Vaba Eestlane, September 11, 1965

              Ü
: r! ?
i
v-ii- c
%
vt
s
r n
VABA EESTLANE laupiml 11 sept 1965 — Saturday Sept 11 1965
Lbk 6
KUULSAD SKANDINAAVIA
KARASTAVAD JOOGID
Asja väljatulnud nautraal apelsinimahlast jook ITALIA
POMAGNE C1TROV VAND - SOCKERDRICKA CLUB
SÕDA jne jne Tellige oma kohalikust toiduainetekauplusest
või helistage otse meile:
SCINDINAVIAN IIEVERAGES — TeL 447-974- 1 ja
FRESH MAID LTD — Tel 447-613- 1
FOLLIS GARAGE & AUTO BODY
3 TOLLIS AVE (Bathurst St juures Bloori Ja Duponti vahel)
Tel LE 2-70- 21
Kõik keretööd Ja värvimine asjatundlikult ja hästi
Soodsad hinnad Soome autogaraazh
K & II M Hotari Kodus — 247 2359
ivSSS
i ' i 'i
TELGID — VALMISTAME TEIE SOOVI KOHASELT
ja mõõtudes Igasugused ja lamamistoolide
Veekindlad autokatted
Kõik tööd täieliku garantiiga
206 Spadina Ave Toronto Ont EM 6-96- 71
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL
honas© of
1942 Avtnu Rd
k
MURRAY L
NEWB IGGING
MATUSEMAJA
733 M) Pltiunt Rd
(Peetri kiriku juures)
Ttltfon: HU 9-88-
11
Mihkel Ervart
Toas laual põles lambarasvast
küünal Keegi noor naine kes lu-geda
oskas luges pühakirja nu-tuse
häälega Kõik kuulasid vaik-selt
Naine luges:
„Mii& oieme vaeseiks lasteks
jäänud kellel ei ole isa meie
emad on kui lesed "
Lugeja Ja kõik teised hakkasid
nutma Toa madal uks läks lahti
Ja vana Ahas astus tuppa Tuule
hoog ukse kaudu kustutas küün-la
Tuba oli pime Ahas hüüdis:
Süüdake uus küünal" Perenaine
puhus koldel sütest peeru põlema
ja süütas uue küünla Ahas rää-kis:
Tuul pöördus juba varem Ma
olin rannas sest mu pojapoeg
oma pojaga läksid ka merele hül-gepüügi- le Rannast leidsin ma
ühe mütsi mille lained olid randa
uhtunud Ranna talu meeste müts
see pole Vaadake kelle müts see on"
Ahas ulatas märja musta kaa
bu naiste kätte ja seda vaadati
hoolega Keegi ei tunnistanud
mütsi oma mehe peakatteks Vi-imaks
jõudis kaap Jaagu vabadi-k- u naise kätte Ta vaatas mütsi
hoolega Ja hüüdis: Jumal see on
minu Tanieli peakate Ta on nüüd
uppunud" Tuppa Jäi pühalik vai-kus
ja Ahas väljus rehetoast
Järgmisel pühapäeval läksid
kõik Oja küla Inimesed klrikuses
et uppunuid mehi mälestada Ki-rik
oli inimesi täis Nad istusid
kõik kitsastel pinkidel Veniv laul
Teie kooliskäiva lapse eduka õp--
Dimise Ja huvitavamaks tegemi- - f seks suur valik uusi Ja pruugitud
KIRJUTUSMASINAID
Garantii
Kontori- - ja kirjutustarbed
MICHELL REID & MACKIE Ltd
845 Danforth Ae 466-087- 2
telkide ala- -
parandused
TENT MANUFACTURERS
Tel
32
Suur valik
T£W Imporditud
Tl RU 7-57- 67
CARDINAUS
FUNERAL HOMES
366 Bathurst Street
Tel 368-865- 5
92 Annette Street
Tel 762-814- 1
Meie hinnad on painduvad
ning kooskõlas igaühe ma-jandusliku
kandejõuga Ko-hene
tasumine ei ole vajalik
Õnnistatud ja neetud meri
tõusis ja vajus kiriku lae all õpe-taja
läks kantslisse Ja luges piib-lisalm- i: Ja meri andis surnuid
kes tema sees olid j surm Ja
põrguhaud andsid surnuid kes
nende sees olid Ja igaühe peale
mõisteti kohut nende tegude Jär-gi"
Jutluse ajal nutsid kõik õpe-taja
trööstis Oja küla inimesi nii
kuidas ta oskas ja rääkis kurvalt
Parast jutlust mälestati uppunuid
Ja inimesed lahkusid kirikust
ning läksid oma kodudesse
Ent sellega ei lõppenud veel
Oja küla kurb saatus sest küla
peal oli needus mis nüüd täitus
Mõisnikul (vististi mereröövel
