Vaba eestlane , August 9, 1983

              Nr. 58 Mr, 58
vn
,L
[jllowdale,
k
mi
ilituses
•1
IM 6^
4^
6 ^
6w
rjLT
IIA"
WAST**
;es
lllilttlHiiHiIHpilRI
valmis! Mi-
[idagi korrapä-je:
meie taha-
^itäie^ limiupü-
X suusid,:mis
ei jõiiamina
oskaksin na-
|a, siis katsuk-plldikese
la-
^a nüüd ei ole
kui lugejaid
ja luuletuse
detada. —•
:s ja teine kü-linnud
kasva-
[agu lehma ja
Siin seletas
Lyanem mõis-
Ikodus temale
la mööda,
]ööda,
mööda? -
le,: >
)rta niööda„
ööda,
mööda.
mett
^'iilile ja seda
Cj siis ioleme
iLise viinud."
nas hea nõu
lema tarkust,
jtte kingituse-osa
)ti sisse pan-toobripuuga
kingitus
:onna
la järel poti-
Imehed kõik
VABA EESnJANE teisipäeval, 9. augustü 1983 ^ Tuesday, August 9, 1983 jLk.
BiaisE
Uus „Aj(i ICi^i'°
„Aja Eiri*^ lõpetas oma
aastakäigu Tartu ülikooli juubelit
numbriga. 52-leheküljelises ajakir­janumbris
on avaldatud „ülikool
ja meie", kus juhtkirjalises laadis
leitakse, et „Tartu vaimu" kand­jaiks
Välis-Eestis peaksid olema
meie üliõpilasorganisatsioonid,
kuid eestiainelised ülikooliloengüd
kiratsevad osavcttjate vähesuse
tõttu ja paljude teadmised Eestist
on jäänud täienduskooli tasemele.
Autor loodab, et tõuget äratuseks
võiks anda Alma Mater Tartuen-sise,
eestlaste ainsa ülikooli juubeL
Toimetajalt on „Jubeli-Jut Lau-lo-
Lechhega", kommentaare aja-kirjanumbrüe
ja selles leiduvaüe
pilaläuludele ülikooli teema ümber
muiste ja nüüd.
Eriti i^atuslik on Mart Laane­mäe
ettekanne „Tartu itüdeng 1802
--1862", mis ^arem esitati Tartu
Instituudi IpenguÕhtul ja annab
ülevaatliku püdi üliõpüasest ja õpi­laskonnast.
Sinna juurde kuuluvad
ka K. J. Petersoni (1801--1822)
joonistatud ,,minu tudendi-rided"
ja tema luuletus ,,Laulja".
Ajakirjas ön avaldatud Tartu lin­na
plaan (aastast 1925),„Tarto
ÄMa materile wiekümne-pühal,
sel 12. Detsembril: 1852" Mrjutatud
Fr.R. Kreutzwaldi õnnitlus Eesti
tarkade koguduse nimel.
Teine ettekanne Tartu ülikoolist
1860—1914 on Toiyo Kaunilt, seegi
peetud Tartu Instituudis. Arvo Pos­tilt
on kirjutis „Tartu/ tudengeist
tänapäeval". \ ,
Lõpuks j,üchsLuggo", mille ön
kirjutanud Raimundas Caraparen-sis,
aüch Birke genannt ja. Jeygee-ni
Steinbergi avaldus ,',^ametü
Kõrgemale ülemale". ^^^P^
ülikooliaineiised riimkroonüiad,
misüliköoli juubeliaastal oh kodu­maal
ringi liikunud.
Lõpuks ümunüd huvitavat ja
kutse tänavusse Metsaülik^
VM-skemad Uudised loete
-VABA EESTLASEST"
Autori poolt avastatud käsikirja- I Feed avastatud käsiku-jad on pi=
liste ürikute varajnu on nõnda rik- daiiud idamaadel vaga kaua oota-kahk,
et^^sealt dleb uusi liUatusi^^^ ^ avastustele. Kõige vane-üksteise
larele otse vahetpidamata. • ^ . . .
