Vaba eestlane , October 1, 1987

              üherattalistel mootorratastel. Ing­lismaal
püstitas RiGhard :Amer
omaüherattalisel,;Suzukir' oma­laadseks
tipDmareiks
Ateenas peetud lauätennise-meistrivõistlustel
Euroopa noor­tele
OÜd edukad Eesti
võites esikohad nii 15- kui
18-aaštaste klassis:
ja vanemad võitsid
:iat 3:1.
Mai alguses toimus Singapuris
omalaadne võistlus. 205 osavõtjat
püüdis võimalikult kiiresti jõuda
maailma kõrgeima hotelli
,,Westin Stamfbrd-' kõige ülemi­sele
korruselev Sinna viival trepil
õn 1336 astet, y õ i y ä lM
jõudmiseks faegä 7 niiii. 20 sek.
Omalaadne lugu juhtus^l^^
gjali jalgpallimeistrivõistluste ühes
liigas. Kahel I iigavõidule
pretendeerival meeskonnal oli
enne yiiniast mäiigu ühe^^
punkte. Seetõttu tuli viimane
vastane Ivõita võimalikult suure
skooriga. Mõlemad mängisid
üheaegselt koduyäljakul ja raadio
kaudu oli kogu aeg ülevaade
rivaalide saavutustest. Mõlemad
mängud lõppesid tulemusega
32:0! 1 Oli selge\ etMstased olid
ära ostetud ^ kuid et kahes mängus
tuleb kokku 64 väravat, ei võinud
küll keegi a:rvatä.
Ainulaadne võistlus ühe miili
jooksus toimus hiljuti^^^^^^^^N
Yorgis. Osavõtjaid oli ligi 100 ja
esikohale tuli raamatupidaja tuke
Droul ajaga 7 minutit, 29 sekun­dit.
Aega ei isaa just kiita, kuid
Ungaris hakati taas
jMgpallimatshide vaheajal jooksü-võistlusi.
Kunagi olid need väga
populaarsed (Sandor Iharos ja
Istvan Rozsävölgyi jooksid neil
mitu Ungari rekordil), siis läksid
millegipärast moest. Spordileht-
,,Nepsport'* kirjutab, et üllatüsli-k
U11 oi i j ooks u VJ5 i Š 11 W S te
taastamise initsiaatoriks mitte
Kergejõustikuliit, vaid lalgpalli-lesti
meistriks: t^^
Lisaks sellele või^^^ ta
jaks Moskva lahtister
21^aastane Andres Võsand
Prantslane Stephan Peyron
ületas purjelaual Atlandit 6500
km läbimiseks New Yorgist La
tuleb aryestada et joosti
Rochelle'i kulus 46 päeva,
jõudis sihile kehaliselt ja vaimselt
üHkumatuna hing arstide kartusel
^tegi, ta :.oma': tervisele: ravima
0 U .
; Rahvusvahelise
andmeil örmiaailmas üle poole
miljoni jalgpallikohtunikku.
Kõige enam ^ 153 330— on neid
Nõük. Liidus.
0)
Krõlätskoje jargrattatrekil
Moskvas on sündinud palju
maailmarekordeid. Sajandi rekor­di
seal sõitis hiljuti eestlanna
Erika Salumäe; kes70 tuhni
jooksul uuendas tippmarke 200 m
lendstardist ja ühes kilomeetris.
Maailmas on ligikaudu 40
spordimuuseumi. Arvatavasti
suurim väljapanek asub Prahas.
17. sajandil ehitatud lossi
kaheksas ruumis on väljas üle
40Ö0 eksponaadi. Fotoarhiivis on
70 000 fotot, filmoteegis üle 1200
filmirulli.
Maailmarekordi 19,72 omanik
meetris itaallane PietroMen-nea
võistles esimest korda
ligemale kolmeaastase vaheaja jä­rel.
Ta. aeg selles jooksus oli
ainult 21,38v mis ei anna Õigust
osa võtta eelseisvatest MM-võist-lustest.
Nõuetav norm sinna saa­miseks
on 20,74.
Tallinnas
maavõistlustel kergejõustikus õli
võidukas Eesti koondis nelja
punktiga 343:339. Kõrgushüp­pes
saavutas Ain Evard hooaja
tipptulemuse 2.22. Head tulemus­ed
tegid ka Bükerjev teivashüppes
(5.45) ja Elju Kubi naiste ketta­heites
(62.70).
