1983-08-09-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
UL 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. augustil i ^ ^ ^ " ~ Tuesday, August 9, 1983 NP. 58 ¥ABADE EESTLASTE ¥ABA gESTLANE VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don M i • i Ont.-M3B2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Tyäss TELEFONID: toimetus 4444823j talitus (tellimised, kuulutused, , ekspeditsioon) 444-4832 TEIXM^JMNOMD Kanadas:: aasta $48.^,: jpoolaastas; 1 ja veerandaastas $14.— ' t: aastas $58.---5 aaštasi $31.~ ja veerandaastas $16.-— Aadressi muudatus 30 a ÄsiknumM CÕ KÜULUtUSIB mNNAD ük^^ kuuiumstek^el $4.75, tekstis $5.-^^ RE N IA Fublished byFree Estonian PublishetLtd; 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Kommentaar Jälle emcikeele täite Sume vaikuse all möödus tänavuse kodumaise VEKSA ühingta keeleseminari eeltööde organiseerimine. „Kauni emakeele lättest'^ hakati aUes siis rääkima, kui seminar oli lõppenud ja osavõtjad! Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Rootsi, Lääne-Saksamaale, Soome ja Ungarisse olid tagasi jõudnud. Miks seda mi salaja korraldati ja kuidas saadi kontaktid osa võtta soovijatega, seda pike^ mast iilevaatekirjutisest („Kodu<> maa** nr. 29) ei selgu. tänavuse, neljanda kultuurisemi-narist osavõtjate üldarvu ei öelda. Osavõtjate hulgas oli olnud neid, kes on varem osa võtnud ja neid, kes korduvalt Eestit on külasta-llillllliliJHIUlllliiiliiiiillliiiliiiiliiiiiiiMill^ fiktbr Niitsoo fflende juhtimise], majandamisel jä iioolitsemisel peetava JõekäärBi Xastesnvekodu 30. aastapäeva. 30 aaste töö, tuhandetele noortel® cahviislike teadnuste kaasa andmi-me on põhjas suureks rÕõmnstaini-s^ ks, töö viljakase hindamiseks |ä töörõõmuks. Aastate jooksul Isuve-lodust läbi kämud lapsed, neist saanud kasvandikud, kasvandikest s§aahttd lastevanemad, kelle lapsed nüüd uuesti Jõekääru Lastesuve-kodus tarkusi ja oskusi isuvad nagu nad ise kord said. yäga selgelt on selles näha sugupolyede ring» Ikäik mõmetise reeppärasusega. Põhiliseks on jäänud ka lastesu-vekodü eesmärk: noorukestele eesti keele ja meele kasvatamine ning õpetamine. „Sini-mu^^ges sepikojas" noorte tahteterase karasta-nimne ja neid nende ülesannete töitnuseks kasvatamine, mida va^ nem põlv kodumaalt lahkudes sii-dameasjaks ning kohustuseks võf-ös, mis aga ikka veel Sij&vesMte aeglase jahvatamise tõttu cm lahendamata^ yänemad I tahavad moortesse Sstutad^ eestlastena olemise seemet. Selleks on Jõekääru sobiv, kus .mänguga lähenetakse ttõäste ideede ja kiisimuste juurde. Jõekääro tööd lundasid juubeli-ipäeval kolm pikema kõne pidajat (vt, reportaazh &ases Vaba E l iases), igaüks leidis pažljtt tunnuštar vat neile öelda, kelle tööviljaks on Jõekääru olnud, alates kolihe ettenägeliku niehegaj kes julgesid eesti noortesse uskuda ja alustasid tööga, inida eesti ühiskond on nüüd aastat teinud^,laste heaks". Jõekääru juubelil või|^ ka kuul-lühe kasvandiku kõnest, et „ku- Mag^e laps" p^ab nüüd tagantjärele palju selle õppeaja tegevusest hinnatavaks. Peab mi hinnatavaks, et teeb avastuse, et Jõekääru tulevik cm müüd tema kätte usaldatud j temale rahvuslikuks ülesandeks <§aanud. Seda mitte autult oma Ia&> te suvekodusse toomisega, vaid ko-p Jõekääru inaa-ala, ehituste, las-tesuvekodu välise külje eest hooMt-semise omia kanda võtnusega, mis on mõneti ttelsdaadilisemaks muutunud. Kui -'eestlased '30. aastat^ tagä^ olid suures ulatjoses meistrimehed ehituse alal, kel jätkus tahtmist nädalalõpul veel ,^laste heaks" tööd teha, suvekodule tared ehitada, söögisaal juurde rajada, siis see meistrimeeste põlvkond pn üsna väikseks jäänud. Eesti noorte hulgas on teised dukufeed eelista-w magu. iiooaus oi inimese hooliteeva käe abil muutunud kaunimskš. Omaaegsed uued ehitused on aga vananenud ja vajavad korrastamist. Mitmeid ^ provintsivalitsuse direktiive lastekodule tideb täita. Eto JõekääoB välise külje eest hoolitse- .misel. \ JõekääriD esimesed tööd, veemai määral kuni tänaseni, on toimunud talgutega. Alul oli talgnli^ te pere ifenagi suur, Toronto eesti organisatsioonid tulid peagu terye liikmeskonnaga välistöödele, eriti ajal kui oli vaja mahnjäetud maaala puhastada. Aastate jooksul jäid talgutööd peamiselt nende lastevanemate kanda, kes oma lapsed suvekodusse saatsid. Viimane moodus, koos tööpäevi rahaga asendada^ on siiani kestnud. Kui kaiia suudetakse talgutöö-dega vajalikke töid teha on toonud juba kahdui^. Eorrastustööd elamute luures yajavad juba kapi-taälremontey suuremat ja oskusU-kümat tööjõudu. On ysUjendatud mõtet, et tuleks kasutada seÜe ala töömehi. juubelipäeval minnakse llagasi tehtud töö juurde. See on aluS, mE-Me peab järgnema tulevik, aga k õ i ^ sõnavõttudes ei unustatud niärkidaj v^avaadet tulevikku, kutsuti kõM kaasa abilistena ja toetajatena, töötegijatena, seSst Jõekäärul on palju tööd teha, ©t noored võiksid seal oma nooruse meeldejäävamad ';saatav'. Jõekääru on aastal eesti ühiskonna poole toetuse saamiseks. Suvekodu käiginis-hoidlnuse kulud on