Vaba Eestlane, November 06, 1968

              TOKONTO ESIMENE EESTI
r EVLUT USU KOGUDUS
VnAndre$e kink Carltoni ji
Järvise nurgal
j otmar PeUo' 90 Belsize Dr
Tel 9-77- 28 Kirik: 923-517- 2
pühap 10 nov algusega kell 3
zl koguduse LOTERII
püfcap 1"- - nov- - jumalateenis-- w
erakorraliselt kell 1 päeval
Pühapäevakool
SUPNUTEPÜHA pühap 24
to"v kell 4 pl
APrTAJA KÕNETUNNID igal
teisipäeval ja neljapäeval kella
$_8 õhtul kiriku käärkambris
buu) ajal kodus
EESTI EVLUTEKl USU
PEETRI KOGUDUS
i7 Mt Pleasant Rd Toronto 12
Kiriku tel HU 3-58- 47
Op Oskar Puhm
õpetaja tel HU 3-41- 03
)mnlck Cresc Toronto 12
Jumalateenistus pühapäeval 10
novembril kell 11 hommikul
araal ajal pühapäevakool Laste-koori
harjutus kell 10 hommikul
püblipüha jumalateenistus pü-tapiev- al
17 nov kell 11 homm
Kõneleb nõukogu liige Andres
Tork Liturgia koguduse õpetaj-alt
KANTSELEITUNNID teisipäe-viti
Ja neljapäeviti kl 6—8 õhtul
TORONTO KOLMAINU KSTI
EV-LU- T USU KOGUOUS
Kjik 619 Sherbourne St Torontc
(Sherbourne'1 allmaajaam on
kiriku kõrval)
õp O Gnadenteich
112 Fallingbrook Rd
Scarborough Ont
Telefon 698-797- 7 või 766-785- 3
Koguduse 16 aastapäeval
pühapäeval 16 nov on Jumalat-eenistus
kell 3 pl Laulab pr Lii-dia
Koop Laululehed
Pärast jumalateenistust on ki-nk- u
saalis koosviibimine kohvil-auas
mille jooksul esineb laulu-ettekannete- ga
pr L Kööp keda
klaveril saadab prl Inga Tamms-alu
Ja on teisi muusikalisi esi-tusi
Surnute mälestuspüha
Jumalateenistus on armulauaga
pühapäeval 24 nov kell 1 pl
Lahkunute mälestamine
õpetaja kõnetunnid on iga kuu
teisel teisipäeval kella 6— 8-- nl ki-riku
Juures telefon 923-028- 1 Teis-tel
aegadel kodus enne telefoniga
kckkuleppides
TOKONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik- - 1573 Bloor St W
(Alhambra)
õp A Raidur 89 Bedford Prk
Ave Tel 481-888- 2
Jumalateenistus ja niitemüük
pühapäeval 10 novembril algus-ega
kell 4 pl Pühapäevakool
Naitemüügil palju väärtuslikke
riistiesemeid
õp kättesaadav hommikupooliti
Ja õhtuti
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
8B3 Broadview Ave
Tel 465-063- 9
Jutlustaja Kaljo Raid
VBDUSE KUULUTUSE"
raadiosaated igal pühapäeval kell
--330pl WHLD 1270 kc
Pühapäeval 10 nov kell 11 el
jumalateenistus Kõneleb K Raid:
õndsate pirand ja ülesanded
- Pühapäevakool Kell 6 õ antuna lastekodu õhtu Kõne-ka
Vai Teksel Film lastekodu te-tevus- est
ST CATHARINES Jumalatee-u- s
io nov k 11 el Vahtra
Paelas
H'AMõ ILmTuuOslkNa-IõSht- upühap 10 nov Ancaster'1
"Pusti kirikus Esineb TEBK
koor Kõne: K Raid
TORONTO EESTI VABA-KOGUDU- S
552 ienei Ave Toronto 6 OnL
Tel 461-207- 7
Jutlustaja E Saraoja
--
" Thcrncliffe Ave„
Toronto 6 Ont
Tel 463 6223
~a? 10 nov kell 11 eL ko-tiöu- se
19 aastapäeva jumalatee-j"S- a
Kõnelevad: H Eller ja
io misjonär I Hirsch Samal
