahiseid ja printsiipe tuleb kaitsta, tegevuse ^ kõrval ka kohtumiskoha siin Ontarios, eesti päritoluga kä-otstarv^ eri maailmaosadest sa§ibu- nädalased on sekkunud igas aspektis kanada ellu ja on olnud edukad igal alal, mida nad on valinud. Kaua elagu Eesti! lõpetas peaminister Davis; nute vahel. Kava algas Elna. Libe ja Andres Raudsepa leelutamisega jä Estonia koor laulis „Seal kus Lääneme^ l^VAIVy^^l^ULAVASOT i Reedeseks suürÄdmuseks oli Ep VISIOONI ,nime^ kandev ^ . ^ ^^^^ rahvatantsijate Ja võimlejate.hvas-^^^^^^^ tus. Seda^musn^^^^^^^ kirevaid; tantsijate ; reklameeritud vpimalm vc^- ^^^^^^^ ja pannes voogama sadade rastele eesti k u t o ja ees aste t^^^^^ gevust üldse tutvustada, selleparast ^ ^ . - tõidki ee^tte^ sõpru - kaasa ja osavõtjate üldarv koos te- Kord mooduštuls keskmise ringi tõusis' i4CK)0.1äM •üldse võinuks enam valgust olla. Viis kanada tv-jaania reporterit lahkusid oma aparaatidega, kuna nad ei saanud eesti rahvarõivaste kiidetud värviküllust vähese valgustuse tõttu fiknida. Rahvatantsulavastus oli koostatud grupiti, mida kahel juhul eraldasid Estonia koori esinemine R. Toi juhatusel, teistel juhtudel võis kavalt näha, et programm moodustus tantsudest, mis kandsid alapealkirja „ M e tuleme",. „Paista jälle lahke päike", „Endale^ rõõmuks", „Me oleme tõusev sugu", „Isamäa-le iluks" ja ,,Eesti elab"; viimase rõhutamiseks pandi punkt tuljaku-ga, mille hoogsa lõpu, tütarlaste ülestõstmise mõju kahandas valguse äravõtt. • Kindlasti mõjutas esinemise taset eelmiste väga vajalike proovide vä- 'hesus jä eri gruppide ühtesulataini-seks vajalik aeg. Kuid üldpilt, eriti kõrgemailt istmeilt, jättis vaatajaile teadmise, et meil on noori, kes viljelevad eesti kultuuripärandit ja võivad ka muudki teha eesti probleemide lähendamiseks. EStO VIM^ON^^•^^^^^ > VÖBILEMISLAVASfUS „ME1I** ESTO VISidÖNI teise poole moodustas võimlemise kava, millele pealkirjaks 'oli antud „Meri". Lavastaja oli Evelyn Koop, assistendiks Karen Viinamäe, lastekava üldjuhid Reet Leesmcnt-Altosaar ja Heli Oder, spetsiaalse muusika pii kirjutanud Armas Maiste, valgustuse eest hoolitses Harri Kivilo. Võimlemislavastuses olid kaastege- -Estieime, na, Idla-girls, Ritmika^ USA võimlejaid ja Qüesto. Vabaliikumisega taheti matkida lainte alalist lükumist, kus võim-lemisvahendite abil kirjeldati mere tujusid. Liigne hämarus ei lasknud liikumise efekte siiski maksvusele pääseda ja.mõned kurtsidki, et neid on kuteutud valguspeole, kuid miks see oli muudetud pir meduspeoks. Lavastuses oli mere efektsuse saavutamiseks kasutatud udu,: aga udu tõuseb merepinnale aovalguses, mitte ööpimeduses. Küll olid väga efektsed pimeduses hõõguvad lindid, mis kirjeldasid lainetes olevaid meretulukeste liikumist ja tormilist merd. : Lavastuse lõpul toimus defilee sini-iriust-valge juubelilipuga, areenile kogunesid nii koolinoored ja rahvatantsijad, ette kutsuti lavastuse juhid Evelyn Koop ja Härnald Toomsalu, kellele rahvarõivais noored andsid tänutäheks suured lillesülemid. Juulikuine Toronto oma kuumusega inuutiä Maple Leaf Gardeni yäga kuumaks ja istujaile ebamugavaks, eriti kurtsid vanemad inimesed väsimuse pärast. See tingiski, et järgmisel päeval, kui: samas kohas oli laulupidu, jäid mõned kartusest tulemata. Kuid ruum oli seekord hoopis õhurikkam. Laupäevane laulupidu andis koguni parima suurürituse ilme ja mulje kuni 10000 osavõtja ja tege-lasega. Kõik möödus viivitulsteta ja sujuvalt nagu üks kontsert peaks ala- ' ii minema,:^ ; Väga värviküllane oli lauljate defilee, koor koori järel marssisid oma lippudega läbi areeni,, et teiselt poolt uuesti ettenähtud kohtadele asuda. Defilees oli koore mitmelt poolt maaihnast, lõpus suuri-niaina Toronto koorid ja eesti lideõt Laulupeo peakorraldaja Herbert Kasenurm ütles avasõnas, et ELL-PA tervitab läulj'aid ja orkestriliik-meid,. kes on tulnud laulupeole, et ühineda suureks kooriks. Need isikud on töötanud eesti laulupidude traditsiooni edasikandmiseks. Laulupidu oh ESTO pidustuse osa. Jäägu see noortele eeskujuks, et nad võiksid seda traditsiooni edasi kanda. Kuid olgu see laulupidu pühendatud meie kodumaale. Pärast Kanada hümni laulmist EV aupeakonsül L Heinsoo ütles tere tulemaast osavõtjaile ja kooridele. Laulupeod on olnud eesti rah-vusliku vaimu kandjad. Mingu meie laulud lojaalse tervitusena kodumaale. Seda ürgset seost, mis eesti rahval on olnud oma kodupä-randiga, saame väljendada oma laulude kaunimal kõlal. USA presidendikandidaat W. Mondale saatis omapoolse tervituse kõigile laulupeost osavõtjaile, öeldes et ta usub alati inimõigustesse ja lubas selle heaks töötada. Eesti lipu juubelikomitee esimees U. Petersoo oma sõnavõtus hindas laulu ja muusikat, mis annab sõnale väljendusjõu sellest, mida inimene südames tunneb. See väljendus 1881, a. J. Bergmanni luules, mille järel kolm aastat hiljem Õnnistati sini-must-valge lipp Otepää kirikus. Ta soovitas, et lauldakse kodurahvale ja kaunistatakse eesti kojad kolme koduvärviga, mis järel ühendkoor laulis U. Kooki juhatusel E. Võrgu „Eesti lipp" ja kodumaale kanduva tervitusena M. Lüdigi „Koit" R. Toi juhatusel Laulupeo avasid õpilaskoorid G. Brian Mulroney. ' Foto: Tommy Tomson Iltali juhatusel, klaveril saatis Liina Merilo-Teose, kohne lauluga, lauldes E. Rajalo „Sääl on mu Eesti", - R. Toi seatud „Kodumaa tammed" ja eesti rahvaviisi „Meie koome kangast". Naiskoorid laulsid U. Kooki juhatusel S. Purre „üle kodumäe" ja Asta Ballstadti juhatusel T. Vettiku „Sa oled nii armas" ja J. Aaviku „Käokene kuldalindu". Ühendatud meeskoorid laulsid Charles Kipperi juhatusel M. Saare „Leelo", M. Härma „SÕj alaste marsi", Erik Veski juhatusel R. Pätsi „Jaan läeb jaanitulele", R. Toi „Aiut, taiut", ka lõpukoori L. Virkhausi kantaadist „Minu kodu", solist Andrus Voitk, Roman Toi juhatas oma hehtÖöd „Kanneldaja", kus solistiks oli Heinz Riivald. PuhkpiUiorkester, mille liikmete arv tõusis mujalt tuhiud mängijate tõttu 64-le, esitas U. Kook'! juhatusel Ao Virkhausi parafraasi „Kas tui- Hied maad". Varem oli orkestrit juhatanud defilee . ajal Ants Laan USA'st. Kordkorralt jõulisemaks muutus laulupidu kui segakoorid alustasid oma osa, Asta Ballstadt juhatas M. Lüdigi „Sääl kord kasvab kaunis kodu", K. Türnpu „Priiuse hommikul" ja R. Toi C. Kreegi „Ma kõndisin vainul". Uno KOOK juhatas E. Võrgu „Helise ilma" ja A. Vedro „Midrilmnu mäng", Charles Kipper E. Oja „Vares vaga linnukene" ja J. Aaviku „Meie Mihkel", Roman Toi R. Pätsi „Pulmalaulu" ja M. Härma „Tuljaku". Laulupeo lõpetamise osas juhatas Uno Kook üldkoori ja orkestrit, (Järg lk, 8) Metsaülikooli ja Tartu Instituudi korraldusel esmaspäeval, 23. juulil keU 7.30 õ. Tartu CoÜegeMs NE RÄMMELDI iUUlELAVASTUSr „Luule see ei tule tuulest" Samal ajal toimub Arne Vahtra tööde näitus
