0150a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lhk3 Nr li
KAS AJALUGU KORDUB?
Pilk ajalukku niilabfi rahvav küll veel ükski riik lahkunud
te omavahelisi suhteid näib dik-- 1 kuid selle pankrot hakkab muutu-tt-- e
rirat mingisugune kahekümne ' ma iga aastaga ilmsemaks Ja ri-aas- ta
pulss mille rütm soodusta vaalitsevaid koalitsioone kanna--
üksteisega tugevas vastuolus ole- -
vate ideoloogiliste blokkide tekki
mist kahe aastakümne jooksul pä-rast
igat suuremat sõda
üheksateistkümnendal sajandil
oli maailmas ainult üks tõeliselt
suur sõjaline konflikt mis lõppes
Napoleoni Prantsusmaa lüüasaa-misega
Kakskümmend aastat hil-jem
— 1835 a — oli Kuroopa jao-tatud
absolutistlike ja liberaalse-te
koalitsioonide vahel millised
pidasid vastastikust külma sõda
1938 aastal kakskümmend aav
tat pärast Esimest Maailmasõda
põrkasid kokku läänedemokraa-ti- a
teljeriikide ja kommunistliku
bloki hui id Samuti tekkisid Jn
tensiivsed kohalikud konfliktid
Hiinas ja Hispaanias 1938 aasta
sügisel oli selge et uus suur sõda " " "aa "onaiiKu iscioumu-osutu- b
vältimatuks ga kokkupõrkeid Krimmis Prant--
Hiljuti mõõdus kakskümmend
aastat Hitleri Saksamaa alistumi-- )
sest ja jälle leiab inimkond end
sci Al- a-m mpana!f tufl msritil tirpu1 amai1u
ideoloogilise konflikti keerisest ja
sellistes teineteisest kaugetes koh- -
tades nagu Kagu-Aasi- a ja Kariibi
mere piirkond toimuvad heitlu-sed
lahinguväljadel Ja jällegi 20
aastat pärast suure sõja lõppu
toimub kokkupõrge põhiliselt ab-solutistlike
ja liberaalsete blokki
dc vahel '
Mõlemad selle sajandi suurso-- l iietnamis Laoses Borneos Jee-ja- d toid esile jõupingutused u
vusvahelise organisatsiooni loo- - meius ja vabariigis „u„t i„ - „~a ikuid seejuures ei ole mingit poh--
-- tn' imiiuila n null nwuua
vad maailmarahu säilitada Nii
sündis Rahvasteliit mis aga osu-tus
võimetuks ja 20 aastat pärast
1918 a rahulepingut oli selles kii-resti
lagunevast kogust lahku-nud
juba kaksteist riiki kaasa ar-vatud
Jaapan Saksamaa ja
Teine Maailmasõda kutsus esile „iina kolo„ mi„inc ähema aav
Liitunud Itahvaste Organisatsioo- - (akümne jooksul võib areneda
nl Sellest ri ole peale Indoneesia militaarseks maailmajõuks
Vene spioonid Kanadas
Kanada valitsus tegi avalikku-- 1 wr iiJiai vi naiuuas on
välja saadetud spinnaazhivõrgujnistid
organiseerimise pärast kaks
Liidu saatkonna teenistusse kuu-lunud
diplomaati kes on maks-nud
suuri summasid kahele Ka-nad- a
kodanikule salajaste andme-te
saamiseks ning salaluure orga-nisatsiooni
ülesehitamiseks Kuigi
valitsus on tagasihoidlik üksikas-jaliste
andmete avaldamisega ve-ne
konspiraatorite tegevuse Koh- - ta on seni autud informatsiooni
knhaselt siiski selgunud et tegev
inist oli ühe suuremaskaalalise
üritusega mis oleks ajanud oma
juured iile Kanada lõunapiiri
Ühendriikidesse
Pikad aastad on matnud unus--
tussambla alla pärast Teist Maa-
II vi~ u-- i ii i t imiMiiiM- -
välisele kodanikule
kommunistidele konspiraatorid
julgeoleku huvides
ametnik Igor Gussenko sat-tus
suurtesse raskustesse Kanada
vastavate valitsusasutustega kon-taktide
võtmisel
perioodil tihedas koostöös N Lii-duga
ning Kanada valitsus ri osa-nud
aimata et liitla-ne
kasutas vastastikust sõprust
salaluureorganisatsiooni
rajamiseks Kanada poliitiliste
sõjaliste saladuste kohta and-mete
informatsiooni
Gussenko afäär Kanadale
suureks hoiatuseks kahtlemata
ei Kanada võimud
rohelised- - naiivsed
nende
usaldamisel olid seda
Teise Maailmasõjale järgnenud
ajajärgul ri tähenda kau-geltki
veel seda Kanada oleks
täielikutt immuunne sala-kuulajate
konspiraatorite
vastu ning ei leiduks
vajalikku söödamaad salakuula-jatele
Äsjane afäär mille keeri-sesse
on tõmmatud Kana-da
riigiametnik annab selge tõen-di
et punaste salakuulajate
jääb alaliselt püsima ning et nen-de
suhtes tuleb alati mitmekord-selt
valvel
ja2e szsnasugused ideoloogi
Dominikaani
lised kired mis valdasid Euroo
1833 aastal kogu maailma
1938 aastal Samasugused on ka
sisemised lõhed mõlemis leeris
1835 aastal tõotas Inglismaa
teoreetiliselt koos Prantsusmaaga
et pidurdada absolutistlikke riike
— Venemaad Preisi maad Aust-riat
Tegelikult kahtlustas
Inglismaa Prantsusmaad salaja-ses
sabotaazhis kättemaksuks Na-poleoni
kaotuse eest 1938 aastal
ei olnud N Liidu Itaalia hoiak
kunagi täiesti selge praegu on
mõlemis maailma jõublokis mär
gatavad lõhed
aasta ideoloogiline rivali- -
