Vaba Eestlane, January 09, 1965

              U-- 6
MHMMMHHHMMMMHMMMBHHHMHHmHIHHajHajM
b- - h &ži mMM Jkžli JiLlLJ pwmjBBPmnB
Lipkoniladc ühendamiselt Seisavad vasakult: Vanemgaidide juht Tiiu Joasaare gaidr Reet Vana-selja
lipk ahij gdr Kne Lüdig hellakeste Mare Villmäe mereg gdr Keet Kann abi Sirje
Kann mereg vanem gdr Helene Joiuni Kes: lipk vanem gdr Kne Runge juht gdr Anne Orunuk
MERETUULED" ÜHINES
RAJALEIDJATEGA"
Väike lipkond ei suuda iseseisvalt tegutseda
Nagu teada töötas Torontos meregaidide lipkond Meretuu-led"
senini eraldi lipkonnana kuna meregaidide löö on erinev
teiste gaidide tööst Väikese nkonnaga on aga raske laagreid
korraldada Vanemate Päeva lahi viia ja muid pidulikke kok-kutulekuid
korraldada Nendel kaalutlustel toimusid läbirää-kimised
mõlemate lipkordade juhtkogude vahel Vanemate
Kogu juhatusega ja Oaidtöö Keskusega ja läbirääkimistest
sündis otsus: Meretuuled ühinevad Rajaleidjatega" ja astu-vad
meregaidide rühmana lipkonna koosseisu Olgu siinkohal
nimetatud et ka Kestis ei olnud kusagil meregaide nii palju
et nad omaette malevana töötada saanuksid vaid nad kuulu-sid
rühmadena malevate juurde (Kestis ei tarvitatud gaidlu-se- s
lipkonna nimetust)
Uhinemise otsust tiivustas ka tDonltades et ühenduses on Jõud
see asjaolu et mereskautide „Saa-re- "
lipkond oli Juba varem ühi-nenud
Lembitu" lipkonnaga sa-madel
kaalutlustel
Pidulik Uhinemise koondus toi- -
mus äsja Toronto Peetri kogudu-- !
se seltskondlikkudes ruumides
Koondus algas lippude piduliku
sissetoomisega Ja gaidide sisse
marssimisega mille järele lauldi
gaidhUmni Lipkonnad jäid seis- -
ma teineteisele poole lauda Järg- -
nevalt võttis sõna Rajaleidjate"
lipkonna vanem gdr Ene Runge
SUURE SOJA
73
Ta kergitas oma keha ettevaat-likult
Just nagu kartes selle liigu-tuse
Järeldusi Ent talumatu valu
ei pöördunud tagasi
Uhestki rohust ei ole kasu"
hüüdis ta „Isegi mitte morfii-nist
Ja nüüd ainult mõne mi-nuti
jooksul Ma ei suuda seda
kuidagi uskuda Härra doktor ma
tahaksin teid kogu aja oma lähe
dal hoida Ma lasen teid kohe võt-ta
SS-- i liikmeks ja annan teile ko-- 1
loneli aukraadi"
Kersten aga vastas tõsiselt:
See on mulle suur au Herrl
Keichsführer kuid kahjuks ei saa
ma seda aktsepteerida" Ta sele-tas
edasi et ta elab Hollandis
kus tal on perekond Ja palju pat-- 1
siente „Aga kui te mind vajate
olen alati valmis uuesti siia tule-ma"
lisas Kersten kindlalt Ja
kaks nädalat olen mai
Berliinis sest mul on ka siin mit-- 1
meid abivajajaid"
Siis võtke ka mind nende hul-ka
härra doktor Ma palun teid
tulge mind igapäev vaatama"
Himmler vajutas nupule oma
laual mille peale tull sisse Uks
ta adjutantidest ja saluteeris
Doktor Kersten on alati siin te-retulnud
külaline" ütles talle'
Himmler Tehke see kohe kõigi-- J
le teatavaks"
Järgmise kahe nädala vältel ra-vis
