Vaba Eestlane, October 26, 1968

              11 ! i !
3
ff AMA EESTLANE" ilmu xorcra nädofo vfet tsftft MtilttJltf0 VABA KESTLANE JcomnpätvQ ja aupäiVfl
laupae ai 36 oktoobril 1% — Saturday Oct 26 1968
KREV=ÜSiKanada kõige kallimas linnas
LONDON — Ainus naiskohtu-ni- k
inglise kõrgemat kohtus Eliza-bet-h
Lare otsustas hiljuti et igal
mehel peab olema õigus töölt koju
minnes teel mõned pudelid õlut
juua ja naisel ei ole mingit põh-just
meest selle pärast näljutada
Vastavalt sellele tõekspidamisele
otsustas ta Jaatavalt Uhc 58-aas-ta-se
puusepa sooviavalduse abi
elulahutuse saamiseks oma 48-aastas-elt
naiselt kes oli teda hai
vustanud ta Igapäevase õllejoomi-se
pärast See on suur võit läbilõi-ke
inglise mehele" ütles õnnelik
lahutuse saaja
OTTAWA — Viiel tshehhl ham-baarst- il
kes saabusid põgenike-na
Kanadasse ei võimaldata siin
omal alal praktiseerimist enne kui
nad teevad läbi 2'aastat kehtiva
erikursuse mis on ettenähtud Eu-roopast
siia ümberasunud hamba-arstidel- e
Samal ajal valitseb Ka-nadas
puudus hambaarstidest ja
üks saabunud tshehhidest oli juba
ettenähtud vabanevale hambaarsM
kohale Hearstls Põhja-Ontario- s
kus asula ainus hambaarst peat-selt
lahkub Kuna aga valitsus ei
anna talle praktiseerimiseks luba
tuleb see plaan kõrvale heita Ni-metatud
tshehh dr Jan Vavra
oli Tshehhoslovakklas hambaars
tina praktiseerinud kuus aastat
BIARR1TZ — Blarritzis Prant-susmaal
suri 89 aasta vanuses Ing-lismaal
sündinud krahv Arnold
Maurice de Bendern keda peeti
üheks rikkamaks meheks kogu
maalimas Ta oli filantroop kuns-tikoguja
ja endise Inglise parla-mendiliige
liberaalide erakonnast
olles annetanud suuri summasid
heategevaks otstarbeks Ta pidas
oma päritolu ja rlkkuseallika kuni
surmani saladuses Veidra looma-armastajana
muutis ta ühe hotel-li
Zürichis kus ta elas kogu Teise
maailmasõja kestel lindudemajaks
ja lõpuks oli seal linde nii palju et
krahv ise Jäi hotelli ainsaks ela-muks
WASHINGTON — Kuna Nixonl
väljavaated USA presidendiks
saamiseks suurenevad pidevalt
on nüüd hakatud laialdaselt spe-kuleerima
kes pääsevad tema va-litsus- se
Viimasel ajal on hakatud
kõnelema koalitsioonivalitsusest"
kuhu kuuluks vähemalt Uks ultra--
konservatiiv vähemalt üks neeger
ja keegi kelle seljataga seisab
USA noorus NWoni pooldajad ar-vestavad
et kuberner Georce Wal- -
lace saab vähem kui 20 protsenti'
koguhäältest ja ta et saavuta ena-must
kuskil mujal kui vaid kuues'
USA lõunaosarilgis
TÄNA ON JUTTU
Maja mille hind on Winnipegis $ 60000 maksab Torontos $ 250000-Miljonä- ri õpetus noorematele inimestele: „Ostke maad Toronto ja
Simcoe järve vahele"
Kanada juhtiv ajakiri MacleanV pöhendab äsjase numbri peamiselt Torontole kui Kanada käi-ge
tihtsamale linnale Sissejuhatuseks märgitakse et Torontost kontrollitakse tegelikult kogu Kana
dat Torontos tehakse kõige suuremaid äritehinguid ja siin on rohkem raha kui kuskil mujal Kanadas