Äsja ümus iärjekordne panus. See^ avastas autor Tjir Abdmi ma-kaheköiteline
teos kannab i)ealkir- f."*^' •fl^-^.'?''' Armeenia ja
ja: „The canons of Marutha of farsia^punde laheduses kus-asus
Maipherqa| and related sources". kõige tähtsam MesopoWamia kui-
Teose va aandjaks on Louvaini ta"" keskus. Seal on väga vanad
ülikool Belgias. Ajal, mü Skonoom- "^l^^'
setel põhjustel palju ilmub väga mineviku pärandust rikkalikult säi-lihtsal
kujul, sageli masinkirjas l?tanud,mäUe olemasolust er olnud
paljundatult, on need erakordsed "l^Pf^'^ät"'ä-/fl..°J! "eed
avastused suurepärases väljaandes, dusolevad aarded labi sajandite
Kuna autor on Belgia kuningliku ""^'«i»^ Teise alana
akadeemia lüge, on temal selleks vana Mesopotaamia Mtuuris on
eeliseid Mossul, Iraagis, ja selle ümbruse
Autoril on õmiestunud avastada fsulsd^ühes mägiküladega Kurdis-allikaid,
mis esmajärguUse tähen- tams,_ kust pn pant osa avastatud
dusega Kesk-Ida ajaloolisele uuri- ünkuid.
XV Maaama-Jamboreel, eesti skaudid JEtik Valter (vasaktd) ja Peeter looss märke vahetamas vümase valgustavad üht ; Nendel radadel on autori pide-
Eesti Skautide Malev Kanadas julit Egbert Eunge. ftt®: E. Ktmge 1^"^'^* kultuuri ku- vad otsingud tasutud rikkalikult,
-•j junemisel. Need ürikud kujutavad nõnda et tema on võinud uusi teid
Mesopotaamia vaimse kultuuri rajada uurimistes ja avada isegi
ülekandmist Pärsia impeeriumi uue ajastu, mis nähtub ka sellest,
aladele. Mesopotaamia kultuuri et teadlased peavad autorit olevi-keskus,
müle mõjud põhjas ulata- ku suurimaks sürioloogiks. Eriti
sid Armeenia ja Grusimia aladele tuleb selliseid tulemusi hinnata kui
ja lõunas Araabiasse, haaras oma panust eesti teadusele. Autor on
mõjusfääri ka Pärsia läänepoolsed ülepea esimene eesti teadlane, kes
alad, kindlustades Mesopotaamia üldajaloo avaratel aladel on astu-
Wljem. See jmt ajas talumehed vast tungisid mõisa õue. Nad pii- kuteitoe^^
.rJi„; L„,iA.,L^ rasid t n r i c W o i » ^ « u - / - . oes ajaloolist kaiku. Teoses esita- bivalgusse. Pealegi on tema seda
vedgi enam .egadu^e . ^ XüseI^tÄ»r;^^ ?!f ^^-^ ^ ^ ^ ^ tulenevad ajast teinud vüsü, mis Jäädvustab need
umbes 400 p. Kr., kuid nende va- saavutused alaliseks, sest avasta-
;ordselt uus talurähvasea- it^.."»^™*^^^^^^^ veelgi tud allikate ja ürikute väärtus pü­sib
üle aegade.
osa seadust hakkab kehtima alles üle 1000 mehe, kes kahest vära-dus
ei olnud aga see, mida talu- avardas, et ta_ tok need f ^urrte sel- kaugemale.
f.oeg tõeliselt o^as. Kui uus sea-^^^gu : teha er taha, ta^
dus jüripäeval 1858. aastal valla- Mahtrast mmema. Valitseja Ro- ks ka.ku anda. TaUipojad suru-tälitaiatele
välia iaraH ip neeri senberg andis samas Tertsiusele sw. p l e , tekkis kahmlusi, kui S^SamaS B !«kS käsu. et.a Järgnn^^ '"Tf^2^1^^
talupoegadega seda »studeerima''0?»a abiga haagjkohtumku juurde d?- Major Lamang, kanstussalga
„Manci°° nr. 5© Juhan liiv ju
tduooeeadeea 4da 9tudeerim^^^ mu • "
raskmed meeled vii. ärpvilf^ ^^^uldä^^ saabunüd, välja saadetud kultuuri ja kirjan-las
seadust uuride^ otsisid kõige l^stvaHtsejale teatas, sõitis valitse- eest taganemiseks. Kui sodu- Selle numbriga, mülele on kaane-
Dealt keisri kätf"%f^isri AlikirinV ja ^^^^ Atla vära- kujunduse temud Arno Vihalemm, STÄiakisSaStSi^
A D V O K A A D I D
S a r S j ^ ^ S Pwil^ t^om^^ T^* aastat. Toimetaja ja väljaandja ^New Yorgis Tlhgar PuMishing
«ae''1faduf^vSfmõi,nL^^^^^ Seda ka lubati. major Laimingi ainsa rusikahoo-HeUar Grabbi kommenteerib seda Hou^^
,,oige seadus, vaid m^pisnite^^poolt biga pikali. Nüüd anti käsk tdis- ärtikhs Mana 25 ja 50" ning aja- wlope^^^ World Literature in
Ä ? ! * ^ ^ # H . f f d karistute^ Jüri Tork, kirja endine toimetaja ja väljaand-lastud
tekst._Xuna psa_seaduse^pa- juba
the 20th Century" kolmas köide.
