Vaba Eestlane, February 24, 1965

              :st
ni G rp' rtw -- — rl s f ' -- V
p
' iil
lf'tM
ILMUB
OAL KOLMAPÄEVAL
jA LAUPÄEVAL
VABA fESTLANE
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA of
V4LJAANDJA: OÜ VABA EESTLANE 135 Tecumscth St Toronto TOIMETUS: Arro Ilmar Külvet (tegevtoimetajad) Heino Jõe POSTIAADRESS: I0 70 Stn C Toronto 3 Ontario
TELEFONID: toimetus — 364-5-:i talitus — 3W-67- 5 TELEGRAMMID: Free Estonian Toronto TELLIMISHINNAD Kanadas ja Ameerika Ühendriikides: kolm kuud J5— kuus kuud $8— ja üks aasta
$15— Kiripostiga lisamaks kuus: Torontos 50 c mujale USAs ja Inglismaal 70 teistesse maadesse $1— Aadressi muudatus 25 c „FREE ESTONIAN" Published by Free Estonian Ltd„
sr 15 (1311) XIV aastakäik
MEIE PROTESTEERIME UUSKOLONIALISMI VASTU
500 Toronto eestlast Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Massey
r :
ktusekõneleja II Pärkma
Külaliste tervitaja I
slni-must-val-ge
Tecumsetn untarto
1965 Wednesday 1965
Hallis
aVLBBBBaaBBBBBBBk£=iuaaBBBBBBBBr3-
- LmP&ssJsLLLk üuiijrB Tüflftiftä(BTnaaaBBBlaaBBBBBBBBBBBBi
jPKealiiillijtgi wKÄsäJMafyiBlllglil1! "üB
naHKwBvWr iVfV'9rHaTHBaBMj7iBBVaBBBBBl oJBaamaTaUiaBirTHaY yBaBVnvaSlHBBBBBBBaBuBaBBBBBaaBBBBaBBBbBBBBBaBaBaaBaaaaaBaBaBiBBltBBBBVam wWaBkaaual aBäBBBBBBBaBiBiBiBiBiBHBBWBaBiBiLaiBiBHa
aaBBBBBBB)BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBiAflaBBBBBBBVaBBBBBl HBEfHlLajfH
iHkHJPB&-s-aKMJViaiKa- H CbtbbbbY'bbbbbbbbbb1 BVnrP'lilaiiiiiHBiiiiiiVBmaiBWABBVBiBiiiBiiiVBBS
IBW'!afBVam!BSCVKB{iHrlsl kLiiKiiiiihBiirIfBeBi a!iiiiiipiiiiiiiaHiaiiiiiCBHlcBiiiil "BaSabBiBiBiiBiBiiBiBiiBiBiBiiBiBiVBBbBbBzbaaCarJl '! "aam J"BäiaiiiiVauBarBcabibMiWBBiiiiTBiiaBiiiiiBiiViiiT JHaiBiiBiiaiiiiiiiiiiiHiiiBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiia aaaaWaajBTaaMl KtuHBHa]H aaalaaaaHaBrial Ifl JaaC-
-
IBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaB
#fSiäaVaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaiaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaVaaaaaaaaaaaaaV" aaavaaaaaaaaV'BaaaaaaaaaS alaVlBRIBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
LaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaVW" WBBaaaaVBaaai Wjl baaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaKaWILLKBaaaaiäam' tHBBaDHaBBBBBBHaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
BaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaVHtaY ifamhaaaaaaaaaaVHriaK iLH aaavaaaaaaaaaaaaaaaaaaBaaaaaaaaaaaaaaaalSBaaaaaaaaaaM iFrBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa aaaaaHaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaanoHaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaJavaaaalBFJrtaaaaaaaBaaaaaaaaaaaaaaaaaBaaHaBPaaaaaaaaai avaalaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaax aaaaaaaaaElaaaaaaaaaaaaa7jl 'JfSkS IfaTiaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
kaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaav VsBBBBBBBaaaaBBBBBBBBBaavaTaBia WtWšilM aBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaHBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaBf aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
saabuvad läbi rahvaspaleeri saatel Massey Halli
Vabariigi aastapäeva aktus Torontor Massey Hallis möödunud pühapäeval kujunes
1500-peali- se publiku kaasaelamisel traditsiooniliseks rahvuslikuks suurpäevaks kaasa elas
