1984-11-08-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• !
Nr. 83
Nr. 83
ntaarid
ja lääneliitlasi©
territooriumi Teise
fppfaasis okupeeri-pigid
ja N. Lüt eriü
(maa raketispetsia-lele
tõmbamisest ja
lisest eriülesamiete
ikukkuski välja, e4
[aketispetsialiste jäi
le poolele, kui teine
Wernher von
mes kiiresti amee-ja
andis end
nutusesse.
I rakendasid 118 sak-rakettide
konstruee-
^Washingtonis ei võe-
Inelastega maaflma- '
liseks esialgu tõsS-llis,
kui venelase#
lasta oktoobris oma
[ailmaruumi, saadi
|iru, et maailmaruu-
(S on alanud võidu-resti
tööle hakata,
(ärele jõuda, ühend-jadlaste
töötempot
kosmonaudi Juri
Imaailmaruumi 1961o
jgi kerkis päevakor»
lillutamise küsimus.
jhendrükide kõrgele
^i olnud ameeriklas°
jid kogemusi raket-rimise
alal, mida
sed. Ning nüüd rav
Jr von Braun tööl®
I kõik võimalused ja
lad hiigelrakettide
;ks. Von Brauni toe-
\%s selle suure üles-pel
oli saksa raketid
J ftudolph, kes samu-lailmasõja
ajal tege-fttide
konstmeerimi-
)roduktsiooni andmi-
|öd kroonis edu—
i;1a töö tulemiusena
itum—5 hiigelrakett,
lasta augustis ühend-iudid
Kuule. Venela-ja
ei <)le vaatama-pingutustele
veel
st löögist toibunud!
[a spetsialistidele sel°
)ö eest? Kahjuks tu-
Särselt konstateerida, :
spetsialistidele tasuti
ja häbiga. Wernher
ri õnneks juba 1977.
täses sellest alandn-atakeeritakse
nüüd
liir RüdoIph'it, keda
sõjakuritegudes. li-stat
päJ*ast seda kui
tudolph olid saatnud
lega ameeriklased
äkkiy et Rudolph on
isõja ajal olnud Har-saksa
raketitööstuses
ning on kasutanud \;
Iptseerimisel teistest
Hatöölisi ning kont-
[agritesf kohale too-
Jõutakse, et vahepeal
I kodakondsuse oman-
Wi tuleb vastutusele
sõjakuritegude eest
ib kategooriliselt teatud
süüdistusi, mai-pii
t^hnüise äia eks-je
produktsiooni eest
le organisaatoi*. Kuid
Ipigusniinisteerium ei
seletusega ning uuri-
Imetlik käikw Rüdolph
ii ole nii palju raha,
pikkade protsesside
laksta ning ta pidas
lendriikide kodakond-ja
Saksamaale täga^
[olphi lugu on väga
pitab, et ühendriikide
Iš on midagi tõsiselt
li nimi ei ^eksisteeri-lide
poolt närast Teist
koostatud sõ jakurjate-jikus
jä ameeriklased
J1 käes vastu, kasuta-
|[iri teadmisi ja koge-test
ette jõudmiseks,
ülesanne ja eesmärk
siis visatakse suure
müd lihtsalt nii^ütelda
Las ameeriklased tões-
J seda, et neil on prae-
(väheliselt pmevas öhi-jiste
abi ja teadmisi ka
on Tor^ üldiselt
Varematel aegadel pa-
Ihäälestatud linnahõu-jlinnapea
ning viimasel
.Ja 11. nov.
dr. T. M«
17. ja 18. nov.
dr. M.
WtfW¥WWtfWtf
Teadaceüfit
pensioüäridek
Pen^oüäride Klubi mardipäeva
koosviibimine toimub neljapäeval
15. novembril algus^a kell 2 p.l.
Eesti 'Maja saonres ^ ssialls. EÕik -te*
iretulnud!
Eskilstuna kunstimuuseumis toimus
näitus „Teema Baltikum".
Näituse raames korraldati loeng,
kus fil.lie. Mai Raud esines ettekandega
„Me tuliine 40 aastat ta-^
gasi". Viru rahvatantsurühm esi-laes
eesti rahvatantsudegai Aksel Ti-moleoni
juhatusel. Külalistele pakuti
kohvi juurde eesti, ja läti algupäraga
suupisteid.
TES Täienduskooli 35. aastapäeva
rastavjook. Pildil vasakult Hella
rima Küng ja õpetaja Endla Komi
jagati igale Õpilasele kild sünmpäevakringlist ja kõrvale ka-
Ingrid Laari UiMVesMmetSjV
Foto: Vaba EesÜane
ea
mõistetu vorjas erad
30 aastat
LYON, Prantsusmaa Paul
Touvier, endine Lyoni mülitsaülem
Saksa okupatsiooni ajal, kes oli tagaotsitav
«kuritegude pärast inim-^
suse vastu", on surnud,! vastavalt
teatele ajalehes. Ta oli 70-aastane.
