0358b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
frW HHPBSr LLrf ui VABA EESTLANE kolmapäeval 24 nov 1965 - Wednesday Nov 24 1965 Lhk7 KULTUURIKÜLG EHVSarö Vabad tuuied värskes „Manas" Kirjanduse- - ja kultuuriajakiri nike vaatlus üldiselt ja Aleksan-Jana- " mida varem trükiti Stok- - der Aspel Ilmar Laabani esinemi-koln- is -- Esto" trükikojas kolis sest Iowa Cityst Johan Kõpu juu- - nõni afg tagasi Torontosse ja alus- - beli puhul võtab sõna Rudolf Kivi-ta siin oma kaheksandat aastakäi- - ranna Aleksis Ranniti viiekümnen da 80-lehekülj-elise kaksiknumbri- - da sünnipäeva puhul Aleksander p Endel Peegile kuuluvas trüki-- Aspel ja Erik Thomsoni samasuure kojas „Ergon-typ- e" See jääb prae-- tähtpäeva puhul Ivar Grünthal raste kavade kohaselt ka edaspidi I -- _ _ Ilfll- _Ji-iJ- _ I t lobaks kus „Mana" autorite sõna transformeentakse moodsas se tüpograafiasse Ajakirja üldi uure sinrice orsicra Proosa alal ei paku uus „Mana" ie teostusaparatuur asub aga ha- - midagi eriliselt silmapaistvat Suu-ja- li kahel kontinendil: üks toime- - res osas siin tegemist otsingu-tajate- st -- dr Ivar Grünthal elab tega- - uute sihtide raiumisega loo-Hoots- is teine -- Hellar Grabbi Was- - minguliste võimaluste ürgmetsa -- tisgtonis Rootsis elab ka suur osa llma seejuures teadmata kas need toimetuse kolleegiumist ja valdav viivad välja päikesepaistelisele la-os- a tellijaskonnast Kaastöölisi on gendikule või veelgi pimedamasse aga MManal" peaaegu kõikjal kus tihnikusse Ent katsetama peab et vabade eestlaste vaim otsib vabu vältida stagneerumist Romaani al-iSjendusvõi-malusl l gustest on nii paljudelgi kirjandus se vabadus on valdavaks mul- -' uke ambitsioonidega inimestel jcls pärast kaksiknumbri läbilu- - lauasahtlis terve valimik ja siinne remist Mana" on kujunenud foo-- tuntud publitsist Plerre Berton miks kus ei tunta meie eksiil- - tõi paar aastat tagasi leheveergudel elus väljakujunenud pidurdavaid rea näidiseid oma isiklikest starti-tabus- id ja seetõttu võib mõnele dest sel alal mis seni pole välja esmakordsele tutvunejale tundu-- 1 viinud terve distantsi katmisele da näiteks lausa jahmatamapane- - Hillar Enari romaanialgus „Sest vana et „Mana" võtab pikemalt mlna olen" on kahtlemata väga vaatluse alla kirjandusliku tege-- 1 omapärane ja tundub koguni sa-vu- se N Eestis ja söandab selle tiirina Salme Ekbaumilt on kaks kohta lausuda mõnda positiivsetki j 'aastu ja Arvo Lannuselt (selle Kõnealuses numbris teeb seda Ivar numbri noorim autor sündinud Grünthal kirjutuses Olustikuka-- 1 1937 aastal) ning dr Enn Nõult tajad ja otsivad kangelased" ' (Kass sööb rohtu" autori Helga jõudes paratamatule üldotsusele Nõu abikaasa) lühijutud vastavalt et oportunistid on kangelaste kõr- - pealkirjadega „Nadiir" ja „Veel vai suures ülekaalus kusjuures kord viimast korda" Hellar Grab-- aga siiski ei puudu ka erandid Koostöö „Mana" kaante vahel n on bi oma toimetaja kommentaarides' mainih rt Mana" neaks knipc w- - — 1 o- - rohkem sisuliselt apelleerima luge-jjate- le kahekümnendates kuni nel-jakümnendates eluaastates Viima- - lldiselt jääb mulje et artiklite tinimetatud kaks pala on kahtle-os- a on kaksiknumbris tunduvalt mata Just selleks osaks viimasest kaalukam ilukirjanduslikest pala-- ' M-anas-t" mis võib mõjuda shokina dest Siin on leplikult sobinud vanemaile lugejaile ja seda just ühiste kaante vahele sellised auto-- 1 seksuaalsete elamuste maskeerima-ri- d nagu Aleksander Aspel Mar- -' ta kirjeldamise tõttu Henry Mü-üa Pühvel Ilmar Laaban Gustav leri lugejaile on see kõik loomuli-Rän- k Eduard Tubin Rudolf Kivi- - kult vaid „lasteaialektüür" kuid ranna ja mitmed teised See koos- - uks vanem kirjamees väitis hiljuti töö on kahtlemata juba iseenesest Torontos teatrietenduse vaheajal silmapaistev saavutus ajastul kus et nende juttude lugemine pannud vähemalt Torontos üks väike kuid tal kõhu valutama Enn Nõu pala seda vihasem ringkond „rah'vuslu- - loeti muide autori poolt ette ka se" sildi all üritab vastastikuse käesoleval kevadel Stokholmis toi-we- nu külvamist ja vaba loomingu munud kirjandusõhtul kus see te-suukorvist-amist kitas elavat poleemikat Martin Pühvel kes tegutseb pro- - Ka mitmetes luuletustes leiab fessorina McGilü ülikoolis Mont- - erootika mõnel pool pisut ajast realis vaatleb lähemalt Shakes- -' maha jäänud konventsionaalse" Peare'i ja Marlowe loomingulist lugeja silmis liiga häbenematut" osatähtsust esitades