ei puhkenud suursõjaks
nagu toimus aastal Tekkis
susmaal Koreas Ameerikas Kai-kani
riikides isegi Lõuna-Aaf-rika- s
kuid rahvusvaheline kon- -
iinHll llM Pttmrw ! % # -- — ~
~ I J' ' Praegune olukord on mitmeti
erinev 1938 aastal millal tä-histati
Esimese Maailmasõja ra-hulepingu
aastapäeva ajal
ainult kõige lühinägelikemail po-liitikameestel
kahtlust selles suh-tes
suursõja puhkemine osu-tub
naratamatuks nraeeu on
1 nllramiivlr t#f mllplOU _
just arvamiseks et need peavad
tingimata paisuma uueks maail-masõjaks
Selle on teinud eelmis-!t- e
aastakümnetega võrreldes eba-tõenäolisema- ks
atehnoloogia
i areng nn terroritasakaal
'tuumasõja tohutus hävingus ei
'oleks võitjat kaotajat Peami
si nhiiiprtirlni arttsph iin Piina- -
Avalikkusel ei kahjuks
vaadet suurel maaral kõmmu- -
põrandaalust tegevust millist osa
mängivad nende propaganda levi-tamisel
igasugused katteorgani-satsiooni- d
millise tehnika ja
taktikaga valivad punased agen-did
endile kaastöölisi salaluure-organisatsioonid- e
liikmeid Selle
küsimuse tõstis parlamendis esile
Social Crediti partei juht Robert
ThompMiii tegi valitsusele ct-- t
tr paneku Valge Raamatu välja
andmiseks välisriikide põranda
aluse tegevuse kohta Kanadas
Kahjuks lükkas peaminister
IL Pearson selle ettepaneku ta
casi mille tulemusena komnuinis
tide ja teiste ekstremistide tege--
Kanadas on endiselt varjatud
st ii! _ -i- -i -- !_! i- -
ta et valitsus võtab selle ettepa-neku
uuesti kaalumisele
Mida nad ütlesid
Maksud on riigi kõõlused
Cicero
Uks prints paneb väike-sed
maksud vähegi võimalik
neile asjadele mida kasutavad te-ma
kõige vaesemad alamad Siia
kuuluvad näiteks teravili leib
vein riietus kõik teised ai
ned milleta inimene ei eksis
teerida
Erasmus
üheks põhjuseks miks õpilased
ei oska kuigi hästi kirjutada kesk-koolis
ülikoolis on see et
ei küllaldaselt Kui kellelegi
Ideesid sisse ei tule pole ka loota
et ta Ideid väljendada suudaks
Igaüks tahab hästi kirjutada
peab ka palju lugema
James Squire
Maksustada pälvida seejuu-res
kõigi rahulolu on inimesele
niisama võimatu armastada
arendavad Kanadas
-- iw iitiiiuit iiijjijiuu w aaiauuMiiniKuga ja ia-nelas- te kurikuulsa spionaazhi-- ' jääb teadma-afäär- i
millesse sekkunud ter- - ta milliste vahenditega ja võtete-v-e rida sümpati-'g- a opereerivad
seerivaid kanadlasi Selle võrgu j Kanada oleks
paljastajaks ei olnud Kanada või- - sellise Valge Raamatu väljaand-mui- l
vaid saatkonna shlfri-'min- e hädavajalik ja jääb vaid loo- -
kes
Kanada oli tol
ta sõjaaegne
ja
usaldust
ja
ja
ja kogumi-seks
oli
ja
ole praegu
enam nii ja
venelastega suhtlemisel ja
kui nad
See aga
et
vene
ja tege-vuse
et siin
ka üks
oht
olla
vad
pat ja
ja
aga
ega
ja
1835
tcet aga
1938
ja
HiVt lnnl 0UUUVH
kui
Tol oli
et
Ka
lTtlllS
relv
ja sest
või
ole üle- -
kui
ja
ja
kes
Les
ter
vus
hea nii
kui
õlu ja
saa
Ja nad
loe
ise
kes
Ja
kui
oma
oli
vene
VABA EESTLANE teupfevaL H mail 1968 — flatardtjr May 15 1986
iiflflflflflflflflflflflflflflflflflflflflHK1 ' B999flflflflflflflflflflKRWi flEflEflflflflflflF sPrifjf' 29w)Sflflflflflflflflflflflflif fl9
HHHHHHHHEvPt flflflHHBBrBSI
EflEflEflEflEflEVH MfllViflDsCflH
BBBBBBBflflflfll 5' iflMKHBy BBBBBBBBCflflB %£i vIlBflflflCvV BmBmBmBmBBBmBl ?# wfiWCvKalr
BCmCmCmCmCmmmf --
" BuEV
HBfBEBEBEBi
HflESESESESf BBBSBVfvlffllflfBlfMlfll
PPfl"PbltflK BBBflflflflfll EEEBBBEBEB
IPOMIN1CAN REPUBLICI
- - I
r$teUmiž tAiuiA? r
ll-Uk-ki7
' ''-%nr-
~' ' Tiit"TJMTE BBWMBBr
il?lJT CAKII'B"BEAN ' '
Dominikaani kriisi lahendamisel
kide Organisatsiooni esinduskogu
kuid Washingtonis Ülemisel pildil
Bunker annab Ameerika riikide
Johnson otsustas saata USA sojavaeuksused Dominikaani Alumisel
pildil Dominikaani saareriik kaardistatuna
ONA NAGU OMAL AJASTUL
Väljavõte
kasvatustingimustes
NARVI50DA VABA EESTLASKONNA VASTU
seisukohad rahvuspoliitilistes küsimustes
Torontos Eesti möödunud laupäeval toimunud Välisvõitluse
esines peasekretär Salurand ülevaatega rahvuspolUtilistest küsimustest
esitatud 10-punktili- sc kokkuvõttena üldkoosolekule
et kõiki päevakorral rahvuspoliitilisi probleeme ja vastu eestlaste keskorganisatsiooni kinnitatud seisukohad
on järgmised:
1 Oleme poliitiliste pagu-lastena
moodustades Kanadas
võitleva hoiakuga rahvusliku ees-ti
ühiskonna kes arendab vaba-dusvõitluslik- ku
tegevust Ja kan-nab
vaba eesti kultuuri Oma üles-annet
saame täita tugeva võitlus-vaimu