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 19, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-07-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840719 |
Description
Title | 1984-07-19-01 |
OCR text | Becond ddgs nmiibes- —> 10^9 ELMÜl IGAL TEISIPÄEVAL . JANEUAPÄEVAL Nr. 54 (3071) XXXffl aastakäik Neljapäevalvl9. juidü 1984 - - t ^ ^ july 1984 Üksiknumbri hind 70 een^ ESTO-nädalä teise olid ESTO Harboiir Castle Cõnvention ruumis paarituhande osavõtfaga, reedene EiSTQ^V^^ Imnl 14000 j^^ umbes 10000 osavõtja ja tegelasega. Ka viimane suuj^em sündmus — rahvapidu, tÕI, ' vaatamata^^^^^^^l^^ üle 6000 peolise. Pidulis-tele oli tekkinud tume, nagu ei ^afeki enam sõbralikust koosolemisest ;-'-eemale; jäädar'^: Osavõtjate hulgas oli Žca Öiitario peaminister William Davis. räevasel ballil tuli lõplikult Defileel marssisid areenile Kalev valimisele kä Miss ESTÖ 198 Sault Ste. .Marie maade kandidaatide hulgast. Kän- .võimlejad, Mälmö-flickorna, Idla-dideerisid Kristi Ijüdigl ja Maarit girls, USA-st Metro Estonian Vaga Kanadast (liksidar^teine^ võimlejaid neosast), K^^^ Nymah ja Laine USA-st ja Montreali Questo Rhyth-- Eaks Ex)tsist> T^inä Taagepe^^^ ja mics grupist. Karin Anriüst^ oli Albany- Ottas Austraaliast ja Tiiu Ka^^ Scheneetady'st, Buffalo „Vikerkäa- Inglismaalt.: Zhüriisse küuhisid Uly re"y Baltimore „Vanaranna", Chi- ; Aiexande Leek,; R i ^ Golumbus/Ohio Norvell, Tony O^Donahue ja Silvia ,,Tarvastu", Connecticuti „Jaanik", Reimän-trei,> EŠTO 1972 aegne Göteborgi „Põhjala" ja „Veski- Miss Esto. r ^ mäe", Lakewoodi Eesti Rahvatant- WKandidake tutvustati balMkld^^ sijacl^ Londoni E. S. rahvatantsudes ; ja hiljem rahvai-õivasteSvPub-nihm, Los Angelese „Kivikasukas", likule tehti teatavaks missi valimise Montreah ,,Kuppari", New Yorgi protseduur, nende asukohariikides. Eesti Kopli rahvatantsurühm ja • ET üSCTTOr t -nad^l1a - .j ool k-s/u l on :. ^n ad ^ " vikat",' võtnud osa mitmeist üritusist ja neid onimitmel pool tutvustatud, OMahoma/Dallalse Tahvatantsa-jad, Portlandi E. S. Rahvatantsurühm, San Francisco „Kulla-värava", iSeattle «Mürakarud", 5,Kassari'* ^Sfokholmist, . Sydney sjVirmalised", küš zhürii -on arvestanud nende esinemisi./- Enne lõpliku otsuse tegemist esitati kandidaatidele küsimusi, kas EŠTO ja sarnased üritüšed^^b^ „Kungla" ja T.E.S. täien-säd, kulclas fotvustada eestlust ja, duskesfckooli-^rahvatantsijad, Van-mis on ESTO-84ajai jätnud ne^ couveri E. šr l^atantsuriihm ja sügavamamulje?. Neile vastasid Vancouveri noorterühm „Sääsed" kõik ühel Või teisel viisil, -et ESTÖ- ja Washingtoni E. S. rahvatantsu- 84 ön jätnud heile muljeid just rühm. Kokku tõusis rahvatantsijate eestlaste arvukuse ja rahvusliku si- arv kolmesaja lähedale, šu tõttu* mispärast need on väga • Teadustaja A. Raudsepp märkis tähtsad meie