ENNALFRED
AI>VOKAAT^OTAa
l®om 1002, Royai Trtsst To\fv©r
Toronto Doäuni<
Foftias^ei»: P.O. 326, T o v^
Oiffii (Bay & Sk^ M A IM
24-tundi telefoni valvetosoistifö
d « j . k . ^ a g i Ä
tud midag.^ otsese t abi eo Kohta, mo^a, kus n«d mets kult_ peksti, ^es „üüd tunglesid sõduritele kai- kirjanduse osas leiame selles aXirt Ä s SddaSse
tuldi veendumusele, et abitegu Mahtra meestele tuli käsk järgmisel «öisaouest väljaspool löödi numbris Ihnar Jaksi ja Helga Nõu S elu temTproos^Ä
enam pole tarn, teha. päeval Umuda Habajasse. Äga mäha kapten ^ t s k i ja uued novellid. Urve Karufcsi, Pee- ^f^^^Si^^^o^es^S S -
Nii arvasid ka Juuru, Rapla ja 30. mai varahommikul kogune- haavati teda kaitsnud viit sõdurit, ter Ilusa ja I. Grünthali luuletusi rimentäalsete poeetide hulgas Põh-
Kose kihelkondade talupojad mit- «fd Mahtra mehed Tertsiuse^juu^^ nanid kabuhirmus põ- ning Paul Reetsi aforisme. Pikema ja-Euroopas. Tema lüürüine anne
mes mõisas. Mahtra valla talitaja f ^?"P''^^'.f'^^^mna joudB ka^^ Pedro Krusteni loomin- kidis tähelepanu alles pärast tema
Hans Tertsius otsis aga kindlamat habajalaste käskjalg teemjatudruk .IpfJJ^Jco^ gust pakub Ihnar Mikiver. Prof. sur^a. Rannit märgib, et Liivivä-
.st icorda "^ardr vaatleb linna individuaalne stiÜ ot-
. „ . , . „ . _ „ „ „ „ . _ „ tai,„v,v.<,nHp väcri" t^ariväe '«^tri Vahekordi ja eritleb Raudse- seseid järglasi, aga-kaudselt on ta
lugeda ja kirjutada, seega oma aja
laste soovi: ^ ^^^^^^j, pa,_ Kibuvitsa, Liivese, Undi, Salu- inspireerinud peagu kõiki talle järg-selpist.
Ta # a^^^^ ko^a Mardi Valgemäe vaatleb Imna ja ga individuaalne sHÜ ei andnud ot-ja
kindla iseloomuga mees, oskas ^^^^pneiaaaesieaias Ka naoaja- x . - ^ väm" Kaariväe
kirjutada^seega mna kohta arenenud talujweg. Kuigi ta ^^^^^^^^ la Kirmianua jaesu pi , ^jja Maripuu näidendeid. 60-nda- nevaid eesti hiuletajaW. Lisatud on
polnud põline elanik kohapeal oli P i ^ ^ a Talupojad tormasid nüüd arveid te aastate põlvkonnast eesti hiulest tööde nimekiri ja bibliograafilised
ta tuntud^^^l^^ pä- Samal päeval kohtusid Maidla, "°ienda^^ toore valitseja kirjutab kodumaal elav luuletaja märkmed.
i P ^ W / V ^ y V ^ ^ f l A r i n e s Prandi vallast ja Mahtrasse Atla, Juuru ja Pir^^^ abitalitajad Rosenbergiga. Ta nüpeldati peh- esseist Andres Ehin, keskendu-tüli
ta ä. 1839 isalt saadud 500 Juuru kõrtsis, kus Tertsius neid ^^^^ k jäeti õuele lamama, kust ta ^jes Alliksaare, Kaplinski ja P.-E. Teisena samas köites Vmcent B.