Touvier veetis üle 30 aasta end peites.
Ka ei teatatud tema surmapäeva
ega kohta. Ta oli kahel kopral
tagaselja surma mõistetud pä-mst
liitlaste p(X)ltPrantstis vabastamist,
kus teda süüdistati koostöös
natsideg^i eriti aga Prantsuse
vastupanuliikumise, tagaMusamiste
jä piinamiste
Eesti skautlus
Eesti skautlus Rooteis ori sama vana koi maaps^nlus ja selle tõttu .
skautluse aastakoosolek &ssä noortetegev^ 40. aasta juubeli tähistamiseks. Rõhntafflaks seda juubelit,
oli aastakoosoleku avamine Stokholmis pdgntatud Skaniseni Seglora kirtkusse, kus peapiiskop Komad
Veem pidas vaimuliku; talituse Ja kus Eesti Škautma^tente Kogu Rootsis esimees Guistav Mvei Sieitls päevakohases
kõnes pilgu niöödimudaastakilimietele.
Selle aja jooksul on suur osa siinsest
eesti noorusest käinud läbi
skautlikust liikumisest. Sellega on
see püsivalt rahvusliku põhüaadiga
noortetegevus jätnud tugevaid jälgi
kogu eesti ühiskonnale ja selle
järelkasvu kindlustamisele.
lAktus-jumalateenistus äigas piduliku
lippude sissetoomisega, mis
asetusid altari kõrvale. Orelil kõlas
Enn V % u ,,Eesti lipp" helid.
K. Veem, ] ühtlasi
Tuulemaa lipkonna vaimulik,
fidas palvuse ja rõhutas oma
sõnavõtus eriti sikaätiiko liikuml-j&:
usuga.
.r
ajal om ta päevakorrj|le kerkinud
ajakirjanikuna, Valgustades oma
yaatevinkUst Tor linna arene-
Mišprotsessiga seotud probleeme.
Nüüd on John SeweÜi eluteekond
idinud teda äkM N,
linnapea pole sinna süirdunud eraisikuna
vaid ühe väga kummalise
ja kõikuvatele ideoloogilistele alustele
rajatud 13-liikmelise kanada,
laste gäpiga. Nagu Sewell oma
„GIobe and MaiH" artiklites kirjutab,
on grupi ülesandeks N. Liidu
tavaliste inimestega kontakte sõlmida,
niäailmaprobleenie arutada
ning sõbralike sidemete ja vahekordade
loomisega maailmarahu ja
vastastikust arusaamistj kindlusta^
Stokholnü lipkondade Kalevi, Karu
ja Tuiüemaa, jjopulaarses lüh^^^^^^
duses Ka-Ka-Tuu -— tervituse aastakoosolekule
teistest linnadest tulnud
AK delegaatidele ütles gaider
Virge Hint, andes seejärele aktusekõneks
sõna Gustav Ilvesele. :
Juubelil kordasid kohalviibivad
gaidid ja skaudid oma pühalikku
tõotust, mille vastavalt ette lugesid
Virge Hint ja malevajuht Sven
Hanson ja mida kohalviibivad noored
järele ütlesid. Aktus lõppes J.
Aaviku „H6ia,Jumal, Eestit" mille
järel lipud vBlja viidi.
iKoosoleku osas võttis sõna Eesti
Skautliku Noortemaleva Rootsis
juht Sven Tillu Hanson, nentides
et malev Rootsis ön vaba maailma
eestluse üks suurimaid ja stabiilsemaid
oma liikmete arvult. Malev
on toime tulnud suurte ettevõtetega,
nagu seda on vabaiõhupiirkon-nad,
milleni vabas Eestis ei obud
jõutud.
Mwrekö ön tegevuse huvitavaks
iegemine Ja noorte väljatoomine,
Ellis alati ei ole nii kerge.
Selle tõttu on oluline juhtide väljaõpe,
et nad oskaksid noortele asja
huvitavaks teha ja neid kaasa tõmmata.
Kirikus tehti teatavaks ka tradit-siooniko-
hased aasta skaut- ja gaid-juhid,
kelleks osutusid gaidide poolel
Ene Männiku, kes on Oote-'
borgi hundujuht Tallinna lipkonna
Vikerlaste rühina juht. Aasta gaid-ja
skaudijuhi tunnuseks on hõbedane
kaelaräti rõngas, mis asjaosalisele
üle anti^
Tänavuse skaudisõbra korjanduse
edukaimajle korjajale Martin
Pajusoole (Kalev),
gaiderite ,ja' skautmasterite kogude
koosolekuid, arutades päevaprob-leeme
suurima avameelsuse ja tõsidusega.