!~ astele pühapäevakool Järg-- £ ii saaIls pereitondüjt koos "aire Ja valguspildid Korgo
Ralfi riikide nlevilt minevik ia tulevik
Kaks päeva referaate
korraldusel Torontos
diskussioone Üliõpilaste
Balti Üliõpilaste Liit tegi Torontos suure et tutvusta-d- a
laiematele hulkadele ja eriti nooremale generatsioonide Balti riikides praegu valitsevat olukor-d- a
ning leida uusi teid ja mõtteid balti rahvaste olukorra kergendamiseks Laupieva ja pühapäeva
kestel kanti eriala spetsialistide poolt ette tene rida referaate Balti probleemide kohta mida
täiendasid kaks diskussiooni Mõlemal päeval jälgis ettekandeid Ja diskussioone lige-male
paarsada kuulajat kes kuulusid suures enamuses balti rahvaste ülikoolinoonise või haritlas-te
noorema generatsiooni koosseisu Kanada noorust olid ja diskussioonid kokku mee-litanud
vinesel arvul kuigi korraldajad olid selleks ülikoolis teinud tõhusat reklaami
Referaatide ja diskussioonide
sarja mis kandis ingliskeeset peal-kirja
Inside 3 Sovjet Repub-lics- "
avas laupäeval teadustaja
leedulanna Laima Shvegzdaite kes
andis lühikese ülevaate kahe päe-va
kavast ja tutvustas esimest re-ferenti
— prof Ivar Ivaskit Ok--
lahoma ülikoolist kelle ettekande
teemaks oli „A Case for Fenno- -
Baltic Area Studies" Kõneleia
märkis et Balti riike tuntakse
teiste Euroopa riikide hulgast kõi
ge vähem mis on tingitud õnnetu-tes- t
kokusattumustest Kuigi Balti
riigid moodustavad näiliselt tervi-ku
on nad siiski üksteisest erine
vad ning seda erinevust tõstavad
eriti esile sovjetoloogid ja keele
teadlased
Referent vaatles lähemalt Soo-me
ja Balti riikide minevikku
ning nelja piirirahvast siduvaid
tegureid ning leidis et siin on
palju häirivaid momente
Lõpuks tõstis ta üles küsimuse et
kui Balti riigid oleksid enne Teist
maailmasõda moodustanud föde-ratsiooni
siis oleksid nad rahvus
vahelisel malelaual moodustanud
palju tugevama jõu kui üksikult
Analüüsides Balti rahvaste koos-tööd
vabas maailmas ja nõukogu-de
Baltikumis leidis kõneleja et
balti rahvad otsivad praegu kul-tuurilist
ja poliitilist koostööd
kusjures Soomel on oma lähedaste
sidemete tõttu eriline mõju eesti
rahvale
Poliitilisest olukorrast Balti rii-kidest
kõneies New Yorgi sot
siaaluurimuste kooli ' professor
liitlane G Ginsburgs kes oma kii
retempolises kõnes andis Ülevaa-te
Balti riikide poliitilisest olu
korrast Kõneleja mainis et ve-nelaste
surve on praegu kõige tu-gevam
Lätis kuhu tuuakse sisse
kõige rohkem venelasi
Prof Ginsburgs! arvates on
Balti rahvaste sisemine vastupa-nu
tunduvalt tähtsam kui väli-ne
vastupanu
Ta leidis ühtlasi et Balti riigid
oleksid pidanud saama endile omal
ajal Ukraina ja Valge Vene eesku-jul
esindajad Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni Kuigi sellel ei ole
praktilist tähtsust oleks see siis-ki