säilitamisega ja aktiivse
rahvuskultuurilise tegevusega
ning eestlaskonnana tugeva rah-vusliku
kokkukuuluvusega eesti
ühiskonna moodustamisega
2 Kodumaal valitsev kommu-nistlik
võim arvestab vabade eest-laskondade
tegevusega välismail
kui tugeva jõuga mis häirib nii
Nõukogude Eesti võime kui ka
A1°SKVai Ja nenae P00 on Pa
dud käiku intensiivne
vaba eestlaskonna vastu Oleme
praegu intensiivses võitlusvahe-korra- s
kommunistlike agentuuri-de
kes on rakendatud
tööle eriti eesti pagulaskonna po-liitiliseks
halvamiseks
3 vaba eestlaskonna vas-tu
üldiselt ja eestlaste vastu Ka-nadas
juhitud kommunistliku pro-paganda
aktsioonidega tahetakse
nõrgendada ja halvata vaba eest-laskonna
tegevust tekitada tüli-sid
ja vastuolusid vabade eestlas-te
seas tekitada lõhet juhtkonna
ja eestlaskonna laiemate hulkade
vahel et võitlevad eestla-sed
poliitiliselt ükskõikseks ja
passiivseiks valiseestlasteks"
ja säilitada seejuures kaine mõis-tus
Ja mõtlemine
Edmund Burke
Kosmeetilised vahendid teevad
mu ilusaks Kas pole tõsi' Ja kui
ma olen ilus siis ma olen ka terve
Miks ei võiks ma siis neid arsti-kuluden- a
tulumaksust maha ar- vata'
Ühe daami kirjast tulumaksu-ametile
Parimaks raviks mida raina
tean südamehaiguste puhul on
hõlm sl — seks shotl viski Ja sa-lat
Üks Toronto südamehaiguste
eriarst
mängib tähtsat osa Ameerika Rii -
kes peab pidevalt oma koosole -
Ühendriikide delegaat Ellsworth
esindajatele seletusi miks president
kes oleks valmis nõukogude või-mudega
ja okupeeritud kodumaa-ga
läbi käima ja nõukogude või-mu
kodumaal tunnustama See on
nõukogude agentuuride poolt
praegu vabade eestlaskondade
vastu suunatud närvisõja ees-märk
4 Oma eesmärkide saavutami-seks
Ja vabade eestlastega kon
taktide loomiseks on Moskva Juht
nööridel N Eestis loodud laiaula-tuslik
organisatsioon Väliseest-lasteg- a
Kultuurisidemete Arenda-mise
Komitee" näol Samal ees
märgil saadetakse eestlastele pro- -
pagandalehte Kodumaa" Ja Intu-rist- i
kaudu tahetakse luua reisi- -
ühendusi okupeeritud kodumaale
Nende agentuuride kaudu taotle-takse
et võimalikult palju vabu
eestlasi käiks okupeeritud kodu-maad
külastamas ja et eriti välis-eestlasi
nõukogude võimu
Eesti okupeerimise 25
laulupeole
5 Kuna okupeeritud
külastamine teenib Nõukogude
korra tunnustamise huvisid Ja kü-lastajaid
kasutatakse vabade eest-laste
propagandaks tu
leb Rahvusliku Välisvõitluse Nõu-kogul
kui meie võitlusorganisat-sioonil
seista vastu tendentsile
mis taotlevad lkestatud kodumaa-ga
läbikäimist Kui tegelikult mõ-ned
üksikud kaasmaalased siiski
kodumaad külastavad siis tuleb
neile külastamistle vaadata kui
erandnähteile mis tolmuvad pere-kondlikel-
psühholoogiliste! põh-justel
Need erandid ei kõiguta
vad nii see vabadus- - võitluse seisukohalt kasulik
Kommunistlike organite
algatatud kontaktid aga teenivad
vaenlase huve Seepärast
nõukogude agentuuride poolt
päeva aktuSsielvl a Peegi kõnest Toronto emade
Tänapäeva
heidetakse kodule ette pidetust
' ha jumisohtu s t kodul puudub
oma rõhutatud eriilme mis oleks
tugevuse pandiks Põhjuseks pee
muuseas ka vanemate juur
tetust Kanadas on näiteks uus-tulnukate
osatähtsus suur ja neil
kulub palju aega kohanemiseks
Paremate rohumaade otsingul
I sõelutakse kogu maailmas pai-gast
päris ennekuulmatul
kombeL
Kodu on minetamas oma
ka veel forsseeritud ajakaotuses-s- e
Viimast edutab teadlik mäng
ülespuhutud huvide keeltel pidur-dades
inimese vaimse mina kuju-nemist
Selles mõttes patustab
kõvasti ärimaailm oma piitsutava
reklaamiga Üks tegureid on veel
perekonnaühiku omaette jäämine
— näiteks kujunevad
nooremasse vanusegruppi kuulu-vad
ühetaolised pered lahus vana-vanematest
ja teistest ühiskonna-kihtidest
Noorte elu tundmine on
sel puhul paratamatult
nende kogemused on püratud
— ja siis on ettejuhtuvad pooli-kud-ki
vaevad juba väga koorma-vad
Vaistlikult punutakse endale
siis ümber raudrüü — kaitseks
uute tundmatusest ründavate pin-gutuste
vastu
Nii katkeb kergesti side inime-sest
inimeseni Ja ka elu enesega
l'lp --ila rnnlmin IrnhnlS Irinl
'penel konnakudu jälgimine või
' käsikäes vastutuult jõukatsumine
on lihtsad naudingud mis luba
tud ainult lapsepõlves Hiljem on
juba tee ehtsa elutunnetuseni düs
ti — sest väga varakult otsitakse
gatatud kultuurilised kontaktid
tunnistada meie vabadusvõitluse
vastu suunatud sammudeks Ja I
neile vastavalt reageerida Parata