kasvanud. Kasvatajaile tuleb tasu maksta ja kõik muu on muutunud kallimalt, palju kordi kallimaks M see oH 30 aa^ tat tagasi, lõekäämt on eesti ühiskond aidanud kui Ott kuulnud le vajadusisty sest vanema põlvkonna üüda muutub alati soojaks jä härdaks, kui nad saavad midagi teha eesti laste eest. Jõekääru juubeliaastal jagati šä-ni- must-valge-värvilist ja Jõekääru märgiga voldikut. Selles selgitati, inis Jõekääru on, kus see asub, mulal selle uksed esmakordselt avati ja siis üleskutse kaasmaalasile, et nai annaksid oma toetuse JõekääöE;; 'Eesti^^'';M heaks, et armastusega alustatud töö meie nooruse eestimeelseks kasvatuseks võiks jätkuda eest! keeles vjä eesti meeles. A^a liht-sustamjiseks on ahnetise saatekiri XVI Lääneranniku Eesti Päevade iesk oli laulupidu, pildil vaade lauljaUe ja osavõtvale lembes nädalasele semmarile San Franciscos, SternGro^^'^' ^^^o: Arno Bender olid VEKSA Ühmgu töötajad sead- ____v__x____^ ' .. : : . . . nud kokku väga sisuka program- ••• • , .• , • '•. ••, • ••. • .-. mi, kus olid loengud) keeleõppused, kontserdid, teatri- ja fUmietendu-sed, muuseumite külastamiised ja näitused. Osavõtjad olid i kõik hoo- Mkalt ettekandeid jälginud ja huvi näidanud eesti kultuurielu mitme- •A • .külgsuse vastu.. • Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistaiiskeskusele on Saadietud Viktor Niiteoo pooM k.a. jaanua- Semmari avapäeval tervitas ris Habarovski vanglas kujutatud ja okupeeritud kodumaal asuvale võitiuskaaslasele lähetatud Viktor VEKSA ühingu esimees Ülo Koit Niitsoo on sündmud 12. märtsU 1952 Vilsandi saarel. Saaremaal. Lõpetas 1971 Tallmna Ehitus- ja Me- kohalesaabunuid. Dr, Ants haanikatehnikunü arMtektumi alal/Tööt^ Kultuurimälestiste Riiklikus Projektee- andis ülevaate Eesti, rah-rimfee Instituudis Tartus. Ta on alla kirjutanud reale apelUdele ja avaldustele, mffledes mõistetakse hukka vakultuuri arenguteest. Lennart N. Liidu poolt teostatud münõigöste rikkumised Eestis. Viktor Nütsoo arreteeriti 4. detsembril 1980 ja rääkis molekulaarantropoloö-mõisteti 24. apriim 1981 ,,nõiiikogndevastase^^^^^^^^^^ ja propaganda" pärast kaheks aastaks sunni- pst ja soome-ugn rahvaste algko-tööle ja kahekis aastaks sundasumisele. Viktor Niitsoo asub alates 22. jaanuarist 1983 pagenduses Maga- «ust. Males^^^ 1940. aasta poorde-danis, Ida-Siberis järgmisel Ä^^^^ 686326 Magadanskaya oblast, Susumansky raion, s.s. Bur-^^^-^r^^^^ vestles kandya, Obschchezitie N . L Kuna Viktor Nütsoo Mri annab kujuka pildi polütvängide ebamimlikest elu- millega juba tingimustest ja nende jõlhkra^loh^ ^^^^^^^ ^anti^ osavotjaüe sotsia-hsthk aspekt nõukogude Eesti aja- ,,See on kolmas katse saata läki-^^^^^^s^^^ magada tuleb ööseks alla- pesid minulgi need vaevad. 27. no- loost, mis pidi kummutama laanetust siit süsteemist väljapoole. Esi- lastud paljastel puunaridel, kusjuur vembril saadeti mind „rongaga" maaUmas äsuvais kodudes, eesln mese katse tegin 4. \ detsembril res lubatud on kanda üks paar pe- Tshussovöi jaama ja sealt läks sõit koolides ja organisatsioonides saa- 1982, saates kirja emale. Teise su, sokke ja vangirüüd, siis võib stolõpini vagunis Sverdlovski poo- dud teadmised Nõukogude lÜdu kirja saatsin 8. jaanuaril 1983rjäl-^^^n^^^ lisada veel külmaga le. Sinna jõudsin järgmisel hommi- vägivaldsest Eesti allutamisest ja legi emale. Täna, 10. jaanuaril piinamise/ Kartseri temperatuuriks kui. Sverdlovski vanglas sattusin enesega lütmisest. Noortele anti 1983 kasutan uut võimalust. Olek- on ette nähtub 17 kraadi Celsiust, jällegi kartserisse seekord küU ül- nõukogude pobhie vaade ja rääkigu sin ebatäpne j kasutades sõna ent tegelikult on õhk palju kül-distel alustel, mitte karistuseks, süs läänemaailma eestlased, aga ,,saatsin'\Kpap mõistad isegi, et mem. Kui p^^ kujutas endast be- suur^ügid oma mittetunnistami-enne postitamist tuleb kirjakesel^^^^ See on eriline kraadi- toonkongi pinnaga 1,3x2,5 meet- sega teist juttu, seal maaliti noor-naitu takistust ületada. Tahaks siis- kla^ vist ka miinus 20 kraa- rit ja tillukese aknaga. Ei olnud pilt töörahva ülestõusust ja reki loota, et see Mjd Sinuni jõuab.; di juu Oli seal ruumi ennast õieti väljagi si- volutsioonivõidust. Kindlasti oled juba\ muretsema ha- mulgi võimal^^ Teme päev pühendati rohkem kanud,nüks minust nii kaua dn^^ ^ . emakeelele ja toimusid esimesed geid teateid pole (?)v Püüan # Mõnda aega kartseris istunud, KOHTUMINE TAMSÖEDIÄ keeleõppused, millist sõna kasuta-jõudumööda teateid saata oina märkad, kuidas sa silnmähtavalt takse endiste keeletundide asemel, mase aja elu ja seikluste kö5/a. kõhnened.K^^^ 3. detsembril istusin jällegi sto- Pealelõunat oldi vahaõhumuusenii- Nagu näed. Sinu saadetud kir/ipaw ära istunud, vaatasin sau häm- lõpinis. Sedakorda viis tee Novosi- niis, kuulati „Leegajuse" esme-ber kestab veel, aga päsitakäiiida- meldusega, kui peenikeseks on birski poole. Ent härraelu oli ot- mist, vaadati „Decameronr' eten-mik on viimane. Lisan juhus; ka- muutunud mu käed ja jalad, mis sas. Kui Sverdlövskini sõitin ku- dust Pirita kloostri müüride vahel sutades, et Sinu õmmeldud ireisi- ka normaalsetes obideski endast pees uhkes üksinduses, siis sün tuli Ja. sealt mindi edasi Raekoja plat-kott on olnud mul kogu aeg tuuks midagi eriüst ei kujutanud. Ent kupeed jagada veel 14 seltsilisega. sUe, „Hortus Musicuse** kešköö-reisiseltsüiseks, teeninud mind pea- hai^^^ aset hu- ^kontserdile, le oma põhiköhustuste veel fame- teisedki.: vipakkuv kohtumine. Juhuse või ühtki seminariga seotud kuupäe-na jä peaalusena. Nüüd^^^^^^^M^ .28. oktoobrir lisati muUe 10/saatuse tahtel oK kupeesse va ülevaates ei anta, aga märgi-» järgemööda. : päeva selle eest, et ei tõusnud lip- sattunud Aleksander Võssotski takse, et jaanUaupäeval (23. juu-nike sisenemisel püsti. 