niblaga, miUe eest rentis Sepa ta- sündmu Leiteh kirjutab Uku Masmgust,
lu, kuhu rajas marjaaia, pidas me- bervaldadelt^a^^^^^^ ^ r^^^^^ poeedist ja esseistist. Ta tutvustab
silasi ja külvas oma põldudele ai- mehele ajas viinaait ja hakati võiti^ pühitsema. ^f^^J^^^^^m^
nult head seemet. Uue seaduse eel, ka viimane Toodi ^õisaaidast välja söögipoo- J '
a. 1856 tahtis Mahtra^^m^^^ hendusel karistust ära hoida, kuid :iist.ja^^^^ keha.^ösa f!^^^^^^^ okiipeernnist^N. Liidu poolt
HeKfreich talupoegade teo-orjust uurised, mis leidub õlgkatusega ^ tema luulest kolm raamatut i ^
tõsta. Ta teataLlest^n^^^^ mumid Laanes. » on
iiirinäpval WariQ Tertsilw kaebas . '^v v . m kuidas, kuid kogemused, ur. Valter lami Kirju mustihsTOSiooiilikke teemasid va-
S S e ^ d S ^ ^ ^ põlema ja põles ma- tab„Eesti leeb korrataest ja ^dumisi lüürihsel ja prohvetlikul
laiupoegdue c&mudjdiid iiiuiMiiKu ga,rus nnrmimisest". kommenteendes sel- , r ; ; r . ; i rr„
1 • ' 1 ••• 1 litt*
iljnd eestlased
••:el.tea'
itide ümbeiF*
i . BISTMÄGI, tel. 759-6424
kohtusse, rõhutades vormilist viga. normimisest", kommenteerides viisil. Ta iseloomustab Masingut
vene
¥ÄBA IISTLÄHE
: PMMETÜS: TAliitJS
avatud esmasp^vast
reedeni kella 9~3-ni
Tounetaja H. Oj!a kodune
tel. 481-5316
Telefonid: tounetus 444-4823
talitus 444-4832
. , ~. M , - preestri juurde abi paluma. „^ : ^ lealast tegevust Nõukogude' Eestis neosümbolistiks kes kirieldab loo-ja
nimelt, et moismk onjendi kor- p,ees4 ta a^^^^ ettepane- durSreritnÄ^^^^^
gendanusest ^nede luga hilja^^t et ta keisrile kirjutab enam.ei mõisnikku, valitsejat ega ^ ^ y ^ t j ^ i g ^ „Tunnetav ja tegut- de lindude 'pilvede tuule täh-nud.
Tanu Ä n s J^rUiuse_ ^ ^ jj^j ka sojayäge. Surma oh saanud^ 1 ^ ,,,tlus" lõpetab prof. Valter jede oma. Siiski ta on originaalseim
see pidi Harju-Jarva kreisikohus 2, juunil tagasi Mahtrasse jõudsid, f^tser Ja-7^talupoega ja^haava- ^ ^ ^ ^ ] ^ j u t „ s t e sarja globaal- lauselt ülespoole püüdes läbi tä-talupoegadele^
oiguse andma. See nägid „ad heruumi Jumala juurde. Autor peab
rit ja 15 talupoega.
: KUUIIJIAMINE
on tasuv^: ajalehe laialdase
^^^^^^^^^^^ 1^^
üks toll ühel veerult
kuulutust© küljel ...... $4.75
tdcstis . . . . . ; . t . . o . . . ..
esikiiljel
. Eisoliitel voetate vastn: •
nädala esimesse ajalehte kuni
©ffiasp. honim. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kun| köl-inap.
homm. kella ll-ni,
. t^
„Staingiiard^^ hinna sees
Söögitaba, elutuba ja koridoir
Helmi Liivandi 251-6495
Leida Mariey 223-(
Postiaadress:
9 Parravano Cti
Wülowdale, Ont. M2R 3S8
tegu tegi Tertsiuse^ühekorraga^^^ suitsusammast...
kuulsaks kogu Louna-Harjumaalv
; 31. mäü marssisid 50 soldd^^^
KEEOHMINE ABIIEOST ; k^tenBogutski juhatused
/ mõisa, et tõrkujaid järgnii^
25. aprillil (v.k.j.) läksid Mahtra vai '^aristad^^ läksid
taluperemehed mõisavalitseja Ro- Paanikasse ja põgenesid koos nais- _ ^ . ,
senbergi juurde teatama, etnaduue te-laste ja loomadega esialgu met- Vaipade ja mOODii
seaduse jõus abitegü enam ei tee
27. apriim läks Tertsius koos Jär- peksta taheti juba enne A e g u
lepa, Pirgu ja Maidla talitajaga > ' P i d i ju abiteos ettenähtud ^^S^^^^^
pastor Bergi poole, et küsida te- »^u^edu algama alles 2. juunil,
mait uue seaduse kohta seletust. Nad^ otsustasid habajalaste soovitu-
Pastor, kes petnudki seadust.lähe- s e j ^ ^ . .. , ^.