ühiskonnas. Noortele defilee lõpul, et idla-gü*ls kandsid ön selgunud ka inimestena eestlaste lippu, mille all nad esinesid esma-sõbralikkus,. kuid nebdega suhtle- kordselt Rootsi suurel spordipidüs-miseks on tähtis, et kokku saadak- tusel Lingiaadil 1949 Stokhohnis. se ja räägitakse eesti keelt. Aust- Enne lavastuse d E. raaliast tulnud Silja Ottasele oli see V. aupeakonsül L Hemsoo, öeldes ohud patriotismi äratajaks kui kogu ESTO-841«>hta, et seda saab lauldi ,,Kaunistagem eesti kojad"; juba nüiid õnnestunuks pidada ja siis ta oli tundnud, et selles mee- võime ühiste tunnete tugevdami-leolus oli midagi enamat kui tava- seks tunda nüüd veel eesti noorte Ust paixiötismi. Kuid teised leidsid liikumise; rõõmu kahel alal. märkimisväärseks ka sündmuste Vaade osale ESTO-84 vabadlusEÖude deimonstetsiooniSe Toronsto- raekoja esisel. Valsakul • semule ring Muhu rahvarõivalst, näidates mooduseid, mis võimalikud tantsijate ja etnograafilise materjali oskuslikust kasutami- • • sest. • • Tui j aku ajal kandis osa meestantsijaid õlul õUevaate, nalstantsijad selle järel praevaagnaid. Kord moodustus tantsijaist nimi EESTI, kuid see ei suutnud mõju' avaldada, kuna valgus anti ainult lava kesk-kultuurilist aspektid Maarit Vaga tundis end EST0'1 nägu suure perekonna liikmena, kest peab vahetevahel teistegaikokku saama ja se- Ta avaldas kõigile eri maade rah-vatantšujuhtidele tänu, kuid tõstis eriti esile võimlemise üldjuhi Evelyn Koopi ja rahvatantsu da traditsiooni peavad noored, kui • ^üldjuhi Härnald Toomsahi, kelle nad vanemaks saavad, edasi viima. «'"^ yaÄtus suprsimdmuse: Zhürii tegi oma valiku, kelleks oli Silja Ott^Austräaliast,^^^^^^^^^^^^^S keUeie Mifei ESTO-SO — Helle ^Ügis, kus ikka veel tunnustatakse ieithäm üle andis neU aastat te- Ee^^ ma käes olnud tütü Ja ESTO-84 sündmus meie maale. MajandiB^ f Ontario peaminister W. Öavis Valge ulatai^ ! üle ümbriku, ütles kõigile tere tulemast ja aval- $50Õ-ga. das rõõmu, et eestlased on valinud ^ ' oma pidustuse asukohaks Ontario. Noore ja säravasihnalise eesti tü-Xui ESTO-84 aupatroon, ta soovis, tarlapse silmades siittis rõõmus sa^ ükskõik kuskohast tulnud mõistak-dehis. sid, et see provints on pühendunud Ballil esines P. Kopvillemi an- i^ultuurile ja demokraatiale. Eestla-sambel. Kahjuks oh (voimendajate sed on toonud kaasa väärtusi nagu müra nii tugev^ ^t peolistel pplmid perekonnaühtsus ja põhiline demo- Võimalik sel ajal vestelda ja paljud kraatlik vaim. Kes kunagi on olnud lahkusid eesruumidesse. Ka pli saal ^^bad, nagu eestlased, need' säilita-millegipärast niv häniar, et polnud vad oma kultuuri ja keele. Tuleb ilmalik ühtki tyttäv^tu^^^^ et vabadus pole antud kui mitt^ kogemata kokku ei saa- inij^ vaid selle põ-düd. ESTO baUü oli siiski ballilise. hiahiseid ja printsiipe tuleb kaitsta, tegevuse ^ kõrval ka kohtumiskoha siin Ontarios, eesti päritoluga kä-otstarv^ eri maailmaosadest sa§ibu- nädalased on sekkunud igas aspektis kanada ellu ja on olnud edukad igal alal, mida nad on valinud. Kaua elagu Eesti! lõpetas peaminister Davis; nute vahel. Kava algas Elna. Libe ja Andres Raudsepa leelutamisega jä Estonia koor laulis „Seal kus Lääneme^ l^VAIVy^^l^ULAVASOT i Reedeseks