Samas aga soovitatakse nendele kes elavad mujal Kanadas ja mõtlevad Torontosse li lfkolimisele:
„Kui tahate koos perekonnaga Torontosse elama tulla siis peab teil olema vähemalt 5000 dollarit
pangas" Seda summat s-issema-kstes
võib nimelt osta mingisuguse elumaja mida saab mõni aasta hil-je- m tohutusuure Ja ebamoraalse profiidiga edasi müüa Sellest on aga kasu ainult sel juhul kui slir-dutaks- v elama kuskile mujale Torontosse jäädes tuleks osta uus maja Ja võimaldada tohutut vahelt-kas- u kellelegi teisele
Samuti juhitakse tähelepanu sel-lele
et Toronto peamisteks plus-sideks
on teatrid restoranid ja
muud lõbustuskohad mida 90
protsenti elanikkonnast nli-ku- l nii
ei kasuta — kas siis huvi või kül-laldase
sissetuleku puudumise tõt-tu
Sellesse kategooriasse kuulujal
oleks kasulikum elada kuskil väik-semas
kohas kus elu on palju oda-vam
Toronto on Kanada kõige kallim
linn peamiselt just kõrgete kor-teriüüride
ja majahindade
Teistes Kanada suurlinnades võib
perekonnapea üürida mingisuguse
enam-vähe- m korraliku kahe ma
gamistoaga korteri 90 dollariga
kuus kuld Torontos maksab see
vähemalt 140 dollarit Senaator
Wallace McCutcheon pakkus hil-juti
müüa oma maja 250000 dol-lari
eest See on loomulikult päris
uhke ja esinduslik residents kuid
Frederictonls või Winnipegi kõige
kallimas linnaosas võiks saada sa-masuguse
ainult $60000 eest To-ronto
„Globe and MaiVis" on ena-masti
Igapäev kuulutusi kus paku-takse
müüa kuni 150000 dollarilist
maju Hea elumaja ostmiseks sü-dalinna
piirkonnas on tarvis vähe-malt
10 000 dollarilist sissemaksu
Seetõttu ongi seletatav miks Ini-mesed
käivad igapäev Torontos
tööl Isegi sellistest kuldadest nagu
80-mit- H kaugusel asuv OrilUa või
55 miili eemal olev Port Hope
Ajakirjas väidetakse et Rose-dal-ei linnaosa Toronto südamikus
on tõenäoliselt kõige nägusam ja
samas ka kõige kallim elamlsra-joo- n
kogu Kanadas Võrdlemisi
tagasiholdlikudkl majad sealsetel
looklevatel tänavatel maksavad
Juba! 70 000 dollarit Moodsaid
korterlpilvelõhkujald on kerkinud
otse südalinna kus on mugav ela
da kuld kõige odavama stuudio"
korteri eest tuleb seal maksta um-bes
140 dollarit kuus a stuudio"
tähendab seda et magama peab
elutoas Sellised korterimalad
on aga enamasti kõik varustatud'
soome saunaga ja basseiniga To- -
mnto eeslinnade kohta ei ole ar-- '
tikll autoril kuigi palju head utel- - j
da kuna need on tavaliselt lagedal
maal kus puid asendab televi-sioonimastide
rägastik
Majademüügi firmad kuulutavad
tihti et nende poolt pakutavast
eeslinna bungalow'st on südalin-na
ainult kahekümne minuti sõit
See on ka tõenäoliselt õige kui sõi-ta
helikopteriga kuld Toronto liik-lus- e
kõrgpunkti ummikus kulub
selleks autoga tihti üle tunni Ei
ole sugugi liialdus kui väita et kii
remini jõuab lennukiga New Yorki
kui autoga töölt koju kuskile Scar--
borough tagumisse soppi Suureks
soodustuseks on GO-rongid-mis
sõi