terve rida prominentseid Kanada poliitilise seltskondliku tegelasi osale
Heinsoo ja andis tagapõhja Eesti Meeskoor
ettekannetega ning leidlikult lavale põimik eesti rahva omaloomingust milles kaas-tegevad
olid solistidena Estra Väli tenor Erich Rämmeld bariton Endel rahvapillimehed
Robert Liin kandlel Voldemar Varik torupillil ning eesti rahvatantsijate rühmad ja
eesti skautide kõnerühm haaravamaks momendiks kujunes lõpustseen
Eesti Meeskoori lõpulaul „Aga ükskord aega" milles kaastegevad
Asta Waldman ja sõnalises osas Rudolf Lipp
Rahvas hakkas Massey Halli
oguma juba ligemale tund aeea
r-n-e algust ning peatselt
pKKisid pidusaali uste suu-t- d sabad Aktuse alguseks kella
oie olid põrandal
Itekohad ja esimene rõdu rah
ast peaaegu Massev
palli lava mis igal Vabariigi aas- -
upaeva puhul piduli
dekoreeritud oli ka seekord
tlfa saanud pid-ult
mis koosnes nikast maast '
fenl ulatuvast lipukangast ning
tahaseinale paigutatud nägu--
eesti lipuvärvide dekoratsiod- -
Vabadusristi kavalere ootasid
äikesed rahvarõivais lilleneiud
kes kinnitasid igale saabuvale
õjasangarile rinda lillekimbu
Hubel
ruDiisners si 3
—
= r 3kaiHHiBiBkR9i iA t j 'ä 'LC üsüi - TŽiifriür {j"i pf f & jjjjj: i - j jä &~ j& ai ÄnümT - ™ wSBBjf jr trBHiTiTB'! tSp' ~
ivL ' H
aam aaBKiiiNBaar - aiaaaY A iBrl 1 aaaT TaLal W"m l M
iibbbbbbbbbbbbT-bbbbbbbbbp'- '"! ~%ü iZLr aaBBBBBBhBBL jbbbbbbbbbbbbbI 'i"aBBBBBBFBBBBBBB V!bbbbbbbbbbbbbbbbbbb& aBBBBBBBBatiaBBBBBBBBBK I T aaaaS + VräT i
' + aiiiiV sflaiiiiT
'
S
i
fiLB k i1
# JT
~j Jsaaaaaaai aaaaaaaaaaT K
Kanada ja Eesti lipud auvalve
47
millele
ka ja elu Aktuse kõnede
kus esinesid V Hubel I II Pärkma sobiva Toronto
toodud
alt Loo
ja Toronto
aktuse
ja Toronto algab klaveril
aktuse
ette
3-k- s asuvad
aktuse on st
&st
V
-- 5e'
bVfc
Kanada uus lipp
aktusel
Aktus algas Toronto Eesti Mees-koori
lavale ilmumisega mille jä-rele
teadustaja K Meipoom tea-tas
lippude saabumisest Skautide
ja gaidide auvalve saatel toodi
saali Kanada uus vahtralehe lipp
ja Eesti sini-must-val- ge mis pai-gutati
auvalve saatel lava pare-male
servale Eesti lipu sissetoo-misel
kõlas koorilt Ja rahvalt või-mas
„Eesti lipu" kolmas salm
Pärast Kanada hümni laulmist
esitas Toronto Eesti Meeskoor
Roman Toi Juhatusel bravuurselt
Ja haaravalt Konstantin Türnpu
„Ei mul ole isamaja" Enn Võrgu
Lillesideme" ja K Türnpu Mul
lapsepõlves rääkis"
135 loronio
Kolmapäeval 24 veebruaril Fcbr 21
kulgenud
Avasõnas märkis Toronto Eesti
Seltsi esimees V Hubel et
mehed kes rajasid 47 aastat taga-si
Eesti Vabariigi ettenägeli-kud
Jr Julged mehed
Selle riigi päikesepaistel oleme
ka meie sündinud kasvanud ja
töötanud
Need iseseisvuse aastad panid
aluse paljudele meie tõekspida-mistele
Kui tulid rajupäevad siis
paljud põgenesid kuid suurem
osa eestlastest oli sunnitud jää-ma
kodupinnale Seal võimutseb
nüüd võõras türannia ja valitseb
öö Meie rahva sõbraks on jäänud
ainult lootus ning meie vabas
maailmas peame andma oma pa-nuse
et see lootus ei osutuks as-jatuks
Meie peame suurt rõhku
Vaade Massey Halli lõpustseeni ajal
panema oma vaimuelu väljaaren-damisele
ja selle rahvuslikkudele
teedele juhtimisele — alles siis
suudame olla väärilised saadikud
ja võitlejad eesti vabastamiseks
Tänasel eestlaste suurpäeval
kandku meie riigi loojate vaim
meie tööd edasi Eesti maa ja rah