oma sisufihe- - väljendust Seda esmajoones Kaa-da- s kirjutuses ka mõningat kriiti- - rel Saare luuletuses Sinule" mis kat Shakespeare'i tööde kohta Tei-- muidu on küllaltki sügavmõtteline seks tähelepanuväärseks eriala- - Luuletustest millede tase üldiselt artikliks on Ilmar Laabani järgnev tundub küündima kõrgemale proo-Juinsti- de situatsioonist tänapäe- - sakatsetustc omast (nagu see ül-"- 1" kus ta nendib et kunstide dine nähtus) tahaks esile tõsta ühtsus on tänapäeval suuremal Torontos elutseva Eduard Krantsi nääral realiteet kui ta seda kunagi Jaanipäeva idülli" (võibolla jäl-fare- m on olnud AlpVcanrior ie lest mõnele shokeeriv) ja endisest pel oa põhjalik ja analüüsiv artik- - meremehest noorpoeedi Tiit Leht- - iKaasaegse Prantsuse luule metsa luuletust „Vking" Leht-'"Mdumas- i" ja oma pilgus bio-- metsa luule omab väga individuaal-'üüslkiS- ie jagab Rein Silberberg se näo Luulet on veel Torontos u!jeid külaskäigult Elmar Ein- - elutsevalt Urve Karuksilt (allakir" wgi neurobioloogia laboratooriu- - jutanule meeldis enim ta „Kätt ™sse Baltimore'is pudelile pannes tõotan- - ja seni Evald Uustalu vaatleb kriitili- - New Yorgi teatritrupist tuntud Ai-- lt Elmar Tambeki mälestusi ja me-Li- is Martinsonilt kes luuletab JtoüvRänk käsitleb Tallinnas A New Yorgi kivikõrkjate labürindist urese sulest ilmunud saksakeel- - Värskus ja omapära on mõlemil Jet rahvuskultuurilist koguteost olemas Jääme huviga ootama aren-Abri- ss der Estnischen Volkskun- - gut Ivar Grünthali oskuslikus tõl-- a Eesti luule süvenenud vaat- - kes on kaksiknumbris veel viies 'Jana ja erksavaimuüse käsitleja- - laul Dante „Infernost" £SS!a??iV?maasttleelb?raaUabsbtaILvtealrseeGesikrlüoenrdtkhseaer-lsi- Kxozs„m~aa~illm') ööb meile J==t luulet ja X Eesti noor- - £Ue toodangut Kunstiliselt on Mana" kaksik- - teslT Tubin kiutab Johan- - numbri kujundanud arhitekt ja T1"1"1 "erbert von Kärajani kunstnik Teeter Sepp Torontost ui?nfluses- - --Madis üürike kui- - Kuub on väärikas ja tüpograafia aa andmisest Endel Kõk-- ajakohane Murdmistehnika ja £- - mar Laaban Epp Ojamaa teksti asetus mõjuvad aga veel õõ- - „„"isest' mi on rohkem meie raina ja lugemist häirivalt üldkok- - -- uJscs teguUevate noorkunst- - kuvõttes tuleb aga tõeliselt imetle- - OKS KUNSTNIK KOLM NÄITUST Kunstivestlus Osvald Timmasega hooaeg da et meie väikeses paguluses on' oks kunstnik oma tõid laiemale juba seitse aastat ilmunud selline publikule esitada õib olla üllata-kultuuriaja- kiri millele iseel $M lt rohke Kui tavaliselt nlirduh lisel jõukal ja parajalt suurel riigil siinsete eesti kunstnike avalik esi- - nagu Kanada ei ole Canada Coun- - nemlne korralise sügisese ühlsnäi- - cili eksisteerimisest hoolimata mi- - t053 harukordadel ka iseseisva' dagi kõrvale panna Siin hakkas näitusega siis otse imetlemisväär-- 1 KUU pärast kodusõda Ungarist Ka- - ne on kuulda et praegu toimuvad nadasse saabunud Stephen Vizinc- - kunstnik Osvald Timmase töödest zey tegevtoimetusel ilmuma ajakiri k0m "seisvat näitust ja mitu osa Exchange" mida selline autori-- 5Uu ühisnäitusist tn TI-- 1 I taZritlSri To™'° "odel Towne Cinema" Jmeliseks kultuuriajakirjaks ja "Intcraatl0nal cinema" on tava X- - omaesruunstinäituseks ka-bele see oli sunnitud nelja numbri 'nud ilkmoeuumdiase ™lõpheMtama olles suut- - i-- rw t-i- mt °" Timmase na" kus on esita-- ( tud 8 a"ll-tehnika- s tööd Näi-fl- te JS5 nendit 1 lv Pv?l tUS keSth Seal 16' nov' a vlldi ülc vÄEv2 fj£Ä"" ?£ Utaotikmuubb kuF"aIcu2l0ty deotfs DTeenintiest näuUueuss kas ei mnnitV ™M iT I h0MM- - Seal 0n rUUmi Saanud suu" vau oiiinuj mis Kasiueo iimar Laabani kõnereisi Ameerikas: viiidcnua moiie tardumisest ja Kangumisest hoidmine peaks olema meie kõigi alaliseks mureks Seda känpumUt pl 99 3n TimMi l--i! mo toonud O Timmas kellega kontakti saa-di & kaudu on esi-mene keeldume — isegi omavahel -k- uu- ?ee on ise00mult lamast või kuulda lubamast kaas- - haarate akvarellide kõrval ka öli- - maalasi ainult arvatakse" maale Näitusel et nad vahest ei sobi teatud iga- - °° c?itat"d ? ™d' Näitus ™ veseks ajaks igavesti kindlaksmää- - ettcnaud ülikooli inimesile ja ratud Kui me nüril- - nende lahcmae naabreile Arves- - si toimetame võime ühel hommikul tades vaimset taset ärgata maailmas mis on veelgi „? eM1M nalusl crm sooa võõram kui ta juba nüüd on" Kanada Rein Andre lavastusele saks nov kuni dets 1515 Rd töö avati nov Kõik kolm detsembrini Peale selle võtab „The Globe and Mail" Tele- - ta EKKT 4 töö- - gram" ja Star" — õtsld üks ta on Ak- - sõna The New varellistidc poolt esitatud Maksim Gorki puhul mille lavas-tas eestlane Rein Andre ja mis esietendus möödunud Colonnade'i teatris Arvustajad ct momendid dra-maatiliselt ülespingutatud Sügisene on suudab Color töödest korraldati ühemehenäitus ülevaatenäitus kellest monotüüpiaid põhitõdedega vaatajaskonna kriitika Näitus 12 ja 12 Kolmas näitus toimub raa-matukogu Bendale'i haruraamatu-kogu kunstigaleriis kus on esitatud ümber See avatuks Toronto suurajalehte 12 „The osa aastanäitusest promi- - ga akvarell Kanada nentselt Canadian näitusel Sarnias Theatre'i Põhjas" kolmapäeval ise-seisev Scarboro m hfüj-- 4 Rni'i'i'iwMiMii3EHHfe i ?%"X --V Tl3Wi' „Kasu algus" — iiks Osvald Timmase loomingu-perioodist Kunstnik käsitleb siin ja arengu Seeme mis asetatud vastavasse keskkonda ka siis see loodusejõu toimel olukorda) „ta-hab- " idaneda õieti idanema Lisaks neile on töid viljapan-- l tõdesid ta katsunud dud Detroidi la oma loominguga väljendada mil- - Bramptoni kunstigaleriides I le ta omapäraselt on gruppecrinud I loomingujärkudeks kus üks laiem Timmas on tunnistanud et saanud arvukate leiavad üksmeelselt et teater võttis lema töötulemused on vordellsed sioonidega nagu omaette maailma-enese- le raske ülesande kuna kasutatud ajale Loomingu- - perioo- - süsteemi Seni on valminud kaks Gorki klassik vajab täielikuks uideks kujunenud tööjärgud anna- - märgatavamat rühmitust: kunstiliseks õnnestumiseks tundu- - rahuldavaid tulemusi ainult aasta eest valmis kalurite elu tc-v- alt suuremate võimetega ansamb- - pideva töö tagajärjel sellejuures maatika ja möödunud aastal pin-li- t _JiIg_al mjuhuil on aga The New Ca- - inspiratsioon on seoses tähelepanu I naaluso floktrpnimlno KslnriH !_ J l~ li_ VpcVnrlomieöfro InnmlnffnnnntpAK I kaasa eesti püsimisele maa poole konstruk- - u-u- wa eTtoernodnutossele Co4mrcistma™tius duiulmtähunenelbuepkaanjuuesosit-a- 0—tse--iHeea-k- ovoosrtmöön-Iadeseaabub -- j ja kae- eokkiumssppreaosjlasniluoisdneilsntiliiipmkaumlljeuestreeelaaamlsuusesleele kui tmiiuvsstuasdea ja põhjakonsitsreulokot---- rõ-'siin-ide järguks Ta vaadelnud Kui tihti väiksemate teatrite eten- - Pikkuse süvenenud eeltöö tagajär- - hutatud( mit[e piltlikkus vaid mul-veekogu- de dusele saadetakse ajalehtede poolt Jel- - põhjas säilitatud cse- - Selline menetlus võimaldab viimane oli aga jõuliselt voo-'me- id asju mida üldistada teise garnituuri arvustajad siis sisekaemuse registreerimist ja tun- - jav värske seekord olid väljas selle ala staa- - netuse kujunemist s vajali- -j TeIne grupp „plnnaalusu ol sc„cst on „„ jf vcechituie osad osa nu — manan naroe- - --- — v w- - - aosiraKtsem loode siMKs ms tucinevad vecoöhialc või tuim teatrikriitik Nathan selle tõttu pigemini oli väljendada inimese vaimset m„pj (Star) Ronald Evans (Tele- - ülekanne kaemusest ainult harve- - gram") „The Globe and man jumuael taiendamls- - vol Iiht-esind- as Ralph Hicklin sustamisprotsessl tulemus Nathan Cohen oma pikas anus- - uma loojakogcmusest rääkides saanud sümboolsuse renektecrumist üksikud võivad jääda leitakse iaeab Maksim luojauiosoona Kaauaes jõudes otsusele tõdemisele inimeste alateadvuses liikumas' realismi piirimail nägemlsvüsi-se- e Eugene OWellli saavutus tegija kogemuste impulsse rajanevad üldiselt kunsti-„T- he Iccman Cometh" reageeringute tõusevad langevad vooludesse paigutatult nimc-Gor- ki tükiga ühiseid sugemeid füüsiline väljendus varjualustena jäävad pinnale abstraktselks Ilmselt mõjutatud wusmaia lumsmiitui kujundus mingit kahtlust "minguline ehitusmaterjal sümboolika kasutab lavastaja Andre respekteerib sellejuures juurdlemine teistele rääkida meid r'' oiemusesi pektis rematel saavutanud individuaalselt Isikupäraseks emotsiooni looduse sümboli- - arenemas vasiajana ninnaiavaia aiaiuuuiuvaic vuriumega seekord pääsenud draama juhtimisel vajalikul määral Arvustaja võtab omaks tükis mõningad esi- -' nejad mõned tunnetuslikult üldiselt lavastus Osalt arvustaja arvates süüdi Colonnade'1 ring-lav- a Nathan Cohen rõhutab näitlejate mängulisi hääleregistrite liigselt tugevajõulist kasutamist intiimses auditooriumis mahutab vähem kui ini-mest Suurema defektina arvus-taja esile mõningate osaliste esinemises ka-rakteri definitsioon nimetab hulgas Valve Andret kes mängib prosti-tuudi Telegrami" arvustaja kunstiellu Kuivõrd Form kelle avati jääb avatuks jääb §P näidiseid uuest kasvu üldproblecmi kui peab Neid ongi alati teema variat-- liiga mõne õieti suunas Seda võiks nime mõtte sildade nädalate-- [ võiks imecriKa wcnae Cohen Mail'1 keele oma seosest Idee tal tekkinud nagu õnncfontäänl motiiv kord vees olles Vesi on keskkond kuhu jälgides kus kehad mõt-j- a as]ad unustusse icina puuasiu pinnaie xousia kord ja]ic tuses tunnustust """ ei oasee- - tl aga enne samuti TKKrl iin „ rvtt 1 Gorki tükile et rub iga kunstiline j on parem kui tead- - ja soove mis neid mis omab miste- - ja kord mõned võiks ja Teadvuses või aga _ __ _ _ HIA(AAHtlllfA IAHaiiIiihii J I & nuia! !