Vaba Eestlane, February 10, 1965

              ILMUB vaba Eestlane Amuatihl orbiiyed thast ttPcoosntdtOclfafiscs
IGAL KOLMAPÄEVAL Dapartmtn Ottawa and
JA LAUPÄEVAL for paymcnt
cath
of pottage In
VABADE EESTLASTE H Ä Ä L E K A N D J
VÄLJAANDJA: OÜ VABA EESTLANE 135 Tecumseth SU Toronto TOIMETUS: Karl Arro Ilmar Kfilvet (tegevtoimetajad) Heino Jõe POSTIAADRESS: I0 Box 70 Stn C Toronto 3 Ontario
TELEFONID: toimetus — 364-752- 1 taütus — 364-767- 5 TELEGRAMMID: Free Estonian Toronto tülxumiinimau Kanadas ja Ameerika Ühendriikides: kolm kuud $5— kuus kuud $8— ja Oks aasta
$13— Kiripostiga lisamaks kuus: Torontos 50 c mirjale Kanadas USAs ja Inglismaal "0 c teistesse maadesse $1— Aadressi muudatus 25 c „FREE ESTONIAN" Publlshed by Frec Estonian Ltd
Publishers 135 Tecumseth St Toronto 3 Ontario
r# ii (1307) MV aastakäik Kolmapäeval 10 veebruaril 1965 — Wednesday Febr 10 1965 Üksiknumbri hind 25 cnti
- - - """"12 --~- ~- li taHMBBBHHBMHüBYlBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBTTF'''""'"? BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBl BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBT „
(r&Kn&VTT J vi jaBBBBBBB"-"]?!?- ? BaBBBBBBBi s L nk Mrl:
v taSiHHK a EfLslR " affmLLLLLLvLr Lbbbbbbbbbbbt bbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbV "" ? yi
1 jKafe 'Vibbbbbbbbbbbv B-Vli-
B Kiflr CN JiiiBEi' BhB - -- bibbbbbbbT -- l
1 f JP&r ILBa §£ Jifc x''vLL& kflBMfltakZa jvlLLLLLlr h wELv 'f ' m %
J ' „jmIM' opt ts£ Mm? t-- fcB mm TaaiBBBBBBBBBBB LVv- - im mT hf 5 --w Pr to
i & LaaV ' -- m ~& $ LiteiiiLHiaiiLLHLLLLLLLLBP aHFaLLLLLLLLLLLLLS A --
i A Mkkwm - J rllbliKft v% TjHaLaBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBHuLLl aat bbbbbbbbbbbbbbbbW
HHf Hr H?£ '''iaBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB?
""
BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBafl
iaiiVv "lliiHI%BÜBii:' H
1IBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBWS? ''% &£ 'l " JySSÄCTWiliBBBBBF iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBV BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBP HPfr" vMvLT3 -- 1 LbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbLbbbbbbbbb
OÜ-- C "" 36 ' d --WFBŠJiW 'WM JiBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBf TiBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBVIiBBBB A Ä J? W&vŠäff&Š J a a''i1Ifv yi BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBV V 4BBBBBBH ' ' i iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBV 0 i- S - : '"' M--
M i i' LbbbbbbbbbbbbV Mk