dr Kersten igal hommikul
Hlmmlerit Prinz Albrecht Stras- -
sel See ei olnud ülesanne mida
ta heameelega sooritas Ta poleks
üldse kunagi Berliini tulnud kui
ei oleks olnud tema head sõpra
Ja vana patsienti August Diehnl
See rikas saksa tööstur oli tulnud
Kersteni juurde 1938 aasta lõpus
ja palunud: „Kas te oleksite nii
lahke ja vaataksite Himmleri lä-- J
bi?" Kersten oli kategooriliselt
ja suurema koguga koos töötami
ne on edukam Ta andis ka uutele
ühinenud gaidsõsaratele kaasa
kolm Juhtlauset: Ara oota teistelt
midagi vaid anna mis sa võid
Sinu esimene mõte olgu teiste
Iteine sinu enese päralt Hävita
[kurja maailmast aga kõigepealt
(iseenesest
Pidulikku momenti kasutades
andis lipkonna vanem lipkonna
juhile gdr Anne Orunukale üle
kaunivärvilise foto
Ja tunnistuse tema gaideriks Ulen- -
SALADUSED
keeldunud „Ma olen siiani kõi-gist
natsidest nagu katkust eema-le
hoidnud ja nüüd pole mul min-git
kavatsust algust teha kõige
hullemaga nende hulgast" ütles
ta
Diehn oli aga visalt oma palvet
jätkanud „Ma ei ole teilt kunagi
varem palunud mingit isiklikku
teenet härra doktor Aga nüüd
pean ma seda tegema nii enese
kui ka paljude teiste huvides
Himmler kavatseb natsionalisee-rida
saksa potasetööstuse ja mi-na
olen üks tema esimesi ohv-reid
Ma tean Isiklikest kogemus-test
seda mõju mida te omate
patsientide üle kelle valusid te
suudate leevendada"
Lõpuks jäi Kersten nõusse See
oli suure tähtsusega otsus kuna
see päästis hiljem sadade tuhan-dete
inimeste elu
Felix Kersten ei olnud tegeli-kult
üldse arst Ta oli massöör
kuid ebatavaliste võimetega mas-söör
Ta sündis 1898 aastal Ees-tis
kuid võtis pärast Esimest
Maailmasõda Soome kodakondsu-se
ja hakkas Helsingis masseeri-mist
õppima Soomes on füüsili-ne
teraapia väga vanaks ja laial-daselt
respekteeritud teaduseks
Üheks suuremaks eksperdiks sel
alal oli dr Colander kes käis tih-ti
selles haiglas kus Kersten prak-tikal
viibis Ta märkas kohe et
noorel mehel oli ebatavaline ta-lent
ja võttis ta oma isiklikuks
õpilaseks
Järgnes kaks aastat intensiivset
õppetööd ja 1921 aastal sai Kers-ten
teadusliku massööri õigused
Siis läks ta Berliini end täienda-ma
Seal kohtas ta 1922 aastal
ühel õhtusöögil kedagi dr Ko-- d
Vana ja kortsuline dr Ko oli
hiinlane kuid kasvas üles Tiibeti
VABA EESTLANE laupäeval 9 Jaanuaril 1965 Saturday January 9
1
]
j
j j
li
-
—
1
i
f
j
—
damisest Anne kaitses oma gai-der- i
väitekirja möödunud juunis
Eesti Gaiderite Kogu ?es Ja tun-nistati
peale väitekirja fdukat
kaitsmist täisgaiderite otsusega
gaideriks gaidluse kõrgemaks ju-hiks
Selle järele võtis sõna „Mere-tuulte- "
vanem gdr Helene Joha-ni
toonitades oma sõnavõtus
noorsootöö tähtsust nii rahvusli-kust
kui ka kasvatuslikust küljest
lähtudes
Järgnes pidulik vastuvõtmise
tseremoonia Uhinemise lepingule