__ _ tada aga karakteri sellest iuuS wuoiunuu nujjuism ickkis vaja- - realistlik Tehnilise lisab: „Ei ole et on ' dus sellise loomiseks teostuses mit Rein jääb ja ct inimestele oma erivorme et ainet selle erlas ja austab seda tükki ning ta on '-"- "= mnneiuse eaasianaa vastavalt käsitleda juhtudel la- - oma On uued tulemusi riuicv un tisauuv: miir ifa kuid ei Gorki tema mõjule" olid ja ja kuid oli ja kaootiline oli selles ka eesriideta ka puudusi ja mis 200 toob et küllaldane Ta nelja näitlejat teiste ka osa Ka 25 22 ja või ta on ad ale on ja veega millega uks voi teine omi veen- - tahtis luua sellist abstrakt dumusl püüab kaasinimesile vas- - set vormi mille abil t moeta vaks teha Midagi ei sün- -' ni iseenesest ja kvaliteet on võr-deline kasutatud ajale külvatud (samuti on sattunud teatavasse Kinestoni vaatlemisel olukorda un- - kuni nmn igatsusi ie tunnetuse Ta kunstnik mõ-juvad puudub Danforth Ta armuso- - num rõõm ja ootus oleksid va-hendid ta elamuse edasi Sobiv jõulukink lastele TUTTSABA ja VUTTSABA Lugu kahest oravapoisist Joann Saarniidu illustratsioonidega Müügil Vaba Eestlase ja Meie Elu talitustes H Lillel Ortos koolipäevadel täienduskoolis lasteaias Uus alandatud hind $130 Posti teel tellida: Vaba Eestlane PO Box 70 Toronto 3 Saatekuludeks lisada 10 centi ter poleks pakkunud liiga vähe ei olnud sobiv selle tüki esita mi - Lavastaja Rein Andre nõudis oma sekt ansamblilt et see looks ooperi ilma Ralph Hicklin „The Globe and muusikata — pöörase hääbunud MaiPis" rõhutab samuti et „rõh- - naid Evans annab kohe alguses vaatemängu mis on tulvil indivi jas" nõuab head ansamblimängu1 täie tunnustuse teatri julgusele duaalseid aariaid Ta lavastus lii- - mida The New Canadian Theatre hjvhjs asuda niivõrd nõudliku tuki lavas- - guD raskepäraselt massiivsele pau- - ei oie votmennc pakkuma Ta juhib tamisele nagu seda on „Põhjas" sidega anda igale dialoogilau- - tähelepanu pikkadele pausidele ja Arvustaja ütleb muu hulgas: sele oma sonoorset tähendust puudujääkidele mõningate osaliste Hämmastav siinjuures see et Näidend ega näitlejad ei suuda mängus Eriliselt tõstab ta aga teatritrupp oleks võinud oma ette- - kanda sellist koormat ja etendus välja Kurt Freundi Iiubnovi osas võttega edukalt toime tulla hooli- - variseb kokku emotsionaalseteks kellele annavad täie tunnustuse ka raata ilmsest võimete ja kogemus- - pisiosadeks Kokkusulavusjõud on Nathan Cohen ja Ronald Evans selles poleks nõudnud liiga palju ja ga" Ka Ronald Evans leiab lava esitatud tõlkes Aidake kaasa „VABA EESTLASE" levikule sellega aitate ja meele Praegune kolmas loomingu-periood on ülemlnekuaste pinnaalusest on spontaanne' on oli vee esemed on et ja on on on va- - ka teemagrupce- - aga Ro ja et on et ringud Juba teoksil olev optimism kus tööd pole illustratiivsed vaid ideoloogilised katsudes anda täna-päeva inimesele ta õiget nägu Tei-ne teemagrupp aga haarab looduse jõulisust suursugusust millest ini-mene on Uks osa Motiivid on realistlikud lähene misviis igati aktsepteeritav ome-ti lööb ta vaatajat oma uudsu-sega tahtes anda elu kui näh-tuste kirjeldust sest nagu kunst-nik ise ütleb jääb absoluutne tõde alati leidmata Näib et omades ainevalla põhja-likku tundmist selle sügavusisse oma mõttepuuridega tungides on-gi ta avastanud loomingulised lät-ted mida oma isikupärase stiiliga suudab iluks luua Uueks ja huvi-pakkuvaks mis ta töödele siinses kanada kunstimaailmas on aval-damisruumi võimaldanud IIO Emakeele lugemik Algkooli III ja IV õppeaastale Hind $273 Postiga saates lisada 20 c raamatult te piiratusest kui mitte näitejuht kadunud koos kumulatiivse toime- - Kõik tsitaadid ülevaates on „ ri v r„ tnntii tea- - vabas _-- -
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, November 24, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-11-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000087 |