SlUB &$ yS i '4 'iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBW £ liBBBBBBBBBBBBBBH J-y&'&- J: S B#-S- f i'VV:Wm"t~% " A iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBHi liBBBBBBBBBBBBBBl ' ~"9 Vl 'S Wi H !'! ?Jv3 ' ' 1 sJ Mlr0iBBBBBBBBBBBBBBBM VS
Il TC!#rT J L HaBBBliBBBBBBBBBBHPi'39
b v '7'fr 4&r &h(lhmh!ILbbbbbI
Esinejad Henrik Visnapuu õhtul mille korraldas möödunud nädalal Toronto Eesti Selts koos siinse
eesti üliõpilaskonnaga Istuvad esireas: Stella Kerson Erika Veskimets Ilo-Ma- i Soots ja Maire Pola-schec- k
Seisavad vasakult paremale: Heili Puhm Mare Ots Mare-Li-i Soots Rein Pajo Luule Anto Too-mas
Ellerbusch Ain Michelson ja Peeter Kahro (Lähemalt 4 Ihk)
Foto: T Säägi
MUSTIKA LÄÄNEMERES
Venelased lasevad merepõhja kummalisi terassilindreid
STOKHOLM — N Liidu sõjalaevastiku üksused opereerivad ainult viie kilomeetri kaugusel
väljaspool Rootsi territoriaalvete piire Venelased on Gotlandi saare lähedal lasknud merepõhja
mingisuguseid müstilisi terassilindritest koosnevaid ahelaid Samasuguseid esemeid on merepõh-ja
lastud Landsorti lähedal kus vee sügavus on ligemale 200 meetrit Rootsi võimud on arvamisel
et tegemist on elektrooniliste instrumentidega mis soodustavad vene allveelaevastiku liikumist
Läänemeres
Rootslased ei pea tõenäoliseks
et venelased uputavad merre näi-teks
aatomreaktorite kõrvalpro-dukte
kuna sel puhul leiduks so-bivamaid
kohti ka mujal lähemal
oiciip idaalade rannikule On ole-mas
kolm teooriat venelaste sala-pärast
silindrite kohta:
Neis peituvad instrumendid
mis mõjuvad segavalt võõraste-le
allveelaevadele
Silinderahelad soodustavad ve-nelaste
endi allveelaevade navi
gatsiooni
Tegemist on mingisuguse elekt
roonilise hoiatussüsteemlga mis
saadab signaale niipea kui rootsi
allveelaevad lahkuvad oma
Rootslased ei saa Uhelei luhul
I venelasi minema peletada krna
N" Liidu laevad mllHwIrl mtm
ahkhelid Vietconai
idades
kommunistid lahinguid
— tl kesk- -
kommunistide laialt
fraktsioonide tekkimist
I luureohvitserid
et need '
siis pi valiu inht
t-- d ainult Lfiima-ViPtnam- J HnnnJJ U1___
--'f ründavate kommunistide
I Märgitakse Uei Pt
Ipiiril on kommunUtlikktirio nr Itisanide olnud
P mis on
jrmaohvntega
seas assisteerivad ka Ida-Saks- a
mereväeüksused tegutsevad rah-- J
vusvahelistes vetes Ka peeta
liigset uudishimu venelaste suh
tes soovitavaks — siiamaani on
nende tegevust jälgitud suhteli-selt
diskreetselt
ühenduses eelpoolnimetatud sa
lapäraste silindritega võib küsida
mis Juhtus möödunud nädalal ühe
rootsi allveelaevaga Gotlandi põh-jaosa
läheduses rahvusvahelistes
vetes Ametlikult teatati et allvee-laev
kokku ühe tundmatu
kusjuures laeva torn oli
saanud kergemaid vigastusi
Allveelaev tõusis kohe (
kokkupõrget pinnale kuid
läinud pimeduses!