matuse tõttu tekkinud või tekki
vaid kontakte tuleb lahendada nii
et sellest on kasu meie vabadus-võitlusele
aga mitte kahju
7 Okupeeritud kodumaal valit-seva
olukorra kohta on meil põh-just
tunda suurt muret Eesti rah
vastiku suure venestamise pärast
RVN
Majas Rahvusliku Nõukogu korra-lisel
üldkoosolekul E Kõ-nes
põhilised seisukohad esitati kinnitamiseks
Koosolek konstateeris ettepanek käsitab olevaid
võttis selle üksmeelselt Kanada poolt
väljas
närvisõda
tegevusega
Kogu
muuta
tuleks
poolt aas-tapäeva
kodumaa
vastaseks
nagu
teise
nägu
eeslinnades
ühekülg-ne
Mitte sese4W
tendents saab püsida kaua võib
see tähendada rahvamõrva eesti
rahva suhtes See asjaolu peab
veelgi tugevndama meie võitlust
Nõukogude korra vastu Eestis
Nõukogude korra poolt kasutu-sele
võetud mõned uued taktika-lised
võtted eriti eesti kultuuril!- - ses elus ei saa mpirt okcitoelo v
ega muuta meie kindlat hoiakut
Eesti isamaalikele kirjanikele na -
gu Henrik ja Marie Un- - der okupeeritud kodumaal piira- - tud tunnustuse andmine ja nende
loomingu erilise valikuga välja
andmine on Nõukogude võimu
pettelisteks võteteks mis teeni-vad
sisemisi propagandalisl ees-märke
Need võtted ei kõiguta
meie isamaalike kirjanike aukoh
ta vabade eestlaste seas ega ole
mingiks sisuliseks muutuseks
Nõukogude rezhümis
8 Vabade eestlastena tunneme
kõige suuremat austust kommu-nistliku
rezhiiml all kodumaal
kannatavate vabadustahteliste i eestlaste vastu ja soovime neile
raugematut Jõudu võõra võimu '
kindlasti pidama silmas oma slse--
elus tekkivate küsimuste lahenda-- 1 mlsel Meie ei või laskuda omava
heliste küsimuste lahendamisel te-gevusviisidesse
mis toovad kasu
meie kommunistlikule vaenlasele
kkiusnt sstahakbkutäivsaknaasnveamnuistül—eöön!oon
speedaksindoosrieids veienlimetaskeedrdukmuia nakda ooomnaidevsasneelmate tardunud ambi:L
j õnneks on meil ja kõigil
taolistel kõrvalteid mU "t
umbtänavasse suubumist v altid MnveeekmieoadtkeuõsrsvekaultneEaeegdsitsitteäMisesneadjjuaskko—odoulijdaessrua
meretagusel maal moodiMaiad
seiieie onuie tugeva vastukaalu Sümboolse murdemomendina
näen ma aga eesti noorukite kõh-klemist
teretamisel: siinse kombe kohaselt tundub neile käeandmi-n- e viisküklluitdüahsiseltnaüdleoanrunevõõkrudiudnsuede
kaasmaalastega füüsilist sidet pi-dam- ast on murettekitav Käesur-ves
on soojust ja lähedust mida
peanoogutus ei asenda
Sest kõige loomulikumal kom- bel asetab laps oma käe vanem kätte ja hoiab sellest kinni Tal on vaistlikult vaja saada ja tunda
hellust ja sõprust ja turvalisust
Selles vastastikuses jagamises on tükike roõmuriba On otse usku-mat- u kui palju taolisi rõömuhrt-k- i libiseb tabamatult mööda tiis-kasvanu-ist
jättes maha aimduse
kaotusest mürgituga hinge Mi
võib juhtuda et pööratakse isrn'
selg olevikule ja igatsetakse taga
möödunud iluaegu mis end aj
iialgi enam ei ilmuta Kunarfsed
elamused on toredad mälestused
kuid need ei asenda tänast süga-vloodimist
Libisemine minevikku
võib kergesti tahta oleviku murd-mist
vältida Ent raskused on üle-tamiseks
— juba pisike poisipõnn
huuab uhkusega: mina kivi kunin-gas!
— ja peajagu pikemale on
puu otsa ronimine asendamatu
julguse ja osavuse proov See on
õppetund äratundmine ja
eneseületamine see on künklik õp-pimisteeko- nd mis saavutamis-rõõm- u
pakub ning meid minev-ikust
olevikku ja siit edasi tulev-iku
lävele juhib
Igal ajastul on oma nägu Ira
uus põlvkond alustab otsinguid
muutunud maailmas Kestab jõ-ukatsumine
tõdede paikapidavust
pärast kuid Ioomisjõud on uut
ilmega uut laadi Ja ei kunagi mit- -
te Päns sama kudet mUI5 )unnis- -
tasid omaks eelkäijad Kuigi aja
veeredes märgatakse tuttavaid su-gemeid
ja võrdlus viitab igikest--I
vale vastuolule paigalejäämise
paigalpüsimise ja edasiliikumise
ajede vahel
Meie ülesanne on saavutada pa-rimat
pideva edasiliikumise teel
se on õppimises ja kaasasolemi- -
mist ei pea me taotlema vaid ka
sisemist vabanemist kammitsaist
mis takistavad meid nägemast tä-nase
maailma tõdesid ja ka par-atamatusi
Meie lastel on tungiv
tarvidus avastada omal käel Vi
on eelnevate põlvkondade jooni
neis on kannatuste pärand mis
koormab asjatult kui seda on
I iigsdt luUtud Andkem neile
1 seda mls mcis cab ja T mcd iiustab- - süda soc Ja mols'
tu? he — meie juhtimine oigu
ncuc iiseKs meie Kaas-- "
i nende muredele-rõõmudel- e nrüe
seljataguseks Ent laskem neil ku-jundada
oma nägu omal ajastul!