Ungern Sternbergi ühel järglasel)
oli ammu kavatsus Oja külast
teha karjamõisa sest tsaar Pee-te- r
oli mõisnikele annud suured
I õigused Ja nad võisid talupoega- dega toimida nagu soovisid ja
i kuidas neile kasulik oli Peeter
I suri 1725 a langetõve järgi kuid
tema antud mõisnike õigused olid
veelgi maksvad Nüüd oli mõis-nikul
Juhus Oja küla laiali ajada
Naised lastega pandi mõisa tööle
või saadeti mujale taludesse tee-nijateks
Küla m3jad lõhuti ära
1 Ja Oja küla asemele ehitati Kõpu
mõis Uppunud meeste mälestu-seks
lõigati Kõpu mõisa seinasse
aastaarv 1815 Ja kirikuõpetaja
1 kirjutas Reigi koguduse hingekir-- I
Ja raamatusse iga kaduma Jäänud
mehe nime taha — uppunud
Lõpp
Kaks meistritiitlit eestlastele
Maria Kivisild Balti tennisemängudel
naisüksikmängu meistriks
Möödunud nädalalõpul Rherdale'1 tenniseväljakuil toimunud
iga-aastase- il Balti meistrivõbtlusil tennises jagunesid seekord
meistritiitlid järgmiselt: Meesüksikmängu meister leedulane O
Rautins naisüksikmängu meister eestlanna M Kivisild mees-paarismäng- us
lätlane J Cakurs ja leedulane O Rautins ja sega-paarismäng- us
eesti paar — L Alang-- J Kivisild
Võistlusest võttis osa 11 eest-last
6 lätlast ja Uks leedulane
Turniir toimus sel aastal vihma
Ja tugeva tuule mõjutusel mis
omakorda pani võistlusest osa-võtjaile
suuremaid nõudeid kui
tavaliselt
Meesüksikmängudes jõudis
poolfinaali ainult Uks eestlane —
O Piil Ja finaalis kohtusid lätlane
J Cakurs ja leedulane O Rautins
Leedulane näitas kindlamat
mängu ja toitis esmakordselt
Balti tenniseturniiri ajaloo
jooksul üksikmängu meistri-tiitli
Senini on ta alati tulnud teiseks
s t kaotanud finaalis Seekord
sai ta aga teenitud võidu 6:1 9:7
Naisüksikmängudes näitas
noor eesti naismängija Maria Ki-visild
väga head mänguvormi ja
võitis finaalis kergelt oma vastas-mängijat
lätlannat Ulmanist 6:0
6:2
Maria Kivisild on praegu kaht-lematult
Uks meie lootustand
mees-mängija- te
J
Nüüd
Jaan
Mäng
hoidis
korraldajaks E S S
Laine Erik kuldmedali
akadeemilistel olümpia-mängudel
Tänavuste hulgas on suurima rahvusvahelise
ürituseks akadeemilised mis äsja toi-musid
Budapestis Kuna peale üliõpilaste
osavõtt neist võimaldatud ka neile kellel lõpetamisest
on möödunud kuni kaks aastat siis kogunes mängudele küllaltki
suur arv eliitsportlasi kogu maailmast ning tagajärjed enamikul
aladel Mõnel alal isegi ületati m a
Tokio mängude
Sellises rahvusvaheli-ses
konkurentsis on eriti
et aastate Järele väike Eesti
jälle andis ühe võitja Selleks oli
Laine Erik naiste 800 meetri Jook-sus
Vihmane jooksurada ei või-maldanud
kahjuks sealjuures kõi-ge
paremat aega
Nüüd pidi Erik leppima ajaga
2062 mis on 2 sekundi õrra nõr-gem
tema ja eesti rekordist
kuid teatud hüvitust andis võit
Iääne-saks- a parima jooksja
Antje Gleichfeldi üle
Mullusel Tokio
sel kus Erik teatavasti jäi kuuen-daks
ta kaotas Kol-mandaks
Jäi kanada esindaja Abi- -
gail Hoffman kes sealjuures püs
titas uue kanada rekordi ajaga
2078
Kanada võttis esmakordselt oo
Väike 10-liikmel- ine esindus kül
laltki hea tulemuse — Uks kuld- -
Ilves 50
Ookeanilaeva Empress of Ca- - nada" pardal teel Austraaliast
Kanadasse pühitses 31 Juulil oma
50-da- t sünnipäeva Herman Ilves
kes saabus augustikuu algul To-rontosse
kus ta rajab endale uue
eluaseme
Ilvese kodulinn on
Tartu kus ta isa oli maamõõt-jaks
