0141b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
35 VABA EESTLANE laupäeval 4 mail 1968 - Saturday May 4 1968 Lk 7 lk$ nuu$ikamt!sHt jernest Lv toimus -- ud r-Sdalal-õpul sc-t- w uaj" - a siv' i_ i„i l tviio Ahvenase j — i] rT "is bajaaiümuuslka Ucc? - „ -- ir d fäga 'nma ja ="tzJWw„-ot- "iim— Klrruraml eEiuecstis Nkäaid-- lj a' alles möödunud kus esinesid i rtstnkuu_ a iarcmm -- as Taru uu „"-- soome uuv LuUPamus m lnud eestlaste j väga 5'" a suaamiuui-i- %sc-m"- - mandri ringreis ai- - Vrtiia õuäris ja lõpeb eel- - maiku selle aja jooksul '-- „„ m oldevalt siinse C3Q C3i" — "- -- - 5(kji owc1ii-a- —V—iii ka nuht-- oublikule kes ei --eeniiasis' 430 mcW Helsingi asuno-- aga 'eadsid nasxi aioeuuse XiCeT "?' V-Amejm-uicH wv manus i-stlusi-cams Nfnde kontsert on vorraiuu j-- f näide baiaanimeisterlikku- - j ia Seiie uillil võimaldatavast kus esi- - -- fvmiriKkusest li na klassikalisi kui kergemaid tilasid samavõrdse osKUsega jaatserdl esimesel poolel esitati tiheldunusi A Anvenaise ja u pityamaa poolt tuntud rahvus- - Äfhsi helitöid mis aga aueuna fbtfiuse Jinlandias" andis suu ta orkestri efektsuse F Fucazza LPrehidio & Fuga" oli aga puhas --eipala Kuid muudeski palades -- utsid nad imiteerida lapi tuu- - Btst soome suviste häälteni mee-- [KcJukaid pilte Teises osas esitati kergemat ntai ja soome rahvaviiside Utsupärasust Vahepeal de-monstreeris L Pihlajamaa oma tsatst kahebassilist bajaani ji thtteist eriti pika lõõtsaga tu?i mis kippus mängijagi oma imedesse takerduma aga me- - Ixxlia kestis ikkagi edasi Kont- - f-rd- ile andis meeleoluka lisakül-- J? muusikute teadustamine kus raljilugudeea loodi siduvus Kontsertõhtu oli toredaks näiteks t-Helaa- düise muusika meisterli-l- t esitamisest kus pidi aina setleaa meistrite tantsivate [s5rrnede osavust Ja muusikalise t5!?widuse väljendusrikkust Saalitäie publiku hulgas leidus h mõningaid eestlasi kuid tu ikus peaksime küll enam tähe- - 1-p- aau andma neile Soomest tiaud mitmesueuseile kunstni ke kes siinset mandrit külas tavad Nende tase on tavaliselt Mrge ja hõimulikult lähedane 110 New Yorgis vübis nädalavahet-usel suusasportlane Paul Wester- - fea kes elab Duluthis Minn fcis ta omab talvespordialade va-- ratamisäri Ja esindab rea vabri-- teid kes toodavad talvesDordi- - i artikleid Siin viibis ta üle-- raahse talvespordialade suur-cuucarid- e aastanäitusi! lm ta esines Nagu ta märkis võib ti esinemisega jääda väga rahule tellimiste tõttu DR MARET TRÜÜVERT DR ANNE-L- Y WXLUK HAMBAARSTID 6? Qendenan Ave Wo i TELEFON RO 6-13- 91 Vastuvõtt kokkuleppel EESTI HAMRAARST j DR MATI RAUDOJA- - RMnu 231 Yonge St Vastuvõtt kokkuleppel iru im9n Veterinaarid °R T KALM VS Eh "WIAKIUIXIK r- - oss Animal Hospital 122 Daniorth Aie onh-Broad- view ) TeL 463-555- 5 Nägemutl Tuulisest Unnest EESTLASED ILLINOISI NURMEDEL ühendriikide postlminlsteeriu- - mil on kombeks peale igasuguste j muude Ja kõikvõimalike eri- - ja[ mälestusmärkide (väljaarvatud j Balti riikide erimark nende 50 a I Iseseisvumise deklaratsiooni tä-histamiseks mis oleks võinud ve-nelasi ärritada') välja anda osa-riikide administratsiooni rajami-se mälestus- - ja juubelimarke Need on tavaliselt stiliseeritud ajaloolised stseenid selle territoo riumi minevikust või siis Jälle j meeleolulised kujutlused seda osariiki iseloomustavast maastl- - kust Mõnikord on need liigselt graafilised või moderniseeritud ' kuid üheks meeleoluliselt tabava- - ] maks pean hiljuti välja tulnud ' Illinoisi osariigi administratsioo-ni rajamise 150 a Juubelimarki ' ülikõrge sinitaeva all laiuvad koi-lakaspruuni-d vähese rohelusega nurmed Ja põllud Punaste sein-tega taluhoonete grupid nukrat sevad kaugustes horisondist Just parajasti allpool nende kohal i avaruses seisavad üksikud kõr ged pikad ja valged pilvemäed Just seesugusena on jäänud Illi-nois mu teadvusse varematelt matkadelt Ja seesugusena hõl-mas ta mind ka nendel varakeva-diste- l matkadel ta idakaldal puls-seeruvass- e suurde ja tuulisesse linna — Chicagosse Kevad oli saabumas kõikjal nii viimastes lumepilvedes Chicago lennuvälja kohal kui ka Mississippi suurve-te- l Wisconsin! ja Illinois nurme-de ja salude vahel Erakordses 73 kraadilises soojuses mõnules tol korral suur linn kuld oli tuuline nagu enamasti Tema valgusest varjust ja hämarusest tahan ves-telda edaspidi kuid kõigepealt ta-haks vaadelda Inimesi kes elavad metropoli