Vaba Eestlane, May 15, 1965

              wr
Lhk4 May r
Eeskujulik eestlaste keskus Kifcheneris
A Voltre jutustab Eestlasele" Kitcheneri ja Waterloo
eestlaste igapäevasest elust-olu-st ja rahvuslikust üksmeelest
Kui peaaegu igas resti kõduv pühapäeva õhtupoolikul valitseb rahu ja vaikus et puhata möö-dunud
töönädalalt Ja koguda jõudu eesolevaks töönädalaks siis ei kehti see mitte Kitcheneri Eesti
Seltsi esimehe ja Seedrioru esimehe A Voltre kodu kohta Teda Kitcheneri külasta-des
et vestelda kohalikest ja päevaprobleemidest oli temaga üsna raske sujuvalt ju-tule
saada sest telefon helises sõna tõsises mõttes vahet pidamata Kohalikud ja kauged kõned Ja
helistajaiks ikka ja ikka kas selle tõi tolle seltsi esimees juhatusliikmed tõi ka mõned teised" et
esimehe A Volteriga nõu pidada kuidas Seedriorul seda sõi teist tules ai nädalal korraldada ja
seada Alles hilisel õhtul ei helisenud enam telefon ja lehemees võis mitmekordse Kitcheneri Eesti
Seltsi segamatult vestlusse laskuda
See vestlus venis pikale sest
mõlematel pooltel oli palju küsi-- '
da Ja palju vastata kuna Kitche-- 1
neri probleemid on huvitavad Ja
need ei piirdu mitte ainult Kltche-nerig- a
vaid haaravad kogu Lõu
naOntario eestlaskonna problee
me ja elunähteid
Kuna A Voltre on juba 13 aas
tat Kitcheneri Eesti Seltsi esime
heks (ainult ühel vahepealsel aas
tal täitis neid ülesandeid T Ruu
topõld) siis võis A Voltrega ala
nud jutuajamine ulatuda üsna
kaugese minevikku See algas õie-- 1
tl selle ajaga mil Kitcheneris ei
olnud mitte 100 eestlast nagu '
praegu vaid ainult Uks eesti pere-kond
Seda neljakümne-aastas- t mine-vikku
peaks õieti käsitlema Ka-nada
Eestlaste Ajaloo Komis
jon kuid et see on alles oma tr-- {
gevusse sukeldumas märkigem
siinkohal et esimese eestlasena
tuli Kitcheneri 1921 a profev
sor Aksim
Ta oli Waterloo College'is õppe-jõuks
ja koolitas oma lapsi Ees-tis
kes seal keskkooli lõpetades
tulid Kitcheneri Prof Aksim on
juba 1928 a saati surnud kuid ta
abikaasa elavat praegugi koha-peal
kuna Eestis hariduse saanud
lapsed on siin seal Kanadas Vars-ti
pärast Aksimit tull Kitcheneri
lähikonda teine eestlane Jüri Vai
mel kes pidas lähikonnas farmi
Tanu J Vaimelile saigi Kitchener
pärast Teist Maailmasõda üheks
eestlaste keskuseks mis on täna-seni
jäänud stabiilseks ja üks-meelseks
kaasmaalaste asuko-haks
G Vaimel andis nimelt Sak-samaalt
peamiselt Geislingenist
tulnud kaasmaalastele garantii"
et nad võisid Kitcheneris või ümb-ruskonnas
tööle asuda olgu see
siis kas põllutöödel või ka vabri
kutöödel
See oli Uks osa eestlasi kes ra
jasid enam kui 15 a eest praegu-se
eestlaste keskuse Teine osa
tuli kaugemalt nimelt Rootsist
See oli praegu Hamiltonis elunev
kapten Tõsine kes 1947 a Ühe vii
kingi laevaga Rootsist lahkus lae-vas
Ule 40 eestlase et Kolumbuse-maa- l
uut elu rajada ja paremat
õnne leida kui see mis kodumaa
ga oli kaotatud Too viikingilaev
oli 75 päeva lalntcl ja tormis ning
kui lõpuks USA s randuti tuli põ-genikel
tervelt kuus kuud Ellis Is-landil
oma saatust oodata trelli-tatud
akende taga Vabanedes tull
23 viikinglast Kitcheneri kuhu
Jäädigi palgale Vahepeal on aga
nood toonased pioneerid laiali ha-junud
sest Kitcheneris on neist
ainult kaks perekonda — Jaanu
sed ja Kagud