7. novemb- (sündinud 1952, arheoloog erialalt, nii) sõideti kahe bussiga Viljandi 45 PÄEVA KARTSEEIS • ni anti mulle veel 10 päeva lisa kuigi töötas lukksepana — põhju- suunas. Teel olid kursuslased ! ielle eest, et magasin päeva ajal seks 1975 KGB käest saadud ohiud vaimselt ^ seotud „armsate Kohe peale kokkusaamist; ko. l^õrandal.Selgitusek kelle Vorone^i vanade talumajadega". Peatuti alates j6. Äoobriist 1982^ kddu- õö ülemkohus oli Ä i d i mõist- teel Anna kiriku juures ja Viljan-sin ma tööst. Et mitte parina^ VNFSV KrK §190 järgi 3 di lossimägedes. õhtuks sõideti magavasse olukorda neid, keda ne, raske, on temaga võidelda, aastaks ja §89 järgi 1 aastaks va- eesti kehakultuuri keskusse Kääri-kartserisse streigi eest ei pandud Päeval on soojem, siis tuleb puu- badusekaotusele üldise rezhümigä kule, kuhu jäädi kolmeks päevaks (mitte igaühel ei jäänud 2 M ünetunriid tagasi võita. PTA-s. Ta tunnistas end osaliselt päikest võtma ja muudki tegema. lõpuni) - itiV. . V T : . , „ iÄi>^wolr/ x T / 1 i ' r i o rtnii \Toa1h^rA rjHiiAi itr«^„ :_A„ - . : J I _ , ' : , ' S _ : _ T n n « : ; : t . 4 ' . . i ^i<;i3 T n j ; i L » 4 : : « » ^ i j^«~s 30; aasta jooksul, m Jõekäärule M:OSKVÄ komisjon leidis tõsiseid eeskirjade rikkumisi, mis põhjustas ^^^^V^ suurema laeya^õnnetuäe, kus kuni 400 inimest hukkusid. :AmetIikku hukkunute yarvupollp kunagi antud, kuid tunnistajad arvavad, et kuni 400 said surma, kui reisilaev sõitis raudteesilla otsa jä kaubarong meelgi rängemtfks Läinud aasta septembris keelati kodumaal raamatute saatmine posr. ti teel ümäerüiseloatav mida saab teatud ajal ühest Tallinna asutusest. Käesoleva juuni algusest peale nõutakse yäljaveoiuba ka kõigilt turistidelt, kes on Eestis raamatuid ostnud, Umselt on hirm teadmiste levimise ees suurem kui M- :mü valuuta järele.;;:' • ei teinud ma oma tööst Ning ^^^^1^^^ anti veelkord ^üdi. Koos temaga istusid süiipin- Jaaniõhtul oldi Pühajärvel jaani keeldumise põhjuste kohta mingeid^ õhtu pidustuseL kirjalikke avaldusi, vaid lihtsalt ti^^ ^ pesin diriud 1942, transporditööline), Kogu aeg toimusid Hemo Meris-keeldusin tööst. Tegelikust põhju- saunas sokke, mis äkitselt leiti ka- kellele anti §190-1 ja 62 (alkohoo- te käe all keeletreeningud. Tehti sest ma saladust ei teinud: igale ristüsv 2 aastat, kes tunnistas ekskursioone ümbruskonda, Tõra-liuviHsele ma selgitasin, et keeldu- sedent) ja see, et keeldusin kaelast end süüdi ja kahetses tehtut. Koi- veresse jä Otepääle, kus külastati sin tööst protesteerimaks selle taskurätti võtmast. Seega istusin mas süüalune Tatjana Matvejeva „ õm ööbik, kuhu tõttad sa" looja vastu, et arvatavaid streigi pea- kokku 45 päeva, mis on küllalt „teenis" 1% a. tingimisi viieaasta- G. Wulffi majamuuseumi... üks süüdlasi pärast kuu aega kestnud soliidne istumine. Suur oli juht- se katseajaga. Tema puhul võeti päev veedeti Tartus, päeval tutvu-kartserit (4. oktoobril) ikkagi ei l«>nna vihal arvesse puhtsüdamlikkuülestunnis- ti ülikooliga, vaadati diplomite kät-vabastatud. Laagri juhtkonnale tust, kahetsust ja rasedust. Kõiki teandmist, õhtul käidi „Vanemii-andsin põiklevaid vastuseid yõi ÄRASAATMfNE'TEISE kolme süüdistati selles, et nad se" teatris. Mdusm üldse midaMselgitmast.^^^^ 1981/82 levitasid kaks korda lend- Semmarii vümased päevad olid Tukk aega olid nad lausa ]d^^ : ' lehti Vbronezhi tehastes, kutsudes jäUe TalKnnas, kus kohtuti eesti tuses, ei teadnud, mis minuga te-^^^"^^^ on töölisi üles streikima ning kasuta- kirjanikega, fümitegelastega teat-ha. Ihnselt kahtlustasid mingit sa- väga leidlikult projekteeritud, p i k ma vaikimisboikotti (eesti tööliste rbahvaga ja kunstiteadlastega lanõü. 