keerices kust nad tul-nud mida teevad Ja kohata ka mõne profiiliga kes sooritanud siia pika tee Läänemere rannalt Iga neljas linnaelanik immigrant üteldakse et Chicago on nagu mingi väiksem peegelpilt kogu Ameerikast pidevalt ja mitme-külgselt arenev edasisammuv Ja alati otsisklev Arvestatakse et vähemalt Uks igast neljast valgest inimesest Chicagos on sündinud mõnel teisel maal väljaspool Ameerikat Ja 40% praeguse Chi-cago elanikkonna vanematest on tulnud siia otseselt välismaadelt Itaallaste hiinlaste Ja neegrite osatähtsus Chicago tänavapildis on silmapaistev Edasi tulevad suuremate rahvusgruppidena sakslased (keda olevat 600000) poolakad tshehhld leedulased soomlased rootslased Iirlased ja VT' _1 I praeguseks võiks oua Kogu nn i piirkonnas mis AJl lAn Wr% nAKUnnnlca vqVio- - J vuili Aaua a fviijcyvi5v maa kuni Milwaukeeni oma 1500 või enam eestlast Senine eestlas-te ürituste ja kokkutulekute koht — Soome Maja mis asub Põhja- - Chicagos kuulub nüüd ühele sak - sa organisatsioonile Donau-- 1 schwaben Verein" Ja kogu see piirkond Lincoln ja Western Ave- - nuede ümber kujutab endast suurt saksa linnaosa kus on kl-- nod ainult saksakeelsete filmide-ga saksa restoranid kohvikud sööklad ja ookiudki ja kus Kuma-takse ainult 100% saksakeelseid raadiojaamu - kus loomulikult ka reklaam on saksakeelne' I (Hlis''' IJHHijjjjjHHr' ' jjjjjjjjjjjjH7 I Chicago Eeti Maja varakevadises i iil i 4 1 r ' &r ittlaH fc m ~ wmW JHI B B Tegelasi Leonid Tretti näidendist „EesÜ sonaat4 Chicago Eesti Seltsi Näiteringi ettekandel Vasakult: Elmar Kunincas (iiulikunstnik Il-mar Room) Hilja Ahcn (Salme Room) näitejuht Viil Rrnimrt ja Erich Luhasaar (mag Albert Jalakas) Helene Cayfon — esimesi eestlasi Chicagos üheks esimeseks eestlaste hul- - rnst Vpc nsiinur! f!hirnpnp tn- - esimees Ja Vi andi pre-Clayto- nl leb pr Helene ™?™ kes asunud siia 1923 a Johann RrüU t laekur paigu Ta oli Vabariigi alg-- I Valter Märdtaiäe abllaekur J aastail Välisministeeriumi Ahwn varaho dja R Magus raa-teenistus- es ja kohtas nii ühel päe- - matukoguhoidja A Sivadi Ja ma-- vai läbisõidul Moskvas viibivat Chicago Tribune" korresponden tl John M Claytoni kellega peat-eelt nHnlliie ia nen Phirarnstp il Maailmasõja ajal on ' Clayton olnud vastuluure teenis-tuses ja ajakirjandusliku töö kõr vai täitnud ka Valge Maja eri-ülesandeid Helene Clayton on Chicago Seltsi asutajaid korraldanud hulgaliste eestlaste sisserändamlst Ja organiseerinud ablstamistegevust Ta on valitud Chicago Eesti Seltsi eluaegseks aupresidendiks Teistest silmapaistvatest eest-lastest kes elavad Chicago piir-konnas aga ka nendest kes seal kunagi asunud võiks mainida es-majoones Eesti Rahvuskomitee ühendriikides Esinduskogu liiget Aleksander Kõppu Elukutselt majandusteadlane on ta ka Illi-noisi Eesti Organisatsioonide esinduskogu esimees Ja kordu valt Juhtinud mitmete erirahvus- - J te ühisüritusi Chicagos Tartu Ülikooli usuteaduse professor dr tknnl ArVlir VAAKitc IKKtüVl kes Maywoodis ge mõningate na a ülikoolis on teinud felod™maf lisustf al uurimisrelse idamaadele" võimet Ja rea rahvusvahelise L dramaatilist tege- - töid eestlaste rrtu„_"„ u „ „ ! Koguause vanei ja eemauvaaiajai Jääb paratamatult mulje et neid " VuniuviiniUuiViiuutucIuniAivno nv n TivAjnm(-l-ictf-lntin ka väljaspoolt antud korraldused Ja mitmesugused mõjud Kogudu-sed on Chicago Esimene kogudus Esimene Reform kogudus Ja Pau luse kogudus milledest viimane näib vast kõige vitaal-- semana õpetajad: O Pastik J Teras Ja E Vitaalne näitering 0 hea segakoor Chicago Seltsi mitme-kordseks esimeheks on ka praegu tuntud spordiveteran Ja Pa riisi olumpiaadlmees Johannes miljöös - & -- — - -- Hh IawaüJM BSsssssssssBftairfHiiMHiaavaMHMBMflaBflHMajaiT''2VaflldH Mssssssl?HH HssssBlalHLHlllB Villemson abiesimees August Parts varemalt Juhtis Põhja-Illinois- i Eestlaste Koondist esimeheks arhitekt Olaf Tammark sekretär Erich Luha-saa- r abisekretär mitmekordne pidada praegust Eesti Eesti John Eesti asuvas Luterlikus üvsuste Usuteaduse mitmeid avaldanud momendil Pahn Eesti meie mil-le nüüd Java'lcI" -- - " fy suuremate allorganisatsioonidena tegutsevad Abistamiskomitee Uks kvaliteetsemaid segakoore Ühendriikides Heinrich Koopl ju hatusel ja näitering Vivi Remme- - tl Juhatusel Viimane tõi nüüd esiklavastuses välja Austraalias elava Leonid Tretti näidendi Eesti sonaat" mille ettekannet oli võimalik