Vaba eestlane , October 1, 1987

              Nr. 73 Nr. 73" VABA EESTLANE neljapäeval, 1. oktoobril 1987 - Thersday, October 1, 1987 :Lkv
lik. 0. 0
(Algus lk. 3)
I invasiooni üldse tõsiselt
fda, tuleb USA-1 „ühisakt-korraldada,
nii nagu
Koreas ja hiljem Grena-
[ikaraagua naabrid on arva-sellise
ettevõttega nõus,
JA suudab neid veenda, et
ftavad ise aktsiooni tõsiselt
la seda pooleli, nii nagu nad
Kuubas tegis ja inglasi-lasi
Suessis tegema sun-kui
^. Liiduga saavutatak-jgit
laadi relvastus-kärpimi-
Lkulepe, siis on arvata et
|ied ei kavatse ka Nikaraa-jrast
sõtta minna. Peale selle
[d nad nagunii,et USA-1 on
•.eda tagasi vallutada ja on
,'asti väga imestunud, et
Iklased seda juba teinud ei
lliselt ei tohiks see kuigi
|ega keeruline olla, kuigi
id ütlevad; et USA sõjajõu-
Iriväeosad — nii nagu mere-
[dessantväelased, langevar-õhuvägi
väikses Grenadas
koostööd ei harrastanud ja
ui teineteise peale tule äva-kas
eksikombel või
la, selle üle vaieldakse
jgi veel. Mida teeksid nad
jlju suuremas ja dzhungliga
ning mägises
[aguas? Ning kas ei ühen-jsee
kõik nikaraagualased
Is suureks vastuhakuks?v
loht oh muidugi olemas ja
ikidel ei lähe korda ,,võita •
südameid ja poolehoidu"
and minds) nagu nad
Vietnamis teha proovisid
Ineil see osalt ka õnnestus —
maksa • neil hakata üldse
ilmagi — sest vaevalt ]
\id nad kogu Ladina-Amcc-rah
vastikuga geriljasõda
kui neil Õnnestub naaber-kaasa
tuua ja Nikaraagua ]
adb" • abi tõhusalt.kasutada,
neil see asi palju lihtsam
Me kõik mäletame (noh,
itte just kõik; siis paljud
sõja lõpupäevi Euroopas,
rdetud saksa ,,libahuntide'*
anust liitlaste sõjajõududele
i ei tulnud ja kõikidest ma-valged
lipud välja pandi —
|ti. Ameerika, Prantsuse kui.
|ene tsoonides. Ning kus
kud kordnikud kohe uute
[meeste juurde läksid, linna-ja
endised natsistlikud
tuusad kaasa: arvatud,, ja
)ma truu-alamlikku abi pak-r
Järsku ei olnud enam ühtki
Järel — sest kõik tahavad
te. poolele kuuluda! Kui
t oma kaardid õieti mängib,
[neid Nikaraagua rahvastik
I rõõmsalt tervitada. Eriti l u i
demokraatlikke reforme-
|ad ja midagi ,,Marshalli
sarnast alustavad, mis
.ed majandussüsteemid
[!v jalule aitaks ning rahvast
male ülalpidamist teenima
ARVI
•m •
[d veidi külas kinni peavad,
kohalikku hotelli, võtan seal
vanema kodanikuga paar
j ja saan ehk jutuotsa peale —
ilased räägivad kindlasti in-
;eelt, nagu hollandlasedki —
nii saame pika peale asjad
lks ja selle õige laagrikoha
]. Ega mul pruugi neile öelda,
in endine saksa sõjavang —
I et olen Kanada reporter, kes
märele neid asju uurib,
la mu ettepanek hääletati
- keegi ei viitsinud mu
(Järg lk. 8)
ii .
S
Ui I I
l
(ES
• Sitt:
11
i
1
; 't
I
1)9.
%
• 5-.'.;
# /
Toronto Eesti Meeskoori jeliatiuiSc
Pühapäeval, 27. septembril, toimms Vaia-Andrese kiriku
saalis huvitav ja sisurikas laudkonnavestlus eesti noorte
kristlikust ja rahvuslikust kasvatusest. Laudkond koosnes
meie tuntud pedagoogidest ja lioortejuhtidest koosseisus:
Kadri Laar, Helgi Nippak, Valdek Lenk, Maret Kapp ja Hil-koguduse
pühapäevakooli õpetaja
ja kanada keskkooliõpetaja Maret
Kapp, käsitledes laste kristlikku
kasvatust. See on nii kiriku kui
vanemate ülesanne. Kuna meie
ühiskond pakub palju aktiivsust,
on valikutegemine vajalik.