8. oktoobril jäeti mind' ihna ori tehtud selleks, et teha arestan- eeskujul, nagu ta mulle selgitas). Renortaazhis on ' va^jfimidi API kaupluse ostuõigusest novembriks, di elu nii ebamugavaks, kui vähegi; Leüdlehtedde. kirjutasid nad alla inistSe SteliT^a^^^^ ^ ä ^13. oktoobril mõisteti 15^aevaks kartserisse ihna tööle- tumbaU^^^^^^ nii et tndse paistis Voronezhis asi kääri- J J ^ ^ ^ ^ m^^em yimiata. Kartserit on kahte lüki- ei saa lauale nõjatuda ning vaga vat. Mõni aeg varem mõisteti sa- ohiud Ameerika ühendriikidest tooleviimaga kartseri puhul ares- ebamugav on süüa ja kirjutada, mai alusel süüdi kirjanik Ivan Ko- Rootsist la rornPliii« 1 HiiJ tandid^töötävad ja neid toidetakse Peale selle on nad võrdlemisi^^^^ ja tema sä^LS^ K^ ^ S S ^ l l ^Ä Iga paey sooja toiduga 3 korda ged ja sellepä^^^^ kaua kaasosaUne Boriss Tshiricov, kel- hoida osavõtjaUe hiljem osaks TOpluss tee^ yastavalt2 ja 3 aas- saanud halvustavad märicused ja kuü. Ilma tooleviimata kartseri ^k^^^^^ ja käimla, kuid vett kamb- tat. Kop(oshevi asjus kuulati läagns kohtlemist või taheti näidata et puhul antakse sooja toitu üle päe- rist lahti teha ei saa. Selleks peab üle Nekipelovit. See oli tõesti vEKSA on nii hästi vabas maail-ya, kusjuures teed asendab keedu- paluma, et korrapidaja vee sisse meeldiv kokkusaamine. Juttu jät- . ^ 3 5 organiseeruiiud et kõiki kon" vesi, suhkrut^^^^^^^^ ei asenda mida- « t a k s . Raamiatukogust antakse kus k o ^ ööks sinnamaani, kus ta t t o saab teha ilma «ehieva Hn= gi. Leiba antakse 450 g r a m m i i i k s raa^ 200 grammi hommikul, 100 gram- sul on teU^ * M lõunaks ja )150 g r a ^ ajakirjad lähevad rezWimiga laagrisse; Pantelejev jä^ söögiks. Kokku toidetakse sooja aga raamatute eest ja nii tuleb va- karistust kandma VbronezhL Võs- """"^ — — — — — _ ioidü päeval 39 kopika eest, Hda, kas lugeda raamaüxt või aja- sotski on suur Ameerika-huviline sai 10 inimesele määratud kamber, (Võrdluseks: laagris toidetakse 81 kirja. Selle kõigega on palju tüli, (inkad, asteegid, maajad), õpib sel- kus pidevalt viibis 25—30 inimest, kopika eest päeyas). Toidupäevale juures võib nii va- leks hispaania keelt, Magati kes-kus sai:, kaks inünest järgneval neljapäeval antakse 450 hialuse elu^^^õ ühes voodis, voodi all, laua peal grammi leiba pluss keeduvesi üh- berit ja kirjatarbeid kanibrisse e i ^ ^ j n e ^ - L u s i k a t ja kruusi ei antud, tekokku 8 kopika eest päevas, anta^ kaebuste tarvis MAGADAN ; õnn^s olid mul need riistad ene- Loomulikult ei piisa organismile tuleb korr sel demas^^j suppi normaalseks elutegevusekg sellisest välja; pressida, ööseks tehakse Novosibirski vangla, kuhu saa- kaüsi^rvast luristada. Mis puutub toiduratsioonist ning arestandid^^^ ^^^^ 6. detsembril, hämmastas vangrval^ siis need paistsid kannatayad pideva näljatunde all. mal^s end ajalehted%a k d ^ meliste ebamugavuste ja siinsete sihna erilise jõhkrusega. Korpuse- Niipilfjatakseaäljaga. Kui veel Ent igal^a^^ Nr. 58- oa Missioon Teadlik osa ma( mõistatus » - Ai Eesti skautide jamL va vendui^kautide — nil jamboree „Mägllovi" (cj ja 12 kanadalast, siis oi vusvahelist skautrülima. teks ja suhtlemiseks crh| tab Ants Evard „Vaba Ants Evardi kohta pel hatuseks märkima, et tal karjääriskaut, kes poisti liitunud hilisemates aastal poisist peale pidevalt osa võtnud, skaudiks nagu öeldakse. 1946 GeisUngenis alustanud, 1950 skaudina Austraal tema esialgses sealses äkaute üldse polnud, et dest rääkimata, siis tJ austraalia üksikskaudinal des „Queen-skaudi" as Gambrieris töötas Ant skautmasterina austraali? kuna ka seal polnud tej Eesti poiste juurde 1958 Adelaides ja jatl| Melbournes. Aastal Ants Evard Kanadasse peale paari Vancouveri-rontos Lembitu MaleVj on kolm poega, kaks vai juba skaudid, vanim jamboreel. „Ma olen õnnelik,"! Ants meie vestlust alu| jamboree kõikidele me j meeldis. Ma ei ole kl keegi oleks pettunud või laagriraskusi rõõmudest [ hinnanud. See oli mui( endi teha. Mina laagri jj valvama, et kõik ole Kõik oli korras ihna k| — selle eest ma tänan poisse. Toredat laagrit üksinda korraldada — selle juures suurem osa J mul põhjust tänada a] Laanveret ja Mikk j | flcanadalasest juhti Johi it, kes on sündinud kut ja kelle eesti keele bs reel arenes sellise oleksime ta Võinud eestlaseks". HöIMUVENNAD HELLITASID MEID Meie laagrikülal eestlastel Ja minul tel mad sidemed peamiselt mas naabruses asuvate 1 kuna laagri suurus takj maid ühendusi. Veri kui vesi > - kogesime puhul. Nad imetlesid likku püsimust Kanadil sid meid kõigiti hellita| nende juures -külas k erinevates külades. Poj lapi põdra-lasso visl sarvedesse, kurmmängi tasak.aalupalgil ja sooi se. • Soomlased tutvustj oma maa tooteid —1 Poliitvangid V.| (Algus lk. ülem ei lahkunud het| minuiast, mille ta igal hui käiku lasi. Mul nud mu turi seda riistl 13. detsembril läks suunas, kuhu saabus! sembril. Esialgu ajas s| ne lausa masendusse: ge pungil täis kong, ^ kad, täid, tarakanid, ja kruusi ei antud isej Üles öö tuli paljal bed mööda saata, vatikud (minu erariided olid 1[ ma läinud, kannan krc Järgmisel päeval viidil sesse kongi, kus oli^ Huvitav on märkida, oli samas kambris 20 rovski tappi oodanul muu, kui Antanas Tei| asumispaigaks on Mai ma sai ta 3. detsembri mainimast, et asumisd määratud Magadani o\ manski rajooni. See oij lõmal, kus ka Kovalj( kas peaksid viibima, väga löödud, aga praj harjuma. Mõelda vaid mere kaldalt Vaikse J lastele. Piirist pürinj sain minema 23. detj Habarovskisse jõudsid sembril. Nüüd on Std mul seljataga. Ees cd
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 9, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-08-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830809 |