davad praegu idast läände ja tee-vad
hõlpsasti ligipääsetavaks sel
lised kohad nagu Pickerinz la
Oakville kus majahlnnad ei ole
veel nii astronoomilised Nende
rongide opereerijaks on Ontario
provintsivalltsus ja sellele aval-datakse
praegu survet GO-rongi-de
rakendamiseks ka põhja suunas
Vastavalt sellele õpetab üks 40-aasta-ne
Toronto miljonär: „KuI
clete veel võrdlemisi noor siis tee-te
kõige targemlni kui ostate maad
Toronto ja Simcoe järve vahealal"
Toronto ärid on kaupade mitme-kesidus- e
poolest võibolla kogu
maailmas esimeste hulgas ja kui
veel kümmekond aastat tagasi oli
torontolastel kombeks Buffalos os- -
tureisldel käia siis nüüd käiakse
tihti Buffalost Torontos sisseoste
tegemas Selleks et Torontos hästi
elada peab ka tublisti teenima
Mitte võibolla nii palju kui New
Yorgis kuld perekonnapea kes
teenib 10000 dollarit aastas ei
saa praeguse elukalliduse juures
kuigi luksuslikult elada Torontos
on rohkem kaevanduslinnasid kui
üheski teises linnas kogu maail-mas
— 1316-- 1 sellisel firmal on
siin oma bürood ühe sellise firma
kaevandusinsenerist eksekutllv
kelle palk on kahtlemata üle 25 000
dollari aastas ja kes tuli siia mõni
aeg tagasi Montrealist kurdab et J
roronios ei tunta sellist stiili ega
elegantsi kui Montrealis
Ta ütleb: Montrealis kulutasin
ma oma naisele riiete ostmiseks
4000 dollarit aastas Aga siin po
le sellel mõtet inimesed liht-salt
ei mirka vahet
Ta ei ole rahul ka sellega et To
ronto eksklusiivsetesse golfiklu-bidesse
pääsemiseks peab maksma
kuni 9000 dollarit Montrealis pii-sab
selleks vald 2000-300- 0 dolla-rist
Montrealis kus kinnisvarade
hinnad on praegu odavad oli ta
müünud oma maja 25000 dollari
eest kuid Torontos tuleks samasu-guse
maja eest maksta vähemalt
55 000 dollarit Vastavalt sellele
elab ta tagasihoidlikus 6-ruumili-
-ses
majas Davlsville'i piirkonnas
Viimase kahekümne aasta jooksul
on Torontosse tulnud pool miljonit
uut elanikku ja linna elanike arv
ulatub nüüd kahe miljoni piirides
se
Torontos on rohkem advokaate
kui kuskil mujal Kanadas — 3321
ja need kes Iseseisvalt töötavad
teenivad sageli 25 000 dol a või
rohkem Arste on Torontos 3955
ja üheks rahvusvaheliselt kuulsai-maks
nende hulgas on Toronto
lastehaiglas töötav südamekirurg
dr William Mustard Ta lõpetas
Toronto Ülikooli arstiteaduskonna
1937 a nooremana kui ükski tei
ne enne teda samas koolis — 22
aastaselt Ta aga võtab omaks et
tänapäeval ei saa kirurgiks nii
kergesti ja õppida tuleb vähemalt
kaheksa aastat
Toronto ülikoolist teatatakse et
50-l-e vabale kohale on praega
550 kandidaati J kõigu nendest
on 13 klassi hinded Ole 85 See-ga
on konkurents muutunud vi-ga
tugevaks
Torontos on ka mitmesuguseid
kurioosumeid Nii näiteks tuuakse
artiklites esile et Toronto uus rae
koda ja selle lähedal asuv uus koh-tuhoone
läksid maksma Ühtekokku
455 miljonit dollarit ja äripäevt- -
li on nendes 2673 teenistujat pluss
umbes 1000 külastajat Nathan