korda Identifitseerida
Kummaliseks peeti asjaolu et
löövad omavahel
SAIGON Satirnnt nntütjlictnc rintrLnrn!-llI- p hplütatakse
'ootusi suured lahkhelid põhja- - ja lõunavictnamlaste
jahel aitavad lõhestada ka kommunistlikku Vietcongi Nende
'ootuste põhjustajaiks on hulgas levine-°u- d
lendlehed mlt pnnmtnvn1 nnmciP fprrnrktirtf ridades uute
ühendriikide
ärgirad kui lendlehed
auaentsed
mitte
fcn''itp
ka
äadss
Kamhmliha
vahel omavahe- -
ühinguid lõppenud
ei
põrkas
laevaga
pärast
võõ-rast
laeva ei
Lendlehed sisaldavad ühend-riikide
vastast propagandat kuid
sellele lisaks rünnatakse seal
praegu Vietcongi keskorganisat-siooni
Põhja-Vietnam- i kommu-nistlikku
parteid Ja Puna-Hiina- t
Lendlehtedcs kinnitatakse et
Põhja-Vietna- mi kommunistid
kavatsevad kujundada Lõuna-Vietnami- st
Punal Iiina provintsi
allveelaeva hüdrofonid ei regist-reerinud
ühtki läheduses asuvat
võõrast eset Aparatuur oli täies-ti
korras Ja see oli pidevalt mehi-tatud
Mitmelt poolt on koguni küsi-tud
kas mitte rootsi allveelaev ei
sooritanud Gotlandi vetes mingi-sugust
vastuoperatsiooni S t et
kui venelased tohivad rahvusvahe-listes
vetes oma terassilindreid
põhja lasta siis on rootslastel sa-ma
suur õigus neid ka üles korja-ta
ning nende sisu lähemalt uuri-da
Venelaste aktiivsusest Rootsi
territoriaalpiiri laheduses on tea-tatud
Rootsi välisministeeriumile
kusjuures välisminister Torsten
Nilsson sai mereväevõimudelt
ulatusliku kirjaliku ettekande
Hea vastuvõtt
Kossöginile
PEKING — N Liidu peaminis-ter
Kossõgin saabus teekonnal
Põhja-Vietnam- i läbisõidul Puna-Hiin- a
pealinna Pekingi kus ta
võeti südamlikult vastu Lennu-jaamas
tervitas Kossõginit Puna-Hiin- a
peaminister Chou En-la- i
kellega koos N Liidu peaminister
sõitis valitsushoonesse kus ta
peatub ühe päeva et pidada nõu !
Hiina Juhtivate tegelastega Dip-- j
lomaatilistes ringkondades arva-takse
et Kossõgin katsub hiin-- ]
lasi mõjutada 1 märtsil Moskvas
algavast kommunistlikkude par- - ]
teide konverentsist osavõtuks
Konverents on mõeldud etteval-mistavaks
nõupidamiseks suu-remale
kommunistlikkude par-teide
konverentsile kus tuleksid
arutusele Puna-Hiin- a Ja N Liidu
vahelised ideoloogilised lahkar
vamused
USA rünnak Põhja --Yietnamile
Lennuvägi pommitas sõjaväe baase
WASHINGTON — thendriiikde lennuvägi ründas president Jolinsoni korraldusel kommunist-liku
rõhja-Victna- ml sõjalisi baase 1'õhja-Vietnam- i lõuna piirkondades ja tekitxs suuri kahjustusi
President tegi avalikkusele teatavaks et rünnak sooritati tasumisrünnakuna kuna kommunistli-kud
terroristid atakeerisid Lõuna-Vietnami- s mitmes kohas 1'hendriikidc sõjaväelisi baase mille
tulemusena seitse ühendriikide sõdurit sai surma ja ligemale 100 inimest haavata Ühendriikide
valitsus on teinud ühtlasi korralduse kõigile ameerika tsiviilisikutele Lõuna-Vietnami- st
ühendriikide rünnaku puhul
märgitakse et see vahejuhtum on
kogu maailmas esile kutsunud
erakorralise pinevuse mida võib
võrrelda rakettide kriisiga Kuu-bal
Puna Hiina ja N Liit on mõle-mad
avaldanud Ühendriikide
rännaku vastu valju protesti