kirjutasid alla Meretuulte" va-nem
gdr Helene Johani juht gdr
Reet Kann Rajaleidjate" vanem
gdr Ene Runge Juht gdr Anne
Orunuk ja Vanemate kogu juha- -
Ituse liige pr Henny Aruja
Peale lepingule allakirjutamist
i kinnitas gdr K Kann „Mere--
tuulte" märgi Rajaleidjate" li- -
puvardassc ja nüüd asetasid
lippurid Mari Mae ja Sirje Kann
mõlemate üksuste lipud kõr-vuti
alustesse
Gdr Anne Orunuk andis „Mere-tuulte- "
gaididele Rajaleidjate"
märgid mille Järele Rajaleidja-l- -
gaidid andsid uutele gaidsõsa-ratele
kätte süüdatud küünlad
mille järele nendele tervituseks
lauldi: Me nooruslik tervitus
kloostris kus ta sai laamaks
Juba lapseeast peale oli talle õpe-tatud
ravimise kunsti kusjuures
erilist rõhku pandi antiiksele mas-seerimisoskus- ele
Ta oli uurinud
seda ai? 20 aastat tulnud siis lää-nemaailma
omandanud Inglis-maal
doktori kraadi ja praktisee-rinud
Londonis ning hiljem Ber-liinis
Hoolimata sellest et ta
omas arsti õigused ravis dr Ko
oma patsiente ainult massaazhiga
nll nagu talle oli õpetatud Tiibe-tis
Noor massöör äratas dr Kos
huvi Ja ta kutsus Kersteni oma
juurde külla paludes tal demonst-reerida
soome masseerimlstehni-ka- t
Olles seda Jälginud pilutas
dr Ko silmi ja ütles: „Mu noor
sõber te ei tea veel mitte midagi
absoluutselt mitte midagi Aga ma
võtaksin teid siiski oma õpila-seks"
Järgmise kolme aasta jooksul
veetis Kersten iga vaba minuti
laamast arsti juures Tema assis-teerimisel
märkas ta et dr Ko
tuli mõnikord toime lausa imede-ga
Ko ei väitnud et masseerimi-sega
saab ravida kõike kuid ta
ravi tulemused olid sellised mil-lest
teised massöörid ci osanud
unistadagi
Tiibeti kooli kohaselt nii nagu
seda oli õpetatud dr Ko-l- e oli
massööri esimeseks ülesandeks
avastada valu täpne iseloom Ja
tähelepanu patsiendi kaebusele ja
ta ainsateks informatsiooniallika-teks
olid ta enese sõrmeotsad
Nende kaudu oli ta võimeline ot-sustama
millised koed olid paisu-nud
Ja millised närvid kahjusta-tud
Lõpuks 1925 aastal ütles Ko:
Te ohkate nüüd kõike mida mul
on teile õpetada" Ta andis oma
patsiendid Kerstenile üle ja läks
Tiibetisse tagasi
Kersteni aineline olukord muu-tus
üle öö Olles varem alati ol-nud
pennita üliõpilane kes pidi
oma õpingute finantseerimiseks
juhuslikke töid sooritama muu-tus
ta nüüd rikkaks Rikkad ja
TIP TOP
Yorkdale Plaia (Dufferin ja 401)
1727 Bloor St W Toronto
Palume külastada mee moodsat äri Yorkdale Plaza's
SOODSAD HINNAD SÕBRALIK TEENIMINE
Tellimiste täitmiseks koju kättetoomisega helistage kogu Metro piirkonnas — RO 64982
Igasugused euroopa lihasaadused oma tööstusest valmistatud koha peal Iga päev värsked saa
dused Hapukapsad hapukurgid Viking) pagaritööstuse saadused Eesti rukki- - a peenleib
IGALE OSTJALE AVAMISE PUHUL VAIKE
xsf
järgmised
Suurim valik kõigist muusikariis-tad
st Hoiate kokku 30—40%