21-aastane eestlane Tiit Ander-son,
kes juba aastaid elab Oslos
pärast seda kui tema vanemad,
tsiviilins. Enn Anderson ja Tiiu
Anderson Stockholmis^ töökoha
tõttu Norrasse asusid, on
silmapäistey yõrkpallür ja on
nüüd võetud Norra rahvusmees-konda.
Tiit sai nimelt hiljuti ka Norra
kodakondsuse. Sel puhul kirjutas
temast ajaleht Verdens Gang
pealkirja all ,,Õigeaegselt nor­ralaseks*',
viidates asjaolule, et
^kodakondsus tuli just parajaks
ajaks, mil Norral oli maavõistlus
Shveitsiga.
Verdens Gang toob ära Tiidust
uue passiga pildi ja kuuleb
rahvusmeeskönna treenerilt Roald
Bahrilt, et just Tiit Anderson on
oluline mees, kui Norra volley
tahab Euroopa meistrivõistluste
lõppmängudeni jõuda.
Verdens Gang märgib ära, et
perekond saabus Norrasse aastal
1976, olles elanud varem
Stockholmis: kui põgenikud
Eestist. Kuigi Tiit ise ei ole
kunagi Eestis käinud, peab ta en­nast
ka Norras eestlaseks. Spordi
kõrval on ta õppimas Norra
t e h n i k a ü l i k o o l i vesi- ja
gaasitehnika Instituudis.
Mis puutub eelnimetatud Norra
ja Shyeitsi maavõistlusse, siis
võitsid norralased 3—2 (11—15,
8-15, 15-4, 15-6 ja 15-8).
Shveitsis toimunud võistlusel, kui
teises setis Norra oli selges
kaotusseisus, vahetati norralaste
poolt sisse Tiit Anderson ja nagu
Verdens Gang märgib, tuli
mängus otsekohe suur muudatus
— temaga kaasas saavutas Norra
52 punkti järgnevates settides
shveitslaste 22 vastu.
^ ^ . • • • • : • . :^
-L2o
eeslinnas. Uurime põhjalikult kaarti.
Muudame veel kord marsruuti. Märgime ära linnad ja
asulad, milledest tuleb läbi sõita. Lõpuks ometi saame kätte
õige tee. Kihutame täie auruga. Nüüd ei tohiks enam ära
eksiday tuleb ainult korralikult jälgib
suur mure on veel politsei. Neil õn võimsamad masinad kui
meil, jõuavad järele. Loodame, et^n^^^
•:hakka,\;^
Jõ^toe esimesse väljamärgitud linna, läbime selle õn-likult.
Kihutame edasi; Tee on kahtlaselt kurviline ja^
kiirus on natuke liiga suur. Peaasi, et kraavi ei läheks;
Meelekohtades peksab hirmsasti, käed värisevad.
Järgmine linn, veidi suurem kui eelmine. Ristmik ja
punane tuli. Auto sureb välja. Kiiresti^ kiiresti on vaja
käima saada. Lööb särtsu, kuid läheb siiski. Vaatan
. peeglisse- i^litsei! ja otse meie selja taga.^^^^M
käivad läbi kere. Mis teha? Ega midagi, tuleb tiirutada
niööda linna ja politsei sabast ära raputada/
Mis nüüd saab? Keerame paremale. Vaatan taha; järgi tuleb
saatan. Pöörame vasakule ja jälle paremale. Vaatan taha^
enam e i ole kedagi sabas. Kus ta siis jäi? Võibolla ei aja-,
nudki meid taga? Ei tea, igal juhul on vaja kiiresti piirini
'ijõuda.^'" • ^'.-^^
^Sõidame lääne poole, fö^ viimane suurem linn
i^nne piiri. Kaotame jälle õ^^^^^ Hakkame mõlemad kor­raga
kaarti uurima. Masin vajub märkamatult vastasvöõn-dišse.
Mes on ristmik. V Karjun
Peetrile, et ta paremale keeraks. Tema aga tahab vägisi
vasakule minria; Teine aütõ keerab vastu, Nüüd põrkame
kokku. Piduritekrigin, pool meetritjäi puudu. Vastutulnud
autot juhtinud naine vehib närviliselt kätega jä karjub
midagi saksa keeles. Teeme, et minema saame.
Nüüd on veel 3 3 t a piirini. Bensiiniga tuleme ilusasti
i Välja. Uduseks hakkab minema. Enam ei näe õieti midagi.