Description
Title | 0358b |
OCR text | frW HHPBSr LLrf ui VABA EESTLANE kolmapäeval 24 nov 1965 - Wednesday Nov 24 1965 Lhk7 KULTUURIKÜLG EHVSarö Vabad tuuied värskes „Manas" Kirjanduse- - ja kultuuriajakiri nike vaatlus üldiselt ja Aleksan-Jana- " mida varem trükiti Stok- - der Aspel Ilmar Laabani esinemi-koln- is -- Esto" trükikojas kolis sest Iowa Cityst Johan Kõpu juu- - nõni afg tagasi Torontosse ja alus- - beli puhul võtab sõna Rudolf Kivi-ta siin oma kaheksandat aastakäi- - ranna Aleksis Ranniti viiekümnen da 80-lehekülj-elise kaksiknumbri- - da sünnipäeva puhul Aleksander p Endel Peegile kuuluvas trüki-- Aspel ja Erik Thomsoni samasuure kojas „Ergon-typ- e" See jääb prae-- tähtpäeva puhul Ivar Grünthal raste kavade kohaselt ka edaspidi I -- _ _ Ilfll- _Ji-iJ- _ I t lobaks kus „Mana" autorite sõna transformeentakse moodsas se tüpograafiasse Ajakirja üldi uure sinrice orsicra Proosa alal ei paku uus „Mana" ie teostusaparatuur asub aga ha- - midagi eriliselt silmapaistvat Suu-ja- li kahel kontinendil: üks toime- - res osas siin tegemist otsingu-tajate- st -- dr Ivar Grünthal elab tega- - uute sihtide raiumisega loo-Hoots- is teine -- Hellar Grabbi Was- - minguliste võimaluste ürgmetsa -- tisgtonis Rootsis elab ka suur osa llma seejuures teadmata kas need toimetuse kolleegiumist ja valdav viivad välja päikesepaistelisele la-os- a tellijaskonnast Kaastöölisi on gendikule või veelgi pimedamasse aga MManal" peaaegu kõikjal kus tihnikusse Ent katsetama peab et vabade eestlaste vaim otsib vabu vältida stagneerumist Romaani al-iSjendusvõi-malusl l gustest on nii paljudelgi kirjandus se vabadus on valdavaks mul- -' uke ambitsioonidega inimestel jcls pärast kaksiknumbri läbilu- - lauasahtlis terve valimik ja siinne remist Mana" on kujunenud foo-- tuntud publitsist Plerre Berton miks kus ei tunta meie eksiil- - tõi paar aastat tagasi leheveergudel elus väljakujunenud pidurdavaid rea näidiseid oma isiklikest starti-tabus- id ja seetõttu võib mõnele dest sel alal mis seni pole välja esmakordsele tutvunejale tundu-- 1 viinud terve distantsi katmisele da näiteks lausa jahmatamapane- - Hillar Enari romaanialgus „Sest vana et „Mana" võtab pikemalt mlna olen" on kahtlemata väga vaatluse alla kirjandusliku tege-- 1 omapärane ja tundub koguni sa-vu- se N Eestis ja söandab selle tiirina Salme Ekbaumilt on kaks kohta lausuda mõnda positiivsetki j 'aastu ja Arvo Lannuselt (selle Kõnealuses numbris teeb seda Ivar numbri noorim autor sündinud Grünthal kirjutuses Olustikuka-- 1 1937 aastal) ning dr Enn Nõult tajad ja otsivad kangelased" ' (Kass sööb rohtu" autori Helga jõudes paratamatule üldotsusele Nõu abikaasa) lühijutud vastavalt et oportunistid on kangelaste kõr- - pealkirjadega „Nadiir" ja „Veel vai suures ülekaalus kusjuures kord viimast korda" Hellar Grab-- aga siiski ei puudu ka erandid Koostöö „Mana" kaante vahel n on bi oma toimetaja kommentaarides' mainih rt Mana" neaks knipc w- - — 1 o- - rohkem sisuliselt apelleerima luge-jjate- le kahekümnendates kuni nel-jakümnendates eluaastates Viima- - lldiselt jääb mulje et artiklite tinimetatud kaks pala on kahtle-os- a on kaksiknumbris tunduvalt mata Just selleks osaks viimasest kaalukam ilukirjanduslikest pala-- ' M-anas-t" mis võib mõjuda shokina dest Siin on leplikult sobinud vanemaile lugejaile ja seda just ühiste kaante vahele sellised auto-- 1 seksuaalsete elamuste maskeerima-ri- d nagu Aleksander Aspel Mar- -' ta kirjeldamise tõttu Henry Mü-üa Pühvel Ilmar Laaban Gustav leri lugejaile on see kõik loomuli-Rän- k Eduard Tubin Rudolf Kivi- - kult vaid „lasteaialektüür" kuid ranna ja mitmed teised See koos- - uks vanem kirjamees väitis hiljuti töö on kahtlemata juba iseenesest Torontos teatrietenduse vaheajal silmapaistev saavutus ajastul kus et nende juttude lugemine pannud vähemalt Torontos üks väike kuid tal kõhu valutama Enn Nõu pala seda vihasem ringkond „rah'vuslu- - loeti muide autori poolt ette ka se" sildi all üritab vastastikuse käesoleval kevadel Stokholmis toi-we- nu külvamist ja vaba loomingu munud kirjandusõhtul kus see te-suukorvist-amist kitas elavat poleemikat Martin Pühvel kes tegutseb pro- - Ka mitmetes luuletustes leiab fessorina McGilü ülikoolis Mont- - erootika mõnel pool pisut ajast realis vaatleb lähemalt Shakes- -' maha jäänud konventsionaalse" Peare'i ja Marlowe