____r '___r
X__- -m M_
_f__l_? ___l_l_l_l_-_____- L
!__' j_____k
Arnold Voltre
Küsimusele millega tegelevad
Kitcheneri eestlased praegu
vastab A Voltre et eestlaste- -
laonsieie lUDliacie ioomeesieieimAnPe npreknnnas lansed &stl
ja ka -- naistele leidub tööd alati
ja igal alal
Ja neid tööalasid on eestlastel
Kitcheneris mitmesuguseid —
kummivabrikus saapavabrikus
maalritena elektrikutena tsemen-ditööstuse- s
— aga mitte puusep-paden-a
nagu mitmel pool mujal
Samuti ka mõned vabakutselistel
aladel ja omavad oma väikesed
ettevõtted Naised seevastu tööta-vad
õmblejatena haiglates labo-ratooriumites
Jne nagu prouad
Vagulaid Rebane Ja prl Teern
Omaette Juuksetööstust peavad
Lilvi Hess Ja Ulbi Rebane Edith
Tarkmeelil on aga oma kinnisva-rade
mUUgikontor
Eneseette peatüki moodustab
muidugi Waterloo ülikool kus õp-pejõududena
töötavad prof K
Aun Ja T Miljan üliõpilasi on
seal aga Maarjamaa päritoluga li
gemale 30 kusjuures kohalike
eestlaste perekondi esindavad
Ene Rebane Ja Priidu Juurand
Viimase isa on ühes saapavabri-kus
väljapaistval töökohal — ju-hataja
Kuna elab ainult
100 eestlast aga Kitcheneri Ees-ti
Selts üks vanemaid ja aktiiv-semaid-clujõulioen- uid
küsime
seltsi esimehelt A Voltrelt mil-lega
seda seltsi elujõulisust se-letada
„Seda pole millegagi seletada
— see lihtsalt on nii Küllap
vist sellega et enamik on seltsi
Umber kogunenud " arvab A
Voltre tagasihoidlikult ja märgib
hämmastamapaneva arvu — 78
liiget"
100 eestlasest — 78 kohaliku
seltsi liikmeks! Nende seas kõige
vanem 85 aastane pr Viia See on
rõõmustavalt mõtlemapanev I
lÄ_j__rOTTtfl_iI_BJ_I__El
't_ ' JfiK__l______________
_-_-& V__V _i_-_-r_--_-_-_-_-_-_-_-_--
_____l
_H_______K_________SBBS
_tätfer'žžitmJ-S__-laHK- I _WMIMfe M
{k£_9B____________________l
VABA EESTLANE laupäeval 15 mail 1965 — Saturday 15 1965
Vaba
Sihtasutuse
elunähetest
esimehega
Kitcheneris
palju oleks Toronto Eesti Seltsil
liikmeid kui 8—9 tuhandest eest
iasest oleks sama protsent orga '
niseerimisest arusaajaid nagu
i juh nargneo eaasi leisieie Kit
cheneri eestlaste eluavaldustele
milledest huvitavam on seda mär-kida
et Kitcheneris ei ole eesti i
laste jaoks täienduskooli Osalt
on see seletatav sellega et laste
arv kes koolis võiksid käia pole
kuigi suur ja teiseks puuduvad
kohapeal ka inimesed kes õppe-tööd
võiksid korraldada
I Et aga mõnes perekonnas siiski
Itungivalt tahetakse lapsele anda
[eesti täienduskoolis õppimise või
'maiusi tõendab lugu Rutopõllu
perekonnas Neil on täienduskooli-ealin- e
I poeg keda isa igal nädalal
viib Hamiltoni täienduskooli mil-leks
tuleb edasl-tagas- i sõita 80
miili Kui samal ajal Torontos
— - — — _——-- - — -- -- — — _______ _—-- _
Majja täienduskooli viimata jää
vad selleparast et Eesti Maja
asub autoga sõites 10 minuti kau-gusel
siis tuleb Kltchenerist Ha-miltoni
sõitu küll pidada ainult Ja
ainult ilusaks eeskujuks mida
võiksid nii mõnedki perekonnad
siin seal meeles pidada
Kuigi Kitcheneris täienduskooli
pole on seal noorsoo-tegevu- s elav
ja mitmekülgne skautluse ja gaid-lus- e
näol mida juhatavad T Ru-topõl- d
Ja J Nõmmik Noortel on
igal nädalal omad koondused ja
üldistele üritustele annavad nad
alati omapoolset kaasabi kuigi
peamine rõhk on langenud Seed-riorul- e