Description
Title | 1983-08-09-02 |
OCR text | UL 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. augustil i ^ ^ ^ " ~ Tuesday, August 9, 1983 NP. 58 ¥ABADE EESTLASTE ¥ABA gESTLANE VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don M i • i Ont.-M3B2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Tyäss TELEFONID: toimetus 4444823j talitus (tellimised, kuulutused, , ekspeditsioon) 444-4832 TEIXM^JMNOMD Kanadas:: aasta $48.^,: jpoolaastas; 1 ja veerandaastas $14.— ' t: aastas $58.---5 aaštasi $31.~ ja veerandaastas $16.-— Aadressi muudatus 30 a ÄsiknumM CÕ KÜULUtUSIB mNNAD ük^^ kuuiumstek^el $4.75, tekstis $5.-^^ RE N IA Fublished byFree Estonian PublishetLtd; 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Kommentaar Jälle emcikeele täite Sume vaikuse all möödus tänavuse kodumaise VEKSA ühingta keeleseminari eeltööde organiseerimine. „Kauni emakeele lättest'^ hakati aUes siis rääkima, kui seminar oli lõppenud ja osavõtjad! Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Rootsi, Lääne-Saksamaale, Soome ja Ungarisse olid tagasi jõudnud. Miks seda mi salaja korraldati ja kuidas saadi kontaktid osa võtta soovijatega, seda pike^ mast iilevaatekirjutisest („Kodu<> maa** nr. 29) ei selgu. tänavuse, neljanda kultuurisemi-narist osavõtjate üldarvu ei öelda. Osavõtjate hulgas oli olnud neid, kes on varem osa võtnud ja neid, kes korduvalt Eestit on külasta-llillllliliJHIUlllliiiliiiiillliiiliiiiliiiiiiiMill^ fiktbr Niitsoo fflende juhtimise], majandamisel jä iioolitsemisel peetava JõekäärBi Xastesnvekodu 30. aastapäeva. 30 aaste töö, tuhandetele noortel® cahviislike teadnuste kaasa andmi-me on põhjas suureks rÕõmnstaini-s^ ks, töö viljakase hindamiseks |ä töörõõmuks. Aastate jooksul Isuve-lodust läbi kämud lapsed, neist saanud kasvandikud, kasvandikest s§aahttd lastevanemad, kelle lapsed nüüd uuesti Jõekääru Lastesuve-kodus tarkusi ja oskusi isuvad nagu nad ise kord said. yäga selgelt on selles näha sugupolyede ring» Ikäik mõmetise reeppärasusega. Põhiliseks on jäänud ka lastesu-vekodü eesmärk: noorukestele eesti keele ja meele kasvatamine ning õpetamine. „Sini-mu^^ges sepikojas" noorte tahteterase karasta-nimne ja neid nende ülesannete töitnuseks kasvatamine, mida va^ nem põlv kodumaalt lahkudes sii-dameasjaks ning kohustuseks võf-ös, mis aga ikka veel Sij&vesMte aeglase jahvatamise tõttu cm lahendamata^ yänemad I tahavad moortesse Sstutad^ eestlastena olemise seemet. Selleks on Jõekääru sobiv, kus .mänguga lähenetakse ttõäste ideede ja kiisimuste juurde. Jõekääro tööd lundasid juubeli-ipäeval kolm pikema kõne pidajat (vt, reportaazh &ases Vaba E l iases), igaüks leidis pažljtt tunnuštar vat neile öelda, kelle tööviljaks on Jõekääru olnud, alates kolihe ettenägeliku niehegaj kes julgesid eesti noortesse uskuda ja alustasid tööga, inida eesti ühiskond on nüüd aastat teinud^,laste heaks". Jõekääru juubelil või|^ ka kuul-lühe kasvandiku kõnest, et „ku- Mag^e laps" p^ab nüüd tagantjärele palju selle õppeaja tegevusest hinnatavaks. Peab mi hinnatavaks, et teeb avastuse, et Jõekääru tulevik cm müüd tema kätte usaldatud j temale rahvuslikuks ülesandeks <§aanud. Seda mitte autult oma Ia&> te suvekodusse toomisega, vaid ko-p Jõekääru inaa-ala, ehituste, las-tesuvekodu välise külje eest hooMt-semise omia kanda võtnusega, mis on mõneti ttelsdaadilisemaks muutunud. Kui -'eestlased '30. aastat^ tagä^ olid suures ulatjoses meistrimehed ehituse alal, kel jätkus tahtmist nädalalõpul veel ,^laste heaks" tööd teha, suvekodule tared ehitada, söögisaal juurde rajada, siis see meistrimeeste põlvkond pn üsna väikseks jäänud. Eesti noorte hulgas on teised dukufeed eelista-w magu. iiooaus oi inimese hooliteeva käe abil muutunud kaunimskš. Omaaegsed uued ehitused on aga vananenud ja vajavad korrastamist. Mitmeid ^ provintsivalitsuse direktiive lastekodule tideb täita. Eto JõekääoB välise külje eest hoolitse- .misel. \ JõekääriD esimesed tööd, veemai määral kuni tänaseni, on toimunud talgutega. Alul oli talgnli^ te pere ifenagi suur, Toronto eesti organisatsioonid tulid peagu terye liikmeskonnaga välistöödele, eriti ajal kui oli vaja mahnjäetud maaala puhastada. Aastate jooksul jäid talgutööd peamiselt nende lastevanemate kanda, kes oma lapsed suvekodusse saatsid. Viimane moodus, koos tööpäevi rahaga asendada^ on siiani kestnud. Kui kaiia suudetakse talgutöö-dega vajalikke töid teha on toonud juba kahdui^. Eorrastustööd elamute luures yajavad juba kapi-taälremontey suuremat ja oskusU-kümat tööjõudu. On ysUjendatud mõtet, et tuleks kasutada seÜe ala töömehi. juubelipäeval minnakse llagasi tehtud töö juurde. See on aluS, mE-Me peab järgnema tulevik, aga k õ i ^ sõnavõttudes ei unustatud niärkidaj v^avaadet tulevikku, kutsuti kõM kaasa abilistena ja toetajatena, töötegijatena, seSst Jõekäärul on palju tööd teha, ©t noored võiksid seal oma nooruse meeldejäävamad ';saatav'. Jõekääru on aastal eesti ühiskonna poole toetuse saamiseks. Suvekodu