Pärast koosolekut koguneti
gaidide poolt korraldatud lauda,
^' •
Ikus apitati veel päevakäsimusi
Ja tulevikuperspektiive, mida esi-
; tas malevajuht Sven Tillu Han-
• Möödunud aasta amandest selgub,
et.; :
Q msLl&v&i on 10 lipkonda 582
Ijikmega ja peale selle 98 otse
./u. maksvat liiget. '
© Skaudisiõprade Seltsidel on üle
600 liikme.
® Skaudisõbrakaarte levitati möödunud
suvel 2483.
® Tulehoidja tellijate arv malevas
•':-^on 522.'
kes üksi korjas rofclkem' kui kõik Järgmise aasta legevmislksvas m
teised kokkn,aitSiHe-,eripreer-ettem^^
pärast aktust korraldati Galär-parkeni
muruväljakul mänge, kuna
sealses spordihoones esines „Kasr
sari" tantsurühm Udo Tohveri juhatusel.
õhtul öli noortele korraldatud
Eesti ^ Majas diskotants. Juhid aga
pidasid üleval „Viru" ruumides
Maleva . nõupäev Metsakodus
23.—24. märtsil, JUKU 85 Koitjärvel
5.—8. aprill, „Šilver map"
laskevõistlus Noorte Soprdi- ja
Laskelaagris Metsakodus 16.—19.
mai, LeeriläaJger Metsakodus ajavahemikul
23. juuni—14. juuli,
Eesti Nädal Metsakodus 15.-22.
juuli, Skaudisõbra laager Koitjärvel
21.-^28. juuli, Maleva Aastakoosolek
12.—13.' oktoober.
Delegatsioon sõidab esialgu
Moskvasse ja biljeni Leningradi,
kuid sõidu peaeesmärgiks on Volgograd,
niis Teise maailmasõja
ajal kandis teatavasti Stalingradi
nime ja kus sakslaste pealetung
peatati. Miks just Volgograd? John
Sewell arvab, et Toronto ja Volgogradi
linnade elanike vahel valitseb
tihe emotsionaalne side, kuna Toronto
aitas pärast Teist maailmasõda
energiliselt kaasa sõjas purustatud
Stalingradi ülesehitamisele.
Sewell ütleb, et (temi grupp koosneb
väga erinevatel tööpõldudel
töötavatest inimestest; Seal on kooliõpetajaid,
ma jandüsteadlasi,( üll-õpiiasi,
riigiametnikke, vaimulikke,
ajakiriänikke ja ärimehi. Nende
hulgast oskab ainult üks vene keelt.
Grupi eriliseks eesmärgiks on informatsiooni
saada, kuidas elab ta-valme
venelane ja arutada mehega
tänavalt maailmaa^ra.
Grupp oUvä^äpaliaiie, kui ta ei
saanud oma lõbureisiks Toronto linnavalitsuselt
toetust, yõibolla oleks
olnud õige, kui linnavalitsus oleks
andnud siiski ühe väiksema summa
Venemaale sõitnud tuuletallajatele
iwliitiliste algteadniiiste andmiseks,
mis oleks aidanud jahutada nende
naiivset idealismi ning hajutanud
nendeignoränisušt
I^he teatel (V. E : 75/84:5) „Jü-ri
Lellepi mälestusfondi rajas kauaaegne
väliseestlane dr. O. G. Lel-lep
oma isa Jüri mälestuseks". Nii
see on, aga seUe fondi saamise loos
on vist ka midagi huvitavamat,
isegi võibolla ajäbo seisukohalt.
Kohtasin Otto Lellepit ühes seltskondlikus
miljöös t950-ndäte aastate
keskpaiku Milwa,ukees, Wis-|
consinis.. Tol ajal.öUtä juba võrdlemisi
aastates ja ammugi jõukas
mees ning ka hästi tuntud. Seal ta
rääkis mulle alljärgneva loo, mitte
juhuslikult, vaid teades, et ma tean-tunnen
se^da kellest ta kõneles.
:• Tema oli 1930^ndail aastail käinud
kodumaal, Eestis kindla mõttega
omale Eestist eesti naine tuua.
Ta oli selle ka Tallinnas leidnud,
haritud eesti naise, kellele ka ettepaneku
teinud. Kõik oli paistnud
igati sobivat seni kuni väljavalitu,
perekonnas või sugulaskonnas oli
aga älaiiud tugev vastuseis. Oldud
täiesti vastii mõttelegi, et võinuks
minna kellegi tundmatu jänkiga"
kaugele maailma otsa, kus.ei ole
„kultmrri" ega, teisi omatadisij palja
juhuse peale õnne otsima. Nii
on ta siis kindlat vastust saamata
üksinda Ameerikasse tagasi tulnud
ja seal sai ka üsna pea kirjay milles
väljavalitu ütles ära. Lellep andis
ka mõista, et teda ennast ei
peetud tema hariduse jpoolest vääriliseks.