suürÄdmuseks oli Ep VISIOONI ,nime^ kandev ^ . ^ ^^^^ rahvatantsijate Ja võimlejate.hvas-^^^^^^^ tus. Seda^musn^^^^^^^ kirevaid; tantsijate ; reklameeritud vpimalm vc^- ^^^^^^^ ja pannes voogama sadade rastele eesti k u t o ja ees aste t^^^^^ gevust üldse tutvustada, selleparast ^ ^ . - tõidki ee^tte^ sõpru - kaasa ja osavõtjate üldarv koos te- Kord mooduštuls keskmise ringi tõusis' i4CK)0.1äM •üldse võinuks enam valgust olla. Viis kanada tv-jaania reporterit lahkusid oma aparaatidega, kuna nad ei saanud eesti rahvarõivaste kiidetud värviküllust vähese valgustuse tõttu fiknida. Rahvatantsulavastus oli koostatud grupiti, mida kahel juhul eraldasid Estonia koori esinemine R. Toi juhatusel, teistel juhtudel võis kavalt näha, et programm moodustus tantsudest, mis kandsid alapealkirja „ M e tuleme",. „Paista jälle lahke päike", „Endale^ rõõmuks", „Me oleme tõusev sugu", „Isamäa-le iluks" ja ,,Eesti elab"; viimase rõhutamiseks pandi punkt tuljaku-ga, mille hoogsa lõpu, tütarlaste ülestõstmise mõju kahandas valguse äravõtt. • Kindlasti mõjutas esinemise taset eelmiste väga vajalike proovide vä- 'hesus jä eri gruppide ühtesulataini-seks vajalik aeg. Kuid üldpilt, eriti kõrgemailt istmeilt, jättis vaatajaile teadmise, et meil on noori, kes viljelevad eesti kultuuripärandit ja võivad ka muudki teha eesti probleemide lähendamiseks. EStO VIM^ON^^•^^^^^ > VÖBILEMISLAVASfUS „ME1I** ESTO VISidÖNI teise poole moodustas võimlemise kava, millele pealkirjaks 'oli antud „Meri". Lavastaja oli Evelyn Koop, assistendiks Karen Viinamäe, lastekava üldjuhid Reet Leesmcnt-Altosaar ja Heli Oder, spetsiaalse muusika pii kirjutanud Armas Maiste, valgustuse eest hoolitses Harri Kivilo. Võimlemislavastuses olid kaastege- -Estieime, na, Idla-girls, Ritmika^ USA võimlejaid ja Qüesto. Vabaliikumisega taheti matkida lainte alalist lükumist, kus võim-lemisvahendite abil kirjeldati mere tujusid. Liigne hämarus ei lasknud liikumise efekte siiski maksvusele pääseda ja.mõned kurtsidki, et neid on kuteutud valguspeole, kuid miks see oli muudetud pir meduspeoks. Lavastuses oli mere efektsuse saavutamiseks kasutatud udu,: aga udu tõuseb merepinnale aovalguses, mitte ööpimeduses. Küll olid väga efektsed pimeduses hõõguvad lindid, mis kirjeldasid lainetes olevaid meretulukeste liikumist ja tormilist merd. : Lavastuse lõpul toimus defilee sini-iriust-valge juubelilipuga, areenile kogunesid nii koolinoored ja rahvatantsijad, ette kutsuti lavastuse juhid Evelyn Koop ja Härnald Toomsalu, kellele rahvarõivais noored andsid tänutäheks suured lillesülemid. Juulikuine Toronto oma kuumusega inuutiä Maple Leaf Gardeni yäga kuumaks ja istujaile ebamugavaks, eriti kurtsid vanemad inimesed väsimuse pärast. See tingiski, et järgmisel päeval, kui: samas kohas oli laulupidu, jäid mõned kartusest tulemata. Kuid ruum oli seekord hoopis õhurikkam. Laupäevane laulupidu andis koguni parima suurürituse ilme ja mulje kuni 10000 osavõtja ja tege-lasega. Kõik möödus viivitulsteta ja sujuvalt nagu üks kontsert peaks ala- ' ii minema,:^ ; Väga värviküllane oli lauljate defilee, koor koori järel marssisid oma lippudega läbi areeni,, et teiselt poolt uuesti ettenähtud kohtadele