Kui kingime oma noortele
mõistmise kaasajast usun ma
nad k tarivad meile vastu oma
usalduse ja ka truuduse rtrieühis
1 tele esivanematele
Siser U tugeva Ja vast-se
li- - itamatu rahvuliku uha-mei- e
konnana tegutsemine on
tähtsamaks ülesandeks
10 p#h ühiskond Kanad-- s ~sa
like tegevusalade esinda ? k k
kutulek Kanada Eesti R- - rJ
kongressi näol Tuleb as—
töödele 1966 a kevadel K-- a-
Eesti Rahvuskongressl ka-ä-a
niiseks
Kaugemas perspektiivis kui see"iM- - anut
Visnapuu
meie üldist põhimõtet ega tohi all eesti rahvusena vastupane-- tegevuse mitmepalgelisuses ts -
nõrgendada meie ühist rahvuslik-kuk- s Kodumaa eestlasile ei saa j dustab suure kultuurilise ip1-- ku võitlusrinnet Nõukogude oku- - meie aga abiks olla Nõukogude tilise Jõu Seda suurt siser "-pat-siooni
vastu kodumaal Eriti ! agentuuride kaudu loodavate kon-Id- u on Kanada eestlased d- - -
tuleb olla vastu Nõukogude oku- - taktide kaudu treerinud korraldatud Ees' Pae
patsiooni 25 aastapäeva puhul 9 Nõukogude agentuuride ' vadel Oma tegevuses on r - korraldatava laulupeo külastaml- - üheks kõige tähtsamaks eesmär- - hendada siiski mitmeid Fr -
see- - lE1" °n lõhestada eesti ühiskondi me Nende selgitamiseks 'i iA&
6 Kultuurilised kontaktid lkes- - vabas maailmas Ja kutsuda neis ' pldiseks tegevuseks suV -- ' '
tatud kodumaaga ei ole teostata- - lesile vastuolusid Seda tvam aHmit on vala kõiei C - meie
oleks
Doolt
tuleb
al--
takse
katse
edasi
%älist
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, May 15, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-05-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000037 |
Description
| Title | 0150a |
| OCR text | Lhk3 Nr li KAS AJALUGU KORDUB? Pilk ajalukku niilabfi rahvav küll veel ükski riik lahkunud te omavahelisi suhteid näib dik-- 1 kuid selle pankrot hakkab muutu-tt-- e rirat mingisugune kahekümne ' ma iga aastaga ilmsemaks Ja ri-aas- ta pulss mille rütm soodusta vaalitsevaid koalitsioone kanna-- üksteisega tugevas vastuolus ole- - vate ideoloogiliste blokkide tekki mist kahe aastakümne jooksul pä-rast igat suuremat sõda üheksateistkümnendal sajandil oli maailmas ainult üks tõeliselt suur sõjaline konflikt mis lõppes Napoleoni Prantsusmaa lüüasaa-misega Kakskümmend aastat hil-jem — 1835 a — oli Kuroopa jao-tatud absolutistlike ja liberaalse-te koalitsioonide vahel millised pidasid vastastikust külma sõda 1938 aastal kakskümmend aav tat pärast Esimest Maailmasõda põrkasid kokku läänedemokraa-ti- a teljeriikide ja kommunistliku bloki hui id Samuti tekkisid Jn tensiivsed kohalikud konfliktid Hiinas ja Hispaanias 1938 aasta sügisel oli selge et uus suur sõda " " "aa "onaiiKu iscioumu-osutu- b vältimatuks ga kokkupõrkeid Krimmis Prant-- Hiljuti mõõdus kakskümmend aastat Hitleri Saksamaa alistumi-- ) sest ja jälle leiab inimkond end sci Al- a-m mpana!f tufl msritil tirpu1 amai1u ideoloogilise konflikti keerisest ja sellistes teineteisest kaugetes koh- - tades nagu Kagu-Aasi- a ja Kariibi mere piirkond toimuvad heitlu-sed lahinguväljadel Ja jällegi 20 aastat pärast suure sõja lõppu toimub kokkupõrge põhiliselt ab-solutistlike ja liberaalsete blokki dc vahel ' Mõlemad selle sajandi suurso-- l iietnamis Laoses Borneos Jee-ja- d toid esile jõupingutused u vusvahelise organisatsiooni loo- - meius ja vabariigis „u„t i„ - „~a ikuid seejuures ei ole mingit poh-- -- tn' imiiuila n null nwuua vad maailmarahu säilitada Nii sündis Rahvasteliit mis aga osu-tus võimetuks ja 20 aastat pärast 1918 a rahulepingut oli selles kii-resti lagunevast kogust lahku-nud juba kaksteist riiki kaasa ar-vatud Jaapan Saksamaa ja Teine Maailmasõda kutsus esile „iina kolo„ mi„inc ähema aav Liitunud Itahvaste Organisatsioo- - (akümne jooksul võib areneda nl Sellest ri ole peale Indoneesia militaarseks maailmajõuks Vene spioonid Kanadas Kanada valitsus tegi avalikku-- 1 wr iiJiai vi naiuuas on välja saadetud spinnaazhivõrgujnistid organiseerimise pärast kaks Liidu saatkonna teenistusse kuu-lunud diplomaati kes on maks-nud suuri summasid kahele Ka-nad- a kodanikule salajaste andme-te saamiseks ning salaluure orga-nisatsiooni ülesehitamiseks Kuigi valitsus on tagasihoidlik üksikas-jaliste andmete avaldamisega ve-ne konspiraatorite tegevuse Koh- - ta on seni autud informatsiooni knhaselt siiski selgunud et tegev inist oli ühe suuremaskaalalise üritusega mis oleks ajanud oma juured iile Kanada lõunapiiri Ühendriikidesse Pikad aastad on matnud unus-- tussambla alla pärast Teist Maa- II vi~ u-- i ii i t imiMiiiM- - välisele kodanikule kommunistidele konspiraatorid julgeoleku huvides ametnik Igor Gussenko sat-tus suurtesse raskustesse Kanada vastavate valitsusasutustega kon-taktide võtmisel perioodil tihedas koostöös N Lii-duga ning Kanada valitsus ri osa-nud aimata et liitla-ne kasutas vastastikust sõprust salaluureorganisatsiooni rajamiseks Kanada poliitiliste sõjaliste saladuste kohta and-mete informatsiooni Gussenko afäär Kanadale suureks hoiatuseks kahtlemata ei Kanada võimud rohelised- - naiivsed nende usaldamisel olid seda Teise Maailmasõjale järgnenud ajajärgul ri tähenda kau-geltki veel seda Kanada oleks