Jälgida See oli Chi-cago asjaarmastajate hea tahte pingutuste Ja ausa töö vill neile antud olukorras Näitejuht Vivi Remmet oli annud suure panuse selle lavaletoomisel Ja Chicago Eesti Näitering on ka alnukesl ühendriikides peale New Yorgi kes igal aastal Järjekindlalt ühe lavastuse on esitanud Eesti sonaat" on viiulikunst-nik Ilmar Roomi lugu kes senise maalritöö asemel Austraalias on ostnud kalli viiuli ja komponee-rinud Eesti sonaadi" et sellega oma endisel kunstialal läbi lUUa Sellest tuleneb mitmeid kompli katsloone Leonid Tretti esimese katsena kannatab tekst nõrga te-- ka tugevamat kirjutada mis teebki lava teose Eestlaste teatritegevuse lalustas Chicaeos meie teeneline ttlejtr O II Tp_env Vm aa öu Juwo n Vabaduspäeva aktusel Chica-gos oli mõjuv pilt kui publiku ette astus oma kaks tosinat Va badussõja veterani nende hulgas 1r nslnltft Tnlion l-TnlV-OrfT Vf}f ™:m?™!S„tZl jaoskonna Ja se ülem major Jaan Jaagund ma-jor August Võhma Ja terve rida teisi Isegi Uks daam nende hul gas Rõhuvat enamust Chicago silmapaistvatest eestlastest võis kohata sellel kokkutulekul nagu Eesti Maja esimees Ja tshello- - kunstnik Peeter Elias pianist Re- - £'a Võhma viuldala Ludvig Ja ku lihtsusega noor sopran Kar-me- n Anlmägi ning vanameister Paul Tammeveski iesti Maja Illinois'! nurmede vahel Ja kuskil Illinoisi nurmede va-hel t~-tunnllis- e sõidu kaugu-sel Chicago keskrajoonidest asub ka eestlaste oma maja — millest võib kujuneda Uks soliidsemaid Ilusamaid ja avarama Ümbrusega Eesti Majasid kui kõik plaanid suudetakse teostada ja kui Chi-cago ja Illinoisi eestlased küllal daselt Ja otsustavalt seda toeta-vad Erapooletult vaadeldes ei saaks Ju teist võimalust ollagi Veidi Chicagost põhjalääne suu-nas Prairie View linnakese lähe-dal asub Chicago Eesti Maja Osaühisuse kinnisvara Praegusel kujul on see suurem Ja avaram elumaja 4—5 avara toaga ja baa- - Kuritegevus teatrilaval E Rannet! Kriminaaltango ja väga korrali-kud inimeesd" praegu Tallinnas kõige menukamaks teatritükiks FndUr Draamateatri Tallinnat mU nõud kannab V Kinsi-srpa-nlmcl- Uc Draamateatri nime mingitaksr kifsolria aata ai-Sum- M peale suure mrnuea FRon Rannrti uut 3-iaatlusr-list satiiri JvrimiiKMltanco Ja lica korralikud inimesed Ja srla Just sol-l- f pärast rt srllo aine on akuutselt piriaVnhanr Ja üldist kõne-ainet pakkuv — noorsoo kuritrRrwis Kulci annetajad on ri-dend- l puhul märkinud rt mo kunstiliselt küllaltki sooiida jitah ja problermldc-rohkusrs- e upub" ri booli teatrikülastajad sel-lest laid lausa tornmad Kriminaaltangole" Et seo verivärske Ranneti satiir tegemiseks kasutanud kolki tina on avaldatud ka eelviimases „Loo- - päevaseid võimalusi ja momente mingus" siis pole raske mõista isegi välisturiste kellega satiiri miks tallinlased nii rohkearvull- - tegelastel on Jrüisi tehinguid" selt etendust vaatama käivad olgu seo siis kas Jänkide näri-Kriminaaltang- ot" on lõbus luge-- mlskumml" lõi Isekirjutavate sü-da Ja see annab ünagl elava pildi lepeade" vahetamisega vöi muuga ja kujutluse okupeeritud kodumaa sest Filosoofi nimeline tegelane noortp probleemidest ning ka nen- - rõhutab seda mitmet puhku- - — de tegevusest Küsimusele miks Jooksvad sissetulekud suurene-tänapäev- a noortest paljud libeda- - vad meil välismaa turistidega" le teele" on laskunud Ja vanemate-- ' Ja milleks kõike seda' — Ainult ga vastuolus on ning miks kurite--' selleks et Varsti elab Iga mees gevus teatavas noorte ringkonnas lausa lokkab vastab üks satiiri peategelasi siiralt- - Selles on kõik süüdi nagu korratuste poolest sll- - mapalstev kool pahatahtlikud naabrid saamatu komsomol hai-- vad sõbrad ükskõiksed pedagoo- - gid siis muust polegi juttu s t polil-Neil- e liirnihetele Rannet ( tmspst Kasvatusest" See ei puu-om- a satiiri ehitanud näidates rfu# SPC moraalitsev moment ühe abielupaari 17—18 aastast on j3ptlJ(J satlrl vaatajalelugejal-poeg- a (Jaanus) kes sõprade mõistmiseks sest teose vil-jal laskub kuritegevusse — fihe I vaatuses koorub see aimata kaupluse sissemurdjana vR]ja raiskuläinud nooruki Jaanus unistas koolipingis arsti-- 1 kutsest kuld Jättis selle kiu seda ja teist kippudes autojuhiks ja transporttööliseks „need ' teenivad palju paremini kui harit ' lased mitmelgi erialal" Vargabandega miilitsa jaoskon- - da viidud Jaanuse puhul märgib ta ema õigustatult et jioor arst I õppinud ülikoolis kuus pikka ras-ket aastat