Ta õppis Treffneri gümnaa-siumis
siis Narvas ja lõpetas
gümnaasiumi Rakveres SUrdus
seejärele Tartu ülikooli kus hak-kas
õppima arstiteadust Teise
Maailmasõja puhkemise tõttu
Jäid õpingud pooleli ja juubilar
rajas Tartusse rakenduskunsti Ja
laste mänguasjade töökoia mis
Jõi sõjamöllus Eestisse maha Vii
bis põgenikuna Saksamaal kus
rajas lähedal Arnimsruh
(laagris
i mis produtseeris rohkel arvul ori-- J
ginaalseid kinkeesemeid
t 1948 aastal siirdus koos põge-nikevooluga
Austraaliasse kus
esialgu pidi suhkrupilli-ro- o
väljadel Rakenduskun ni- -
vamaid noori tennisiste pagu-luses
Meespaarismängus meie
paar Lents--J
ei osutada küllaldast
vastupanu meesüksikmängu fina-listidele
Cakurs-Rautinsil- e kes
võitsid vahekorraga 6:2 6:2
oli järele jäänud veel üks
ala — segapaarismäng Kahjuks
polnud M Kivisildil võimalik sel-lest
osa võtta kuid sellele vaata-mata
suutsid eestlaste paar Lia
Alang ja Kivisild siin eest-lastele
meistritiitli tuua oli
ja pingerikas ja
pealtvaatajad põnevuses kuni lõ-puni
Lõppvahekorraks oli 7:5 6:4
eestlaste kasuks
Seega said lõppkokkuvõttes
eestlased kaks leedulased ühe ja
lätlased ühe meistritiitli Turniiri
oli sel aastal
Kalevi" Tennisklubi Ja kõik esi-kohtadele
tulnud võistlejad said
auhinnad
—st
sai
Eestlanna edu
spordisündmuste
ulatusega olümpiamängud
Ungari pealinnas on
ülikooli
olid päris olümpiaklassist
olümpiavõitja tulemus
tugevas
hinna-tav
olümpiavõistlu- -
sakslannale
Uliõpilas-olümpia- st
saavutas
Herman
Herman
Lübecki
rakenduskunsti ateljee
töötama
suutnud
tasavägine
Ja kolm pronksmedalit Esikoha
võitjaks osutus Bill Crothers 800
meetri jooksus ning teisteks
pronksi toojateks olid Harry Je-ro- me
100 meetris Ja George Puce
kettaheites
Need akadeemilised mängud
toimuvad kaheaastase vaheaja-ga
ning nende pidamisega alus-tati
varsti pärast I Maailmasõ-da
Kahe sõja vahelistel aastatel oli
iseseisev Eesti neil peaaegu alati
esindatud mõnikord Üsna suure
meeskonnaga Ning võitjate ni-mestikus
ei puudu ka eestlased
Esimestel mängudel Varssavis oli
meie omaaegne tuus Valter Ever
võidukas isegi mitmel alal 30-da- te aastate eesti eliitmeestest on
akadeemilise maailmameistri tiit-liga
koju tulnud Nikolai Küttis
Arnold Viiding Aleksander Kreek
Ja Friedrich Issak
kuna äratas suurt tähelepanu ko-haliku
uue katoliku kiriku deko-reerimisega
ja põletatud klriku-piltid- e
valmistamisega mis va-bastasid
ta töökohustusest suhk-rupilliro- o
lõikamisel Hiljem siir-dus
Sydneysse kus tõusis lühi-kese
aja jooksul suures fotofir-ma- s
osakonnajuhataja kohale
Herman Ilves on alati tundnud
suurt huvi ühiskondlikkude prob-leemide
vastu Ja aidanud kõikjal
nõu Ja Jõuga kaasa eesti asja
edasiviimiseks Austraalias elas
ta näiteks kaasa Eesti Maja raja-misele
Torontos Ja ostis Toronto
Eesti Maja võlavabaks" aktsia
Akadeemiliselt kuulub Juubilar
korp! Frat Esticasse
Tennisevõistlused
Toronto eesti meistrivõistlused
tennises (mees- - ja naisükslkmän-gud- )
toimuvad pühapäeval 12
sept Riverdalei tenniseväljakuU
algusega kell 9 h Registreerimi-ne
kohapeal
EJSS Kalei Tenniseklubi
PLYWOOD JA VINEER
kõik sordid tandart-suuruse- s Ja oovitud mõõtudta
niPORTEERITUD JA KANADA VTNEER
Ulmia4 klambrid ja muud puu- - Ja vineeritõö-ablnõu- d
PLYWOOD SH0P
142 Davtnpert Read (tagahoovil) Tal WA 1-9-
505
Uusi tunnustusi E Rubergile