(Ilmselt öli see enne, kui
ÄMI, ta-cma- sai. iui:]
kui kuulsaks ja oma elu lõpupoole
koguni audoktori tütli); 0. G. Lellepi
karjääri kohta vaata J. Pen-nari
j.t. Estonians in America, (N.
Y., 1975, lk. 46). Sellele loole lisas
ta siis juurde, et kuna tal nõnda
eesti naise saamine nurja läks, ta-^
hab ta siiski nüüd, et ta leiaks
omale ,,eesti lapse" või lapsed nõnda,
et kogu tema ülejääv varandus
võõrastele maailmas laiali ei
läheks. (Ta siis veel ei nimetanud
mulle midagi oma' testamendist).
Umbes 15 aastat hiljem kohtasin
Lellepi omal ajal Tallinnas väljavalitut
Saksamaal Baden Bade-nis,
ka mitte juhuslikult. Too oli
siis juba vanem daam, pensionär,
Eestis omal ajal olnud Riigikogu
stenografist ja hiljem E. Teadete
Agentuuri (ETA) teenistuses, ümberasunud
Saksamaale 1939. a.
Peale pikemat jalutuskäiku Baden
Badeni metsades ja mägedes ja paremini
tuttavaks saamist juhtisin lõpuks
jutu ääri-veeri mööda sellele,
mida Lellep mulle oli kõnelenud.
Ilmselt oli näha, et ta sellest üldse
enam kõnelda ei tahtnud. Müiä
loomulikult ka; edasi ei jätkanud.
See on kõik, mida ma tean. Aga
mulle on jäänud mulje, et tegemist
oli millegagi, mida mõlemad
pooled hiljem kahetsesid. See väljavalitu
ei olnud ka kunagi hiljem
abiellunud
, Mari, AlDM ;.
iiSTlASED ROOTSI
® Eesiti Metsateadlaste "ühing
Rootsis pidas kokkutuleku, mil
Stokhobiis toimus Rootsi metsanä-dal,
mis sisuliselt sarnaneb omaaegsetele
Eesti Metsateadlaste Päevadele
Tartus. Paljud ühingu liikmed
olid •• kodumaal metsanduse
alal töötäjadj said lähema kontakti
Rootsis samal alal töötajatega ja
on jätkanud oma kutsealase organisatsiooni
tegevust. Aastate jooksul
on surma läbi lahkunud 14
metsateadlašt. Viimane Tartu ülikooli
teadmistega metsateadlane
siirdus pensionile möödunud aastal.
Tegevteenistuses on ainult 4
metsateadlašt — kõik lõpetanud
ülikooli Rootsis. Ühingu esimeheks
valiti Edgar Puide, liikmeteks
Aleksander Pais ja Helmut Talts;
revisjonikomisjoni dr. Elmar Kohh
ja Helmut Pagi.
®StoIdiohni Eesti trhinglorraldas
apriili kes&el ettekandekoosoleku
tervishoiu teemal. Kõnelesid arstid
dr. Friedrich Luksep, kes rääkis
südamehaigustest —ängina pecto-ris^
südameräbandus, valud südames
jms., ja dr. Taavi Kaaman,
kes kõneles nahavähist ja teistest
nahahaigustest ning näitas neid selgitavaid
diapositiive. Hiljem oli
koosolijaile võimaldatud esitada
1©65 KIBELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2il2j»
OmaSklSNDA
736-1170
rn-vm
AARDVARK
FLORIST
ATatud 7 p i r n BUdBt UMe Ma WhiiBe. LTD
S. Hdpp0 ClMitlng & BsIMIiif Cort LMo,
teifiilisclt •dpo^
SÄMUiLHOPPE
ikis: td. 686-4030 Kodoi: tel 6S6-43&5
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Mflud fisadaval uned EUROOPA SnniS
THERMO^AKNAD
Tssuta hi^amine., Hdistage: to«ko)a teL 832-223$
Bsodüs 769-0932
OSSO Investmeiifs Inco
10335 Kede S(r.,l^
¥ABA FJSSTL ANE
Maksab Kanad2)S!
Aastäi $54.
$30.
Veerandoastcis %\6.
$68.
$37.
$19.
USA..SJ
$47.—
I KLASSI PqSTM m SAATEKULU JÄRGMISELT:
'./^Kanadas:
I Massi postiga (klrfpc>sttga)j
aastas $59>-^ +
poolaastas $32.— -^ $21.-=
veerandaastas $17.'— + $10.50
LENNUPOSTIGA aastad $132.—, poolaastas $69.—• vecMi-
:aastas $36.—.