käiginis-hoidlnuse kulud on kasvanud. Kasvatajaile tuleb tasu maksta ja kõik muu on muutunud kallimalt, palju kordi kallimaks M see oH 30 aa^ tat tagasi, lõekäämt on eesti ühiskond aidanud kui Ott kuulnud le vajadusisty sest vanema põlvkonna üüda muutub alati soojaks jä härdaks, kui nad saavad midagi teha eesti laste eest. Jõekääru juubeliaastal jagati šä-ni- must-valge-värvilist ja Jõekääru märgiga voldikut. Selles selgitati, inis Jõekääru on, kus see asub, mulal selle uksed esmakordselt avati ja siis üleskutse kaasmaalasile, et nai annaksid oma toetuse JõekääöE;; 'Eesti^^'';M heaks, et armastusega alustatud töö meie nooruse eestimeelseks kasvatuseks võiks jätkuda eest! keeles vjä eesti meeles. A^a liht-sustamjiseks on ahnetise saatekiri XVI Lääneranniku Eesti Päevade iesk oli laulupidu, pildil vaade lauljaUe ja osavõtvale lembes nädalasele semmarile San Franciscos, SternGro^^'^' ^^^o: Arno Bender olid VEKSA Ühmgu töötajad sead- ____v__x____^ ' .. : : . . . nud kokku väga sisuka program- ••• • , .• , • '•. ••, • ••. • .-. mi, kus olid loengud) keeleõppused, kontserdid, teatri- ja fUmietendu-sed, muuseumite külastamiised ja näitused. Osavõtjad olid i kõik hoo- Mkalt ettekandeid jälginud ja huvi näidanud eesti kultuurielu mitme- •A • .külgsuse vastu.. • Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistaiiskeskusele on Saadietud Viktor Niiteoo pooM k.a. jaanua- Semmari avapäeval tervitas ris Habarovski vanglas kujutatud ja okupeeritud kodumaal asuvale võitiuskaaslasele lähetatud Viktor VEKSA ühingu esimees Ülo Koit Niitsoo on sündmud 12. märtsU 1952 Vilsandi saarel. Saaremaal. Lõpetas 1971 Tallmna Ehitus- ja Me- kohalesaabunuid. Dr, Ants haanikatehnikunü arMtektumi alal/Tööt^ Kultuurimälestiste Riiklikus Projektee- andis ülevaate Eesti, rah-rimfee Instituudis Tartus. Ta on alla kirjutanud reale apelUdele ja avaldustele, mffledes mõistetakse hukka vakultuuri arenguteest. Lennart N. Liidu poolt teostatud münõigöste rikkumised Eestis. Viktor Nütsoo arreteeriti 4. detsembril 1980 ja rääkis molekulaarantropoloö-mõisteti 24. apriim 1981 ,,nõiiikogndevastase^^^^^^^^^^ ja propaganda" pärast kaheks aastaks sunni- pst ja soome-ugn rahvaste algko-tööle ja kahekis aastaks sundasumisele. Viktor Niitsoo asub alates 22. jaanuarist 1983 pagenduses Maga- «ust. Males^^^ 1940. aasta poorde-danis, Ida-Siberis järgmisel Ä^^^^ 686326 Magadanskaya oblast, Susumansky raion, s.s. Bur-^^^-^r^^^^ vestles kandya, Obschchezitie N . L Kuna Viktor Nütsoo Mri annab kujuka pildi polütvängide ebamimlikest elu- millega juba tingimustest ja nende jõlhkra^loh^ ^^^^^^^ ^anti^ osavotjaüe sotsia-hsthk aspekt nõukogude Eesti aja- ,,See on kolmas katse saata läki-^^^^^^s^^^ magada tuleb ööseks alla- pesid minulgi need vaevad. 27. no- loost, mis pidi kummutama laanetust siit süsteemist väljapoole. Esi- lastud paljastel puunaridel, kusjuur vembril saadeti mind „rongaga" maaUmas äsuvais kodudes, eesln mese katse tegin 4. \ detsembril res lubatud on kanda üks paar pe- Tshussovöi jaama ja sealt läks sõit koolides ja organisatsioonides saa- 1982, saates kirja emale. Teise su, sokke ja vangirüüd, siis võib stolõpini vagunis Sverdlovski poo- dud teadmised Nõukogude lÜdu kirja saatsin 8. jaanuaril 1983rjäl-^^^n^^^ lisada veel külmaga le. Sinna jõudsin järgmisel hommi- vägivaldsest Eesti allutamisest ja legi emale. Täna, 10. jaanuaril piinamise/ Kartseri temperatuuriks kui. Sverdlovski vanglas sattusin enesega lütmisest. Noortele anti 1983 kasutan uut võimalust. Olek- on ette nähtub 17 kraadi Celsiust, jällegi kartserisse seekord küU ül- nõukogude pobhie vaade ja rääkigu sin ebatäpne j kasutades sõna ent tegelikult on õhk palju kül-distel alustel, mitte karistuseks, süs läänemaailma eestlased, aga ,,saatsin'\Kpap mõistad isegi, et mem. Kui p^^ kujutas endast be- suur^ügid oma mittetunnistami-enne postitamist tuleb kirjakesel^^^^ See on eriline kraadi- toonkongi pinnaga 1,3x2,5 meet- sega teist juttu, seal maaliti noor-naitu takistust ületada. Tahaks siis- kla^ vist ka miinus 20 kraa- rit ja tillukese aknaga. Ei olnud pilt töörahva ülestõusust ja reki loota, et see Mjd Sinuni jõuab.; di juu Oli seal ruumi ennast õieti väljagi si- volutsioonivõidust. Kindlasti oled juba\ muretsema ha- mulgi võimal^^ Teme päev pühendati rohkem kanud,nüks minust nii kaua dn^^ ^ . emakeelele ja toimusid esimesed geid teateid pole (?)v Püüan # Mõnda aega kartseris istunud, KOHTUMINE TAMSÖEDIÄ keeleõppused, millist sõna kasuta-jõudumööda teateid saata oina märkad, kuidas sa silnmähtavalt takse endiste keeletundide asemel, mase aja elu ja seikluste kö5/a. kõhnened.K^^^ 3. detsembril istusin jällegi sto- Pealelõunat oldi vahaõhumuusenii- Nagu näed. Sinu saadetud kir/ipaw ära istunud, vaatasin sau häm- lõpinis. Sedakorda viis tee Novosi- niis, kuulati „Leegajuse" esme-ber kestab veel, aga päsitakäiiida- meldusega, kui peenikeseks on birski poole. Ent härraelu oli ot- mist, vaadati „Decameronr' eten-mik on viimane. Lisan juhus; ka- muutunud mu käed