Vaba Eestlane, January 09, 1965

              !'
Lhk4
VENE PIRAATATAKK BALTI MEREL
Kuidas uputati Kassari" 1939 aastal
Vene merepiraatide ohvriks langes esimese eesti laevana 25 aastat tagasi väike aurik „Kas-sari- "
mis oti tühjalt teel Rootsi sadamast Tallinna Rünnak laeva vastu toimus
10 detsembril 1939 aastal varahommikul kella paigu ja ründajaks oli tundmata allveelaev"
nagu poliitilistel põhjustel oldi sunnitud märkima kuigi selle vene päritolus polnud vähimatki
kahtlust Laeva õnnestus siiski imekombel pääseda ning ainukeseks inimohvriks
oli 71-aasta- ne mehaanik Jakob Randman kes sai surma ja hukkus koos laevaga Kassari" oma-nikuk- s
oli laevaühing G Sergo ja Ko kelle kahjusumma hinnati 80000 kroonile
Laeva meeskond kuhu kuulu- -
sid kapten Alfred Sergo tema isa
Allveelaev ajuti
meetrini
Hans Sergo kes oli laeval esime-- ' veel tulistamist Kassarile" oli
seks tüürimeheks I mehaanik Jo--' selgesti kuulda ka allveelaeval an-hann- es
Proos vanem madrus Jo- - tavad käsklused mis olid vene-hanne- s
Rakki noorem madrus keelsed ja see omakorda luba- -
Albert Press tekipoiss Arseni
Liik kokk Anette Vakker kütja
Georg Tork ja noorem kütja Evald Meeskond käitus täiesti rahuli-- 1 rjt eemal laev vöör ees
Laanemäe pääsesid väikeses paa-- ' kult Ja külmavereliselt Meil oli meresügavusse ning viimasena!
dis Hiiumaa randa kust toimeta-- laevas kokku kolm paati kaks mig meile silma puutus oli lehviv
tl edasi Tallinna neist olid tõelised päästepaadid jjpp mIs samuti kadus kiirelt vee
Rootsist kodu poole teele Ja tavalisel kohal korstna ana pjjj olime jäetud ilma igasu-de- s valisin suuna võimalikult ke- - läheduses Kolmas paat asus aga ' guse aDita ainult saatuse Juhtida
set merd et vältida võimalikke eraldi ahtris Ja see polnudki moel-- keset soome lahte Minu andmete
arusaamatusi sest parajasti oli dud päästepaadina vaid tavaline jargt 0u rünnaku paik 25 mere-käima- s Soome Talvesõda" jutus-- sõudepaat mida kasutasime lae-- miiu Hangöst edela suunas
las Kapten A sergo Tallinna Jõud--
misel Tegelikult poleks meil mi--
dagi karta ka olnud sest sõitsime
riigi Eesti lipu all Ja
laevalaadungit meil polnud Ilm
juhtus olema ka kõigiti soodne
meresõiduks — puhus kerge loo-detuul
ja külma oli kraadi Um
ber Kuigi mingeid sekeldusi pol-nud
ette näha olin siiski õhtul ta-valisest
kauemini komandosillal
Oma kajutisse puhkama läksin al-les
kella 2 palgu öösel
Vahiohutseri kohale asus siis
mu isa kaugesõidukapten Hans
Sergo kes täitis esimese tüüri-- j
mehe kohuseid'
Siis aga keset sügavat und
kuulsin väljast tugevaid plahva-- 1 tusi Hüppasin kohe asemelt püs- - [
ti Ja läbi pea jooksis küsimus — i mis võiks väljas lahti olla
Sellele leidsin aga kohe vastu-se
kui ärganuna kuulsin mürsku-de
plahvatusi laeval ja selle ümb-ruses
— meid rünnati kahuritule-ga
Sekka kuuldus ka valanguid
kuulipildujast
Pikemalt kaalumata tormasin
kohe välja olukorda selgitama
Kuulsin isalt et juba esimese ka-- huripaugu peale oli ta annud lae- -
vale tagasikäigu ja ühtlasi kolm I
vilet märgiks et oleme saanud
hoiatuse laeva peatamiseks mil-- 1 leks pidaslmegl seda kahurilasku
Meie pidi nüüd järgnema '
kontroll laevapaberite osas I
Kuid tegelikult polnudki see
esimene mürsk meile holatu-- '
seks vaid see tabas kohe laeva '
Mcie allumisel võõra sõjalaeva
korraldusele polnud ka mingit