Aadressi muudatus 70 centi. t)!ksiknumbri hind 70 centi
USAaadi^dele„SIP.CODE** ž
Kaiiia(ia aadressidele palimie märM^^ ;
pangatshekk või rahakaart kirjutada y
FREE ESTONIAN PUBLISHERS
YiB^BA EESTLANE
lieSt.,DonMm^^^^^^^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaiks / poolaastaks/
veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates ..........................
... 19.......... Tellimise katteks lisan $ ..: ... siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähfldrjas).
Nim!
Aadress ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 8, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-11-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841108 |
Description
| Title | 1984-11-08-03 |
| OCR text | • ! Nr. 83 Nr. 83 ntaarid ja lääneliitlasi© territooriumi Teise fppfaasis okupeeri-pigid ja N. Lüt eriü (maa raketispetsia-lele tõmbamisest ja lisest eriülesamiete ikukkuski välja, e4 [aketispetsialiste jäi le poolele, kui teine Wernher von mes kiiresti amee-ja andis end nutusesse. I rakendasid 118 sak-rakettide konstruee- ^Washingtonis ei võe- Inelastega maaflma- ' liseks esialgu tõsS-llis, kui venelase# lasta oktoobris oma [ailmaruumi, saadi |iru, et maailmaruu- (S on alanud võidu-resti tööle hakata, (ärele jõuda, ühend-jadlaste töötempot kosmonaudi Juri Imaailmaruumi 1961o jgi kerkis päevakor» lillutamise küsimus. jhendrükide kõrgele ^i olnud ameeriklas° jid kogemusi raket-rimise alal, mida sed. Ning nüüd rav Jr von Braun tööl® I kõik võimalused ja lad hiigelrakettide ;ks. Von Brauni toe- \%s selle suure üles-pel oli saksa raketid J ftudolph, kes samu-lailmasõja ajal tege-fttide konstmeerimi- )roduktsiooni andmi- |öd kroonis edu— i;1a töö tulemiusena itum—5 hiigelrakett, lasta augustis ühend-iudid Kuule. Venela-ja ei <)le vaatama-pingutustele veel st löögist toibunud! [a spetsialistidele sel° )ö eest? Kahjuks tu- Särselt konstateerida, : spetsialistidele tasuti ja häbiga. Wernher ri õnneks juba 1977. täses sellest alandn-atakeeritakse nüüd liir RüdoIph'it, keda sõjakuritegudes. li-stat päJ*ast seda kui tudolph olid saatnud lega ameeriklased äkkiy et Rudolph on isõja ajal olnud Har-saksa raketitööstuses ning on kasutanud \; Iptseerimisel teistest Hatöölisi ning kont- [agritesf kohale too- Jõutakse, et vahepeal I kodakondsuse oman- Wi tuleb vastutusele sõjakuritegude eest ib kategooriliselt teatud süüdistusi, mai-pii t^hnüise äia eks-je produktsiooni eest le organisaatoi*. Kuid Ipigusniinisteerium ei seletusega ning uuri- Imetlik käikw Rüdolph ii ole nii palju raha, pikkade protsesside laksta ning ta pidas lendriikide kodakond-ja Saksamaale täga^ [olphi lugu on väga pitab, et ühendriikide Iš on midagi tõsiselt li nimi ei ^eksisteeri-lide poolt närast Teist koostatud sõ jakurjate-jikus jä ameeriklased J1 käes vastu, kasuta- |[iri teadmisi ja koge-test ette jõudmiseks, ülesanne ja eesmärk siis visatakse suure müd lihtsalt nii^ütelda Las ameeriklased tões- J seda, et neil on prae- (väheliselt pmevas öhi-jiste abi ja teadmisi ka on Tor^ üldiselt Varematel aegadel pa- Ihäälestatud linnahõu-jlinnapea ning viimasel .Ja 11. nov. dr. T. M« 17. ja 18. nov. dr. M. WtfW¥WWtfWtf Teadaceüfit pensioüäridek Pen^oüäride Klubi mardipäeva koosviibimine toimub neljapäeval 15. novembril algus^a kell 2 p.l. Eesti 'Maja saonres ^ ssialls. EÕik -te* iretulnud! Eskilstuna kunstimuuseumis toimus näitus „Teema Baltikum". Näituse raames korraldati loeng, kus fil.lie. Mai Raud esines ettekandega „Me tuliine 40 aastat ta-^ gasi". Viru rahvatantsurühm esi-laes eesti rahvatantsudegai Aksel Ti-moleoni juhatusel. Külalistele pakuti kohvi juurde eesti, ja läti algupäraga