hakkab kohale määra-tuna saama ainult seltse-kaheksa-kümme- nd rubla — hiljem tõuseb see ainult lõi saja kahekümne rublani Kas see tasub arstiks õppimist!" üks noor tüd-ruk kes kuritegelike poistekamba-ga ühinenud pihib miilltsaleltnan-dil- e et ta tulnud kolhoosist linna kergemat elu otsima" ta „ilus välimus polevat sobiv sigade talitamiseks" NII nagu tegelast leiavad Ülejäänud viiski i Kriminaaltango" tegelast õlge te-- 1 gevusvälja linnas kus on kerge äritseda sahkerdada varastada ja sissemurde teha isegi röövmõrva plaanitseda ühele vanale akadee- - mlku lesele Ja kilke Ameerika iil lii- - ne-maail- ma eeskujul kus „krl- - mlnaalsus on käibel kui li- - blproovitud abinõu kiireks rikas- - lumiseks" nagu seda pihib va-- nematele raiskuläinud Jaanus ( E Ranneti satiiris on pai ka on siis on arusaadav Kriminaaltango" tänapäeva Tallinnas on leidnud suure külastajaskon-n- a Autor on oma akuutseks riga allkorral ning inimese mahutamine ei teeks ka nüüd raskusi Saali Juurdeehitaml se mõte on Ja Chicago oludes võiks olla sobiv 300 ini-mest saal Maja on Uus Ja soliidselt sisustatud krunt 5—6 aakrit Ja looduslikult väga ilus Maja langeb küngas väikese laguuni poolt millede taga Des Plalnes Jõekäär Lisaks suurtele loodus-likele pargipuudele kõrged elu-puude grupid dekoratllvkujud Ja skulptuurid Maja krunt Ja park on ideaalseks kokkutulekuteks Ja ka laagriteks enamusest kuudest aastas Maja sisemus on Juba praegu-sel kujul solüdse klubi muljega kroonlühtrid vaibad maalid moodne mööbel rahvuslike pildid klaverid Ja eriti oma-pärane juba juurdetoodud klaas-seintega rõduruum Klubilisele tegevusele ongi praeguses Järgus pandud pearõhk Ja seal on vestel-nud spordiveteranid Georg Vuht R Kiipsaar U Ja M Laas korraldatud Erich Lepsi ja Evald Voitkl kunstinäitused Vik-tor Minneste poliitikast a dr Arnold Seitam tots konjak ors ja vorst hammaste vahel" nagu seda unls- - ongi ku(! m6-]- e alles mases valt kuna kuus saja kuna need kaks seda hlstl Kuna migl miks teose saja Just suur kahe süles tab Superboy" nime kandev ku- - ritegellk nooruk Kolgest eelpoolsest nii katkend "kult kui see ka Kriminaaltango" põhlkudesld ei esita võib tekkida küsimus kas kõnesoleva teoses Jaanuse kahekõnest NMmelt pole Jaanuse Isa küllal dase parteilise — sunre ajal pole ta rindrl liidelnud vaid tagalas kroonuklrjutajana kantseleis is-tunud Ka tänapäeval ei tee ta midagi muud kui kirjutab ajakirjadele ar tlklcld noorsonküslmustcst kuld ei julge sõnagi öelda Tealegl märgib näitekirjanik te-ma puhul et ta on samasugune varas nagu ta poeg — nimelt võtab Jaanuse Isa artiklite kirjutami seks lauseid ja terveid repliike teiste autorite varajasematel ae-gadel Ilmunud artiklitest Seega koorubki satiiri tuum välja vää-rast kasvatusest mis po le kehtiv mitte ainult näidendi peategelase (Jaanuse) puhul vald kõigi lavale toodud noorukite pu hui kelle vanemad kuuluvad pä Iritult „klike-aega-" Millises ulatuses praegusel oku kodumaal noorsugu rais- - ku on läinud Ja millises ulatuses seal „lääne-maailm- a eeskujul" ku rltegevus on arenenud" seda on raske kaugelt näha ja mõista kuid et probleemid on Jõudnud juba teatrilavale ja seal vaatajaskonnas suurt leiavad siis võib arvata et küsimused on küllalt tõsised päevaprobleemidena Ja et kunstiliselt õnnestunuks ei pea on ka arusaadav — millegagi peab ju puhkenud tulekahju" kustuta-ma 0v Ole sest See on vald Eesti Maja seltskondlikkude nädalalõp-- pude-koosvllblmls- te seerias Maji abiesimees on Ants sek-retär Rudolf Kivimägi laekur Vello Suigusaar raamatupidaja Uku Kruuslmägl varahoidja Karl Varrak baar Eduard Loo Oskar Kookla tehniline külg John Lomp Ja nõukoguliik-med Regina Võhma Enno Toom-salu Imre Pagi Ja Evald Vliar Nad asusid jälle Innukalt omi plaanide juurde seal Illinoisi nur-medel saates külalist varakevade värskesse tuulde Kaius Ilmus: rarrm Kevad 1968 Müügil „Vaha Eestlase" talituses üksiknumber 75 e AasUtellimine $3— ju tegemist niinlmet sexiprob- - arvustajad Kriminaaltangole" te-leemic-a" — ühe naistegelase etteheiteid teevad ja seda Scxpomm" — erakordselt tõstetud mahutav tagaküljelt ümbritsev või-maluseks tege-laste Kruusmägi vestelnud arstiteadu vanemate kasvatusega Isamaasõja väamähetest kodusest perltud tähelepanu murdosa Hanssnn kor-rastused nl-rava- ld 1 4
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, May 04, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-05-04 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000130 |