ostes otse importijalt
561 Queen
St West
Home oi Muslcltd EM 3-19- 66
Tervituseks võtsid sõna EGKK
Juhataja gdr Hilda Kuutma ja
Vanemate Kogu juhatuse liige pr
Henny Aruja kes oma sõnavõtus
Vanemate Päeva tähtsust tooni
tas Kirjalik tervitus oli tulnud
(Toronto Põhjala Tütarde" lip-jkonna- lt
Ilus oli kuulata meregaidide
[mitmehäälset laulu ja melodekla-(matsioon- i
samuti oli huvitav
(mõistatada noorte poolt liigutus-tega
demonstreeritud vanasõnu
IVanemgald Mall Pärn deklamee-ris
luulepõimiku: Meie ei taha
olla ei vaikiv ununev lehekülg"
Hubaselt veedeti koos aega va-nemgaidi- de
poolt kaunilt kae--I
tud teelauas
j Piduliku õhtu tubli teadustaja
Taimi Voksep luges lühikese pai-Iv- e
kasutades Matt ev 5-a- st pea-(tüki- st
13—16 salmi
j Pidulik koosviibimine lõppes
[sõprusringi Ja Eesti hümni laul-misega
mõjuvõimsad patsiendid tulid te-malt
abi otsima ja peatselt oli ta
kuulsus levinud väljaspoole Sak-samaad
1928 aastal kutsuti teda
ravima prints Hendrikut Hollan-di
kuninganna Wilhelmina abi-kaasat
Talle hakkas see maa nii-võrd
meeldima et ta kolis üle
i Haagi kuid pidas Berliinis korte-rit
edasi Samuti oli ta enesele
hankinud Berliini lähedale suure-pärase
mõisa
Ta abiellus Ja ta noor naine
Irmgard valmistas talle maits-vaid
toitusid milledest Kersten
üle kõige lugu pidas Ta töötas
Haagis Berliinis ja Roomas Nei-le
sündis poeg Ja Kersten näis
olevat väga õnnelik
Umbes nende abiellumise ajal
alistas Hitler Austria Ja kui sün- -
dis esimene nende kolmest po-jast
oli Austriale lisandunud juba
osa Tshehhoslovakkiast Kersten
aga sulges oma silmad nendele
sündmustele Ta oli rahul oma
elukutsega ning õnnelik pere-kondlikus
ringis ja tal ei olnud
mingit kavatsust sekkuda poliiti-kasse
Himmleri reaktsioon Kersteni
ravile oli juba esimese kahe aasta
Jooksul hämmastav Himmler oli
varem äärmiselt umbusklik kuna
tal olid kõige salajasemad üles-anded
ja ta viibis alatasa polit-seinike
spioonide Ja fanaatikute
hulgas Nüüd aga muutus ta Kers-teni
ravi tulemusena leebemaks
ja usaldavamaks Kersten pidas
masseerimisel iga viie minuti jä-rele
väikese pausi et anda närvi-dele
võimalusi puhkamiseks ja
nendel vaheaegadel hakkas
Relchsführer rääkima
Algul rääkis ta ainult iseenesest
ja oma haigusest Siis hakkas ta
kiitlema saksa rahva rassilise üle-olekuga
ja SS-- i õilsusega Himm-ler
valis oma sõdurid isiklikult ja
alati ühesuguste nõuete Järele:
pikakasvulised atleetlikud blon-dide
juustega ja siniste silmade-ga
Lõpuks pöördus ta Jutt Hit-ler- l
juurde ja siis ei sutnud mis
1965
MEAT MARKET
TÄHELEPANUAVALDUS IK
LTD
Poeet lahkus parnas-silt
T S ELIOT SURNUD
Londonis Inglismaal suri 4
Jaanuaril 76 aasta vanuses täna-päeva
kuulsamaid poeete amee-riklane
Thomas Stearns Eliot Ta
oli sündinud St Louisis kuid siir-dus
Inglismaale juba Esimese