andnud võib-oll- a Balti riikide
elanikkudele teatud määral lisa-irtnH- n
nmpffnsele survele vastu
I panemiseks
Balti vabariikide poimmsesi ja
kultuurilisest lojaalsusest rääkis
leedu päritoluga prof S Vardys
kes töötab Oklahoma ülikoolis Re-ferent
oli oma ettekande varusta-nud
külluslikult statistilise mater-jaliga
ning valgustas kuulajaid
üksikasjaliselt vene sisemise sur-vega
Balti riikides Ta tõi täpseid
andmeid koolide kommunistlik-kude
organisatsioonide ja mass- -
I IM VrwMa tnnnltarlps et ve- -
nekeelsete raadiosaadete volüüm
Balti riikides suureneb pidevalt
Balti riikides rakendatud kahe-keelsuse
poliitika kujutab en-dast
tegelikult Ohe suunaga ti-na
at kuna balti rahvaid sunni-takse
pidevalt üha suuremal
arvul vene keelt kasutama kuna
pirisrahvaste keelt õpivad vald
üksikud venelased
Referaatidele järgnesid elavad
läbirääkimised mis ajapuudusel
kahjuks olid piiratud
Päeva lõppnumbriks oli laud-konna
diskussioon Balti riikides
käinud noorema generatsiooni
esindajate vahel Diskussioonist
v otsid dr Vello Sootsi juhtimisel
osa eestlane Henno Sillaste lät-lanna
leedulane ja kanadlanna
kes oli reisil N Liitu sattunud
Leedusse ja tutvunenud sealse olu-korraga
Kõigi diskussioonist osa-võtjate
sõnavõttudest võis Järel-dada
et nende kogamused ja tä-he:epane-kud
Balti riikides on
võrdlemisi pinnapealse ja vastupi-dised
H Sillaste kõneles peamiselt
N Eestis tehtavast Kultuuriloos
ja Tallinna arhitektuurist lätlan-na
nturta oma muljetest ja koh- -
'tamistest sugulastega leedulane
Lk S
VABA EESTLANE kolmapäeval 6 novembril 1968 - Wednesday Nov 6 1968
ja Balti Liidu
möödunud nädalavahetusel pingutuse
laudkonna
referaadid
N Liidu koolikorraldusest ja Lee-dus
käinud kanadlanna oma üldis-test
muljetest
II Sillaste väitis et N Eesti
noorema generatsiooni juures
võib märgata uhkust senistele
saavutustele ja optimismi
mida ei näe vanade juures Lät-lanna
kinnitas et ta viibis Riias
hotell Rigas" kus teenistujad
olid peaaegu eranditult venelased
Ta mainis ühtlasi et Läti noorus
õpib suure hoolega inglise keelt
mis laseb oletada et nad mõtlevad
tulevikule ja kontaktidele lääne-maailmaga
Leedus käinud kanad-lanna
kinnitas et need leedula-sed
kelledega tema rääkis olid
ideelised kommunistid
Läbirääkimistel märkis Jaan Ti-mus- k et ta viibis kaks aastat Ing-lismaal
ja hakkas alles kuue kuu
järele aru saama kuidas seal elatak-se
ja mis seal õieti toimub Kui
diskussioonist osavõtjad on ainult
mõned päevad Balti riikides vii-binud
siis on nende muljed tõe-näoliselt
väga pealiskaudsed Uks
leedu noor omalt poolt mainis et
Leedus käinud kanadlanna ei oska
leedu keelt ja rääkis leedulastega
ametliku tõlgi kaudu Seega on ka
mõistetav et kõik Inimesed kelle-dega
ta rääkis tunnistasid endid
kommunistliku korra pooldajateks