ja jalad, mis sas. Kui Sverdlövskini sõitin ku- dust Pirita kloostri müüride vahel sutades, et Sinu õmmeldud ireisi- ka normaalsetes obideski endast pees uhkes üksinduses, siis sün tuli Ja. sealt mindi edasi Raekoja plat-kott on olnud mul kogu aeg tuuks midagi eriüst ei kujutanud. Ent kupeed jagada veel 14 seltsilisega. sUe, „Hortus Musicuse** kešköö-reisiseltsüiseks, teeninud mind pea- hai^^^ aset hu- ^kontserdile, le oma põhiköhustuste veel fame- teisedki.: vipakkuv kohtumine. Juhuse või ühtki seminariga seotud kuupäe-na jä peaalusena. Nüüd^^^^^^^M^ .28. oktoobrir lisati muUe 10/saatuse tahtel oK kupeesse va ülevaates ei anta, aga märgi-» järgemööda. : päeva selle eest, et ei tõusnud lip- sattunud Aleksander Võssotski takse, et jaanUaupäeval (23. juu-nike sisenemisel püsti. 7. novemb- (sündinud 1952, arheoloog erialalt, nii) sõideti kahe bussiga Viljandi 45 PÄEVA KARTSEEIS • ni anti mulle veel 10 päeva lisa kuigi töötas lukksepana — põhju- suunas. Teel olid kursuslased ! ielle eest, et magasin päeva ajal seks 1975 KGB käest saadud ohiud vaimselt ^ seotud „armsate Kohe peale kokkusaamist; ko. l^õrandal.Selgitusek kelle Vorone^i vanade talumajadega". Peatuti alates j6. Äoobriist 1982^ kddu- õö ülemkohus oli Ä i d i mõist- teel Anna kiriku juures ja Viljan-sin ma tööst. Et mitte parina^ VNFSV KrK §190 järgi 3 di lossimägedes. õhtuks sõideti magavasse olukorda neid, keda ne, raske, on temaga võidelda, aastaks ja §89 järgi 1 aastaks va- eesti kehakultuuri keskusse Kääri-kartserisse streigi eest ei pandud Päeval on soojem, siis tuleb puu- badusekaotusele üldise rezhümigä kule, kuhu jäädi kolmeks päevaks (mitte igaühel ei jäänud 2 M ünetunriid tagasi võita. PTA-s. Ta tunnistas end osaliselt päikest võtma ja muudki tegema. lõpuni) - itiV. . V T : . , „ iÄi>^wolr/ x T / 1 i ' r i o rtnii \Toa1h^rA rjHiiAi itr«^„ :_A„ - . : J I _ , ' : , ' S _ : _ T n n « : ; : t . 4 ' . . i ^i<;i3 T n j ; i L » 4 : : « » ^ i j^«~s 30; aasta jooksul, m Jõekäärule M:OSKVÄ komisjon leidis tõsiseid eeskirjade rikkumisi, mis põhjustas ^^^^V^ suurema laeya^õnnetuäe, kus kuni 400 inimest hukkusid. :AmetIikku hukkunute yarvupollp kunagi antud, kuid tunnistajad arvavad, et kuni 400 said surma, kui reisilaev sõitis raudteesilla otsa jä kaubarong meelgi rängemtfks Läinud aasta septembris keelati kodumaal raamatute saatmine posr. ti teel ümäerüiseloatav mida saab teatud ajal ühest Tallinna asutusest. Käesoleva juuni algusest peale nõutakse yäljaveoiuba ka kõigilt turistidelt, kes on Eestis raamatuid ostnud, Umselt on hirm teadmiste levimise ees suurem kui M- :mü valuuta järele.;;:' • ei teinud ma oma tööst Ning ^^^^1^^^ anti veelkord ^üdi. Koos temaga istusid süiipin- Jaaniõhtul oldi Pühajärvel jaani keeldumise põhjuste kohta mingeid^ õhtu pidustuseL kirjalikke avaldusi, vaid lihtsalt ti^^ ^ pesin diriud 1942, transporditööline), Kogu aeg toimusid Hemo Meris-keeldusin tööst. Tegelikust põhju- saunas sokke, mis äkitselt leiti ka- kellele anti §190-1 ja 62 (alkohoo- te käe all keeletreeningud. Tehti sest ma saladust ei teinud: igale ristüsv 2 aastat, kes tunnistas ekskursioone ümbruskonda, Tõra-liuviHsele ma selgitasin, et keeldu- sedent) ja see, et keeldusin kaelast end süüdi ja kahetses tehtut. Koi- veresse jä Otepääle, kus külastati sin tööst protesteerimaks selle taskurätti võtmast. Seega istusin mas süüalune Tatjana Matvejeva „ õm ööbik, kuhu tõttad sa" looja vastu, et arvatavaid streigi pea- kokku 45 päeva, mis on küllalt „teenis" 1% a. tingimisi viieaasta- G. Wulffi majamuuseumi... üks süüdlasi pärast kuu aega kestnud soliidne istumine. Suur oli juht- se katseajaga. Tema puhul võeti päev veedeti Tartus, päeval tutvu-kartserit (4. oktoobril) ikkagi ei l«>nna vihal arvesse puhtsüdamlikkuülestunnis- ti ülikooliga, vaadati diplomite kät-vabastatud. Laagri juhtkonnale tust, kahetsust ja rasedust. Kõiki teandmist, õhtul käidi „Vanemii-andsin põiklevaid vastuseid yõi ÄRASAATMfNE'TEISE kolme süüdistati selles, et nad se" teatris. Mdusm üldse midaMselgitmast.^^^^ 1981/82 levitasid kaks korda lend- Semmarii vümased päevad olid Tukk aega olid nad lausa ]d^^ : ' lehti Vbronezhi tehastes, kutsudes jäUe TalKnnas, kus kohtuti eesti tuses, ei teadnud, mis minuga te-^^^"^^^ on töölisi üles streikima ning kasuta- kirjanikega, fümitegelastega teat-ha. Ihnselt kahtlustasid mingit sa- väga leidlikult projekteeritud, p i k ma vaikimisboikotti (eesti tööliste rbahvaga ja kunstiteadlastega lanõü. 