Description
Title | 0141b |
OCR text | 35 VABA EESTLANE laupäeval 4 mail 1968 - Saturday May 4 1968 Lk 7 lk$ nuu$ikamt!sHt jernest Lv toimus -- ud r-Sdalal-õpul sc-t- w uaj" - a siv' i_ i„i l tviio Ahvenase j — i] rT "is bajaaiümuuslka Ucc? - „ -- ir d fäga 'nma ja ="tzJWw„-ot- "iim— Klrruraml eEiuecstis Nkäaid-- lj a' alles möödunud kus esinesid i rtstnkuu_ a iarcmm -- as Taru uu „"-- soome uuv LuUPamus m lnud eestlaste j väga 5'" a suaamiuui-i- %sc-m"- - mandri ringreis ai- - Vrtiia õuäris ja lõpeb eel- - maiku selle aja jooksul '-- „„ m oldevalt siinse C3Q C3i" — "- -- - 5(kji owc1ii-a- —V—iii ka nuht-- oublikule kes ei --eeniiasis' 430 mcW Helsingi asuno-- aga 'eadsid nasxi aioeuuse XiCeT "?' V-Amejm-uicH wv manus i-stlusi-cams Nfnde kontsert on vorraiuu j-- f näide baiaanimeisterlikku- - j ia Seiie uillil võimaldatavast kus esi- - -- fvmiriKkusest li na klassikalisi kui kergemaid tilasid samavõrdse osKUsega jaatserdl esimesel poolel esitati tiheldunusi A Anvenaise ja u pityamaa poolt tuntud rahvus- - Äfhsi helitöid mis aga aueuna fbtfiuse Jinlandias" andis suu ta orkestri efektsuse F Fucazza LPrehidio & Fuga" oli aga puhas --eipala Kuid muudeski palades -- utsid nad imiteerida lapi tuu- - Btst soome suviste häälteni mee-- [KcJukaid pilte Teises osas esitati kergemat ntai ja soome rahvaviiside Utsupärasust Vahepeal de-monstreeris L Pihlajamaa oma tsatst kahebassilist bajaani ji thtteist eriti pika lõõtsaga tu?i mis kippus mängijagi oma imedesse takerduma aga me- - Ixxlia kestis ikkagi edasi Kont- - f-rd- ile andis meeleoluka lisakül-- J? muusikute teadustamine kus raljilugudeea loodi siduvus Kontsertõhtu oli toredaks näiteks t-Helaa- düise muusika meisterli-l- t esitamisest kus pidi aina setleaa meistrite tantsivate [s5rrnede osavust Ja muusikalise t5!?widuse väljendusrikkust Saalitäie publiku hulgas leidus h mõningaid eestlasi kuid tu ikus peaksime küll enam tähe- - 1-p- aau andma neile Soomest tiaud mitmesueuseile kunstni ke kes siinset mandrit külas tavad Nende tase on tavaliselt Mrge ja hõimulikult lähedane 110 New Yorgis vübis nädalavahet-usel suusasportlane Paul Wester- - fea kes elab Duluthis Minn fcis ta omab talvespordialade va-- ratamisäri Ja esindab rea vabri-- teid kes toodavad talvesDordi- - i artikleid Siin viibis ta üle-- raahse talvespordialade suur-cuucarid- e aastanäitusi! lm ta esines Nagu ta märkis võib ti esinemisega jääda väga rahule tellimiste tõttu DR MARET TRÜÜVERT DR ANNE-L- Y WXLUK HAMBAARSTID 6? Qendenan Ave Wo i TELEFON RO 6-13- 91 Vastuvõtt kokkuleppel EESTI HAMRAARST j DR MATI RAUDOJA- - RMnu 231 Yonge St Vastuvõtt kokkuleppel iru im9n Veterinaarid °R T KALM VS Eh "WIAKIUIXIK r- - oss Animal Hospital 122 Daniorth Aie onh-Broad- view ) TeL 463-555- 5 Nägemutl Tuulisest Unnest EESTLASED ILLINOISI NURMEDEL ühendriikide postlminlsteeriu- - mil on kombeks peale igasuguste j muude Ja kõikvõimalike eri- - ja[ mälestusmärkide (väljaarvatud j Balti riikide erimark nende 50 a I Iseseisvumise deklaratsiooni tä-histamiseks mis oleks võinud ve-nelasi ärritada') välja anda osa-riikide administratsiooni rajami-se mälestus- - ja juubelimarke Need on tavaliselt stiliseeritud ajaloolised stseenid selle territoo riumi minevikust või siis Jälle j meeleolulised kujutlused seda osariiki iseloomustavast maastl- - kust Mõnikord on need liigselt graafilised või moderniseeritud ' kuid üheks meeleoluliselt tabava- - ] maks pean hiljuti välja tulnud ' Illinoisi osariigi administratsioo-ni rajamise 150 a Juubelimarki ' ülikõrge sinitaeva all laiuvad koi-lakaspruuni-d vähese rohelusega nurmed Ja põllud Punaste sein-tega taluhoonete grupid nukrat sevad kaugustes horisondist Just parajasti allpool nende kohal i avaruses seisavad üksikud kõr ged pikad ja valged pilvemäed Just seesugusena on jäänud Illi-nois mu teadvusse varematelt matkadelt Ja seesugusena hõl-mas ta mind ka nendel varakeva-diste- l matkadel ta idakaldal puls-seeruvass- e suurde ja tuulisesse linna — Chicagosse Kevad oli saabumas kõikjal nii viimastes lumepilvedes Chicago lennuvälja kohal kui ka Mississippi suurve-te- l Wisconsin! ja Illinois nurme-de ja salude vahel Erakordses 73 kraadilises soojuses mõnules tol korral suur linn kuld oli tuuline nagu enamasti Tema valgusest varjust ja hämarusest tahan ves-telda edaspidi