suupisteid. TES Täienduskooli 35. aastapäeva rastavjook. Pildil vasakult Hella rima Küng ja õpetaja Endla Komi jagati igale Õpilasele kild sünmpäevakringlist ja kõrvale ka- Ingrid Laari UiMVesMmetSjV Foto: Vaba EesÜane ea mõistetu vorjas erad 30 aastat LYON, Prantsusmaa Paul Touvier, endine Lyoni mülitsaülem Saksa okupatsiooni ajal, kes oli tagaotsitav «kuritegude pärast inim-^ suse vastu", on surnud,! vastavalt teatele ajalehes. Ta oli 70-aastane. Touvier veetis üle 30 aasta end peites. Ka ei teatatud tema surmapäeva ega kohta. Ta oli kahel kopral tagaselja surma mõistetud pä-mst liitlaste p(X)ltPrantstis vabastamist, kus teda süüdistati koostöös natsideg^i eriti aga Prantsuse vastupanuliikumise, tagaMusamiste jä piinamiste Eesti skautlus Eesti skautlus Rooteis ori sama vana koi maaps^nlus ja selle tõttu . skautluse aastakoosolek &ssä noortetegev^ 40. aasta juubeli tähistamiseks. Rõhntafflaks seda juubelit, oli aastakoosoleku avamine Stokholmis pdgntatud Skaniseni Seglora kirtkusse, kus peapiiskop Komad Veem pidas vaimuliku; talituse Ja kus Eesti Škautma^tente Kogu Rootsis esimees Guistav Mvei Sieitls päevakohases kõnes pilgu niöödimudaastakilimietele. Selle aja jooksul on suur osa siinsest eesti noorusest käinud läbi skautlikust liikumisest. Sellega on see püsivalt rahvusliku põhüaadiga noortetegevus jätnud tugevaid jälgi kogu eesti ühiskonnale ja selle järelkasvu kindlustamisele. lAktus-jumalateenistus äigas piduliku lippude sissetoomisega, mis asetusid altari kõrvale. Orelil kõlas Enn V % u ,,Eesti lipp" helid. K. Veem, ] ühtlasi Tuulemaa lipkonna vaimulik, fidas palvuse ja rõhutas oma sõnavõtus eriti sikaätiiko liikuml-j&: usuga. .r ajal om ta päevakorrj|le kerkinud ajakirjanikuna, Valgustades oma yaatevinkUst Tor linna arene- Mišprotsessiga seotud probleeme. Nüüd on John SeweÜi eluteekond idinud teda äkM N, linnapea pole sinna süirdunud eraisikuna vaid ühe väga kummalise ja kõikuvatele ideoloogilistele alustele rajatud 13-liikmelise kanada, laste gäpiga. Nagu Sewell oma „GIobe and MaiH" artiklites kirjutab, on grupi ülesandeks N. Liidu tavaliste inimestega kontakte sõlmida, niäailmaprobleenie arutada ning sõbralike sidemete ja vahekordade loomisega maailmarahu ja vastastikust arusaamistj kindlusta^ Stokholnü lipkondade Kalevi, Karu ja Tuiüemaa, jjopulaarses lüh^^^^^^ duses Ka-Ka-Tuu -— tervituse aastakoosolekule teistest linnadest tulnud AK delegaatidele ütles gaider Virge Hint, andes seejärele aktusekõneks sõna Gustav Ilvesele. : Juubelil kordasid kohalviibivad gaidid ja skaudid oma pühalikku tõotust, mille vastavalt ette lugesid Virge Hint ja malevajuht Sven Hanson ja mida kohalviibivad noored järele ütlesid. Aktus lõppes J. Aaviku „H6ia,Jumal, Eestit" mille järel lipud vBlja viidi. iKoosoleku osas võttis sõna Eesti Skautliku Noortemaleva Rootsis juht Sven Tillu Hanson, nentides et malev Rootsis ön vaba maailma eestluse üks suurimaid ja stabiilsemaid oma liikmete arvult. Malev on toime tulnud suurte ettevõtetega, nagu seda on vabaiõhupiirkon-nad, milleni vabas Eestis ei obud jõutud. Mwrekö ön tegevuse huvitavaks iegemine Ja noorte väljatoomine, Ellis alati ei ole nii kerge. Selle tõttu on oluline juhtide väljaõpe, et nad oskaksid noortele asja huvitavaks teha ja neid kaasa tõmmata. Kirikus tehti teatavaks ka tradit-siooniko- hased aasta skaut- ja gaid-juhid, kelleks osutusid gaidide poolel Ene Männiku, kes on Oote-' borgi hundujuht Tallinna lipkonna Vikerlaste rühina juht. Aasta gaid-ja skaudijuhi tunnuseks on hõbedane kaelaräti rõngas, mis asjaosalisele üle anti^ Tänavuse skaudisõbra korjanduse edukaimajle korjajale Martin Pajusoole (Kalev), gaiderite ,ja' skautmasterite kogude koosolekuid, arutades päevaprob-leeme suurima avameelsuse ja tõsidusega. Pärast koosolekut koguneti gaidide poolt korraldatud lauda, ^' • Ikus apitati veel päevakäsimusi Ja tulevikuperspektiive, mida esi- ; tas malevajuht Sven Tillu Han- • Möödunud aasta amandest selgub, et.; : Q msLl&v&i on 10 lipkonda 582 Ijikmega ja peale selle 98 otse ./u. maksvat liiget. ' © Skaudisiõprade Seltsidel on üle 600 liikme. ® Skaudisõbrakaarte levitati möödunud suvel 2483. ® Tulehoidja tellijate arv malevas •':-^on 522.' kes üksi korjas rofclkem' kui kõik Järgmise aasta legevmislksvas m teised kokkn,aitSiHe-,eripreer-ettem^^ pärast aktust korraldati Galär-parkeni muruväljakul mänge, kuna sealses spordihoones esines „Kasr sari" tantsurühm Udo Tohveri juhatusel. õhtul öli noortele korraldatud Eesti ^ Majas diskotants. Juhid aga pidasid üleval „Viru" ruumides Maleva . nõupäev Metsakodus 23.—24. märtsil, JUKU 85 Koitjärvel 5.—8. aprill, „Šilver map" laskevõistlus Noorte Soprdi- ja Laskelaagris Metsakodus 16.—19. mai, LeeriläaJger Metsakodus ajavahemikul 23. juuni—14. juuli, Eesti Nädal Metsakodus 15.-22. juuli, Skaudisõbra laager Koitjärvel 21.-^28. juuli, Maleva Aastakoosolek 12.—13.' oktoober. Delegatsioon sõidab esialgu Moskvasse ja biljeni Leningradi, kuid sõidu peaeesmärgiks on Volgograd, niis Teise maailmasõja ajal kandis teatavasti Stalingradi nime ja kus sakslaste pealetung peatati. Miks just Volgograd? John Sewell arvab, et Toronto ja Volgogradi linnade elanike vahel valitseb tihe emotsionaalne side, kuna Toronto aitas pärast Teist maailmasõda energiliselt kaasa sõjas purustatud Stalingradi ülesehitamisele. Sewell ütleb, et (temi grupp koosneb väga erinevatel tööpõldudel töötavatest inimestest; Seal on kooliõpetajaid, ma jandüsteadlasi,( üll-õpiiasi, riigiametnikke, vaimulikke, ajakiriänikke ja ärimehi. Nende hulgast oskab ainult üks vene keelt. Grupi eriliseks eesmärgiks on informatsiooni saada, kuidas elab ta-valme venelane ja arutada mehega tänavalt maailmaa^ra. Grupp oUvä^äpaliaiie, kui ta ei saanud oma lõbureisiks Toronto linnavalitsuselt toetust, yõibolla oleks olnud õige, kui linnavalitsus oleks andnud siiski ühe väiksema summa Venemaale sõitnud tuuletallajatele iwliitiliste algteadniiiste andmiseks, mis oleks aidanud jahutada nende naiivset idealismi ning hajutanud nendeignoränisušt I^he teatel (V. E : 75/84:5) „Jü-ri Lellepi mälestusfondi rajas kauaaegne väliseestlane dr. O. G. Lel-lep oma isa Jüri mälestuseks". Nii see on, aga seUe fondi saamise loos on vist ka midagi huvitavamat, isegi võibolla ajäbo seisukohalt. Kohtasin Otto Lellepit ühes seltskondlikus miljöös t950-ndäte aastate keskpaiku Milwa,ukees, Wis-| consinis.. Tol ajal.öUtä juba võrdlemisi aastates ja ammugi jõukas mees ning ka hästi tuntud. Seal ta rääkis mulle alljärgneva loo, mitte juhuslikult, vaid teades, et ma tean-tunnen se^da kellest ta kõneles. :• Tema oli 1930^ndail aastail käinud kodumaal, Eestis kindla mõttega omale Eestist eesti naine tuua. Ta oli selle ka Tallinnas leidnud, haritud eesti naise, kellele ka ettepaneku teinud. Kõik oli paistnud igati sobivat seni kuni väljavalitu, perekonnas või sugulaskonnas oli aga älaiiud tugev vastuseis. Oldud täiesti vastii mõttelegi, et võinuks minna kellegi tundmatu jänkiga" kaugele maailma otsa, kus.ei ole „kultmrri" ega, teisi omatadisij palja juhuse peale õnne otsima. Nii on ta siis kindlat vastust saamata üksinda Ameerikasse tagasi tulnud ja seal sai ka üsna pea kirjay milles väljavalitu ütles ära. Lellep andis ka mõista, et teda ennast ei peetud tema hariduse jpoolest vääriliseks. (Ilmselt öli see enne, kui ÄMI, ta-cma- sai. iui:] kui