täielikutt immuunne sala-kuulajate konspiraatorite vastu ning ei leiduks vajalikku söödamaad salakuula-jatele Äsjane afäär mille keeri-sesse on tõmmatud Kana-da riigiametnik annab selge tõen-di et punaste salakuulajate jääb alaliselt püsima ning et nen-de suhtes tuleb alati mitmekord-selt valvel ja2e szsnasugused ideoloogi Dominikaani lised kired mis valdasid Euroo 1833 aastal kogu maailma 1938 aastal Samasugused on ka sisemised lõhed mõlemis leeris 1835 aastal tõotas Inglismaa teoreetiliselt koos Prantsusmaaga et pidurdada absolutistlikke riike — Venemaad Preisi maad Aust-riat Tegelikult kahtlustas Inglismaa Prantsusmaad salaja-ses sabotaazhis kättemaksuks Na-poleoni kaotuse eest 1938 aastal ei olnud N Liidu Itaalia hoiak kunagi täiesti selge praegu on mõlemis maailma jõublokis mär gatavad lõhed aasta ideoloogiline rivali- - ei puhkenud suursõjaks nagu toimus aastal Tekkis susmaal Koreas Ameerikas Kai-kani riikides isegi Lõuna-Aaf-rika- s kuid rahvusvaheline kon- - iinHll llM Pttmrw ! % # -- — ~ ~ I J' ' Praegune olukord on mitmeti erinev 1938 aastal millal tä-histati Esimese Maailmasõja ra-hulepingu aastapäeva ajal ainult kõige lühinägelikemail po-liitikameestel kahtlust selles suh-tes suursõja puhkemine osu-tub naratamatuks nraeeu on 1 nllramiivlr t#f mllplOU _ just arvamiseks et need peavad tingimata paisuma uueks maail-masõjaks Selle on teinud eelmis-!t- e aastakümnetega võrreldes eba-tõenäolisema- ks atehnoloogia i areng nn terroritasakaal 'tuumasõja tohutus hävingus ei 'oleks võitjat kaotajat Peami si nhiiiprtirlni arttsph iin Piina- - Avalikkusel ei kahjuks vaadet suurel maaral kõmmu- - põrandaalust tegevust millist osa mängivad nende propaganda levi-tamisel igasugused katteorgani-satsiooni- d millise tehnika ja taktikaga valivad punased agen-did endile kaastöölisi salaluure-organisatsioonid- e liikmeid Selle küsimuse tõstis parlamendis esile Social Crediti partei juht Robert ThompMiii tegi valitsusele ct-- t tr paneku Valge Raamatu välja andmiseks välisriikide põranda aluse tegevuse kohta Kanadas Kahjuks lükkas peaminister IL Pearson selle ettepaneku ta casi mille tulemusena komnuinis tide ja teiste ekstremistide tege-- Kanadas on endiselt varjatud st ii! _ -i- -i -- !_! i- - ta et valitsus võtab selle ettepa-neku uuesti kaalumisele Mida nad ütlesid Maksud on riigi kõõlused Cicero Uks prints paneb väike-sed maksud vähegi võimalik neile asjadele mida kasutavad te-ma kõige vaesemad alamad Siia kuuluvad näiteks teravili leib vein riietus kõik teised ai ned milleta inimene ei eksis teerida Erasmus üheks põhjuseks miks õpilased ei oska kuigi hästi kirjutada kesk-koolis ülikoolis on see et ei küllaldaselt Kui kellelegi Ideesid sisse ei tule pole ka loota et ta Ideid väljendada suudaks Igaüks tahab hästi kirjutada peab ka palju lugema James Squire Maksustada pälvida seejuu-res kõigi rahulolu on inimesele niisama võimatu armastada arendavad Kanadas -- iw iitiiiuit iiijjijiuu w aaiauuMiiniKuga ja ia-nelas- te kurikuulsa spionaazhi-- ' jääb teadma-afäär- i millesse sekkunud ter- - ta milliste vahenditega ja võtete-v-e rida sümpati-'g- a opereerivad seerivaid kanadlasi Selle võrgu j Kanada oleks paljastajaks ei olnud Kanada või- - sellise Valge Raamatu väljaand-mui- l vaid saatkonna shlfri-'min- e hädavajalik ja jääb vaid loo- - kes Kanada oli tol ta sõjaaegne ja usaldust ja ja ja kogumi-seks oli ja ole praegu enam nii ja venelastega suhtlemisel ja kui nad See aga et vene ja tege-vuse et siin ka üks oht olla vad pat ja ja aga ega ja 1835 tcet aga 1938 ja HiVt lnnl 0UUUVH kui Tol oli et Ka lTtlllS relv ja sest või ole üle- - kui ja ja kes Les ter vus hea nii kui õlu ja saa Ja nad loe ise kes Ja kui oma oli vene VABA EESTLANE teupfevaL H mail 1968 — flatardtjr May 15 1986 iiflflflflflflflflflflflflflflflflflflflflHK1 ' B999flflflflflflflflflflKRWi flEflEflflflflflflF sPrifjf' 29w)Sflflflflflflflflflflflflif fl9 HHHHHHHHEvPt flflflHHBBrBSI EflEflEflEflEflEVH MfllViflDsCflH BBBBBBBflflflfll 5' iflMKHBy BBBBBBBBCflflB %£i vIlBflflflCvV BmBmBmBmBBBmBl ?# wfiWCvKalr BCmCmCmCmCmmmf -- " BuEV HBfBEBEBEBi HflESESESESf BBBSBVfvlffllflfBlfMlfll PPfl"PbltflK BBBflflflflfll EEEBBBEBEB IPOMIN1CAN REPUBLICI - - I r$teUmiž tAiuiA? r ll-Uk-ki7 ' ''-%nr- ~' ' Tiit"TJMTE BBWMBBr il?lJT CAKII'B"BEAN ' ' Dominikaani kriisi lahendamisel kide Organisatsiooni esinduskogu kuid Washingtonis Ülemisel pildil Bunker annab Ameerika riikide Johnson otsustas saata USA sojavaeuksused Dominikaani Alumisel pildil Dominikaani saareriik kaardistatuna ONA NAGU OMAL AJASTUL Väljavõte kasvatustingimustes NARVI50DA VABA EESTLASKONNA VASTU seisukohad rahvuspoliitilistes küsimustes Torontos Eesti möödunud laupäeval toimunud Välisvõitluse esines peasekretär Salurand ülevaatega rahvuspolUtilistest küsimustest esitatud 10-punktili- sc kokkuvõttena üldkoosolekule et kõiki päevakorral rahvuspoliitilisi probleeme ja vastu eestlaste keskorganisatsiooni kinnitatud seisukohad on järgmised: 1 Oleme poliitiliste pagu-lastena moodustades Kanadas võitleva hoiakuga rahvusliku ees-ti ühiskonna kes arendab vaba-dusvõitluslik- ku tegevust Ja kan-nab