kuid kõigepealt ta-haks vaadelda Inimesi kes elavad metropoli keerices kust nad tul-nud mida teevad Ja kohata ka mõne profiiliga kes sooritanud siia pika tee Läänemere rannalt Iga neljas linnaelanik immigrant üteldakse et Chicago on nagu mingi väiksem peegelpilt kogu Ameerikast pidevalt ja mitme-külgselt arenev edasisammuv Ja alati otsisklev Arvestatakse et vähemalt Uks igast neljast valgest inimesest Chicagos on sündinud mõnel teisel maal väljaspool Ameerikat Ja 40% praeguse Chi-cago elanikkonna vanematest on tulnud siia otseselt välismaadelt Itaallaste hiinlaste Ja neegrite osatähtsus Chicago tänavapildis on silmapaistev Edasi tulevad suuremate rahvusgruppidena sakslased (keda olevat 600000) poolakad tshehhld leedulased soomlased rootslased Iirlased ja VT' _1 I praeguseks võiks oua Kogu nn i piirkonnas mis AJl lAn Wr% nAKUnnnlca vqVio- - J vuili Aaua a fviijcyvi5v maa kuni Milwaukeeni oma 1500 või enam eestlast Senine eestlas-te ürituste ja kokkutulekute koht — Soome Maja mis asub Põhja- - Chicagos kuulub nüüd ühele sak - sa organisatsioonile Donau-- 1 schwaben Verein" Ja kogu see piirkond Lincoln ja Western Ave- - nuede ümber kujutab endast suurt saksa linnaosa kus on kl-- nod ainult saksakeelsete filmide-ga saksa restoranid kohvikud sööklad ja ookiudki ja kus Kuma-takse ainult 100% saksakeelseid raadiojaamu - kus loomulikult ka reklaam on saksakeelne' I (Hlis''' IJHHijjjjjHHr' ' jjjjjjjjjjjjH7 I Chicago Eeti Maja varakevadises i iil i 4 1 r ' &r ittlaH fc m ~ wmW JHI B B Tegelasi Leonid Tretti näidendist „EesÜ sonaat4 Chicago Eesti Seltsi Näiteringi ettekandel Vasakult: Elmar Kunincas (iiulikunstnik Il-mar Room) Hilja Ahcn (Salme Room) näitejuht Viil Rrnimrt ja Erich Luhasaar (mag Albert Jalakas) Helene Cayfon — esimesi eestlasi Chicagos üheks esimeseks eestlaste hul- - rnst Vpc nsiinur! f!hirnpnp tn- - esimees Ja Vi andi pre-Clayto- nl leb pr Helene ™?™ kes asunud siia 1923 a Johann RrüU t laekur paigu Ta oli Vabariigi alg-- I Valter Märdtaiäe abllaekur J aastail Välisministeeriumi Ahwn varaho dja R Magus raa-teenistus- es ja kohtas nii ühel päe- - matukoguhoidja A Sivadi Ja ma-- vai läbisõidul Moskvas viibivat Chicago Tribune" korresponden tl John M Claytoni kellega peat-eelt nHnlliie ia nen Phirarnstp il Maailmasõja ajal on ' Clayton olnud vastuluure teenis-tuses ja ajakirjandusliku töö kõr vai täitnud ka Valge Maja eri-ülesandeid Helene Clayton on Chicago Seltsi asutajaid korraldanud hulgaliste eestlaste sisserändamlst Ja organiseerinud ablstamistegevust Ta on valitud Chicago Eesti Seltsi eluaegseks aupresidendiks Teistest silmapaistvatest eest-lastest kes elavad Chicago piir-konnas aga ka nendest kes seal kunagi asunud võiks mainida es-majoones Eesti Rahvuskomitee ühendriikides Esinduskogu liiget Aleksander Kõppu Elukutselt majandusteadlane on ta ka Illi-noisi Eesti Organisatsioonide esinduskogu esimees Ja kordu valt Juhtinud mitmete erirahvus- - J te ühisüritusi Chicagos Tartu Ülikooli usuteaduse professor dr tknnl ArVlir VAAKitc IKKtüVl kes Maywoodis ge mõningate na a ülikoolis on teinud felod™maf lisustf al uurimisrelse idamaadele" võimet Ja rea rahvusvahelise L dramaatilist tege- - töid eestlaste rrtu„_"„ u „ „ ! Koguause vanei ja eemauvaaiajai Jääb paratamatult mulje et neid " VuniuviiniUuiViiuutucIuniAivno nv n TivAjnm(-l-ictf-lntin ka väljaspoolt antud korraldused Ja mitmesugused mõjud Kogudu-sed on Chicago Esimene kogudus Esimene Reform kogudus Ja Pau luse kogudus milledest viimane näib vast kõige vitaal-- semana õpetajad: O Pastik J Teras Ja E Vitaalne näitering 0 hea segakoor Chicago Seltsi mitme-kordseks esimeheks on ka praegu tuntud spordiveteran Ja Pa riisi olumpiaadlmees Johannes miljöös - & -- — - -- Hh IawaüJM BSsssssssssBftairfHiiMHiaavaMHMBMflaBflHMajaiT''2VaflldH Mssssssl?HH HssssBlalHLHlllB Villemson abiesimees August Parts varemalt Juhtis Põhja-Illinois- i Eestlaste Koondist esimeheks arhitekt Olaf Tammark sekretär Erich Luha-saa- r abisekretär mitmekordne pidada praegust Eesti Eesti John Eesti asuvas Luterlikus üvsuste Usuteaduse mitmeid avaldanud momendil Pahn Eesti meie mil-le nüüd Java'lcI" -- - " fy suuremate allorganisatsioonidena tegutsevad Abistamiskomitee Uks kvaliteetsemaid segakoore Ühendriikides Heinrich Koopl ju hatusel ja näitering Vivi Remme- - tl Juhatusel Viimane tõi nüüd esiklavastuses välja Austraalias elava Leonid