Arutluskoosolek jätkus pühapäe-val
millal oli kavas kaks referaa-ti
ja laudkonnavestlus Hommikul
refereeris prof I Ivask teemal
„Balti kultuurilised kontaktid —
minevikus praegu ja tulevikus"
Järgnes leedu vaimuliku Francls
Geiscunase referaat „Usk balti
riikides" ja pärastlõunal toimus
täissaalile laudkonnavestlus tee
mai „Kolm seisukohta Balti riikide
poliitilise tuleviku suhtes" Eesti
lastest kuulusid laudkonda aja-loolane
Imre Lipplng kes teenib
ohvitserina USA sõjaväes prof
Ivar Ivask ja diskussiooni juhata-jana
arh Henno Sillaste
MANN MARTEL
BLOOR— IllGH PARK
17 ruumi 3 omaette kor-terit
Läbikivlst eraldiseisev
maja suurel oruäärsel krun-dil
Vee- - Ja õliküte Erasõi-tiute- e
garaazh Ja parkimis-platsid
$69900— Sisse-maks
$25000—
CASTLEFIELO— Duplex
Läbikivlst eraldiseisev 7-ruumil-ine
kahekordne maja
2 kööki vee-- Ja õliküte ga-Taaz- h
laia sõiduteega
$32500— Sissemaks $7000
KENNEIIY RD—ST CLAIR
Läbikivlst 6-ruum-iline
bungalow Lai erasõidutee
garaazhi ehitamise võimalu-sega
$23500— Sissemaks
$3000—
AVENUE RD—ST CLAIR
Läbikivist eraldiseisev
maja 16 ruumi Jaotatud 5
korteriks omaette köökide
Ja vannitubadega Veeküte
õliga garaazh erasõidutee-g- a
$69500— Sissemaks
$25000—
Informatsiooniks küsida
ALFRED TINT
1499 Yonge St Tel kontoris
925-213- 1 kodus 759-542- 4
MÖBLEERITUD TUBs
(või ka Ilma)
(välja üürida Eglinton— Mt Plea-isa-nt
rajoonis Helistada p k 6
485-212- 7
Kuulajaskonnas oli rohkearvu-liselt
eestlasi noorte kõrval ka
vanema generatsiooni esinda-jaid
Prof I Ivask märkis oma refe-raadis
muu hulgas et eestlastel
kodumaal on praegu tihedamad
kultuurilised kontaktid välisriiki-dega
kui lätlastel la leedultil
Kultuurisaavutuste alal tõstis ta
esile kahte eesti luuletaist —
PaulEerik Rummot ja Jaan Kap-linskit
ning prosaistidest A Vai- - tonit M Unti ja E Vetemaad Tn
aga juhtis tähelepanu sellele et N
Eestis on silmapaistvaid tulemust
Saavutanud küll luni nlnl --la nr — ww HAJU j4 W I lunivormis kuid romaanikirjandus
ei oie seal vastavalt arenenud Ja1
selles osas on Rootsis elunev Karl
Ristikivi praegu meie kõrgeimaks I
tipuks i
Pärastlõunasel laudkonnavestlu- - sel tõsteti Balti riikide võimaliku
tuleviku osas üles kolm vältavam '
det: 1 Täielik vabanemine N Lii
du võimu alt mis võiks toimuda
ainult mingi ajaloolise ime lühi
2 Täielik venestumine ja 3 Muu
datused suurema iseseisvuse suu-nas
evolutsiooni teel
Prof I Ivask märkis et iseseis-vaks
eksistentsiks tulevikus
peaks ühel rahval olema ka min-gi
kindel arvuline alammäär ja
kui kolm Balti rahvast moodus-taksid
Chise terviku kujundaks
see umbes 6 miljonilise rahva
Ta lisas oma isiklike muljete põh-jal
et föderatsioon Eesti ia Soo- - me vahel ei oleks tõenäoline soom
laste vastuseisu tõttu — küll oloks
aga palju realistlikum Balti ühend-riikide