Kuna Seedriorul seisab ümmar-gune
juubel ukse ees — kahjuks
aga mitte juba traditsiooniliseks
kujunenud vabaõhu lavastusega
mille ärajäämise põhjused vajak
sid avalikku aruandmist — kulge-sidki
Järgnevad kõnelused allakir-jutajal
ja A Voltrel Seedrioru tee-madele
seoses Kitcheneri osatäht-susega
Küsides kas kitchenerlased pol-nudki
Seedrioru leiutajad ja
avastajad põikleb A Voltre kü-- l
simusest eemale ning alles teist-kordsel
Küsitlemisel selgub et
Seedrioru geograafiliseks leiu-tajaks
oli kitrhenerlane jt ei
keegi muu kui A Voltre
Olles Üheks vaimseks ja ka ma-terjaalse- ks
ning füüsiliseks Seed-rioru
kandetalaks küsime A Volt-relt
kes muide osutatud teenete
tunnustuseks hiljuti valiti Siht-asutuse
auliikmeks — millise ma-jandusliku
panuse Kitcheneri
eestlased Seedriorule on andnud
Vastusena selgub et kaugelt Ule
$8000— Ja Üheksa aasta kestel
kokku ligilähedaselt 4300 talculist
camannesi eestlaste poon 9 aas-ta
kestel Seedriorule tehtud 20 300
tasuta töötundi See on aukartust
äratav panus ja see kõik ei räägi
millestki muust kui armastusest
oma rahva ja rahvuse vastu mis
ei vaja mingeid kommentaare-ses- t tehtud töö raagib ise enese
eest
Kuidas kitchenerlased Seedri-oru
juubellelsetele ettevalmis-tustele
suhtuvad?"
„Hasti Ja soojalt" kõlab vastus
ning A Voltre rääkis 24 aprillil
toimuvast pidulikust õhtust mis
Seedriorul majandusliku sissetu-leku
saamiseks korraldati
võtu eest oli ette nähtud 10 dolla-rit
isikult ning Kitcheneri eestla-sed
olid kinni pannud 45 istekoh-ta
teiste sõnadega iga teine kit-chenerla- ne cl kõhklegi 10lollari-lises- t
kulust kuna see on Seedri-oru
huvides tarvilik Ja niisama-häst- i
kui loomulik
Vahepeal on telefoniga Jälle
üks-ku- l teine helistanud ja A
Voltre on pidanud Jutustust oma
kodulinna kaasmaalastest katkes-tama
SUs ei helise telefon enam
tükil ajal ja me võime segamatult
raakida mitte ainult kohalikest
1 probWmidest vaid palju laialda- -
Tahtmatult kerkib küsimus kui (tasuta töötundi üldse on Hamil-toni
Kitcheneri Londoni ja St
____9j
Kõrgel mäekünkal asuv Seetlrioru uu moodne peamaja peegeldub semalt mis haarab kogu eestlas-uhke- lt laste supelbasseinis konna kas lähemates või kauge--
„Visnapuu looming -- suur luule "
Dr Ivar Ivaski ettekanne Minnesota Eesti
Majas Henrik Visnapuu 75 sünnipäeva-aast- a
tähistamisel
MINNEAPOLIS — Jdripäeva õhtul reedel 23 aprillil tuli
Minnesota eestlaskond kokku Eesti Majja et tähistada vasta-va
aktusega meie Maarjamaa lauliku Henrik Visnapuu 75
sünnipäeva aastat ja suurluuletajat kelle maine põrm puhkab
siin mandril õhtu korraldajaks oli Minnesota Eesti Maja ja
see kokkutulek kujunes üheks järjekordselt meie rahvuskul-tuurilisi
elamusi pakkuvaks ürituseks — suurelt osalt tänu just
kirjandusteadlase dr Ivar Ivaski huvitavale ja sisukale
Kava sissejuhatuses esitas En-del
Kuik Henrik Visnapuu loo-mingust
Vahimees on's ikka veel
öör ja Salme Priskar „Vana kel-la"
Minnesota Eesti Seltsi Sega-koor
Elmar Aru Juhatusel laulis
K Türnpu Helju hella tuuleke-ne"
ja Loreida Korts jätkas Vis-napuu
loomingut Tervitus keva-dele"
Ja Igavesti" ettekandega
Kava peaosa moodustas dr
Ivar Ivaski ettekanne Henrik
Visnapuu looming elu ja isiksus"
_lc Vii4titoc onHoct ÄVitaHtrlrit
arvikülast ja heade teeringu!