Phillips! nimelise väljaku all rae-koja
ees on parklmlsruumi 2400-l-e
autole kuid keegi ei mõelnud ehi-tamisel
sellele et hoonetekomp- -
lektis oleks ka mõni korralik res
toran rääkimata baarist See unus-tus
mis nii tüüpiline Torontole oli
aga suureks õnneks hiinlasele
kes raekoja taga peab väikest Nan-kingi
nimelist baari See teeb
nüüd suurepärast äri ja ruumid on
klientidele ammu kitsaks jäänud
iwRHcsVsVHBki tt wLbbbbbbbbbbbbbbI iKI9BHftü sf bbbbbbbbbbbbbbbbbv eVv siiiaw "tVSIiSiSiSiSH bbbbbbbbYbbbbbbbbbhbbbbbmbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbI
vbbbbbbbbbbbbbbbbb? "$ ?i IrV s- - bbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbH HRflH # bbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbI HHÜI
BBBBBBBBBlExkSBflflBBBBBBareMf AriBBBBv ~ Ba BBBiCSBBBBBBf Skll ''HLlHRrHuvi BBBPBMflBBk " BBBBBBBBBBBivJBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBM
I VUHHIbB ''SvWwštsaBBBBB1- - ai rrVku-EBBBF-M'
1 JjFBUJJJJJJJJJJJJjUJJpfe v 191 --Iw-tVilHa m BBBBBBK tP ™ BBBBBBBBIBBBBF HBBBBMTLr''1 JWbbbbbbW-äS- i M Waw'! Iv 4JMk 1 ? WsHESeÜJKM iMV Xbbbbbbbbb¥VatI% nQ3tVb?1:&JyePjsijJbJJbJJbF bbH1 £ptssifrAilii C1B'IBbBbBbBbBBkBbBbBbBbaBbMb(bJBbBOBBsB?B' P3C j bbbLbVIbbbbbVHVatJJQbBKBm:jBmafT!JvBIBbBbBBbBbBbBB! 1171! uV 'BBBBBBBBBRiBBrBBBPSiHBifll
IjB':-vbbbb¥1bbbbbbbbbbb-
1 nJ v r rHtitSÄiH bbbbbbbbbibbY£t' -- TLlJH ik?ThjhmmH ?t-- Ifimb1BbbJ -b-JVHsBvHbbbbbbbbBbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbPbI
BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBHBkBsmArr (wy triBt BBBBBBBBBBi Lwa BBBBBL SJMkBBBBBBBBBBBBBBBPBBBVBE BBBBBBBBBBBBBBBBBK9KVV'I& MBBL SBBBBM& BBBBBBBBBBBBBBBCV-BBBBa- i 'lU "WBBBBBBKBBBBBBBBHHB-- i KmIBBI BBBBBBBBBBBBBBBBY-- A W?Jh BBBBBBI i SBBBBBBPtBBBBBBBBBBlC-- - "tBBBWBE
BBBBBBBBBBBBBBBBBBv? B£BBBBBBBBB9BmiBBBBBBBBb WB] Blkfc' ♦ SfllfllflH BBBBBBBBBBBBBOBBBBBBBBBBMJBBBBBBBBBBBBBBbI BBWblBBBPb?B5TBFf-KBB&BBPBCBBB"'BBBBBBB- l jftBfggH ""B0bbbbb7~ bbbbbbbbb-bbbbUbtbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbb- bI
PVVBBBBBBBBHBBBBBBsiiJifliH OtKKBiEl: HbBBBV BBBBBMSNBBBBBBBnlBBBBBBBBBBlBBBDBBFslBBBBBBBnt IBiBiBiiBiBiBiBiBiBH BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBfeBBflW
KARBSETAPJATE KUNINGANNA on Toronto elanik Beatrtce Abb ey kellele Toronto linnavalitsuse tervishoiuosakond andis hiljuti Üle kuldse vahtralehenoel aelle eest et ta 1912 a toimunud võistlusel ta ppis üle poole miljoni klrbse ja aitas sel teel kaasa Unna tervishoiu-le
Praegu elab ta vanadekodus
Q3p&x z9evandarra7
Esmaspäev
da äJrAatNas TtAunVdAmLuINs E mEisI KsaUgUeULNiUnDimeäsiratuhsokmelmlaikuhneloinoaJt jS
äratab Läbi eesriide paistis suur valgus tuppa TktU t olema juba üsna palju Ta hUppas voodist välja f
gu kellale ja alustas oma päeva kurja sõnaga Kell nL
et ta pidi just parajasti sisse astuma töökoha
ajal tööd alustada Ta pani veel teise sarvilise ja toina v!