8. oktoobril jäeti mind' ihna ori tehtud selleks, et teha arestan- eeskujul, nagu ta mulle selgitas). Renortaazhis on ' va^jfimidi API kaupluse ostuõigusest novembriks, di elu nii ebamugavaks, kui vähegi; Leüdlehtedde. kirjutasid nad alla inistSe SteliT^a^^^^ ^ ä ^13. oktoobril mõisteti 15^aevaks kartserisse ihna tööle- tumbaU^^^^^^ nii et tndse paistis Voronezhis asi kääri- J J ^ ^ ^ ^ m^^em yimiata. Kartserit on kahte lüki- ei saa lauale nõjatuda ning vaga vat. Mõni aeg varem mõisteti sa- ohiud Ameerika ühendriikidest tooleviimaga kartseri puhul ares- ebamugav on süüa ja kirjutada, mai alusel süüdi kirjanik Ivan Ko- Rootsist la rornPliii« 1 HiiJ tandid^töötävad ja neid toidetakse Peale selle on nad võrdlemisi^^^^ ja tema sä^LS^ K^ ^ S S ^ l l ^Ä Iga paey sooja toiduga 3 korda ged ja sellepä^^^^ kaua kaasosaUne Boriss Tshiricov, kel- hoida osavõtjaUe hiljem osaks TOpluss tee^ yastavalt2 ja 3 aas- saanud halvustavad märicused ja kuü. Ilma tooleviimata kartseri ^k^^^^^ ja käimla, kuid vett kamb- tat. Kop(oshevi asjus kuulati läagns kohtlemist või taheti näidata et puhul antakse sooja toitu üle päe- rist lahti teha ei saa. Selleks peab üle Nekipelovit. See oli tõesti vEKSA on nii hästi vabas maail-ya, kusjuures teed asendab keedu- paluma, et korrapidaja vee sisse meeldiv kokkusaamine. Juttu jät- . ^ 3 5 organiseeruiiud et kõiki kon" vesi, suhkrut^^^^^^^^ ei asenda mida- « t a k s . Raamiatukogust antakse kus k o ^ ööks sinnamaani, kus ta t t o saab teha ilma «ehieva Hn= gi. Leiba antakse 450 g r a m m i i i k s raa^ 200 grammi hommikul, 100 gram- sul on teU^ * M lõunaks ja )150 g r a ^ ajakirjad lähevad rezWimiga laagrisse; Pantelejev jä^ söögiks. Kokku toidetakse sooja aga raamatute eest ja nii tuleb va- karistust kandma VbronezhL Võs- """"^ — — — — — _ ioidü päeval 39 kopika eest, Hda, kas lugeda raamaüxt või aja- sotski on suur Ameerika-huviline sai 10 inimesele määratud kamber, (Võrdluseks: laagris toidetakse 81 kirja. Selle kõigega on palju tüli, (inkad, asteegid, maajad), õpib sel- kus pidevalt viibis 25—30 inimest, kopika eest päeyas). Toidupäevale juures võib nii va- leks hispaania keelt, Magati kes-kus sai:, kaks inünest järgneval neljapäeval antakse 450 hialuse elu^^^õ ühes voodis, voodi all, laua peal grammi leiba pluss keeduvesi üh- berit ja kirjatarbeid kanibrisse e i ^ ^ j n e ^ - L u s i k a t ja kruusi ei antud, tekokku 8 kopika eest päevas, anta^ kaebuste tarvis MAGADAN ; õnn^s olid mul need riistad ene- Loomulikult ei piisa organismile tuleb korr sel demas^^j suppi normaalseks elutegevusekg sellisest välja; pressida, ööseks tehakse Novosibirski vangla, kuhu saa- kaüsi^rvast luristada. Mis puutub toiduratsioonist ning arestandid^^^ ^^^^ 6. detsembril, hämmastas vangrval^ siis need paistsid kannatayad pideva näljatunde all. mal^s end ajalehted%a k d ^ meliste ebamugavuste ja siinsete sihna erilise jõhkrusega. Korpuse- Niipilfjatakseaäljaga. Kui veel Ent igal^a^^ Nr. 58- oa Missioon Teadlik osa ma( mõistatus » - Ai Eesti skautide jamL va vendui^kautide — nil jamboree „Mägllovi" (cj ja 12 kanadalast, siis oi vusvahelist skautrülima. teks ja suhtlemiseks crh| tab Ants Evard „Vaba Ants Evardi kohta pel hatuseks märkima, et tal karjääriskaut, kes poisti liitunud hilisemates aastal poisist peale pidevalt osa võtnud, skaudiks nagu öeldakse. 1946 GeisUngenis alustanud, 1950 skaudina Austraal tema esialgses sealses äkaute üldse polnud, et dest rääkimata, siis tJ austraalia üksikskaudinal des „Queen-skaudi" as Gambrieris töötas Ant skautmasterina austraali? kuna ka seal polnud tej Eesti poiste juurde 1958 Adelaides ja jatl| Melbournes. Aastal Ants Evard Kanadasse peale paari Vancouveri-rontos Lembitu MaleVj on kolm poega, kaks vai juba skaudid, vanim jamboreel. „Ma olen õnnelik,"! Ants meie vestlust alu| jamboree kõikidele me j meeldis. Ma ei ole kl keegi oleks pettunud või laagriraskusi rõõmudest [ hinnanud. See oli mui( endi teha. Mina laagri jj valvama, et kõik ole Kõik oli korras ihna k| — selle eest ma tänan poisse. Toredat laagrit üksinda korraldada — selle juures suurem osa J mul põhjust tänada a] Laanveret ja Mikk j | flcanadalasest juhti Johi it, kes on sündinud kut ja kelle eesti keele bs reel arenes sellise oleksime ta Võinud eestlaseks". HöIMUVENNAD HELLITASID MEID Meie laagrikülal eestlastel Ja minul tel mad sidemed peamiselt mas naabruses asuvate 1 kuna laagri suurus takj maid ühendusi. Veri kui vesi > - kogesime puhul. Nad imetlesid likku püsimust Kanadil sid meid kõigiti hellita| nende juures -külas k erinevates külades. Poj lapi põdra-lasso visl sarvedesse, kurmmängi tasak.aalupalgil ja sooi se. • Soomlased tutvustj oma maa tooteid —1 Poliitvangid V.| (Algus lk. ülem ei lahkunud het| minuiast, mille ta igal hui käiku lasi. Mul nud mu turi seda riistl 13. detsembril läks suunas, kuhu saabus! sembril. Esialgu ajas s| ne lausa masendusse: ge pungil täis kong, ^ kad, täid, tarakanid, ja kruusi ei antud isej Üles öö tuli paljal bed mööda saata, vatikud (minu erariided olid 1[ ma läinud, kannan krc Järgmisel päeval viidil sesse kongi, kus oli^ Huvitav on märkida, oli samas kambris 20 rovski tappi oodanul muu, kui Antanas Tei| asumispaigaks on Mai ma sai ta 3. detsembri mainimast, et asumisd määratud Magadani o\ manski rajooni. See oij lõmal, kus ka Kovalj( kas peaksid viibima, väga löödud, aga praj harjuma. Mõelda vaid mere kaldalt Vaikse J lastele. Piirist pürinj sain minema 23. detj Habarovskisse jõudsid sembril. Nüüd on Std mul seljataga. Ees cd |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-09-02