projekt Kolme erineva kul
tuuri segunemine ei tarvitseks
s?ejuures olla sugugi takistavaks
vald pigem stimuleerivaks tegu-riks
Pealinnaks võiks olla Riia ja
ametlikuks keeleks inglise keel
Põhimõtteks oleks — jäägem eest-lasteks
lätlasteles Ja leedulasteks
kuid muutugem amaaegelt balt-lasteks
Läti teadlane prof Ginsburgs
leidis et see plaan ei ole prakti-liselt
rakendatav Ja samuti ei ole
realistlik prof Ivaski poolt esita-tud
võrdluspilt Shveitsiga Täht-saks
faktoriks on siin geograafi-line
asend ja selles suhtes an Bal-ti
riigid väga oluliselt N Liidu
huvisfääris Sõnavõtjaist oli prof
Ginsburgs üldiselt kõige pessimist-likum
Temale vastukaaluks märkiv Im-re
Lipplng et ajalugu tunneb ka
imesid ning keegi ei osanud
uskuda et näiteks Austria saab
pärast Anschlussi järgmise
kümne aasta jooksul Jille ise-seisvaks
Arutluses käsitleti ka võimalikku
kokkupõrget N Liidu ja Puna- -
Hiina vahel ning aatompommi
ostmise võimalust Balti riikidele
kui need relvad tulevad „odav-müügil- e" Diskussiooni all oli ka
revolutsiooni küsimus N Liidus
Nende võimaluste realiseerumist
peeti aga vaevalt tõenäolisteks ja
(tni uinsDurgs leioos ei praegusi
meeleolu arvestades on revolut-- i
sioon Ameerika ühendriikides
märksa tõenäolisem kui N Liidus"
Laudkonnavestlusele järgnes ri--
da sõnavõtte milledest suur osa!
oli eestlastelt JOlvet meenutas
et suurriigid ei ole kunagi ilmuta-- '
nud eriti suurt huvi Balti riikide
probleemide vastu ja vabadus on'
tulnud meil endil kätte võidelda
Artur Ekbaum leidis et prof
Ginsburgs on ilmselt liiga pessi-mistlik
kuna ta ei usu et mingi
ime võib juhtuda ja Balti rahvas-tele
vabaduse tagasi anda Prof
Ginsburgs võttis omaks et antud
olukorras ei leia ta kuigi pal-ju
alust optimismiks Lõpuks kü-sis
Andres Raudsepp kas küsimu-se
all on ainult ime ja soovunelm
või on ka mingisuguseid konkreet-seid
võimalusi Balti riikidele va-baduse
taotla-nlsek- s Selleks ei
osanud keegi anda praktilisi juht
nööre
t„ %4vWv
Montreali Eesti Seltsi
esimees lahkus
MONTREAL (VE) — Nagu
„Vaba Eestlase" Montreali esin-dajale
saabunud Informatsioonist
selgub on Montreali Eesti Seltsi
esimees Oskar Nõmm loobunud
seltsi esimehe kohast Esildises
mainitakse suurt töökoormust
mis teeb võimatuks Oskar Nõm-mele
Montreali Eesti Seltsi töö
juhtimise
Juhatuse esimehe kohuseid täi-dab
esimene abiesimees pr Mal-mö
Liivak kes seltsi tegevuse
osas omab võrdlemisi põhjaliku
ja pikaajalise praktika Maimo
Liivak on tegutsenud aastaid
Montreali Eesti Seltsi sekretäri-- '
na ning on kuulunud viimase I
kolme juhatuse koosseisu abiesi
mehena
Kuna kogu Juhatuse tähelepa- -
nu koondub peatselt Eesti Vaba-- i
riigi aastapäeva ettevalmistuste-le
siis on vaevalt mõeldav et uus
peakoosolek toimuks enne suur-ürituse
möödumist Harilikult on