kusjuures Pekingis iseloomus-tatakse
ameeriklaste atakki kui
„väga tõsist agressiivset
Salgonist
president
N Liit tuleb korrale kutsuda
Peakonsul J Käiv eesti organisatsioonide kongressil —
101 eesti organisatsiooni esindajad pidasid nõu
NEW YORK — New Yorgis Majas toimus jaanuari viimsel nädalalõpul Eesti Organisat-sioonide
Kongress millest võttis osa 102 paistis sil-ma
suur üksmeel ajaleht „Vaba Kesti Sõna" oli nagu vastukaaluks Kanada
eestlaskonnas toimuvatele omavahelistele tülidele Kongressi käigust tegid heliülcsvõtteid „Amre-rik-a
Hääl" ja „Eesti Vabaduse Hääl" mistõttu osa kongressi käigust saab kuuldavaks ka ikestatud
kodumaal
Kongressi juhatajaiks valiti
Bernard Nurmsen Joh Koort
Alfred Anderson Gaston Randvee
ja Julius Kangur ning protokolli-jaik- s Ed Vallaste Endel Rein-- I
põld ja Liivi Lepik J Koorti ette-panekul
austas kongress leinasei-sakuga
Sir Winston Churchilli
kes maeti kongressi avapäeval"
Kongressi avas ERKU esimees H
Leesment
Kõnega rahvusvahelise olukor-ra
kohta esines peakonsul J Käiv
kes märkis et vabas läänemaa-ilmas
on praegu tugev
koeksistentsi pooldajate
vool Lääneriikide soovid on see-juures
küll head kuid need on ra-jatud
evolutsiooni lootustele N
Liidus
Tegelikult ei ole kuskil nä-ha
mingisugust tegurit mis vii-taks
sellisele evolutsioonile
Riikidevahelise läbikäimise alu-seks
on alati mingi kokkulepe
mida austatakse kuid kuidas
saab olla edu vahekorral kus Uks
pool lubab teist hävitada? Nii ei
saa tulla paranemist ka meie olu-korras
Meie kardame tõsiselt et
kommunism hävitab eesti rahva
J Käiv lisas et mõningate isi-kute
poolt avaldatud arvamuse
ja
ja
osa
ja
To- -
ühingu
J et
ühingu eesmärgiks on
murrakuid J
Ta tähelepanu et
sugulased
liivlased ja vadja-lased
on kadu-nud
kultuuri ja
Samasugune ka
murrakut mida on kirjasõnas
säUitatud
August
nis
Olukord on delikaatsem et
ühendriikide ajal viibis
N peaminister Kossõgin
külaskäigul Põhja-Vietna- mi pea-linnas
ühendriiikde tasumisrün-naku- t
atakeerisid punased terro-ristid
ühendriikide sõdurite ba-rakk- e
Pickus mis 240
kaugusel Rünnaku tu-lemusena
sai 8 surma Ja
üle 100 haavata
kõneles USA
Eesti
101 esindajaga Nõupidamisel
tähelepanekul
kommu-nismiga
aga
kohaselt Eesti
päästa satelliidi staatus sel-lel
puudub igasugune alus Mõte
on N aususele kus-juures
unustatakse et Vene-maa
on ajaloo
imperialistlik Ja murdnud lepin-guid
Tingimusteta koeksistentsi
asemel N Liit
ja nõuda et ta käiks õiguse
liBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB£_ilBtot_iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB
BBBBBBBW '3H
iaBBH
Peakonsul J Käiv
SAARLASED TÄITSID EESTI MAJA
Saarlased Torontost ümbruskonnast täitsid möödunud lau-päeva
õhtul Eesti Maja suure saali viimse kohani tähistades
hoogsalt tujuküllaselt oma traditsioonilist küünlapäevakokku-tuleku- t
Samal ajal olid saarlased koos ka Montrealis Toronto
koosviibimisel hoolitsesid eeskavalise eest Variku trio päeva-kohast- e
saaremaa lauludega V torupillilugudega E
Matsoo akordionipaladega Üle pooletuhande koosviibija
saali uue parketi tõsiselt proovile lüües rütmikalt tantsu II