Lülitai^e pooltuled sisse, need valgustavad natuke
madalamalt. Peeter kurdab, et silmad ei püsi enam lahti.
jame juttu, see aitab natuke. Uduläheb jäljest paksema^^
e ersaa
aega on vähe. Kurvides tuleb külm higi otsaette^
pea enam närvid västuv tuleb väike peatus teha, muidu len­dame
mõnel käänakul teelt välja. See veel puuduks. Aeg­lustame
kiirust, otsime peatuseks sobivat kohta. Leiame
väikse tee, mis viib mingisse lattu. Keerame sisse, jätame
auto seisrna. Peeter laseb silma loöja,^^^^^^m^
valvama. Uni hakkab vaevama, silmad vajuvad kinni.
Ärkan ehmatan. Õnneks on veel pime. Palju kell võiks
olla? Ajan Peetri üles. Tema ei oska ka kellaaja kohta
midagi arvata; Igaks juhuks peame kiirustama. Uurime
kaaftt Jah, unibes 15 km on yeel^^^ffi See on
viimane küla enne piiri, Käiyitam
edasi^Üdu on veelgi tugevamaks läinud, jõuame siiski i l ^
äpardusteta kohale: Kaugemale enam auto saa.
Olukord hakkab ohtlikuks muutiima. Paar sõjaväe autot on
juba vastii tulnud. Piir 011 vist tõesti lähedal. Kuhu auto jät­ta?
Pole vist mõtet teda peita. Pargime samasse tee äärde.
Jätaks omanikule tänukirja ka või?
JALAMEESTENA ÜLE Pim \
Nüüd tuleb siis see kõige raskem. Siiani on kõik läinud
väga libedalt, läheks edasi sama hästi. Istume veel mõne
minuti autos. Rebime atlasest vajaliku kaardi ja paneme
tasku. Võtame veel kaasa-lõiketangid ja kompassi. Joome
tühjaks viimase pudeli linionaadi ja läheme.
Jõuame külast väyä. tee keerab vasakule. See viib otse
piirini. Veomasin tuleb vastu. Mida teha? Jookseme teest
kõrvale, põllu peale ja heidame kõhuli. Masin sõidab
mööda ja võime teele tagasi minria. Läbi udu paistab
välgust; Tundub, et see on kontrollpunkt. Jarelikuh jõuame
kohe piiritsooni .Nüüd hakkame iseka aru saama kui ohtlik
see ä^i tegelikult on. Kui meid siin tabatakse. . ..
• Kontrollpunktist peab mööda pääsema. Jälgime
valgust. Kui yalgusvihust võimalikult kaugelt mööda
lähme^ ei näe nad nieid läbi udu• Jõuame valguseni. Mis
nüüd saab? Kas joosta või roomata? E i , kõige parem on
minna rahuliku sammuga. Süda peksab. Kas valgus hakkab
nleid jälitama? Vaatame kartlikult kontrollpu
Öieme juba valguse keskmest väljas, kuid midagi ei
jühtii. Ei märganud? Nüüd ainult edasi. Järsku jääb
kaaslane seisma, kuulatab. Kuulan samuti. Koerte
haukumine? Jah .Oleme lähedal? Miks koerad äkki hauku­ma
hakkasid? Tundsid lõhna või kuulsid? Istume vagude
vahele maha. Kogu keha väriseb. Mida teha. Tagasi ei saa
eitam: minna.
Koerad jäävad vait. Jätkame teekonda. Kraav! Hüp­pame.
Jalad libisevad; Õnneks ei õle väga sügav. Lähme
vaikides edasi. Pinge tõuseb. Jälle kraav. Kuidas siit üle
saab? Liiga lai, hüpata ei jõua, Libistame ettevaatlikult
vette, põhi on tunda. Sumame läbi. Ja siis äkki betoonist
riba. Umbes 5m kaugusel paistab aed läbi udu. Vaatame
ringi: Paremalt tulev valgus oin liiga nõrk, see meieni ei
ulatu. Ja mis nali see siis on: vasakpoolne valgusti on
suunatud taevasse. Ei tea mida nad sealt leida loodavad?
Nüüd aga kiiresti edasi. y
Pärast betooni on riisutud liivariba. Tormame üle.
Aed, umbes 3m kõrgune, ülevalt Y-kujuline. Postide küljes
on isolaatorid, milledest jooksevad läbi juhtmed. Vahime
suud ammuli, nagu kaks turakat. Kuidagi moodi peab üle
saama. Kuidas? Kaua pole aega nuputada, iga hetk võib
aeda kontrolliv auto tulla. Juhtmetes võib vool olla. Kumb­ki
ei julge proovida. - Kuid Peeter läheb kogbmata vastu,
midagi ei juhtu. Katsun käega, mitte midagi ei saa aru.