nituppa mõtlemata et kuraditega alustatud päev on jnb7£
he määratud sellele keda esimesena appi hüütakse
tvvpüaaõhihrbajuKaanslkdtEaslSdibaskiaLasaeeEnsntIeaUuuskddTtsAepjTSainvatpasShieebEõalaaLõgeoLragulEius—psNmuerEeugppEriõdviTrnailUshuõtuduDasalaskeejoJalamjjsaaatbneppVüeTaaüealhdtevuiasvplpiaunasnrenenkdditauookdaluki iajluiMobsleti dis olki unsürsieejapoomlnaunddakäkeepsärsaastoleTdejräallehakbaesmuteaanjaumd ismeu asipleatkrtusai-kil- e möirgas ta pani vastust ootamata uue tera sisse „N aruni! ü
ei tunnista kui ta seda tegi" mõtles Jaan Tavaline ja sõitis jusaiutuerdatheurJalaigakanulütTleaHvkiaällirininseeemvailsõeilgkõaausaäragUramunitudtleõruianaimtuoeltessebaltkjaäosniktlõseerevaapkaelmjrugäeäsrktiüis mpeõalleejmooavkdesremhvaaaaivgjaiasdtarejpagtlualaesejtarriisgkauvieeKsemuerõrnkuasaes"iti-aisdotaaonjkaukedesrassiisveeklarapa-pnii-d
PANNUD KAED VOOLAVA VEE alla karjatas Jaan T-avaline
— vesi oli tulikuum Nähtavasti oli veereguleerimise
ajal köögis jooksnud kuuma vee kraan Siis voolab kuuma
üles vannituppa kasinasti Kui see suletakse hakkab kuum vtsi hoogsamalt voolama Ta pesi ähkides näo ja ulatas käe käterätt! võtma Muidugi — rätik oli pandud kuskile mujal
nagu seda vahest Juhtub „Krrr - otsis Jaan Tavaline pe!
sukapist uue rätiku Ja kuivatas näo seUesse
UKS SOKK OLI KADUNUD nähtavasti libisenud kum-muti
alla Jaan Tavaline kummardas seda otsima ja kuulis
kuidas traksinööp selja tagant klõpsudes minema lendas
Ta kinnitas mõlemad traksi otsad ühe nööbi külge otsis asja- tult nööpi lõi siis käega ja õngitses soki kummuti alt välja
Kingadega on niisugune lugu et tulevad jalast ära siis kui
paelad on veidi avatud Jalga panemiseks on sellest vähe
Jaan Tavaline punnis paremat jalga kinga sisse ja avas siis
paelad kui see ei Õnnestunud Järsu nõksuga tõmbas ta pae- lad kinni aga siduda polnud seal midagi — üks pael katkes
ja jäi otsapidi pihku Ta võttis ka teise kinga jalast viskas
mõlemad kolksudes Ja haaras sealt teise paari „Kfrr
põristas Jaan Tavaline — see oli just see paar mida ta ikka
oli unustanud parandusele viia TaüaOmblus oli irvakil ja
Tkianghanaaraesraktaoslmpaenredma ephaealeri jraõõsmaisaneheodmõmnnikeuliskeultnajearlatatusega
IGAÜKS KES ON ÄRRITATULT ja kiiruga lipsu sidu- nud teab kui palju see neetud töö aega võtab Jaan Tavali-ne