Maailmasõja alguses ja jäi sinna
elama Elioti peetakse üheks sil-mapaistvamaks
kirjanduslikuks
kujuks kogu kahekümnendal sa-jandil
olles omandanud rahvus-vahelise
tunnustuse luuletajana
esseistina Ja näitekirjanikuna
Esmakordselt kerkis Eliot maa-ilma
luuleparnassil esile 1922 aas-tal
millal ilmus ta kuulus poeem
„The Wasteland" (Tühimaa) Sel-les
vaatles poeet Esimese Maa-ilmasõja
Järgset ühiskonda kui
viljatut kõrbe miles ei idane spi-rituaalsed
juured ja mis seetõttu
on masendav ning traagiline Eli-oti
reputatsioon suurenes iga
järgneva teosega Ja ta toodangust
tuleb eriliselt välja tõsta veel
1930 aastal ilmunud poeemi „Ash
Wednesday" (Tuhkapäev) Ja po-eemideko- gu „Four Quartets" (Ne-li
kvartetti) 1943 aastal
Elioti kirjanduskriitika on sa-muti
kõrgelt hinnatud Ta on elus-tanud
huvi 17 ja 18 sajandil luu-le
vastu Ja mõjutanud ka palju-sid
kaasaegseid kirjanikke Ja irii-tikui- d
Näitekirjanikuna püüdis Eliot
ki enam teda peatada Hitler oli
tema meelest selline geenius kel-le
taolist tekkis inimkonda ainult
ühel juhul tuhande aasta jooksul
Hitler oli Himmleri hinnangul
1 kõiketeadev Ja kõikvõimas nagu
Jumal Saksa rahval tarvitses aja-loo
senilti jõudmiseks ainult te-male
pimesi järgneda
Kersten ei vastanud sellistele
kõnedele omalt poolt sõnagi Ta
püüdis hoiduda igasugusest polii-tikast
ja käsitles Himmlerlt nagu
Igat teist patsienti Ühel päeval
aga võpatas ta kui Himmler ütles
ühel puhkepausil: Varsti oleme
sõjas"
1 Sõjas!" hüüatas Kersten eru-tatult
Taevane Jumal miks?"
Himmler upitas end küünar-nukkidele
ja ta hääl tõusis erutu-sest
„Sõda tuleb sellepärast et
1 Hitler tahab sõda Sõda teeb me-hed
tugevamaks ja mehisemaks"
Ta heitis uuesti pikali ja jätkas
rahulikumalt: „Igal Juhul tuleb
sellest väga väike sõda — lühike
kerge võidukas Demokraatlikud
võimud on kuni tuumani mäda-nenud
Ja nad surutakse peatselt
põlvili"
Kui Kersten Hollandisse tagasi
pöördus ei olnud Himmlerll
enam valusid Ta jättis Kerstenl-g- a
väga südamlikult hüvasti ja
näis teda võtvat nagu mingi ime-tegijana
Möödus peaaegM kolm kuud
enne kui Kersten jälle Berliini
tuli Himmler vajas Jälle tungi-valt
tema abi ja ravi algas otse-kohe
Jälle käis jututeema sõja
Umber mida Hitler soovis Ta oli
Juba haaranud kogu Tshehhoslo-vakkl- a
kuid demokraatlikud rii-gid
olid seni hoidunud sõda alus-tamast
Maailmas ei saa olla en-ne
tõelist rahu kui see on sõja
läbi puhastatud" ütles Himmler
Aste-astme- lt hakkas Kersten
talle vastama Ta ei tahtnud et
Himmler võtaks tema vaikimist
heakskiiduna Ta rõhutas et sõda
oleks kuritegu inimsuse vastu
Himmleril oli selle peale alati ai-nult
üks vastus: Ftihrer ütleb'
Nr 2
Tel: 783-886- 6
Tel: RO 6-49-
82
tkaaahstelelmusattaada oli vtäarssadmrbaiatsmioaotnikjsa
kujuneda moodsa aja Shakespea-re'ik- s mis aga ei teostunud Nä-itena