Pühapäevakool püüab lastele
sisendada neid tõdesid, milledele
põhineb eluaegne moraalne
käitumine, kasvatades neist mitte
ainult häid eestlasi ja kanada
kodanikke, vaid ka häid inimesi. -
Kord nädalas kirikusviibimisest
on vähe, usuõpetust tuleb ka.
kodus läbi võtta, mõnd jutukest
piiblist valides, sest seal leidub
palju huvitavat ja põnevat. Ka
palve õpetamine on vanemate
suur kohustus. Lapsed õpivad
nende eeskujust igas asjas.
Kristliku kasvatuse probleemiks
on raamatute puudus, mis on
aegunud, sest üjiiskond muutub
kiiresti. Saab kasutada ingliskeel­set
materjali, mille tekst
kleebitakse üle tõlgetega, et
lastele piiblitõdesid tutvustada
arusaadavas keeles ja vormis.
Peaasi, et lapsed saabuksid
pühapäevakoolir kusjuures nende
kristlik' kasvatus ei tohiks
mugavuse või muu põhjuse tõttu
kõrvale jääda. Sealt leiab noor en­dale
jõudu, kindlust ja tuge halvas
ja hirmuäratavas maailmas. Ilma
kristliku kasvatuseta pudeneb
meie perekonna ja ühiskonna elu.
• Hr. Valdek Lenk, Eesti Täien­duskooli
juhataja, käsitles vestlust
eesti koolide seisukohalt. Ta
mainis, et kristlik ja rahvuslik
kasvatus sammuvad käsikäes.
Kuigi meie täienduskoolides puu­dub
usuõpetus, alustatakse igat
koolipäeva väikese palvusega.
Kooli jõulupuudel esinevad alati
meie vaimulikud. Eesti keele
õpetus on meile kõige tähtsam,
sest ilma eesti keeleta pole ka eesti
rahvast. Eesti koolides õpetatakse
noori oma ilusat isamaad tundma,
sest noored on ^eesti rahva liik-
Saalis viibis ligi 70 isikut, kuigi
esitatu oleks väärinud palju
suuremat kuulajaskonda. Laud-konnävestluse
avas koguduse
õpetaja Udo Petersoö, tervitades
kõiki koosviibijaid. Pr. Kadri
Laar alustas sõnavõtuga, andes
oma sisutihedias ettekandes
ülevaate praegusaja lastest. Need
on pinge all, sageli hirmul, et nad
ei saavuta küllalt. Lapsi
kiirustatakse ja neilt oodatakse
liiga palju. Nad saadetakse väga
varakult kooli, ^us algab juba for­maalne
kas,valtus. Ka spordiga
alustatakse varakult, kus ideeks
õn võistlus, mitte areng. See
pinge on sageli põhjustatud
tehnoloogilisest ja majanduslikust
arengust. Sageli esinevad pere­kondades
lahutused ja tekivad
kaks kodu, mille juures arvesta­takse
vanemate, mitte laste va­jadusi.
Pinget tekitab ka kiiresti
muutuv ühiskond ja kuritegelikud
mõjud, mille tõttu lapsed
muutuvad kannatamatuiks ja
tekivad vihapursked, isegi
enesetapud. Lapsed aga ei arene
praegüsds ühiskonnas, kiireniini
kui varem, ne^lt vaid nõutakse
rohkem. Nad vajavad kindluse-tunnet,
mitte laste ekspluatat­siooni
ja ilusa lapsepõlve kadu.
Kahjulik on üheõigluse printsiibi
kadu laste ja vanemate vahel.
Eesti lapsed on tegelikult õn­nelikumas
olukorras, kuna neil on
kaks ühiskonda ja vähem
üksildustünliet. Neid seovad
mitmesugused organisatsioonid,
eesti kool ja ^eel. Kodu on laste
arengul ^ga kõige tähtsam. Eesti
keelt saab arendada jutlemise ja
raamatute varal, selleks on vajalik
vanemate koostöö. Sealjuures on
vanavanemail anda suur panus nii
keele kui kommete osas/ Kiriklik
kasvatus algab samuti kodust.
Kirikuskäimisest pole aga küllalt,
vajalik on ka kodutöö piiblimo-raäli
rõhutamisega.
: Järgnevalt esines Vaoa-Andrese
Toronto Eesti Meeskoori
ajaloo ja maateaduse tundmisel
suur tähtsus. Lasteaias alustatakse
eestiainelist õpetust kodulooliste
teemaga, õpitakse aastaaegu ja
koduseid töid. Neljandast klassist
alates õpitakse Eestit tundma,
selle kirjandust, ajalugu ja et­nograafiat.