loomingulist lugeja silmis liiga häbenematut" osatähtsust esitades oma sisufihe- - väljendust Seda esmajoones Kaa-da- s kirjutuses ka mõningat kriiti- - rel Saare luuletuses Sinule" mis kat Shakespeare'i tööde kohta Tei-- muidu on küllaltki sügavmõtteline seks tähelepanuväärseks eriala- - Luuletustest millede tase üldiselt artikliks on Ilmar Laabani järgnev tundub küündima kõrgemale proo-Juinsti- de situatsioonist tänapäe- - sakatsetustc omast (nagu see ül-"- 1" kus ta nendib et kunstide dine nähtus) tahaks esile tõsta ühtsus on tänapäeval suuremal Torontos elutseva Eduard Krantsi nääral realiteet kui ta seda kunagi Jaanipäeva idülli" (võibolla jäl-fare- m on olnud AlpVcanrior ie lest mõnele shokeeriv) ja endisest pel oa põhjalik ja analüüsiv artik- - meremehest noorpoeedi Tiit Leht- - iKaasaegse Prantsuse luule metsa luuletust „Vking" Leht-'"Mdumas- i" ja oma pilgus bio-- metsa luule omab väga individuaal-'üüslkiS- ie jagab Rein Silberberg se näo Luulet on veel Torontos u!jeid külaskäigult Elmar Ein- - elutsevalt Urve Karuksilt (allakir" wgi neurobioloogia laboratooriu- - jutanule meeldis enim ta „Kätt ™sse Baltimore'is pudelile pannes tõotan- - ja seni Evald Uustalu vaatleb kriitili- - New Yorgi teatritrupist tuntud Ai-- lt Elmar Tambeki mälestusi ja me-Li- is Martinsonilt kes luuletab JtoüvRänk käsitleb Tallinnas A New Yorgi kivikõrkjate labürindist urese sulest ilmunud saksakeel- - Värskus ja omapära on mõlemil Jet rahvuskultuurilist koguteost olemas Jääme huviga ootama aren-Abri- ss der Estnischen Volkskun- - gut Ivar Grünthali oskuslikus tõl-- a Eesti luule süvenenud vaat- - kes on kaksiknumbris veel viies 'Jana ja erksavaimuüse käsitleja- - laul Dante „Infernost" £SS!a??iV?maasttleelb?raaUabsbtaILvtealrseeGesikrlüoenrdtkhseaer-lsi- Kxozs„m~aa~illm') ööb meile J==t luulet ja X Eesti noor- - £Ue toodangut Kunstiliselt on Mana" kaksik- - teslT Tubin kiutab Johan- - numbri kujundanud arhitekt ja T1"1"1 "erbert von Kärajani kunstnik Teeter Sepp Torontost ui?nfluses- - --Madis üürike kui- - Kuub on väärikas ja tüpograafia aa andmisest Endel Kõk-- ajakohane Murdmistehnika ja £- - mar Laaban Epp Ojamaa teksti asetus mõjuvad aga veel õõ- - „„"isest' mi on rohkem meie raina ja lugemist häirivalt üldkok- - -- uJscs teguUevate noorkunst- - kuvõttes tuleb aga tõeliselt imetle- - OKS KUNSTNIK KOLM NÄITUST Kunstivestlus Osvald Timmasega hooaeg da et meie väikeses paguluses on' oks kunstnik oma tõid laiemale juba seitse aastat ilmunud selline publikule esitada õib olla üllata-kultuuriaja- kiri millele iseel $M lt rohke Kui tavaliselt nlirduh lisel jõukal ja parajalt suurel riigil siinsete eesti kunstnike avalik esi- - nagu Kanada ei ole Canada Coun- - nemlne korralise sügisese ühlsnäi- - cili eksisteerimisest hoolimata mi- - t053 harukordadel ka iseseisva' dagi kõrvale panna Siin hakkas näitusega siis otse imetlemisväär-- 1 KUU pärast kodusõda Ungarist Ka- - ne on kuulda et praegu toimuvad nadasse saabunud Stephen Vizinc- - kunstnik Osvald Timmase töödest zey tegevtoimetusel ilmuma ajakiri k0m "seisvat näitust ja mitu osa Exchange" mida selline autori-- 5Uu ühisnäitusist tn TI-- 1 I taZritlSri To™'° "odel Towne Cinema" Jmeliseks kultuuriajakirjaks ja "Intcraatl0nal cinema" on tava X- - omaesruunstinäituseks ka-bele see oli sunnitud nelja numbri 'nud ilkmoeuumdiase ™lõpheMtama olles suut- - i-- rw t-i- mt °" Timmase na" kus on esita-- ( tud 8 a"ll-tehnika- s tööd Näi-fl- te JS5 nendit 1 lv Pv?l tUS keSth Seal 16' nov' a vlldi ülc vÄEv2 fj£Ä"" ?£ Utaotikmuubb kuF"aIcu2l0ty deotfs DTeenintiest näuUueuss kas ei mnnitV ™M iT I h0MM- - Seal 0n rUUmi Saanud suu" vau oiiinuj mis Kasiueo iimar Laabani kõnereisi Ameerikas: viiidcnua moiie tardumisest ja Kangumisest hoidmine peaks olema meie kõigi alaliseks mureks Seda känpumUt pl 99 3n TimMi l--i! mo toonud O Timmas kellega kontakti saa-di & kaudu on esi-mene keeldume — isegi omavahel -k- uu- ?ee on ise00mult lamast või kuulda lubamast kaas- - haarate akvarellide kõrval ka öli- - maalasi ainult arvatakse" maale Näitusel et nad vahest ei sobi teatud iga- - °° c?itat"d ? ™d' Näitus ™ veseks ajaks igavesti kindlaksmää- - ettcnaud ülikooli inimesile ja ratud Kui me nüril- - nende lahcmae naabreile Arves- - si toimetame võime ühel hommikul tades vaimset taset ärgata maailmas mis on veelgi „? eM1M nalusl crm sooa võõram kui ta juba nüüd on" Kanada Rein Andre lavastusele saks nov kuni