kuulsaks ja oma elu lõpupoole koguni audoktori tütli); 0. G. Lellepi karjääri kohta vaata J. Pen-nari j.t. Estonians in America, (N. Y., 1975, lk. 46). Sellele loole lisas ta siis juurde, et kuna tal nõnda eesti naise saamine nurja läks, ta-^ hab ta siiski nüüd, et ta leiaks omale ,,eesti lapse" või lapsed nõnda, et kogu tema ülejääv varandus võõrastele maailmas laiali ei läheks. (Ta siis veel ei nimetanud mulle midagi oma' testamendist). Umbes 15 aastat hiljem kohtasin Lellepi omal ajal Tallinnas väljavalitut Saksamaal Baden Bade-nis, ka mitte juhuslikult. Too oli siis juba vanem daam, pensionär, Eestis omal ajal olnud Riigikogu stenografist ja hiljem E. Teadete Agentuuri (ETA) teenistuses, ümberasunud Saksamaale 1939. a. Peale pikemat jalutuskäiku Baden Badeni metsades ja mägedes ja paremini tuttavaks saamist juhtisin lõpuks jutu ääri-veeri mööda sellele, mida Lellep mulle oli kõnelenud. Ilmselt oli näha, et ta sellest üldse enam kõnelda ei tahtnud. Müiä loomulikult ka; edasi ei jätkanud. See on kõik, mida ma tean. Aga mulle on jäänud mulje, et tegemist oli millegagi, mida mõlemad pooled hiljem kahetsesid. See väljavalitu ei olnud ka kunagi hiljem abiellunud , Mari, AlDM ;. iiSTlASED ROOTSI ® Eesiti Metsateadlaste "ühing Rootsis pidas kokkutuleku, mil Stokhobiis toimus Rootsi metsanä-dal, mis sisuliselt sarnaneb omaaegsetele Eesti Metsateadlaste Päevadele Tartus. Paljud ühingu liikmed olid •• kodumaal metsanduse alal töötäjadj said lähema kontakti Rootsis samal alal töötajatega ja on jätkanud oma kutsealase organisatsiooni tegevust. Aastate jooksul on surma läbi lahkunud 14 metsateadlašt. Viimane Tartu ülikooli teadmistega metsateadlane siirdus pensionile möödunud aastal. Tegevteenistuses on ainult 4 metsateadlašt — kõik lõpetanud ülikooli Rootsis. Ühingu esimeheks valiti Edgar Puide, liikmeteks Aleksander Pais ja Helmut Talts; revisjonikomisjoni dr. Elmar Kohh ja Helmut Pagi. ®StoIdiohni Eesti trhinglorraldas apriili kes&el ettekandekoosoleku tervishoiu teemal. Kõnelesid arstid dr. Friedrich Luksep, kes rääkis südamehaigustest —ängina pecto-ris^ südameräbandus, valud südames jms., ja dr. Taavi Kaaman, kes kõneles nahavähist ja teistest nahahaigustest ning näitas neid selgitavaid diapositiive. Hiljem oli koosolijaile võimaldatud esitada 1©65 KIBELES AVE W NORTH YORK ONT M2il2j» OmaSklSNDA 736-1170 rn-vm AARDVARK FLORIST ATatud 7 p i r n BUdBt UMe Ma WhiiBe. LTD S. Hdpp0 ClMitlng & BsIMIiif Cort LMo, teifiilisclt •dpo^ SÄMUiLHOPPE ikis: td. 686-4030 Kodoi: tel 6S6-43&5 EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Mflud fisadaval uned EUROOPA SnniS THERMO^AKNAD Tssuta hi^amine., Hdistage: to«ko)a teL 832-223$ Bsodüs 769-0932 OSSO Investmeiifs Inco 10335 Kede S(r.,l^ ¥ABA FJSSTL ANE Maksab Kanad2)S! Aastäi $54. $30. Veerandoastcis %\6. $68. $37. $19. USA..SJ $47.— I KLASSI PqSTM m SAATEKULU JÄRGMISELT: './^Kanadas: I Massi postiga (klrfpc>sttga)j aastas $59>-^ + poolaastas $32.— -^ $21.-= veerandaastas $17.'— + $10.50 LENNUPOSTIGA aastad $132.—, poolaastas $69.—• vecMi- :aastas $36.—. Aadressi muudatus 70 centi. t)!ksiknumbri hind 70 centi USAaadi^dele„SIP.CODE** ž Kaiiia(ia aadressidele palimie märM^^ ; pangatshekk või rahakaart kirjutada y FREE ESTONIAN PUBLISHERS YiB^BA EESTLANE lieSt.,DonMm^^^^^^^ Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaiks / poolaastaks/ veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates .......................... ... 19.......... Tellimise katteks lisan $ ..: ... siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähfldrjas). Nim! Aadress , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-08-03