sellest zhanrist võiks esitada
1935 aastal ilmunud näidendit
Murder in the Cathedral" (Mõrv
katedraalis) mis käsitleb ajaloo-list
teemat ja millest valmistati
ka film Paljud ta draamadest on
aga võrdlemisi staatilised oma-des
küll kõrgeid kirjanduslikke
väärtusi kuid ei pääse laval täiel
määral mõjule
Eliot usub veendunult poeetili-se
draama väärtusese Ta väidab
et värssdraama ideaali on võima-tu
saavutada kuid selles suunas
võib huvitavalt eksperimenteeri-da
Mitte ükski inglise keeles kir-jutav
isik viimase 300 aasta jook-sul
ei ole sel alal saavutanud pa-remaid
tulemusi kui Eliot 1948
aastal hinnati ta saavutusi Nobeli
auhinnaga
Eliot oli oma riietuselt ja käitu-miselt
täielik vastand tänapäeva
boheemlastüübile ja ta jättis pi-gem
pankuri kui poeedi mulje Ta
esimene naine suri juba 1922 a
Ja 1957 aastal kui Eliot oli 68-aastan- e abielus ta oma erasekre-täriga
kes oli temast ligi 40 aas- tat noorem
70 aastasena andis ta Londonis
ajakirjanikele intervjuu Ja ütles:
„Ma tunnen et ma hakkan nüüd
pikkamööda täiskasvanuks saa-ma
Kõik mis ma olen teinud en-ne
60 eluaastat tundub mulle
nüüd väga lapsikuna"
Tol sügisel kui Saksamaa lõ-puks
ründas Poolat ja alustas sel
teel sõda leidis Kersten end väga
raskest olukorrast Oktoobris
tulles vastu ühele Himmleri soo-vile
otsustas ta enne Hollandisse
tagasipöördumist konsulteerida
Soome saatkonda Ehkki Kersten
polnud juba ammu enam Soomes
käinud oli ta ikka veel Soome ko-danik
Ja Soome sõjaväe reserv-ohvitser
Ta sai nüüd kokku mitmete
Soome diplomaatidega ja ütles
neile et ta oli juba mitu kuud ra-vinud
Himmlerit Ja ravi vältel on
Himmleril kalduvus avaldada tal-le
mitmesuguseid usalduslikke
andmeid milledel võivad olla
tähtsad poliitilised ja militaarsed
Järeldused Kas peetakse soovita-vaks
et ta Jätkab Himmleri ravi-mist
„Arge kõhelge hetkeks!" öeldi
talle Himmleri ravimine on teie
kohuseks Püüdke veelgi suuren-dada
tema usaldust teie vastu la
informeerige meid kogu aja Sel-lel
on oluline tähtsus"
j Kersten lubas teha oma parima
1940 aasta mais muutus Kers-teni
olukord juba äärmiselt ras-keks
N Liit oli annekteerinud te-ma
kodumaa Eesti Ta uus kodu-maa
Hollandi oli Hitleri vägede
valduses ja Hollandi natsid ihu-- 1
sid talle hammast Nad leidsid
et Kersten oli seisnud liiga lähe-dal
kuninganna Wilhelmina hoov-konnal- e
Soome ei lastud teda sis-se
kuna sealsed võimud olid an-nu- d
talle korralduse et ta iga
hinna eest jätkaks Himmleri ra
vimist Saksamaal hakati ta liiku-mlsevabadu- st
üha rohkem kitsen-dama
Hollandisse sissetungimise
ajal oli ta pandud koguni oma
Berliini lähedases mõisas kodu-sesse
aresti Ja mai keskel tehti
talle korraldus sõita koos Himm-lerig- a
lindele viimase erarongis
Siin oli juba tegemist kindla kä-suga
mite enam palvega nagu va-remalt
(Järgneb)