dets 1515 Rd töö avati nov Kõik kolm detsembrini Peale selle võtab „The Globe and Mail" Tele- - ta EKKT 4 töö- - gram" ja Star" — õtsld üks ta on Ak- - sõna The New varellistidc poolt esitatud Maksim Gorki puhul mille lavas-tas eestlane Rein Andre ja mis esietendus möödunud Colonnade'i teatris Arvustajad ct momendid dra-maatiliselt ülespingutatud Sügisene on suudab Color töödest korraldati ühemehenäitus ülevaatenäitus kellest monotüüpiaid põhitõdedega vaatajaskonna kriitika Näitus 12 ja 12 Kolmas näitus toimub raa-matukogu Bendale'i haruraamatu-kogu kunstigaleriis kus on esitatud ümber See avatuks Toronto suurajalehte 12 „The osa aastanäitusest promi- - ga akvarell Kanada nentselt Canadian näitusel Sarnias Theatre'i Põhjas" kolmapäeval ise-seisev Scarboro m hfüj-- 4 Rni'i'i'iwMiMii3EHHfe i ?%"X --V Tl3Wi' „Kasu algus" — iiks Osvald Timmase loomingu-perioodist Kunstnik käsitleb siin ja arengu Seeme mis asetatud vastavasse keskkonda ka siis see loodusejõu toimel olukorda) „ta-hab- " idaneda õieti idanema Lisaks neile on töid viljapan-- l tõdesid ta katsunud dud Detroidi la oma loominguga väljendada mil- - Bramptoni kunstigaleriides I le ta omapäraselt on gruppecrinud I loomingujärkudeks kus üks laiem Timmas on tunnistanud et saanud arvukate leiavad üksmeelselt et teater võttis lema töötulemused on vordellsed sioonidega nagu omaette maailma-enese- le raske ülesande kuna kasutatud ajale Loomingu- - perioo- - süsteemi Seni on valminud kaks Gorki klassik vajab täielikuks uideks kujunenud tööjärgud anna- - märgatavamat rühmitust: kunstiliseks õnnestumiseks tundu- - rahuldavaid tulemusi ainult aasta eest valmis kalurite elu tc-v- alt suuremate võimetega ansamb- - pideva töö tagajärjel sellejuures maatika ja möödunud aastal pin-li- t _JiIg_al mjuhuil on aga The New Ca- - inspiratsioon on seoses tähelepanu I naaluso floktrpnimlno KslnriH !_ J l~ li_ VpcVnrlomieöfro InnmlnffnnnntpAK I kaasa eesti püsimisele maa poole konstruk- - u-u- wa eTtoernodnutossele Co4mrcistma™tius duiulmtähunenelbuepkaanjuuesosit-a- 0—tse--iHeea-k- ovoosrtmöön-Iadeseaabub -- j ja kae- eokkiumssppreaosjlasniluoisdneilsntiliiipmkaumlljeuestreeelaaamlsuusesleele kui tmiiuvsstuasdea ja põhjakonsitsreulokot---- rõ-'siin-ide järguks Ta vaadelnud Kui tihti väiksemate teatrite eten- - Pikkuse süvenenud eeltöö tagajär- - hutatud( mit[e piltlikkus vaid mul-veekogu- de dusele saadetakse ajalehtede poolt Jel- - põhjas säilitatud cse- - Selline menetlus võimaldab viimane oli aga jõuliselt voo-'me- id asju mida üldistada teise garnituuri arvustajad siis sisekaemuse registreerimist ja tun- - jav värske seekord olid väljas selle ala staa- - netuse kujunemist s vajali- -j TeIne grupp „plnnaalusu ol sc„cst on „„ jf vcechituie osad osa nu — manan naroe- - --- — v w- - - aosiraKtsem loode siMKs ms tucinevad vecoöhialc või tuim teatrikriitik Nathan selle tõttu pigemini oli väljendada inimese vaimset m„pj (Star) Ronald Evans (Tele- - ülekanne kaemusest ainult harve- - gram") „The Globe and man jumuael taiendamls- - vol Iiht-esind- as Ralph Hicklin sustamisprotsessl tulemus Nathan Cohen oma pikas anus- - uma loojakogcmusest rääkides saanud sümboolsuse renektecrumist üksikud võivad jääda leitakse iaeab Maksim luojauiosoona Kaauaes jõudes otsusele tõdemisele inimeste alateadvuses liikumas' realismi piirimail nägemlsvüsi-se- e Eugene OWellli saavutus tegija kogemuste impulsse rajanevad üldiselt kunsti-„T- he Iccman Cometh" reageeringute tõusevad langevad vooludesse paigutatult nimc-Gor- ki tükiga ühiseid sugemeid füüsiline väljendus varjualustena jäävad pinnale abstraktselks Ilmselt mõjutatud wusmaia lumsmiitui kujundus mingit kahtlust "minguline ehitusmaterjal sümboolika kasutab lavastaja Andre respekteerib sellejuures juurdlemine teistele rääkida meid r'' oiemusesi pektis rematel saavutanud individuaalselt Isikupäraseks emotsiooni looduse sümboli- - arenemas vasiajana ninnaiavaia aiaiuuuiuvaic vuriumega seekord pääsenud draama juhtimisel vajalikul määral Arvustaja võtab omaks tükis mõningad esi- -' nejad mõned tunnetuslikult üldiselt lavastus Osalt arvustaja arvates süüdi Colonnade'1 ring-lav- a Nathan Cohen rõhutab näitlejate mängulisi hääleregistrite liigselt tugevajõulist kasutamist intiimses auditooriumis mahutab vähem kui ini-mest Suurema defektina arvus-taja esile mõningate osaliste esinemises ka-rakteri definitsioon nimetab hulgas Valve Andret kes mängib prosti-tuudi