kasu kuna tulistamine Jätkus ko- -
gu aeg Ka polnud tulemusi meie '
stgnaliseerimisel ja teatamisel et
sõidame erapooletu riigi lipu all
ja kuhu oleme teel
Vahepeal olid ka vahist vabad
Ja koguni vahis olejad 11- - munud tekile sündmust Jälgima
Kuna oli selge et laeva tahetakse
uputada siis koondusid mehed '
kohe päästepaatide Umber et
neid käsu peale otsemaid vette
gusel meist --- Estonia Esto--
nia " Sest meestel oli Ikka veel I
arvamine et tegemist on eksitu-sega
ja meie ründaja peab meid
mõneks soome laevaks Kuld sel-- '
lelgl üritusel polnud tulemusi
mis lähenes kuni
50 meist jätkas ikka ]
ei
nud üldse kahelda kust meie
f ründaja pärit
va anKrui oncs maai KaimiseKs
Kuna allveelaeva tuli oli esijoo- -
nes suunatud meio päästepaatide- -
le mis asusid korstna juures siis
üks neist oli Juba purustatud pii- -
basteks kuna teine kuulipilduja
tulega muudetud lausa sõelapõh-jaks
Neid ei saanud meie kasutada
ja ainuke lootus j ii kolmanda
le paadile ahtris mis saigi meie
päästjaks
Andsin meestele käsu paadi vet-te
laskmiseks ja sellele asumi- -
seks Samal ajal hakkas laevavöör
Juba vee alla vajuma sest laeva- -
kere oli mürskudest mitmest ko- -
hast purustatud ja vett tungis lk--
ka enam sisse Kuid tulistamine
ei vaibunud mis oli ilmseks kin- -
nituseks et ründajal oli kavatsus
laeva kogu meeskonnaga mere
põhja saata Sest milleks muidu
pidi veel tulistama kui nagunii
nägid et laev juba vajumas!
Ruttasin ise veel kajutisse et
sealt kaasa tuua laevapabereld
Kuna ümberringi vingus kuulisid
siis pidin liikuma kummargile ja
osalt isegi roomama et sihile
Jõuda
Samal ajal andsin meister Proo--
sile käsu heisata laevamastl sinl--
mustvalge lipp sest otsustasin
et kui laev peab hukkuma alatu
kallaletungi tõttu siis mingu ta
põhja juba vaba rahva laevale ko- -
hase au ja uhkusega Proos talitas
käsu kohaselt ja peagi lõi mastis
ka meie lipp lehvima
Kajutist väljudes märkasin ke- -
set laevatekki lamamas kellegi
kogu Katsusin teda — ta oli Juta
surnud See oli mehaanik Jakob
Randman Polnud kuidagi mahti
tema toimetamiseks paati sest
oli ülimalt kiire veel elusolevate
meeskonnaliikmete päästmisega
Laealt vette lastud paati ml- -
nek oli imelihtne kuna kahuri- -
mürsud olid sinna laevakülge
puurinud mitu auku missugu-seid
sai nüüd kasutada kui tre-piastmeid
Samal ajal kiunus ikka veel
vast laevast eemale sõudma
Meid oli väikeses paadis kokku
üheksa inimest seejuures kaks
kes olid saanud rünnakul haava-ta
Nimelt oli isal Hans Sergol
tunginud kuul läbi vasaku käe
ST MARVS HALL
DATHURST & ADELAIDE ST
(asub põhja-id- a nurgal)
RUUMID KUNI 400 INIMESELE
Pulmapeod Organisatsioo-nide
koosviibimised Tantsu-peod
Meeste koosviibimised
Veeremängu võimalused (ne
lasta Samal ajal hakkasid mehed kuulipilduja kuule meie Umber
kooris karjuma allveelaeva poole Kui olin viimasena paadis hakka-ml- s
tiirles umbes 100 meetri kau- - slmc võimalikult kiiresti uppu- -
THE PICTURE FRAME SHOP
117 Danforth Ave Tel 461-454- 3
Piltide raamimine Maalimistarbcd Maalimisõpctus
soovijatele Nõuanne teie maalide raamimiseks
A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS
(6 Gough Ave (Pape— Danforth) Toronto
Meie eriala — kõikide liikide käigukastide parandamine
Vea kindlakstegemine ja kulude eelarve tasuta
Tel: HO M155 õhtuti — 247-694- 4 Jaan Sikk
KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE JpPii
Köögi ja lavu kasutamise võimalused Stereomuusika Baar üür
sobib teie majanduslike võimalustega Informatsiooniks ja ruu-mide
reserveerimiseks Mr GEORGE KXIGHT — Tel EM 31812
VABA EESTLANE UupÄeval 9 Jaanuaril 1965 — Saturday January 9 1965 Nr 2
aurik
Sundsvallist
4
meeskonnal
erapooletu
4
mis oli kerge vigastus Kütja G
Tork oli saanud jalast vigastada
vajus
asu- - asusid
arvates
mehed
oli
oli
raskemini Meil polnud aga mah
ti haavatute eest hoolitsemiseks
sest meie peamiseks mureks oli
võimalikult kiiremini uppuvast
laevast eemale jõuda
Kui olime juba paarsada meet- -
Laeva äravajumise järele tiir-les
allveelaev veel vähe aega sünd-muspaigal
ja aegajalt valgustati
merepinda elektri taskulampide-ga
Ilmselt taheti kindlaks teha
kas laevast on veel midagi Jäänud
pinnale või leidub seal mõni el-lujäänud
meeskonnaliige Siis ka
dus allveelaev hommlkplmedusse
Tull hakata mõtlema kuldas
randa välja jõuda Sellega oli kii-re
sest paadis polnud tilkagi joo-givett
ega ivagi toitu Samuti oli
üsna ebamugav detsembrikuu
ilm sest külm hakkas suurenema
Otsustasin suuna võtta Hiiumaa
randa umbes Tahkuna kohale
mis pidi olema meile lähemal
Jagasin kuus tervemat meest
järgmiselt — neli sõudsid kogu
aeg üks pildus paadist vett väl-ja
kuna selleski leidus paar
kuuliauku kust imbus sisse
vett ning kuues puhkas järje-korras
Sõudsime kogu päeva Meil leidus
paadis ka plekknõu petrooleumi- -
ga kuid seda ei saanud millekski
kasutada
Keskpäeva paigu hakkas kau- -
gelt silmapiirilt paistma Tahkuna
tuletorn ja kella 14 paigu sinetas
Juba kitsas riba rannajoont Kui-gi
sõudsime meeleheitlikult Tah-kuna
suunas nsus ometi tuul
meid triivima lääne poole Seepä-rast
umbes kella 18 paigu olime
Jõudnud juba Kõrgessaare nime-lise
poolsaare juurde kus paadi-põh- i
peagi ragises vastu kivist
merepõhja
õhtul kella 2030 paigu olime
juba kõik uluall Kõrgessaare pii-rivalve
kordonis kus meid võeti
hästt vastu Salme seal esimest
einet ja võisime endid kosutada
soojade vaipade all puhkamisega
Enno keskööd oli aga Kärdlast
saadetud kohale auto mis viis
meid Kärdlasse ja saime seal oo-tavale
aurik Vilsandile" mis toi-metas
meid otsejoones Tallinna
Nii läbi raskuste Ja vaevade õn-nestus
meil siiski eluga pääseda
kuld punaste merepiraatide kal-laletungi
mõte jäi meile arusaa-matuks
Seda võis seletada vaid
selle hävitamtsklrega mida teos-- 1 tatakse juba mitu aastakümmet
punase lipu all mis varustatud
sirbi ja vasara embleemiga"
High Park Steam
Bath and Massage
383 Annette St (Itunmmedc j) Tel 767-10- 86 Fraldl ruumid meestele ja
naistele
Avat teislp— laupäevani kl
1 p—11 õhtul
Pühap kl 8 h— 2 pl
LUHANI LOENGUKS EI
KÜSITUD EESTI MAJA
Vaba Eestlane" 2 detsembri
numbris pealkirja all Rünnak '
jätkub" on kirjutatud meie
soovituseks oleks küll tema (so
Ilmar LaabanI) eest kõik eestlas-te
uksed nii tihdasti kinni hoida
kui iganes võ lik nii nagu se- -
da tegi tänuvjirselt Torontos
Eesti Maja juhatus"
' taj jiuc Ruvurui
seda küsimust arutades selgus et
kõneall olnud loengu jaoks ei ole
Eesti Maja Juhatuselt ruume
VABA EESTLANE
Uus aadress: 135 Tecumseth St Toronto 3 Ont
Telefoninumbrid: toimetus — 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Postiaadress: PO Box 70 Stn C Toronto 3 Ont
Tshekid ja posti rahakaardid (money order) palutakse