orkestri helide saatel
Lühikese tervitussõnavõtuga
pöördus viibijate poole
ronto Saarlaste esimees
märkides Saarlaste]
üheks ko--
guda ja säilitada Saaremaa keele- -
kombeid
juhtis sellele
saarlaste lähedased
nagu näiteks
juba täielikult
koos oma kee
lega
oht ähvardab saa-re
ainult üksikute lause-tena
mõnes Mälgu romaa
seda
rünnaku
Liidu
Hanois
Enne
asub miili
sõdurit
võiks olukorda
kuid
rajatud Liidu
aga
kogu vältel olnud
tuleks korrale kut
süda
Varik
pani
Arro
koos
Puudutades „Vaba Eestlase"
viimases numbris ilmunud Vox
Popull följetoni saarlaste kohta
märkis kõneleja et selle autor
Jättis tähelepanemata ühe asjaolu
— nimelt selle et saarlased kuu-luvad
aadliseisusesse Igaüks
kes on lugenud Saaremaa raama-tut
teab et saarlastel oli ka ku-ningas
ja vastavalt sellele pidid
seal olem? kr aadlikud
Nüüd on aga saarlastel oma
kindel tiitel „va" sest saarlas-test
kõneldes kaldutakse tihti
kasutama väljendit: MOh see nn
va saarlam"
Montrealist oli saatnud tervi-tustelegrammi
Toronto Saarlas--
Selle ataki tulemusena toimu-sid
Washingtonis mitu tähtsat
nõupidamist mille järele presi-dent
Johnson andis käsu Põhja-Vietna- mi
sõjaväeliste baaside
pommitamiseks
Samal ajal tegi teata-vaks
et Lõuna-Vietnamiss- e saa-detakse
Uks õhutõrje rakettide
pataljon koos täiendavate
organisatsiooni
mis
Aus
Järele Ainult see kindlustaks maa-ilmas
rahu ja oleks õnnistuseks
balti rahvastele
Kongressil toimus rida referaa-te
Ja võeti vastu arvukalt resolut-sioone
Aleksander Abel andis
ülevaate Järgmiste Eesti Päevade
ettevalmistuse käigust rõhutades
nende suurt tähtsust Ja lootuse-kiirte
saatmist ka KoduEestisse
Neljandad Eesti Päevad kavat-setakse
korraldada 1967 aasta
juulis tõenäoliselt kuskil New
Yorgi maailmanäituse hoones
Samal ajal toimuks USAs ka üle-maailmne
eesti skautide suurlaa-ge- r
Gaston O Randvee aga aval-das
kahtlust kas on võimalik väl-jaspoolt
tulnud skautlikku noo-rust
Eesti Päevade ajal New Yor-gis
Ja selle ümbruses majutada
Juhul kui see küsimus osutub la-hendamatuks
võib osutuda para-tamatuks
et suurlaager korralda-takse
19C8 aasta suvel mis lan-geks
ajaliselt ühte eesti gaidluse
50 a sünnipäeva tähistamisega
R Prima tegi ettepaneku järg-miste
Eesti Päevade korraldami-seks
New Yorgi asemel
dis kus selleks olevat paremad
võimalused KUsimust ei võetud
aga lähemale kaalumisele
Informatsiooniks
Toronto eestlastele
Nagu varem teatatud on palu-tud
eeloleva Vabariigi astapäeva
aktuse kõnelejaks Toronto Eesti
Seltsi poolt Rahvusliku Välisvõit-luse
Nõukogu esimees Harry
Pärkma Sellega tunnustame
RVN-- u ülimat tähtsust kui kõr--
igemat Kanada eestlaste vabadus-võitluse
organisatsiooni mille
liikmed on meie rahva poolt ava-- {
Ukult demokraatlikul teel valitud
I Kõnelustel Toronto teiste organi-satsioonide
Juhtidega rõhuv ena- -
mus kinnitas et nad pooldavad
I või täielikult respekteerivad To-- j
ronto Eesti Seltsi valikut aktuse-- I
kõnelejc osas
Toronto Eesti Seltsi juhatus
te ühingu asutaja liige hr Laan-ver- e
Peol korraldati ka tantsv--
võistlus kus võitjaks paariks tun-nistati
Kalev Liblik ja Mona
i