Montreali Eesti Seltsi korraline
peakoosolek toimunud aprillikuu
viimasel nädalal Erakordseid as-jaolusid
arvestades oleks loomu-lik
et 1969 a peakoosolek toi
muks kohe pärast Eesti Vabariigi
aastapäeva
COMPARE
OUR PRICIS I
ANYWHEREj
A ALFRED-AASLEP- P
MAALER '
Kõik valis- - ja sisetöõd
ODAV HIND
KORRALIK TOO CL 5-M- 51
Seltsi kõige lähema üritusena
toimub traditsiooniline kunsti ja
käsitööde näitus Kunstinäitus
leiab aset kahel päeval — 7 Ja 8
detsembril Montreali Jaani kiriku
seltskondlikes ruumides
Kunstinäitusest ja ka käsitöö
de väljapanekutest kutsutakse
osa võtma kõiki asjahuvilisi kogu
Kanada (ja võimalikult ka
ühendriikide) ulatuses Näituse
Uldkorraldajaks on Montreali E
Seltsi abiesimees Emil Kuhi Näi- -
tusele registreerimiseks Ja infor-matsiooni
saamiseks palutakse
pöörduda E Kuhi poole aadres-sil:
120 Belmont Ave Pointe
Ciaire PQ
Aidake kaasa
„VAIA EESTLASE"
levikule sellega aitate kaasa eesti
keele ja meele püsimisele
FABMCLAM
aistrwutors
Sel nädalal
CRIMPLENE $599
Säästate alati 30%— 50% meie riide materjalidelt
1702 QUEEN AT RONCESVALLES - 537-9- 1 J I
4744 YONGE 1 Block S of Shtppard - 222-341- 1
Vajatakse
majade müüjat või müüjannat
Kõrge müügiprotsent
Kogemused majade müügi alal pole vajalikud meie õpetame
Helistada KIPPER REAL ESTATE LTD RK ALTI )R
Telefon 9294)511
Järveäärsed krundid
Parry Sound'is Hind alates $1950— Järelmaksuga
Helistada K Nleml — 267-617- 2 Lake Development Co
Lõigake välja ja säilitage
Võimalus osta looduslikku pastöriseerimata
METT
madalate hindadega kärgedes purkides Ja anumates
30 Dewson St Torontos Tel 5344563
„VABA EESTLASE" TALITUSES
RAAMATUID
müügil
Hind Saatekulu
c
Alf Kubbo — Tulises katlas 465 20
Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad 525 20
Ella Ilbak — Kumisev kannel 475 20
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Kunstialbum 450 20
Jaan Tõnisson 6— 30
H Michelson — Skautlikul teel 3— 10
E Krants — Tungalterad (luuletuskogu) 3— 10
Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2 —50 10
Harry Asi — Pärast plahvatust 425 20
kunstnahka köites b75 10
ehtnahka köites $5— 10
Emakeele lugemik koolile ja kodule 275 10
J Bunyan — Kristlase usurännak 575 20
(Abel Lee illustratsioonidega)
J Laks — Mälestusi eluteelt ja töömaalt I 130 15
J Laks — Mälestusi eluteelt ja töömaalt II 130 15
Ilme Ivandi — Pargi 230 15
A Niit — Pool kaelakeed 130 10
Anna Ahmatova — Requiem 330 20
(Marie Underi tõlge)
Triinu — kevad 196S —75
Urve Karuks — Savi (luulekogu) 330 20
Bettl Alver — Uued luuletused ja poeemid $5— 10
Mana aastaraamat 1967 $6 — 20
Raamatuid lastele
Tuttsaba Ja Vuttsaoa 130 10
Kalevipoeg 1-5-
0 lQ
II Jõe — R&nikivt 50 10
Lindakese muinasjutuline päev 130 10
H Rajamaa — läbiti 275 15
♦ 1
vii
iil I
'(-- r
Jt
1 1 ii
i
il
1
1H
"i
'AH
iUf