'" ? i w
fakte St AstsV XV a iffcV
Kunst jäädvustub nahale Endel Ruberg kasutab oma nahanmiidt
valmistamisel ta enese poolt leiutatud küüntetehnikat"
Foto: T Saagi
Äsjalõppenud Kanada Rahvus-likul
Suurnäitusel auhinnati eesti
kunstniku Endel 'Rubergi nahk-album
kui näituse parim nahatöö
The Tandy Leather Co $45— suu-ruse
auhinnaga Tema teine töö
nahamaaling Alutaguse metsa-maastl- k"
aga tekitas omaette
probleemi Enamik zhürli liik-meist
eesotsas rakenduskunsti
näituse peakorraldaja Ann Hook'-ig- a
pooldasid selle vastuvõttu ja
soovisid sellele Handicraft Gulldi
kõrgemat auhinda Ameerikapool-n- e
zhüriiliige Rochesterl College
Voldemar Veri
70-aasta- ne
I fmm'mwiinmmtmZ " y"'wrw f-ag-a
r v l Af "%-a- 2
-- 1 1 f t%
I "l" lpWI IMM
I V LJ"-- i
Torontos tähistab oma 70 sün-nipäeva
eesti seltskonnas eriti
aga sõjameeste sportlaste ja
muusikahuviliste seas tuntud Ja
hinnatud mees Voldemar Veri
Juubilar sündis 9 septembril 1895
valgamaal Tõrvas taluperemehe
pojana Pärast kooli asus ta Pe-terbu- rgi
Ja tööötas seal L M Eric-son- l
telefonivabrikus meistrina
võttes elavalt osa Peterburgi eest-laste
seltskondlikust elust ja te-hes
kaasa ärkamisaja ning eesti
kultuurivõitluse sündmused Kut-setöö
kõrval oli Voldemar Veri
elukutseline maadleja Ja tuli Kiie-vis
peetud võistlustel 1915 Lõuna-Venema- a meistriks
Eesti Vabadussõja algul liitus
Voldemar Veri 2 jalaväe polgu-ga
kuid sattus Lullikatku küla all
enamlaste kätte vangi Vangina
toodi ta Tartusse Ja hoiti kinni
Krediitkassa keldris kuhu vangi-dena
toodi kogu Veride perekond
of Fine and Applied Arts o! Teci-nolog- y
teaduskonna Juhataja Ea-rol- d
Brennan oli vastu selle Ei-tamisele
rakenduskunsti aüa h-n- a
selle koht olevat kunstigal-eriis
Iseseisvat kujutavkunsü ui-tust
aga suurnäituse raames ei
toimunud
H Brennan on enese teadsata
lahendanud kaua aktuaalsena p-üsinud
küsimuse kuhu õieti tal-uvad
E Rubergi nahamaaksgui
sest ka osa eesti kunstnikke kee'
duvad neid kujutavkunsti Lfc
vastu võtmast
Enne Tartust põgenemist sood-asid
kommunistid metsiku veret:
Krediitkassa keldri vangide ka-llal
kuid ei Jõudnud kõiki vange
tappa Ka Verid pääsesid is
kombel eluga Voldemar Veri Ji
tema õde pr Sütis on ažsad
praegu elus olevid Kredatiassa
keldri vangid viimane va
tüdrukuna peitis end ahju
Vangist vabanedes liitus Vc
mar Veri uuesti 2 Jalaväe po!g
ga Ja võitles kuni Vabadussõja!?
puni tehes kaasa ka landesrifc'
vastased operatsioonid Eesti is-eseisvuse
ajal teenis ta veeMsi a
rügemendi lippurina Tapal Sc
musrongide rügemendis
Eesti okupeerimisel viid: V
demar Veri koos Eesti väeosad
ga Venemaale kuid põgenes Vt
kije Lüki Juures la oli 6 fc- -
Saksamaal sõjavangis Paga-na
vübis Geislingem laagM- -
hes viiuldajana kaasa laagri s-foon-laorkestri
konserdid --
muusikalavastused Kasaüs
saabus aastal 1949
Sport Ja muusika on kusi ta
seni läänud Voldemar Veri ier
mik-huvialade- ks Ta on nagu e- -
spordllekslkon ja l9ol a-5- -
käslpallimängijate auhirja k--tru-umale
spordLvuvise'e
Auväärse tähtpäeva pu- t- '
nitlpvad arnikad kaastees
sõbrad ja tuttavad VoMes y
rit kui slrgejoone-is- r t- -'
-- ist Ja õnne veel paladets #
seisvateks aastateks
1 -
USA arstide ülnaJJ
ressist New Yorgis võtsid
X Kilk San Franciscost pn
KareU St CroLd saart r
Islandilt dr J Sõrra J
Oberschneider Iuinoisist