kirjutada Free Estonian Ltd nimele
KUNSTNIK MEHHIKO INSPIRATSIOONIGA
Ervin Milveki näituselt osteti 20 tööd
iiPF "SUS
pjpjpjpjpjH flPJIIIIIIIPJIIIIIIIIIIIIIII
pjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjS s(&--
v ??ijpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjijpjpjpjpjp
?if" TlBjfjfjHIJfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfJb i
' v jjpjiPspjpjpjpjp MijijHpjpjpjpjpjyL '''--
'' PJBjliiPJPJPJ' '''PPJViJPJPJPJPJPJHk
k APJHPJBFrvr? PJIJIJIJIJIJIJIJH' --%vn
v '''PJPJPJPJFxVl
v "'PJPJPJPjT--i:!'i'- ' 4i
Enin Mihck Mehhiko meeleolus Foto:
Enin Mihek tõusis möödunud jõulupühade eel nagu värvi-küllase
komeedina meie kunstitaevasse Mitte et ta olnuks va-rem
meile tundmatu — ta maalid ja ka üksikud skulptuurid
on juha varem UIdnäituste pilti mitmekesistanud — kuid alles
nüüd ta esimeste iseseisvate näituste kaudu St Catharincsls
ja Torontos saime kindlapiirilisema ülevaate ta loominguli-sest
amplituudist ja omapärast Mõlemad näitused tutvustasid
aldatas enamuses kunstniku 1964 a toodangut mis oli rikka-likum
kui ühelgi varasemal aastal Millega seda järsku loo-mingulist
sööstu seletada?
Mehhiko inspiratsioon" arvab kunstnik ise ja lisab selgita- - I
vait et kaks möödunud aastal sooritatud Mehhiko reisi avar--
'
elasid tallr uusi loomingulisi perspektiive i
„See oli eeskätt eriline valgus mine on juba probleem !
Ja pastelltoonlde rohkus mis Eestlasel tekiks pikanet 3 nara-- ! mind kütkestas Mehhiko Uldnil
dis" jutustab E Milvek Esime-n- e
reis sinna paljude kunstnike
Mekasse kestis ainult 6 nädalat
kuid loominguliselt oli see stimu- - leeriv Mu tähelepanu köitsid eri- Ilselt mäed tühja maa tagapõhjal
oma ärJest muutuvate valguste
Ja meeleoludega Mu teine peatus
Mehhikos oli Juba pikem — möö
dunud aasta juunist kuni oktoob
rini Elasin San Miguelis mis on
umbes 15000 elanikuga linn kahe
tiinnit9tnrf iniiwiir %♦
pannoode alal on välismaalasel
seal palju õppida Töötasin Innu - kalt ja tõin kaasa üle 50 valmis - töö lisaks rohketele visanditele
Mehhiklane elab tänasele ja ei
hooli kuigi palju sellest mida
homne päev toob See hoiak oli
nakkav ja omamoodi tood tii- -
--ustav"
„Kas Mehhiko pakub peale hu-- vitava atmosfääri kunstnikule
veel teisi eellseld?" küsime
Kahtlemata" vastab E Mil -
vek Eriti oluline on sealne -- xiav
elu 100—150 dollariga kuur
mu£avalt ära elada Kõlkj
?1KOS on Kearvuiiselt
ka pensionäre kes ei sas oua
maJSJapida Is!giueenlJaid" „uwiia uu- - weiwuo sus
eestlaselegi sobivaks kohaks va- -
uauusepaevaae veeimiseKsr
T Säägi
erinev
tamatult igatsus põhjamaise loo
duse Järele See ilmneb juba kas
voi asjaolust
küll
oma omaDdraea r)i
1 huvi kuid suhteliselt vähesed soo- -
vivad neid jäädavalt omandada
meelega
lal-loodu- st
Oma kahel näitusel müüsin siiski
kotnsnmma rn tKrf o _ f
harlnesis ja 11 Torontos See kat- - tls kulud ja rohkem ei
' saagi meie kunstnik praeguses olukorras soovida"
Ervin tekkis
vastu juba omal ajal Haap- - salus koolis käies kus ta sai esi- -
mesi Instruktsioone kadunud joo- - nistamisõpetajalt Ella Mättikult
Tõsisemalt ta oma muusa- - le Juba Rootsis Ja jätkas harras-- tust siin Kanadas kus ta on oi- -
' nud aastaid uuskanadlaste kun
tlRluöi Color and Farm" Juha-islllg- e Uuel aastal on tal ette-ihtu- d iseseisev näitus Montrea-lis
ja kevadel tn hih