mait uurinud, kuid uskus mõisnike bervaldadesse. Ja^^^J^^
juttUi et see tahipoegade ohikprda' ^?ii«iu lendaski sõmim üle mitme ios. SMUOÜ akende pesemmeo
parandavat, kiniutas talitajatele, et: ^
abitegu on jah ära kaotatud. Sel­lest
olenevalt ei saatnud Mahtra MAHTRA SÕBA
peremehed enam 3. mail abiteolisi ^
mõisapõllule äestama. .2. juuni hommikul, kui Mahtras
pidi algama talupoegade nuhtie-
Nelipühade ajal käis Tertsius mine, ei olnud aga Mahtra mehed
Tallinas tuttava kaupmehe juures enam üksi. Öö läbi olid äppitõtta-nõu
küsinias. See kui vene keele jad olnud teel Mahtra poole. Teel
pareni tundja aga keeldus Tertsiu- peatati kõrtsides, võeti „julgust" ja
sele nõu andmast, sest see olevat kella seitsme paiku marssisid lõuna
i,kuberneri
ettekandest New Yorgis Inghse ja komplekssemaks eesti luuleta-
Kammerorkestri poolt. Dr. V. jaks, kes kasutab musikaalset va-
TauU keeleteaduslikust tööst annab bavärssi samahästi kui traditsiooni-ülevaate
dr. Raimo Raag ning Vai- Ust vormi, sageli sümboolses jako-demar
Vilder tutvustab Eesti tJli- hati sürreaHstlikus stiUis, kasuta-õpilaskonna
tegevust Austraalias, des manneristlikke ja arhalisi väl-
Kunsti osas on seekord esile t o s - • '
tetud Torontos elav kihnlane Jaan „«O*I^T. -T « UT J,
oad, kes on maalimid naWistlikus ]SnS
S re. Krr-iuh nu ^te ema1l. TIliliu»sntfr.a«tfsS„io; ^o ^n«i;d^aoe^ - ia',v„^a, ,l„d.a„!t. udT luru\l 'e^ ' me." enu4tabi tunt.u. d
s * 11 ™^«^,.wc; luuletajaid. Oma umversaalse mus-na
oira^a ^ooch^ j 1 re^Hx^i^^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ visiooniga kuu-oom
Oadi maal^e^, neist 6 moodsate vai-hasti
õnnestunud värvitrükis Re^ ^ ^ ^
Tcl. 690^961
Istele . teostele on märgitud
zhunglüaulud" ja „Udu Toonela
•11!
Vahepeal oli ka pastor Berg meelt Mahtra mõisaõuest läbi • ihna et end Shveitsis, Baselis laulu alal, '^^^^^ j^^jj^^ jj^^^ Laamani „Üks
nmutnud ja ta kinnitas l i . maü^^^s^^^ eesüasiZunchis Põgenike Päeval. i, o ; „ » c « YT nriinfi^aiv
senseerunist leiavad järgmised raa­matud
(sulgudes arvustaja nimi):
^""^^^^-^X^f maa- jSrBMrgraafffisrm^^^^ lija (Olev Mikiver), „Teaduse
, ajaloo lehekülgi Eestist" (dr. Rein Corradi esindas Silberberg), Salme Pmudeni „Ca-talogue
of Books^and^M^
on Estonian m the British Libra- .• • ^ ^ • • i . • '
mida sona „mana" tähendab.
Selle numbri hinnaks Kanadas
on $14.50 ning see on. saadava!
„yaba Eestiase" talitusest ning
. / /ry" (H. Grabbi), Enn Nõu ro-.
m!^eM^ maanid„Lõigatud tiibadega" ja
äj^a keelatud", poolt tulevad mehed valju lauluga ha^^radi, kes praegu täiendab ^^pärandusmaks" (Raimond Kolk/
üsna kerge haigus" (I. Grüntiial);
kirikukantslist, et kõik mõisatööd, da, Raba kõrtsis ühineti Mahtra Hiljenio^ Lahe „Roosa müra*' (I.
ka abitegu, mleb teha vanavüsi. mees%^^
18. mail läksid Bergi juurde iihe^^^ oma ema Heljo Jaik^Corradi hmle- Sisuka ja mitmekülgse „Mana" aadressütiH. Grabbi, 3602 Albee
sa valla tähtajad- ka Hans Tert- ö^^^ tohnetaja H. I^ne, Alexandria, ¥ ^ 22309,
sius, keUele pastor nüüd sdetas, et kul„ Mahtra mõisa d i ko^^ päevsl". Grabbi ingliskedne sisukokkuvõte, USA, •' J '