Taipame: alarmi traat. Enne kui mehed kohale jõuavad,
oleme iile, katsugu meid udus püüda.
Peeter võtab seljast jope ja viskab selle aia peale, et
okastraat ei kriimustaks. Sõber ronib mööda isolaatoreid
üles, laseb end jope peale kõhuli, keerab ringi ja hüppab
teisele poole. Vaatan ringi, kedagi näha ei ole, järgnen
talle. Pistame jooksu. Olles umbes 100 m jooksnud,
kuuleme vihast koerte haukumist ja auto mürinat. Vaatame
tagasi, valgustatakse aeda.
Midagi täpset näha ei ole, sest udu on liiga tugev.
Jookseme edasi. Valgus liigub seya tagant täpselt meie
suunas, ütlen kaslasele, et ta kõhuli hd^^
jookseb edasi. Hüppan, tõmban ta jalust maha, valgus
libiseb üle. Jookseme edasi. Nüüd on asi hull. Kui nad
koerad lahti lasevad^ siis poleenam pääsu. Haukumine jääb
ühe koha peale; tundub, et nad ei ole meile üle aia
järgnenud. Jookseme. Kraav, päris lai teine. Kargame
vette, õnneks on põhi jalge all. Vesi ön rinhuni. Sumame
läbi. Oi sa kurat! Veel üks aed. Jälle betoonist tee ja
liivariba. Vaatame mõlemale poole, kedagi ei ole. Tor­mame
edasi. Lõpp!
Aed on 4m kõrge. Siit me küll üle, ei pääse. Kui
lähemalt vaadata koosneb aed võrgutaolistest terasplaati-dest,
mis oh üksteise külge pohidega kinnitatud. Võrgu
augud on nii väikesed, et sõrmed läbi ei mahu. Micla teha,
•:miaa^::tehä?::, : v:::.:Ž;
Mõtteid Rein Rannapl
ümber '
Selle pealkirja all kirju
„Edasi", otse üllatava av
oinia 19. aug. numbri
Aasta 1987, 21. juuli. Ajale
, ,Edasi"^ EKP Keskkomitee vj
1 issuhete osakonna juhataj|
Mihhail Murnikov: ,,Kui inim(
sed ausalt ja otsekoheselt väljasoj
duluba paluksid, saaksime väsi
tulla. Jooksikud aga ei teata välii
maale sõidu dokumente vormist
des oma soovist sinna jääda. K
on ametlikult väljasõiduluba ta
lenud Ja soovi põhjendanud, (
loa ka saanud.*'
Ajakiri ,,Aja Pulss'' 13/198
Artikkel 33-aastasest Rein Ran
pist. Saame teada, et Rein Rann
on: distsiplineerimatu, tö
räpakas; tunnustamata geeni
kes põlgab süstemaatilist tö
deformeeritud kõlblusega; dzh
sipianistina ei midagi erilist,
tunne dzhässilikku harmooni
atonaalses dzhässis on
põhiliselt vaid tüki tehnika, i
provisaatorina vilets,' peamis
hiilgava sõrmetehnika mulje jät
Jne.
Kõige krooniks on Rein Ran
vastne Eesti NSV teenel
kunstitegelase aunimetuse kan
ELKNÜ kunstipreemia laurea
Kas need pärjad on tänaseks m
võetud? Kus on siin ül
loogika? Kas on midagi palg
ära nendel, kes "määravad, ots
tavad j a nimetavad, või on üle
ed ilma- ja hinnangumuutu
meil täiesti loomuliku
Vastuolusid ühendavaks sillaks
fakt, et Rannap, olles välism
kontserdireisil (huvitav k
kuidas nii vilets pianist saä
esindama Nõukogude muusi
kultuuri!), taotles Itaalias poli
list varjupaika. Seda talle kä
maldati. Meie siin, tuleb - vä
teadsime kogu aeg, kes
tegelikult on; mingu tal h
halvasti!
Ons üldse võimalik Rannapi
üle arutleda, kui seadu
panevad probleemi paika ühes
Kõikide liiduvabariikide kri
naalkoodeksid sätestavad
rahuajal NSV Liitu tagasip
dumisest keeldumise, olene
motiividest, kodumaa reetmis
st. raskeima riikliku kurite
Sanktsiooniks on vabaduska