San Migueli kunstigaleriis
lähe tingimusel kaasa j Kunsti nn mis on
ajutised Oma erialaks pean maa--
Urnist sest w nn
sisseiuiesust UbA--s kau- - Kahtlemata iib teekond teda
lise pennsiiionhiägsati ekluaudsa v1õ20-dolilar-vi-ad nad k„Ma aedaspidi sMelelhekhsikoessterahutldaa-güiairisd-i a seal enesele korralikud da oma loomineullst la
usu siiski et eestlane ta-- kõige kohasem mu
seal pidevalt elada" arvab dlle" ütleb — huvi-kunstni- k külastada Seda msinaanda oenlammaeelJdääi-v- ' ta19v64väarviklauinkstilõTuoernodnilto eestlaste
Hrushtshov ja
Jaapani maavärise-mine
Moskvas on praegu populaarne
Varssavis alguse saanud anek- doot mis kõlab järgmiselt: Päev
pärast kui või- mult kukutati oli Jaapanis tugev
maavärisemine Uurimisel
et selle põhjustajaks olid 700 mil- jonit hiinlast kes hüppasid rõõ-mu
pärast üles-alla- "
Moskvas naerdakse peale
ja rahvas näib olevat üldiselt rõõ-mus
et Nikltale anti hundipass"
Teisest küljest oska nad aga
j võtta ka mingit kindlat seisukoh-ta
uute juhtide Brezhnevi ja
Kossõginl suhtes Need tegelased
on lubanud laiendada tarbeainete
1 toodangut kuid venelased on sel
liseid lubadusi varemgi kuulnud
ja vähesed võtavad tõsiselt
Associated Pressi teadeteagen-tuu- r teatab Moskvast et üks noor
nõukogude poksija hiljuti
ühe ameeriklase enese juurde
külla ja ameeriklane küsis talt:
Kuidas te seletate seda mis juh-tus
Hrushtshovlga?"
Venelane osutas president Ken-nedy
pildile mis rippus ta seinal
Ja küsis omakorda: „Aga kuidas
seletate teie seda mis juhtus
Kennedyga?"
Ontario saab haigla- -
1 ravi kindlustuse
Ontario peaminister John Ro- - barts teatavaks et Ontario
rakendab juba käesole-val
aastal oma arstiabi kindlusta-mise
plaani ja ei Jää ootama fö-deraalvalitsuse
plaani Peaminis-ter
mainis et ta saa plaani ük-sikasju
praegu veel teatavaks te-ha
kuna ta ootab vastavalt ko-misjonilt
aruannet ja ettepane-kut
Plaan esitatakse parlamendi-le
seisukoha võtmiseks juba eel-oleval
parlamendi istungjärgul
mis algab 20 jaanuaril Ontario
valitsuse plaanide kohaselt on
haiglaravi kindlustuse plaaniga
võimalik Ühineda vabatahtlikkuse
alusel Plaani teostajateks on era-ettevõtted
kusjuures valitsus toe-tab
neid Isikuid kes suuda
maksta oma kindlustuse pree-miaid
Moskva ei poolda
Indoneesia lahkumist
UN-i- st
JAKARTA — Indoneesia valit- -
suse otsus Liitunud Rahvaste Or- -
kides Samal ajal kui Puna-Hiin- a pooldab Indoneesia lahkumist on
taaride kohaselt suureneb Indo- -
1 neesia lahkumise puhul
Kagu-Aasia- s
Soovite osta või müüa
maja?
Parima tulemuse saavutate
ühe Toronto suurima ja ak-tiivseima
kinnisvarade va-hendusfirma
kaudu
REALTOR
916 St Clair Ave W
Lähemaks informatsiooniks
Pr GERDA KIVI
Tel! kontoris - 532-332- 1
kodus — HO U779
sellest et Mehhiko j ganisatsioonist lahkumiseks on ainelised maalid äratavad i kutsunud esile vastukäivaid re-eestlas- te hulgas aktsioone kommnnUMiifVnHo=
Palju parema riputa- - Moskvas võetud vastupidine sel-taks- e
oma seintele maale mis suKoht nmS Indoneesia lahkuml-kujutava- d
karget põhjamaist ne raaaiImaörganlsatsloonist
'detakse maha Moskva kommen
i
1 näituste
Milvekil huvi
kunsti
andus
esitatakse
el
moevooludega
vesivärvidega
puraiua
geltki
maalin
tunri ma
JUa ei temperamen-nak- s Ervin Milvek
kuid
seda Hrushtshov
selgus
selle
ei
seda
kutsus
tegi
provints
ei
ei
pinevus