vaba eesti kultuuri Oma üles-annet saame täita tugeva võitlus-vaimu säilitamisega ja aktiivse rahvuskultuurilise tegevusega ning eestlaskonnana tugeva rah-vusliku kokkukuuluvusega eesti ühiskonna moodustamisega 2 Kodumaal valitsev kommu-nistlik võim arvestab vabade eest-laskondade tegevusega välismail kui tugeva jõuga mis häirib nii Nõukogude Eesti võime kui ka A1°SKVai Ja nenae P00 on Pa dud käiku intensiivne vaba eestlaskonna vastu Oleme praegu intensiivses võitlusvahe-korra- s kommunistlike agentuuri-de kes on rakendatud tööle eriti eesti pagulaskonna po-liitiliseks halvamiseks 3 vaba eestlaskonna vas-tu üldiselt ja eestlaste vastu Ka-nadas juhitud kommunistliku pro-paganda aktsioonidega tahetakse nõrgendada ja halvata vaba eest-laskonna tegevust tekitada tüli-sid ja vastuolusid vabade eestlas-te seas tekitada lõhet juhtkonna ja eestlaskonna laiemate hulkade vahel et võitlevad eestla-sed poliitiliselt ükskõikseks ja passiivseiks valiseestlasteks" ja säilitada seejuures kaine mõis-tus Ja mõtlemine Edmund Burke Kosmeetilised vahendid teevad mu ilusaks Kas pole tõsi' Ja kui ma olen ilus siis ma olen ka terve Miks ei võiks ma siis neid arsti-kuluden- a tulumaksust maha ar- vata' Ühe daami kirjast tulumaksu-ametile Parimaks raviks mida raina tean südamehaiguste puhul on hõlm sl — seks shotl viski Ja sa-lat Üks Toronto südamehaiguste eriarst mängib tähtsat osa Ameerika Rii - kes peab pidevalt oma koosole - Ühendriikide delegaat Ellsworth esindajatele seletusi miks president kes oleks valmis nõukogude või-mudega ja okupeeritud kodumaa-ga läbi käima ja nõukogude või-mu kodumaal tunnustama See on nõukogude agentuuride poolt praegu vabade eestlaskondade vastu suunatud närvisõja ees-märk 4 Oma eesmärkide saavutami-seks Ja vabade eestlastega kon taktide loomiseks on Moskva Juht nööridel N Eestis loodud laiaula-tuslik organisatsioon Väliseest-lasteg- a Kultuurisidemete Arenda-mise Komitee" näol Samal ees märgil saadetakse eestlastele pro- - pagandalehte Kodumaa" Ja Intu-rist- i kaudu tahetakse luua reisi- - ühendusi okupeeritud kodumaale Nende agentuuride kaudu taotle-takse et võimalikult palju vabu eestlasi käiks okupeeritud kodu-maad külastamas ja et eriti välis-eestlasi nõukogude võimu Eesti okupeerimise 25 laulupeole 5 Kuna okupeeritud külastamine teenib Nõukogude korra tunnustamise huvisid Ja kü-lastajaid kasutatakse vabade eest-laste propagandaks tu leb Rahvusliku Välisvõitluse Nõu-kogul kui meie võitlusorganisat-sioonil seista vastu tendentsile mis taotlevad lkestatud kodumaa-ga läbikäimist Kui tegelikult mõ-ned üksikud kaasmaalased siiski kodumaad külastavad siis tuleb neile külastamistle vaadata kui erandnähteile mis tolmuvad pere-kondlikel- psühholoogiliste! põh-justel Need erandid ei kõiguta vad nii see vabadus- - võitluse seisukohalt kasulik Kommunistlike organite algatatud kontaktid aga teenivad vaenlase huve Seepärast nõukogude agentuuride poolt päeva aktuSsielvl a Peegi kõnest Toronto emade Tänapäeva heidetakse kodule ette pidetust ' ha jumisohtu s t kodul puudub oma rõhutatud eriilme mis oleks tugevuse pandiks Põhjuseks pee muuseas ka vanemate juur tetust Kanadas on näiteks uus-tulnukate osatähtsus suur ja neil kulub palju aega kohanemiseks Paremate rohumaade otsingul I sõelutakse kogu maailmas pai-gast päris ennekuulmatul kombeL Kodu on minetamas oma ka veel forsseeritud ajakaotuses-s- e Viimast edutab teadlik mäng ülespuhutud huvide keeltel pidur-dades inimese vaimse mina kuju-nemist Selles mõttes patustab kõvasti ärimaailm oma piitsutava reklaamiga Üks tegureid on veel perekonnaühiku omaette jäämine — näiteks kujunevad nooremasse vanusegruppi kuulu-vad ühetaolised pered lahus vana-vanematest ja teistest ühiskonna-kihtidest Noorte elu tundmine on sel puhul paratamatult nende kogemused on püratud — ja siis on ettejuhtuvad pooli-kud-ki vaevad juba väga koorma-vad Vaistlikult punutakse endale siis ümber raudrüü — kaitseks uute tundmatusest ründavate pin-gutuste vastu Nii katkeb kergesti side inime-sest inimeseni Ja ka elu enesega l'lp --ila rnnlmin IrnhnlS Irinl 'penel konnakudu jälgimine või ' käsikäes vastutuult jõukatsumine on lihtsad naudingud mis luba tud ainult lapsepõlves Hiljem on juba tee ehtsa elutunnetuseni düs ti — sest väga varakult otsitakse gatatud kultuurilised kontaktid tunnistada meie vabadusvõitluse vastu suunatud sammudeks Ja I neile vastavalt reageerida Parata matuse tõttu tekkinud või tekki vaid kontakte tuleb lahendada nii et sellest on kasu meie vabadus-võitlusele aga mitte kahju 7 Okupeeritud kodumaal valit-seva olukorra kohta on meil põh-just tunda suurt muret Eesti rah vastiku suure venestamise pärast RVN Majas Rahvusliku Nõukogu korra-lisel üldkoosolekul E Kõ-nes põhilised seisukohad esitati kinnitamiseks Koosolek konstateeris ettepanek käsitab olevaid võttis selle üksmeelselt Kanada poolt väljas närvisõda tegevusega Kogu muuta tuleks poolt aas-tapäeva kodumaa vastaseks nagu teise nägu eeslinnades ühekülg-ne Mitte sese4W tendents saab püsida kaua võib see tähendada rahvamõrva eesti rahva suhtes See asjaolu peab veelgi tugevndama meie võitlust Nõukogude korra vastu Eestis Nõukogude korra poolt kasutu-sele võetud mõned uued taktika-lised võtted eriti eesti kultuuril!