Sellejuures joonista­takse
ja lauldakse antud teemal.
Eesti maastik on seotud paljude
lugude, laulude ja muistenditega,
näiteks Linda kivi. Kalevipoja
künnivaod ja palju taolist.
Lugemikus on sobivad jutud
emakeele, ajaloo ja maateaduse
aineil; Õpitakse maakondi, kuid ei
rõhutada praegusi jaotusi ja
muudatusi, näiteks Narva Kose
kaotust.
Helgi Nippak oma huvitavas et­tekandes
rõhutas rahvusliku
kasvatuse tähtsust, mille sihiks on
pärandada ja kasvatada eestlust.
See algab juba kodudest. Elame
nagu väike riik suures riigis. Oma
iseseisvuse taastamiseks vajärne
eestikeelseid noori. Lapsed on
võimelised mitmekeelsuseks.
Kanada annab ka rahalist toetust
pärandkeeite säilitamiseks;
Rahvusliku kasvatuse tähtsad
suunad on: eestikeelne kodu,
lasteaed eesti sõprade loomiseks,
siis eesti täienduskoolid, eesti
pühapäevakool, leer ja
suvelaagrid. Sellele liituvad
noorte laulukoorid, rahvatantsud,
sport, üliõpilasorganisatsioonid,
j.m. Noortel on valida paljude or-ganisatsioonide
vahel. Eesti kooli
suhtes ei tohiks valikut olla, see
on riieie ühiskonna alus. Meie
ühiskond on üldiselt väiksemaks
jäänud, seal^ mõjuvad ka
segaabielud. Ühise tegevuse
huvides oleks vajalik ridade koon­damine.
Vahel takistab lapsi ka
eesti keele puudus, selleks on
olemas eesti koolis eriklasse, s,est
mõnikord heidavad lapsed
vanematele ette, et neile pole
õigel ajal eesti keelt õpetatud.
Samuti soovitas pr. Nippak
näiteks prantsuse keelt õpetada, et
vähendada inglise keele esiletük-kivust.
On olemas ka eestikeelseid
täienduskursuseid vanematele,
kuid kahjuks on neist vähe osavõt­jaid
, vaatamata ingliskeelseile
väljendeile ja selle mõjule eesti­keelses
jutlemises. Segavalt mõ­juvad
apaatsus ja materjalism.
Gaider Hilja Kuulma, kes omab
oivalisi juhikogemusi eesti
noortetöös, andis põhjaliku
ülevaate gaidluse ja skautluse
põhimõtteist. Need hõlmavad
rahvuslike ideedega noortekasva-
Heikki Paara valiti esimeheks tagasi
TEM'i korraline peakoosolek peeti teisipäeval, 15, sept
§oa. Toronto Eesti Majas, Osavõtjaid oli
Koosoleku avas esimees H.
Paara ja tänades kõiki kokkutule-jaid,
palus koosolekut mälestada
vaikse leinaseisakuga möödunud
tegevusaastal manalasse varise­nud
end. koorijuhti ja lauluvenda
Harry Toid,mng toetajat-liiget
Walter Piigli't.
Koosoleku juhatajaks valitakse
Heikki Paara ja protokollijaks
Verner Heinar.
KoorivanemAmi Käärid kandis
ette möödunud tegevusaasta aru­ande,
millest nähtus, et koor on
koos käinud, peale tavaliste koori­harjutuste,
veel 14 juhul, nende
hulgas oli 2 kontserti Eesti Majas,
2 vaimulikku kontserti kirikutes ja
muud koori poolt korraldatud
seltskondlikud üritused.
Osavõtt harjutustest oli kesk­miselt
68%.
Koorijuht Charles Kipper oma
sõnavõtus tänas laulumehi tubli ja
hoolsa töö eest. Leidis, et koori
kunstiline tase on tõusnud ja
avaldas möödunud aasta tegevuse
üle tõsist häämeelt. Eriline tänu
meie kontsertidel külalistena
esinenud jõududele, nagu dekla­maator
Lydia Vohu ja meie hõi-muvennad,
Toronto Soome Mees- * ' " "
:s kiitis veel eeskujulikku
koostööd abikoorijühi Eduard
Tobreluts'uga ja koori esimehe
Heikki Paara'ga ning lauluvenda-degä,
mis teeb töö nauditavaks ja
ta loodab Veel kaua sellises
sõbralikus vaimus kooriga
töötada.
Revisjonikomisjoni esimees
Oskar Haamer teatas, et koori
kassaraamatu sissekanded on õig­ed
ja tulud nind kulud tasakaalus­tatud.