pusserdas paari-kolm- e lipsuga ja viskas need siis põran- dale Ta seadis ette laisa-meh- e kiisulipsu mis metallklõpsu-deg- a käib krae külge: Krrr " Tormas siis alla kööki vaatas korraks segaselt ringi: muidugi oli hilja hommikuei-nek- s kkäueivasrerTeealeohpajuaakrsaksikiräruiiimsettaaesklaägpkaissrtaaszhihiesLlekdöAaõugttooelrmdtaõusrmkauknsulildisatgarivtiõmittihseelilkseuljlltae ataugtousrpt idviäljgaarjaaaikholsnttrovlälilsja kuKmrmrre Ük-s htüagpupmasineJaaonli Ttaüvhailine
„KUI ON PARABANN LÄINUD siis mingu pulgad ka"
otsustas Jaan Tavaline ega kiirustanudki enam Ta vahetas
rahulikult autokummid ja läks tuppa käsi pesema See oli
ka vaga oluline sest toas põlesid kõik tuled ja uks oli lu- kustamata Ta pani riidekappi tagasi Amanda tolmumanlli
mille ta kiiruga oli haaranud omale käevarrele Hakkas siis
praadima mune ja keetma kohvi sest talle oli vahepeal meel-ne
tulnud et polegi tööpäev vaid lõikustänu pika nädalalõpu
esmaspäev
MUIDUGI — KOGU KURJA JUUR oli Amanda Tavaline
kes oli pikaks nädalalõpuks sõitud Santa Katariinasse tutta-vatele
külla — võtnud vähe abielupuhkust Süüdistada oleks
võinud muidugi Uuetoa Voldermani Juhan Kulupuud ja
mind kes me käisime eelmisel õhtul vaest leske trööstimas
aga mispärast peab Uks mees oma ebaõnnestumises oma sõp- ru süüdistama kui tal naine on olemas Inimese vaimse suu- ruse tunnuseiks on aga see kui ta oma äpardusi ja vahele-jäämist
ausalt tunnistab Ega ma muidu poleks seda lutu
teadnud
Lõbuta vahelugemlst
Pärast Bratislava diktaati ütles
Brezhnev Kossõglnüe: Kas mäle- tad kuidas Stallnl ajal meie ven-naspartei- de lambakari pakkus sü-dantrõõmusta-valt
ühtset pilti
Mäletan" vastas Kossõgln „kõlk olid valged peale ühe musta oi-n- a" M nüüd" ohkas Brezhnev
nüüd hoiame veel ainult selle pil- di negatiivi oma käes"
Vanake Pavel kes juba üle 40 aasta lüpsjaks Irkutski lähedal
asuvas kolhoosis Proletaarlane"
sunnitakse veel enne oma surma
astuma parteisse Kui ta ilmub vas-tav-a komisjoni ette ütleb talle sel- le eesistuja: „On loomulik et me
peame teadma kas sa oled seda täärt et olla partel liige Katseks
esitame sulle ühe küsimuse Kas
sa tead kes oli see mees kes viie-kümne
aasta eest tegi oktoobnre-volutsloonl?"Pav- el
hakkas virise-ma
ja kogeles: „Palun mind mitte
piinata ma tunnistan kõik m-ina
olin see "
Seltsimees Koloshenko Alita-Ata- st
sooritas teenlstusreisl Läi-ne-Euroopas- se
Kui ka Kaihstaal
tagasi Jõudis seletas ta oma sel-tsimeestele:
Halvasti läheb seal
töölistel Nad kardavad oma vali-tsust
ükski ei julge oma suul
praotada Katsusin nendega k5-nel- da
kuid ei saanud ühtki vas-tust
Ootasin neid tööaja lõpul rsb-rik- u
ees ja katsusin neile kõnelda
nende hädadest Kõik nad rapu
tasid tummalt pead Istusid oa
autosse ja sõitnud minem3