va vabastamiseks" lõpetas kõne-leja
suure aplausi saatel
Kommunistide pro-paganda
mõjutab
läänemaailma
Külalisi tervitas Rahvusliku Vä-lisvõitluse
Nõukogu abiesimees
Ilmar Heinsoo kes toonitas oma
inglisekeelses kõnes et 24 veeb-ruaril
ei mälesta meie mitte ai-nult
oma loomist 47 aastat
tagasi vaid sellega kriipsutame
alla ka vabaduse tahet mis
valitseb hinges vaatama-ta
sellele et kommunistid meie
maa 20 aastat tagasi vallutasid
Kõneleja mainis et kommunistid
pole vallutanud mitte ainult väi-kesi
Balti riike vaid on alluta-nud
90 miljonit Inimest Ida-Eu-roop- as
moodustades suure
Meie vabad eestlased protes-teerime
sellise uuskolonialismi
vastu" märkis kõneleja kes
ühtlasi toonitas et imelaste
vallutused on vastuolus k? Lii-tunud
Rahvaste Organisatsiooni
põhikirjaga
I Heinsoo rõhutas et mõned mõ-juvõimsad
ringkonnad läänemaa-ilmas
on kommunistide
propaganda ohvriks viljeledes nn
koeksistentsi poliitikat mis tege-likult
kujutab endast ainult kom-munistide
uut taktikalist võtet
l maanina vuuuiamiscKS noneieja
tänas ühendriikide Inglismaa
Prantsusmaa Hispaania Ja Kana-da
valitsusi kes tunnistavad ikka
veel vallutatud balti rahvaid ning
avaldas erilist tänu ühendriikide-le
ja Hispaaniale kes annavad
võimalusi eestikeelsete raadiosaa-dete
kodumaale saatmiseks
Olles tutvustanud väliskülalist
andis teadustaja K Meipoom ter-vituste
osas kõigepealt Eesti
Vabariigi esindajale konsul J
Markusele kes ütles muu hulgas
„Pikkade aastate Jooksul oleme
end vabaks kasvatanud ja vabaks
võidelnud ning vabaks saab me
Awtherixtd as itcend elan
mall by rha Pett Offlc
Dtpartmtnt Ottawa and
#or payment pottaft In
cash
Karl Box
Kanadas c
Heinsoo
Eesti
Ladusalt
täidetud
esimees
need
riigi
seda
eestlaste
sattunud
sõna
Üksiknumbri hind 25 ctntl
7
r?
& V LV
bbbbbbbbbbbbbbbbbbm
oma
olid
olid
siin
E
kodumaa Jälle kui me kõik täida-me
oma kohustuse rahva vastu
ühise rahvana tuntakse ja hinna-takse
meid ka siin ning alles kaks
päeva taagsi ütles mulle Uks siin-ne
kõrgeim kohtunik: Kahju et
eestlasi on nii vähe sest see on
parim rahvas kellest Kanada on
oma immigratsiooniprogrammis
osa saanud' ühendagu meid kõi-ki
lakkamatu usk Eesti vabaduse
uuestisünnisse Elagu vaba Ees-til"
lõpetas konsul oma sõnavõtu
Ja rahvahulgad andsid sellele oma
ovatsioonidega kinnituse
Järgmisenr tervitas Toronto
linnavalitsuse-- nimel linnanõu-nik
William Archer avaldades
k)os lülijalt aplaus' saatel soo-vi
ja lootust et rahvaste enese-määramise
printsiip leiaks ra-kendamist
võimalikult peaselt
kr eest' raliv? osas
Leedu konsul dr J Zmuldzhi- -
nas avaldas leedu rahva nimel
tust et Eesti saab astuda Jälle
koos Läti ja Leeduga iseseisvate
rahvaste perre Samad soovid an-dis
edasi Läti Föderatsiooni pre-sident
J Niedra kes rõhutas et
(Järg Ihk 5)
" ' MM n Mk CmMiG JÜaaLHn 41 Hai iI I KaUat Am 'jM Laaf HaaaaaaaaaaaMMaaaaaaMaaaaaaaHfeaaffaa) --amaaaaVati 'amBaarLam aaaaHrfBaaaaaaaVaaal aaaaaf aaaaf BiBBBBBBBBBBBBBBBBBBBaBBBBBaiBBBBBBBBBBBBBBiBBBBBBBBBfl
EiegaWSaTBrWalMaBBBlaBBB
ks lü a VÄalai W iftiHiiinin f iMMy wiB H aaVaWl 1 aalBWHJaBBBPbaW bWbibbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbUbibbbT' '-
- vfäSH bYIMbibbbbbbbbbbbbbbbbI
m aaaaaaaWaaaaamaKirVfliLalJ M mMmKmUBB&TfCKŠŠtM BBBBBCaBBBaVVEmijHEVBBlBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB
lavale Fotod T Säägi
1
V T:
l
$