Telegrami" arvustaja kunstiellu Kuivõrd Form kelle avati jääb avatuks jääb §P näidiseid uuest kasvu üldproblecmi kui peab Neid ongi alati teema variat-- liiga mõne õieti suunas Seda võiks nime mõtte sildade nädalate-- [ võiks imecriKa wcnae Cohen Mail'1 keele oma seosest Idee tal tekkinud nagu õnncfontäänl motiiv kord vees olles Vesi on keskkond kuhu jälgides kus kehad mõt-j- a as]ad unustusse icina puuasiu pinnaie xousia kord ja]ic tuses tunnustust """ ei oasee- - tl aga enne samuti TKKrl iin „ rvtt 1 Gorki tükile et rub iga kunstiline j on parem kui tead- - ja soove mis neid mis omab miste- - ja kord mõned võiks ja Teadvuses või aga _ __ _ _ HIA(AAHtlllfA IAHaiiIiihii J I & nuia! !__ _ tada aga karakteri sellest iuuS wuoiunuu nujjuism ickkis vaja- - realistlik Tehnilise lisab: „Ei ole et on ' dus sellise loomiseks teostuses mit Rein jääb ja ct inimestele oma erivorme et ainet selle erlas ja austab seda tükki ning ta on '-"- "= mnneiuse eaasianaa vastavalt käsitleda juhtudel la- - oma On uued tulemusi riuicv un tisauuv: miir ifa kuid ei Gorki tema mõjule" olid ja ja kuid oli ja kaootiline oli selles ka eesriideta ka puudusi ja mis 200 toob et küllaldane Ta nelja näitlejat teiste ka osa Ka 25 22 ja või ta on ad ale on ja veega millega uks voi teine omi veen- - tahtis luua sellist abstrakt dumusl püüab kaasinimesile vas- - set vormi mille abil t moeta vaks teha Midagi ei sün- -' ni iseenesest ja kvaliteet on võr-deline kasutatud ajale külvatud (samuti on sattunud teatavasse Kinestoni vaatlemisel olukorda un- - kuni nmn igatsusi ie tunnetuse Ta kunstnik mõ-juvad puudub Danforth Ta armuso- - num rõõm ja ootus oleksid va-hendid ta elamuse edasi Sobiv jõulukink lastele TUTTSABA ja VUTTSABA Lugu kahest oravapoisist Joann Saarniidu illustratsioonidega Müügil Vaba Eestlase ja Meie Elu talitustes H Lillel Ortos koolipäevadel täienduskoolis lasteaias Uus alandatud hind $130 Posti teel tellida: Vaba Eestlane PO Box 70 Toronto 3 Saatekuludeks lisada 10 centi ter poleks pakkunud liiga vähe ei olnud sobiv selle tüki esita mi - Lavastaja Rein Andre nõudis oma sekt ansamblilt et see looks ooperi ilma Ralph Hicklin „The Globe and muusikata — pöörase hääbunud MaiPis" rõhutab samuti et „rõh- - naid Evans annab kohe alguses vaatemängu mis on tulvil indivi jas" nõuab head ansamblimängu1 täie tunnustuse teatri julgusele duaalseid aariaid Ta lavastus lii- - mida The New Canadian Theatre hjvhjs asuda niivõrd nõudliku tuki lavas- - guD raskepäraselt massiivsele pau- - ei oie votmennc pakkuma Ta juhib tamisele nagu seda on „Põhjas" sidega anda igale dialoogilau- - tähelepanu pikkadele pausidele ja Arvustaja ütleb muu hulgas: sele oma sonoorset tähendust puudujääkidele mõningate osaliste Hämmastav siinjuures see et Näidend ega näitlejad ei suuda mängus Eriliselt tõstab ta aga teatritrupp oleks võinud oma ette- - kanda sellist koormat ja etendus välja Kurt Freundi Iiubnovi osas võttega edukalt toime tulla hooli- - variseb kokku emotsionaalseteks kellele annavad täie tunnustuse ka raata ilmsest võimete ja kogemus- - pisiosadeks Kokkusulavusjõud on Nathan Cohen ja Ronald Evans selles poleks nõudnud liiga palju ja ga" Ka Ronald Evans leiab lava esitatud tõlkes Aidake kaasa „VABA EESTLASE" levikule sellega aitate ja meele Praegune kolmas loomingu-periood on ülemlnekuaste pinnaalusest on spontaanne' on oli vee esemed on et ja on on on va- - ka teemagrupce- - aga Ro ja et on et ringud Juba teoksil olev optimism kus tööd pole illustratiivsed vaid ideoloogilised katsudes anda täna-päeva inimesele ta õiget nägu Tei-ne teemagrupp aga haarab looduse jõulisust suursugusust millest ini-mene on Uks osa Motiivid on realistlikud lähene misviis igati aktsepteeritav ome-ti lööb ta vaatajat oma uudsu-sega tahtes anda elu kui näh-tuste kirjeldust sest nagu kunst-nik ise ütleb jääb absoluutne tõde alati leidmata Näib et omades ainevalla põhja-likku tundmist selle sügavusisse oma mõttepuuridega tungides on-gi ta avastanud loomingulised lät-ted mida oma isikupärase stiiliga suudab iluks luua Uueks ja huvi-pakkuvaks mis ta töödele siinses kanada kunstimaailmas on aval-damisruumi võimaldanud IIO Emakeele lugemik Algkooli III ja IV õppeaastale Hind $273 Postiga saates lisada 20 c raamatult te piiratusest kui mitte näitejuht kadunud koos kumulatiivse toime- - Kõik tsitaadid ülevaates on „ ri v r„ tnntii tea- - vabas _-- - |
Tags
Comments
Post a Comment for 0358b