tega illustreeritud ülevaadet meie
suurluuletajast Alustades oma et-tekannet
Visnapuu sünnipaiga ja
eluloo kirjeldamisega tema enese
sõnade järele Paikesest ja Jõest"
laks dr Ivask edasi Visnapuu loo-'ming- u
juurde ja selle tähtsusest
meie tänapäevale üteldes muu
hulgas järgnevat:
--Meie kõik eestlased kes tc
peame kalliks eesti kultuuri ja
huvitume sellest moodustame
eesti kultuurikoguduse ja Eesti
Majad on selle kultuuri kirjan-duse
ja kunsti platvormideks
Visnapuu tähtsus on nii suur et
tema on uuesti esile tõstetud ise
gi okup Eestis — sealgi on ilmu
nud tema valikkogu kuhu aga ei
oe võetud muidugi kõike V7isna- -
puu luulet esmajoones mitte te
ma patriootilist ja pagulasluulet
Nii näeme et Under Suits ja Vis
napuu on valmusõna väärtused
mis murravad läbi Isegi raudsest
eesriidest Henrik Visnapuult on
ilmunud 14 luulekogu värssro-maani
ja poeemi kuid praegu il-muv
Kogutud luuletused" on es-makordne
kogu mis hõlmab kõik
tema loomingu See on asenda-- '
matu väärtusega väljaanne" I
Alustades Visnapuu loomingu-perioodide
vaatlemist tsiteeris t
Hr T-n- clf Vältel connoc" U
taja loomingu tohutut mitmekesi-dus- t
ta mainis et Visnapuu on
isegi loonud tänapäeva eksistent-sialistidele
vastavat luulet näiteks
„Oo elu virtsamere " Dr
Ivask ütles edasi- -
JVmores" on võtmekogu tervele
Visnapuu loomingule seal leidu-vad
kõik tema elamused tun-ded
mis uuesti ja sageli esitatud
palju aastaid hiljem 1920 oli ri-kas
Visnapuu luuleaasta ja „Tali-hari- "
tuleks kõrvutada Gustav
Suitsu loomingust „Kõik on kok
ku unenäoga" Käoorvik" on Vis-napuu
eleegilisemaid kogusid Ja
tema Kümme kirja Ingile" on
õieti miniatuurne armastusro
maan värssides Kõige mitmeke-sisem
raamat on aga vast „Rani-klvi- "
Visnapuu filosoofia — ini-mene
elab niikaua kui ta aitab
kaasa inimpuu kasvamisele on
mõnevõrra ristiusust eemaldumi
ne kuid see ei lahendanud luule-taja
sisevõitlust Ja varsti tuleb ta
ristiusu juurde tagasi Uks huvi-tavaid
saavutusi Visnapuu loo-mingus
on „Vaskmadu" See on
vastand Pushkini poeemile Vask-ratsanik- "
— ta on otsekui soome-ugrilast- e
vastus vene suur-slavis-mll- e Olles kuulnud Ja tajunud
palju ideoloogiaid — rahvuslust
punasust ja marurahvuslust-nat-slsm- i
peab ütlema et Visnapuu
mates keskustes
A Voltre lahkab kõiki eestlusse
puutuvaid probleeme põhjali-kult
ja kainelt leides et eestla-sed
saavutavad oma rahvuslik-kude
eesmärkide taotlusel edu
amult siis kui nende vahel va-litseb
vastastikune arusaamine
ja usaldus
Teisiti pole edu saavutamine või-malik
Sõites Kitchenerist Toronto
poole tagasi annavad muljed Kit-cheneri
Eesti Seltsi esimehe ju-tust
tükiks ajaks mõtetele tege-vust
sest see rais kuuldud on
v&art veelkordselt läbi mõelda ja
teistelegi eeskujuks seada
KLEE
isamaaluule on problemaatiline
sest ta on üldsõnaline
Seda just võrreldes Suitsu ja
Underi tugevate seesmiste ela-mustega
isamaa armastuse taus-tal
kuid mitte just nii väga pa-teetiliseks
minnes
Visnapuu suurim saavutus on te-ma
luuletus Talvine teekond"
see on otsekui poeem tunnetele
tungidele ja loodusele ning Visna-puu
oligi enam looduse ja armas-tuselüüri- k
kui isamaalaulik
Puuslikud" (1929) Ja Paike Ja
Jõgi" on Visnapuu meisterteosed
eriti aga just Puuslikud" See ko-gu
on eht visnapuulik ja luuletus
Koduhaldjas" on suur luule mis