- - ses elus ei saa mpirt okcitoelo v ega muuta meie kindlat hoiakut Eesti isamaalikele kirjanikele na - gu Henrik ja Marie Un- - der okupeeritud kodumaal piira- - tud tunnustuse andmine ja nende loomingu erilise valikuga välja andmine on Nõukogude võimu pettelisteks võteteks mis teeni-vad sisemisi propagandalisl ees-märke Need võtted ei kõiguta meie isamaalike kirjanike aukoh ta vabade eestlaste seas ega ole mingiks sisuliseks muutuseks Nõukogude rezhümis 8 Vabade eestlastena tunneme kõige suuremat austust kommu-nistliku rezhiiml all kodumaal kannatavate vabadustahteliste i eestlaste vastu ja soovime neile raugematut Jõudu võõra võimu ' kindlasti pidama silmas oma slse-- elus tekkivate küsimuste lahenda-- 1 mlsel Meie ei või laskuda omava heliste küsimuste lahendamisel te-gevusviisidesse mis toovad kasu meie kommunistlikule vaenlasele kkiusnt sstahakbkutäivsaknaasnveamnuistül—eöön!oon speedaksindoosrieids veienlimetaskeedrdukmuia nakda ooomnaidevsasneelmate tardunud ambi:L j õnneks on meil ja kõigil taolistel kõrvalteid mU "t umbtänavasse suubumist v altid MnveeekmieoadtkeuõsrsvekaultneEaeegdsitsitteäMisesneadjjuaskko—odoulijdaessrua meretagusel maal moodiMaiad seiieie onuie tugeva vastukaalu Sümboolse murdemomendina näen ma aga eesti noorukite kõh-klemist teretamisel: siinse kombe kohaselt tundub neile käeandmi-n- e viisküklluitdüahsiseltnaüdleoanrunevõõkrudiudnsuede kaasmaalastega füüsilist sidet pi-dam- ast on murettekitav Käesur-ves on soojust ja lähedust mida peanoogutus ei asenda Sest kõige loomulikumal kom- bel asetab laps oma käe vanem kätte ja hoiab sellest kinni Tal on vaistlikult vaja saada ja tunda hellust ja sõprust ja turvalisust Selles vastastikuses jagamises on tükike roõmuriba On otse usku-mat- u kui palju taolisi rõömuhrt-k- i libiseb tabamatult mööda tiis-kasvanu-ist jättes maha aimduse kaotusest mürgituga hinge Mi võib juhtuda et pööratakse isrn' selg olevikule ja igatsetakse taga möödunud iluaegu mis end aj iialgi enam ei ilmuta Kunarfsed elamused on toredad mälestused kuid need ei asenda tänast süga-vloodimist Libisemine minevikku võib kergesti tahta oleviku murd-mist vältida Ent raskused on üle-tamiseks — juba pisike poisipõnn huuab uhkusega: mina kivi kunin-gas! — ja peajagu pikemale on puu otsa ronimine asendamatu julguse ja osavuse proov See on õppetund äratundmine ja eneseületamine see on künklik õp-pimisteeko- nd mis saavutamis-rõõm- u pakub ning meid minev-ikust olevikku ja siit edasi tulev-iku lävele juhib Igal ajastul on oma nägu Ira uus põlvkond alustab otsinguid muutunud maailmas Kestab jõ-ukatsumine tõdede paikapidavust pärast kuid Ioomisjõud on uut ilmega uut laadi Ja ei kunagi mit- - te Päns sama kudet mUI5 )unnis- - tasid omaks eelkäijad Kuigi aja veeredes märgatakse tuttavaid su-gemeid ja võrdlus viitab igikest--I vale vastuolule paigalejäämise paigalpüsimise ja edasiliikumise ajede vahel Meie ülesanne on saavutada pa-rimat pideva edasiliikumise teel se on õppimises ja kaasasolemi- - mist ei pea me taotlema vaid ka sisemist vabanemist kammitsaist mis takistavad meid nägemast tä-nase maailma tõdesid ja ka par-atamatusi Meie lastel on tungiv tarvidus avastada omal käel Vi on eelnevate põlvkondade jooni neis on kannatuste pärand mis koormab asjatult kui seda on I iigsdt luUtud Andkem neile 1 seda mls mcis cab ja T mcd iiustab- - süda soc Ja mols' tu? he — meie juhtimine oigu ncuc iiseKs meie Kaas-- " i nende muredele-rõõmudel- e nrüe seljataguseks Ent laskem neil ku-jundada oma nägu omal ajastul! Kui kingime oma noortele mõistmise kaasajast usun ma nad k tarivad meile vastu oma usalduse ja ka truuduse rtrieühis 1 tele esivanematele Siser U tugeva Ja vast-se li- - itamatu rahvuliku uha-mei- e konnana tegutsemine on tähtsamaks ülesandeks 10 p#h ühiskond Kanad-- s ~sa like tegevusalade esinda ? k k kutulek Kanada Eesti R- - rJ kongressi näol Tuleb as— töödele 1966 a kevadel K-- a- Eesti Rahvuskongressl ka-ä-a niiseks Kaugemas perspektiivis kui see"iM- - anut Visnapuu meie üldist põhimõtet ega tohi all eesti rahvusena vastupane-- tegevuse mitmepalgelisuses ts - nõrgendada meie ühist rahvuslik-kuk- s Kodumaa eestlasile ei saa j dustab suure kultuurilise ip1-- ku võitlusrinnet Nõukogude oku- - meie aga abiks olla Nõukogude tilise Jõu Seda suurt siser "-pat-siooni vastu kodumaal Eriti ! agentuuride kaudu loodavate kon-Id- u on Kanada eestlased d- - - tuleb olla vastu Nõukogude oku- - taktide kaudu treerinud korraldatud Ees' Pae patsiooni 25 aastapäeva puhul 9 Nõukogude agentuuride ' vadel Oma tegevuses on r - korraldatava laulupeo külastaml- - üheks kõige tähtsamaks eesmär- - hendada siiski mitmeid Fr - see- - lE1" °n lõhestada eesti ühiskondi me Nende selgitamiseks 'i iA& 6 Kultuurilised kontaktid lkes- - vabas maailmas Ja kutsuda neis ' pldiseks tegevuseks suV -- ' ' tatud kodumaaga ei ole teostata- - lesile vastuolusid Seda tvam aHmit on vala kõiei C - meie oleks Doolt tuleb al-- takse katse edasi %älist |
Tags
Comments
Post a Comment for 0150a