asuda. Defilees oli koore mitmelt poolt maaihnast, lõpus suuri-niaina Toronto koorid ja eesti lideõt Laulupeo peakorraldaja Herbert Kasenurm ütles avasõnas, et ELL-PA tervitab läulj'aid ja orkestriliik-meid,. kes on tulnud laulupeole, et ühineda suureks kooriks. Need isikud on töötanud eesti laulupidude traditsiooni edasikandmiseks. Laulupidu oh ESTO pidustuse osa. Jäägu see noortele eeskujuks, et nad võiksid seda traditsiooni edasi kanda. Kuid olgu see laulupidu pühendatud meie kodumaale. Pärast Kanada hümni laulmist EV aupeakonsül L Heinsoo ütles tere tulemaast osavõtjaile ja kooridele. Laulupeod on olnud eesti rah-vusliku vaimu kandjad. Mingu meie laulud lojaalse tervitusena kodumaale. Seda ürgset seost, mis eesti rahval on olnud oma kodupä-randiga, saame väljendada oma laulude kaunimal kõlal. USA presidendikandidaat W. Mondale saatis omapoolse tervituse kõigile laulupeost osavõtjaile, öeldes et ta usub alati inimõigustesse ja lubas selle heaks töötada. Eesti lipu juubelikomitee esimees U. Petersoo oma sõnavõtus hindas laulu ja muusikat, mis annab sõnale väljendusjõu sellest, mida inimene südames tunneb. See väljendus 1881, a. J. Bergmanni luules, mille järel kolm aastat hiljem Õnnistati sini-must-valge lipp Otepää kirikus. Ta soovitas, et lauldakse kodurahvale ja kaunistatakse eesti kojad kolme koduvärviga, mis järel ühendkoor laulis U. Kooki juhatusel E. Võrgu „Eesti lipp" ja kodumaale kanduva tervitusena M. Lüdigi „Koit" R. Toi juhatusel Laulupeo avasid õpilaskoorid G. Brian Mulroney. ' Foto: Tommy Tomson Iltali juhatusel, klaveril saatis Liina Merilo-Teose, kohne lauluga, lauldes E. Rajalo „Sääl on mu Eesti", - R. Toi seatud „Kodumaa tammed" ja eesti rahvaviisi „Meie koome kangast". Naiskoorid laulsid U. Kooki juhatusel S. Purre „üle kodumäe" ja Asta Ballstadti juhatusel T. Vettiku „Sa oled nii armas" ja J. Aaviku „Käokene kuldalindu". Ühendatud meeskoorid laulsid Charles Kipperi juhatusel M. Saare „Leelo", M. Härma „SÕj alaste marsi", Erik Veski juhatusel R. Pätsi „Jaan läeb jaanitulele", R. Toi „Aiut, taiut", ka lõpukoori L. Virkhausi kantaadist „Minu kodu", solist Andrus Voitk, Roman Toi juhatas oma hehtÖöd „Kanneldaja", kus solistiks oli Heinz Riivald. PuhkpiUiorkester, mille liikmete arv tõusis mujalt tuhiud mängijate tõttu 64-le, esitas U. Kook'! juhatusel Ao Virkhausi parafraasi „Kas tui- Hied maad". Varem oli orkestrit juhatanud defilee . ajal Ants Laan USA'st. Kordkorralt jõulisemaks muutus laulupidu kui segakoorid alustasid oma osa, Asta Ballstadt juhatas M. Lüdigi „Sääl kord kasvab kaunis kodu", K. Türnpu „Priiuse hommikul" ja R. Toi C. Kreegi „Ma kõndisin vainul". Uno KOOK juhatas E. Võrgu „Helise ilma" ja A. Vedro „Midrilmnu mäng", Charles Kipper E. Oja „Vares vaga linnukene" ja J. Aaviku „Meie Mihkel", Roman Toi R. Pätsi „Pulmalaulu" ja M. Härma „Tuljaku". Laulupeo lõpetamise osas juhatas Uno Kook üldkoori ja orkestrit, (Järg lk, 8) Metsaülikooli ja Tartu Instituudi korraldusel esmaspäeval, 23. juulil keU 7.30 õ. Tartu CoÜegeMs NE RÄMMELDI iUUlELAVASTUSr „Luule see ei tule tuulest" Samal ajal toimub Arne Vahtra tööde näitus |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-19-01