Leidis, et koori majandus­lik
seis on hääs olukorras, ning
avaldas laekur Alver Rõikale
kiitust eeskujuliku raamatupida­mise
eest.
Eeloleva hooaja tegevuskavas
on tähtsaimaks üritusteks:
Pop-kontsert, 6. dets. s.a. Eesti
Majas.
Solistide kontsert, pühap., 7.
veebr. 1988. St. Lawrence Cen-tre's.
Kaastegevad: bariton In-gemar
Korjus ja pianist T. Mitt-
Kreem.
Aastakontsert — aprillis, ning
XIV Eesti Meeslaulu Päev
P.-Ameerikas; tuleval kevadel,
arvatavasti Lakewoodis.
Seltskondlikest üritustes olgu
mainitud:
Traditsiooniline jõulupuu koos
,3stonia'* orkestriga.
Meeskoori Pidu — veebruaris,
Naissektsiooni 25. aastapäev —
märtsis.
Järgnenud valimistel valitakse
koori esimees H. Paara ja koori-vanem
A. Käärid mõlemad ühel
häälel tagasi. Juhatusse valiti veel
tagasi laekur A. Rõika (34 häält)
ja uutena Andrus Vöitk (34 h.)
ning Georg Lootus (22 h.). !
Juhatusliikmete kanditaatideks
valiti P.Pahapill ja A. Aasma.
Koorijuhiks jääb endiselt
Charles Kipper ja abiks Eduard
Tobreluts. Kõik teised ametime­hed
valiti ühel häälel tagasi.
Koosolek lõppes kell 22.30.
Lauldi moltb:,,Alati Sinule, ko­dumaa
. .
^ RIVERVIEW GARRENS, TORONT^^^
(1 plokk läänepoöl Jane'i, BlooriJäi
masteks on enesedistsipliin,
füüsiline arenemine^ erihuvide
arendamine ja ühiskonna teenimi­ne,
omakultuuri viljeleriiine ja
rahvusluse säilitamine. Need
põhimõtted sisendavad samuti ar­mastust
Jumala, isamaa ja
kaasinimese vastu, usaldusväär­sust,
loodusearmastust, töökust ja
rõõmu, hoides noori puhtaina
sõnas, mõttes ja teos. Need on:
põhilised kristlikud väärtused.
Koonduste ja teiste kokkutulekiite
lõppedes loetakse tradit­siooniliselt
palve, sest kristlik
kasvatus on osa gaidlusest/skaut-lusest.
Eriti meeldejäävad on pal­vused
keset ilusat loodust
asetsevas metsakirikus. Kuulumi­ne
gaidide/skautide ridadesse-köidab
noori tugevalt ühiseks
pereks ja see on viinud eesti
noorte omavahelisi sõprusside­meid
üle maailma suurlaagrites ja
muil kökkutulekuil: Rahvuslik;
kasvatus kannab aga ainult siis
vilja, kui kodudes juba varakult
pannakse idanenia eestluse seeme.
Noorte suunamine gaidluse/skaut-luse
ridadesse, eestluse vil­japõllule,
on määratu tähtsusega.
Meie gaidide/skautide ridadest on
sirgunud palju eesti ühiskonna
RÜDY SCHNEIDER
kellede panus eestluse säilitamisel
on asendamatu.
Laudkonna ettekandeid võeti
vastu tugevate aplausidega.
Nende lõppedes toimusid mitmed
huvitavad sõnavõtud publiku
hulgast. Võimsa apelliga kristli­kuks
kasvatuseks esines piiskop
Raudsepp, kes seadis selle
esimeseks nõudeks vanemaile ja
ühiskonnale. Vanemad võivad
selleks ohverdada mõned aastad,
selle tagajärjed on hindamatult
suured. Õpetaja Üdo Petersoo
esitas samuti huvitavaid
seisukohti usuõpetuse ja
noörtekasvatuse kohta. Hrd. E.
Eerme, I. Nippak ja teised täien­dasid
oma huvitavate ja
ideederikaste sõnavõttudega
tihedasisulist keskustelu. Erguta­valt
elav laudkonnavestlus lõppes
Vana-Andrese koguduse
Naiskomitee poolt pakutava rik­kaliku
kohvilauaga,mille ümber
kestis edasi vestlus äsjakuuldud
õhutavate ideede mõjul. Oleks
väärt, et, see mõjuv pealelõuna
kannaks edasi oma ideid
laiemasse ühiskonda ja sütitaks
elavamale tegevusele eesti
kristliku ja rahvusliku kasvatuse
jätkamiseks kõigis kodudes:
on • lust.