loob monumentaalse pildi elava
ja virvendava suvest Puuslikku- -
des" on aga kirjeldatud ka suurt
valu ja kurbust ahastust Ja sur
ma
Paike ja Jõgi" (1932) on teine
võtmepositsioon Visnapuu loo-mingus
Olen kummardanud päi-kest
ja jõge" ütleb selles Visna-puu
aga ma ei ole neid pidanud
pühaks nagu mõned rahvad"
Põhjavalgus" (1938) on jutustav
luulekogu Ja Tuuleema" (1943)
ballaadid Luuletaja viimane peri
fHli hfttmnVl mold ngmilticA el
mest seitset aastat ' see on valus
trotsiv Ja otsisklev isamaaluule
Visnapuu oli nagu kaotanud oma
inspiratsiooni allika — Eesti loo-duse
Ta isamaaluule paguluses
on rohkem ajalooline kui ajatu
Eeskujulikemaid ajatuse aspek- tist on siiski näiteks „Mul on
Sinu parast nii kitsas " kus ko-dumaa
kannatused Ja isiklikud
elamused on sulanud ühte Siin
on Henrik Visnapuu juba vaga la-hedal
Juhan Liivile Ja teine seesu-gune
on Austrias kirjutatud luu-letus
Nii kinni" Henrik Visna-puu
luuleteekond 1917—1951 kui
nagu ta
nimetab oma valikkogu
Tema poolt läbitud tuulemaas-ti- k
on mitmekesine eriti õnnes-tunud
on tema armastuse loo-duse
ja tundeluule
Henrik Visnapuu ei olnud viimist-leja
nagu Gustav Suits ta oli suur
looja ja elamuste kirjeldaja" lõ-petas
dr Ivask
Malestusaktuse kava Jätkus
Milna Härma lauluga segakoorilt
Enne Ja nüüd" Ja Henrik Visna-puu
loomingut esitasid Endel
Kuik Kurbus tuli mu tuppa"
„Kes on kogunud pihku tuule"
ning Noor-Eestile- " Salme Pris-kar
Talvine teekond" ja Loreida
Korts Maria" ja Jumalaga
Ene"' Aktus lõppes segakoorilt
esitatud Enn Võrgu lauluga He-lise
helise ilma" ja Endel Kuigi
lõppsõnaga
l___ri_R i §
O K JOHNSON
697 Bay Street Toronto 2
Kaks algust" ja rõhutades luutir__!i
lokse
ja
Mitmesugust
LiSTnl Jarve äares
Suvila
Korralik sisustus Soome i suur paadi- - ning päevirussd
Helistada RU 2 9108
MAJAOMANIKUD
PERENAISED!
TJkuuVuIdgrearssva:ueageduktaisroiealddaidnidpppliaõirdkraaiandntdudusa2esd4detdutasoannniiasuaü tee-nindami-ne
Korralik tfcj Joh y mer LE 2-15-
46
LUTTS PARTY
SERVICE
Tel VA 2-01-
90
LUDMILLA SURNUT
MAJAOMANIKUD!
Scavetta Paving Co
sillutab teie sissesõidutee Jl-sisse-maksuga
Garanteeritud 2 aastat kui parim sõidutee ümb
ruskonnas Soovi korral järel mas Tel 36WK1
Udora laste suvekodu
ja Pefferlaw lähedal
$4000— sissemaks Võla peale
mortgage Sobiv läbi aasta elan_-sek- s See on vaike maa kinnisvara
3 aakrilisel maatükil Idülliline 6-ruumi-line
bungalow taiskeldnga
Kõik linna mugavused Kohere
ülevõtmise võimalus
Helistage Mrs Lauman —
tel 487-333- 3 IL KEITII LTD RELTOR
Täpseks ja kiireks
teenimiseks
KINNISVAIUDK
OSTU-MUÜG-I J
IGASUGUSTE KINDLUS
TUSTE ASJUS
helistage IIO 1 8158
ERIC KRAUS REVLTOR
Coxwelli Ja Gerrardi nurgal
Teie võite rentida
LUKSUSLIKU
MINK STOOLA
või
KEEBI
— VALGE REBANE -
$6 kuni $15 eest
nädalalõpuks
MALTON FURS
317 Adelaide V
— 366-151- 8 —
REISIBÜROO
World Wide Travel Serv:
& CO LIMITED
EMpire 6458
THE PICTURE FRAME SHOP
117 Dnforth Avt Tel 461-- W
Piltide raamimine Maalimistarbed Maalimisopet- -
soovijatele Nõuanne teie maalide raamimiseks
FL0WERLAND
45 D NFORTII RD (Danforth Ave juures) Tel 0 4 4:4'
Ilu- - ja hekipõõsad ilupuud teie aia ja kodu jaoks
Lõike- - ja potililled lillepärjad ja ornamendid
Meil on oma kasvuhooned aiatarbed ja -- matfrji"J
Kohaletoomine Toronto ulatuses
24 tunniline telefoniteenlstus
McGUINESS FLOWERLAND