Tretti näidendi Eesti sonaat" mille ettekannet oli võimalik Jälgida See oli Chi-cago asjaarmastajate hea tahte pingutuste Ja ausa töö vill neile antud olukorras Näitejuht Vivi Remmet oli annud suure panuse selle lavaletoomisel Ja Chicago Eesti Näitering on ka alnukesl ühendriikides peale New Yorgi kes igal aastal Järjekindlalt ühe lavastuse on esitanud Eesti sonaat" on viiulikunst-nik Ilmar Roomi lugu kes senise maalritöö asemel Austraalias on ostnud kalli viiuli ja komponee-rinud Eesti sonaadi" et sellega oma endisel kunstialal läbi lUUa Sellest tuleneb mitmeid kompli katsloone Leonid Tretti esimese katsena kannatab tekst nõrga te-- ka tugevamat kirjutada mis teebki lava teose Eestlaste teatritegevuse lalustas Chicaeos meie teeneline ttlejtr O II Tp_env Vm aa öu Juwo n Vabaduspäeva aktusel Chica-gos oli mõjuv pilt kui publiku ette astus oma kaks tosinat Va badussõja veterani nende hulgas 1r nslnltft Tnlion l-TnlV-OrfT Vf}f ™:m?™!S„tZl jaoskonna Ja se ülem major Jaan Jaagund ma-jor August Võhma Ja terve rida teisi Isegi Uks daam nende hul gas Rõhuvat enamust Chicago silmapaistvatest eestlastest võis kohata sellel kokkutulekul nagu Eesti Maja esimees Ja tshello- - kunstnik Peeter Elias pianist Re- - £'a Võhma viuldala Ludvig Ja ku lihtsusega noor sopran Kar-me- n Anlmägi ning vanameister Paul Tammeveski iesti Maja Illinois'! nurmede vahel Ja kuskil Illinoisi nurmede va-hel t~-tunnllis- e sõidu kaugu-sel Chicago keskrajoonidest asub ka eestlaste oma maja — millest võib kujuneda Uks soliidsemaid Ilusamaid ja avarama Ümbrusega Eesti Majasid kui kõik plaanid suudetakse teostada ja kui Chi-cago ja Illinoisi eestlased küllal daselt Ja otsustavalt seda toeta-vad Erapooletult vaadeldes ei saaks Ju teist võimalust ollagi Veidi Chicagost põhjalääne suu-nas Prairie View linnakese lähe-dal asub Chicago Eesti Maja Osaühisuse kinnisvara Praegusel kujul on see suurem Ja avaram elumaja 4—5 avara toaga ja baa- - Kuritegevus teatrilaval E Rannet! Kriminaaltango ja väga korrali-kud inimeesd" praegu Tallinnas kõige menukamaks teatritükiks FndUr Draamateatri Tallinnat mU nõud kannab V Kinsi-srpa-nlmcl- Uc Draamateatri nime mingitaksr kifsolria aata ai-Sum- M peale suure mrnuea FRon Rannrti uut 3-iaatlusr-list satiiri JvrimiiKMltanco Ja lica korralikud inimesed Ja srla Just sol-l- f pärast rt srllo aine on akuutselt piriaVnhanr Ja üldist kõne-ainet pakkuv — noorsoo kuritrRrwis Kulci annetajad on ri-dend- l puhul märkinud rt mo kunstiliselt küllaltki sooiida jitah ja problermldc-rohkusrs- e upub" ri booli teatrikülastajad sel-lest laid lausa tornmad Kriminaaltangole" Et seo verivärske Ranneti satiir tegemiseks kasutanud kolki tina on avaldatud ka eelviimases „Loo- - päevaseid võimalusi ja momente mingus" siis pole raske mõista isegi välisturiste kellega satiiri miks tallinlased nii rohkearvull- - tegelastel on Jrüisi tehinguid" selt etendust vaatama käivad olgu seo siis kas Jänkide näri-Kriminaaltang- ot" on lõbus luge-- mlskumml" lõi Isekirjutavate sü-da Ja see annab ünagl elava pildi lepeade" vahetamisega vöi muuga ja kujutluse okupeeritud kodumaa sest Filosoofi nimeline tegelane noortp probleemidest ning ka nen- - rõhutab seda mitmet puhku- - — de tegevusest Küsimusele miks Jooksvad sissetulekud suurene-tänapäev- a noortest paljud libeda- - vad meil välismaa turistidega" le teele" on laskunud Ja vanemate-- ' Ja milleks kõike seda' — Ainult ga vastuolus on ning miks kurite--' selleks et Varsti elab Iga mees gevus teatavas noorte ringkonnas lausa lokkab vastab üks satiiri peategelasi siiralt- - Selles on kõik süüdi nagu korratuste poolest sll- - mapalstev kool pahatahtlikud naabrid saamatu komsomol hai-- vad sõbrad ükskõiksed pedagoo- - gid siis muust polegi juttu s t polil-Neil- e liirnihetele Rannet ( tmspst Kasvatusest" See ei puu-om- a satiiri ehitanud näidates rfu# SPC moraalitsev moment ühe abielupaari 17—18 aastast on j3ptlJ(J satlrl vaatajalelugejal-poeg- a (Jaanus) kes sõprade mõistmiseks sest teose vil-jal laskub kuritegevusse — fihe I vaatuses koorub see aimata kaupluse sissemurdjana vR]ja raiskuläinud nooruki Jaanus unistas koolipingis arsti-- 1 kutsest kuld Jättis selle kiu seda ja teist kippudes autojuhiks ja transporttööliseks „need ' teenivad palju paremini kui harit ' lased mitmelgi erialal" Vargabandega miilitsa jaoskon- - da viidud Jaanuse puhul märgib ta ema õigustatult et jioor arst I õppinud ülikoolis kuus pikka ras-ket aastat hakkab kohale määra-tuna saama ainult seltse-kaheksa-kümme- nd rubla — hiljem tõuseb see ainult lõi saja kahekümne rublani Kas see tasub arstiks õppimist!" üks noor tüd-ruk kes kuritegelike poistekamba-ga ühinenud pihib miilltsaleltnan-dil- e et ta tulnud kolhoosist linna kergemat elu otsima" ta „ilus välimus polevat sobiv sigade talitamiseks" NII nagu tegelast leiavad Ülejäänud viiski i Kriminaaltango" tegelast õlge te-- 1 gevusvälja linnas kus on kerge äritseda sahkerdada varastada ja sissemurde teha isegi röövmõrva plaanitseda ühele vanale akadee- - mlku lesele Ja kilke Ameerika iil lii- - ne-maail- ma eeskujul kus „krl- - mlnaalsus on käibel kui li- - blproovitud abinõu kiireks rikas- - lumiseks" nagu seda pihib va-- nematele raiskuläinud Jaanus ( E Ranneti satiiris on pai ka on siis on arusaadav Kriminaaltango" tänapäeva Tallinnas on leidnud suure külastajaskon-n- a Autor on oma akuutseks riga allkorral ning inimese mahutamine ei teeks ka nüüd raskusi Saali Juurdeehitaml se mõte on Ja Chicago oludes võiks olla sobiv 300 ini-mest saal Maja on Uus Ja soliidselt sisustatud krunt 5—6 aakrit Ja looduslikult väga ilus Maja langeb küngas väikese laguuni poolt millede taga Des Plalnes Jõekäär Lisaks suurtele loodus-likele pargipuudele kõrged elu-puude grupid dekoratllvkujud Ja skulptuurid Maja krunt Ja park on ideaalseks kokkutulekuteks Ja ka laagriteks enamusest kuudest aastas Maja sisemus on Juba praegu-sel kujul solüdse klubi muljega kroonlühtrid vaibad maalid moodne mööbel rahvuslike pildid klaverid Ja eriti oma-pärane juba juurdetoodud klaas-seintega rõduruum Klubilisele tegevusele ongi praeguses Järgus pandud pearõhk Ja seal on vestel-nud spordiveteranid Georg Vuht R Kiipsaar U Ja M Laas korraldatud Erich Lepsi ja Evald Voitkl kunstinäitused Vik-tor Minneste poliitikast a dr Arnold Seitam tots konjak ors ja vorst hammaste vahel" nagu seda unls- - ongi ku(! m6-]- e alles mases valt kuna kuus saja kuna need kaks seda hlstl Kuna migl miks teose saja Just suur kahe süles tab Superboy" nime kandev ku- - ritegellk nooruk Kolgest eelpoolsest nii katkend "kult kui see ka Kriminaaltango" põhlkudesld ei esita võib tekkida küsimus kas kõnesoleva teoses Jaanuse kahekõnest NMmelt pole Jaanuse Isa küllal dase parteilise — sunre ajal pole ta rindrl liidelnud vaid tagalas kroonuklrjutajana kantseleis is-tunud Ka tänapäeval ei tee ta midagi muud kui kirjutab ajakirjadele ar tlklcld noorsonküslmustcst kuld ei julge sõnagi öelda Tealegl märgib näitekirjanik te-ma puhul et ta on samasugune varas nagu ta poeg — nimelt võtab Jaanuse Isa artiklite kirjutami seks lauseid ja terveid repliike teiste autorite varajasematel ae-gadel Ilmunud artiklitest Seega koorubki satiiri tuum välja vää-rast kasvatusest mis po le kehtiv mitte ainult näidendi peategelase (Jaanuse) puhul vald kõigi lavale toodud noorukite pu hui kelle vanemad kuuluvad pä Iritult „klike-aega-" Millises ulatuses praegusel oku kodumaal noorsugu rais- - ku on läinud Ja millises ulatuses seal „lääne-maailm- a eeskujul" ku rltegevus on arenenud" seda on raske kaugelt näha ja mõista kuid et probleemid on Jõudnud juba teatrilavale ja seal vaatajaskonnas suurt leiavad siis võib arvata et küsimused on küllalt tõsised päevaprobleemidena Ja et kunstiliselt õnnestunuks ei pea on ka arusaadav — millegagi peab ju puhkenud tulekahju" kustuta-ma 0v Ole sest See on vald Eesti Maja seltskondlikkude nädalalõp-- pude-koosvllblmls- te seerias Maji abiesimees on Ants sek-retär Rudolf Kivimägi laekur Vello Suigusaar raamatupidaja Uku Kruuslmägl varahoidja Karl Varrak baar Eduard Loo Oskar Kookla tehniline külg John Lomp Ja nõukoguliik-med Regina Võhma Enno Toom-salu Imre Pagi Ja Evald Vliar Nad asusid jälle Innukalt omi plaanide juurde seal Illinoisi nur-medel saates külalist varakevade värskesse tuulde Kaius Ilmus: rarrm Kevad 1968 Müügil „Vaha Eestlase" talituses üksiknumber 75 e AasUtellimine $3— ju tegemist niinlmet sexiprob- - arvustajad Kriminaaltangole" te-leemic-a" — ühe naistegelase etteheiteid teevad ja seda Scxpomm" — erakordselt tõstetud mahutav tagaküljelt ümbritsev või-maluseks tege-laste Kruusmägi vestelnud arstiteadu vanemate kasvatusega Isamaasõja väamähetest kodusest perltud tähelepanu murdosa Hanssnn kor-rastused nl-rava- ld 1 4 |
Tags
Comments
Post a Comment for 0141b