Vaba Eestlane, May 19, 1965

              Prf!
J i
1
li
VABA EESTLANE kolmapäeval 19 mail 1965 — Wednesday May 19 1965
Lhk4
USA horisondilt
Ameeriklased kanadlased liberaalid ja naabrid
kuldas on ülikooli liberaalne president Me-ku- s Mis on Ameerika nagu rahvail- - olen näinud parteid
väljenduses Ühendriike nime-- ' agaralt organiseeritud rahvuslik- - redith Wilson kes põikpäiselt
tatakse kes on ameeriklased ja kude gruppide poolehoidu püüd- - keeldub kommunismi olemust ja
milline on see õige definitsioon nud võita ja kuidas on sageli ini- - ohtu tunnustamast on suutnud
vilisele elupildile? Sellele küsimu-[lik- u päritolu tõttu Humoristfilo- - partei liige ja hilisem pikaaegne
sele saab olla samapalju vastu-seid
kui on individuaalseid vaate-vinkleid
mitmesuguseid vastami-se
lähtealuseid Kõige võimalike-mais- t
Ja vöimatumaist seisukoh-tadest
lähtudes on kirjeldatud ja
vaadeldud ühendriike Ameerikat
Ja ka täna Jälle alustades Uhend-riikid- e
horisondi" nurka mis aeg-ajalt
püüab kõige kaleidoskoopili-semat
pilku heita ühendriikide
mõtte- - elu Ja tegevusavaldustele
meenub John Guntheri raamat
Inside America" Selles raama-tus
püüab kuulus publitsist ja
maallmarändur Ameerika Ühend-- sed kultuurid ja rahvuslike teemal N Liit mei
riike vaadelda Just tema eriskum-malisuste
kaudu — Amee-rikas
seda mida mujal ei ole või
mis siin on nii omapärane Ja ainu-laadne
et see ülejäänud osale
maailmast tundub kasvõi võõras-tavana
Kes on oige
ameeriklane
See aga ei ole üksinda Guntheri
mõttekäik — meilgi üteldi vanasti
Eestis ja kindlasti jätkub see veel
praegu kogu Euroopas Ja mujal
maailmas millegi üllatava Ja jah-matama
paneva kohta: „Noh see
on Juba Ameerika'" Ühendriigid-Ameerik- a
ei ole rahvusriik nagu
enamus teisi riike vaallmas — ta
on rahvuste vaheline riik Inimesi
on tulnud siia igast ilmakaarest
Igaüks on toonud tulles kaasa
oma rahvuse omapära traditsioo-nid
kultuuri teadusi mitmesugu-seid
võimeid Ja muud Ja seesugu-ne
mitmesuguste segude talenti-de
võimete Ja teadmiste kombi-natsiooni
tulemus ongi see et
Ameerika on muutunud seesugu-selt
mitmekülgseks tugevaks vi-taalseks
Ja võimsalt kontrastsete
eluavaldustega maaks nagu ta
praegu on See võiks vast olla vä-hemalt
teoreetiliselt kuidagi sel-gitav
definitsioon ühendriikide
Ühiskonnast
Katsuda vastata sellele missu-gune
on see õlge ameeriklane see
on veelgi raskem Kahtlen kas see
ongi siis see õige nn läbilõike
ameeriklane nagu vahest Üteldud
— Inimene kellel ei ole suuri po-liitilisi
eeskätt välispoliitilisi hu-visid
keda huvitab vald palga-päev
nädalalõpp kalapüük pesa-pallimän- g
või oma armastatud õl-lebaa- ri
nurgake Seesugune tüüp
võib olla Ju küll Ilma eriliste hu-vide
Ja oskusteta massi proto-tüüp
ja massi on suure rahva hul-gas
ka teatavasti palju Aga on
olemas ka Hemlngway Thornton
Wilderi GershwinI Arthur Rubin-stein- i
Lincoln Centeri ja palju
muu teise vaimse äärmuse Amee-rika
Kaleidoskooblllne on ka aru-saamine
mõistest ameerik-lane"
see on sama kirev kui Iga
Inimese enese vaimne tase Ja aru-saamad
Tulles siia maale nägin
New Yorgis üht ungari arsti põl-vili
sadamakail maamulda suud-levat
et ta olevat nüüd pääsnud
ja ameeriklaseks saanud üks ees-ti
eslnemiskunstnik oli ajalehe
teatel uut kodakondsust vastu võt
tes ütelnud et see rahu te-ma
hinge Mäletan Eesti diplo-maatilise
ametniku abikaasat kes
oma Eesti isikutunnistuse puruks
rebis ja tukkidel jalgadega otsas
sõtkus enne kui ta ühe ameerika
sõduriga oma mehe Juurest ära
jooksis Ja olen ka näinud seda
et ühe seltskonnategelase poeg
ütleb teise seltskonnategelase po-jale
suvel supelrannas: „Ara mi-nuga
siin eesti keelt kõnele — see
on piinlik kui teised kuulevad Ja
mu Isa ütleb et nüüd me ci ole
enam eestlased vaid ameerikla-sed!"
Paljude kultuuride
süntees
Aga olen näinud ka neid luge-matuid
eestlasi siin ühendriiki-des
kes igal võimalikul juhtumil
oma rahvust mainivad rahvuslik-ku
eneseteadvust näitavad koda-nik
või mittekodanik see ei ole
tähtis ja Just selle eneseteadvuse
ja omapära tõttu oma igasugustel
kutsealadel lisatunnustust teeni-vad
Suurtes valimiskampaaniates
mesi Ja nende silmaringi respeK- - eni neea Kaiseu paraxuseeuua
teeritud 'eriti just nende euroopa- - Hiljuti avaldas endine USA kom- -
sool Will Rogers oievai kuu uiei- - jKaK5epumei agi--m mu nujsivu
nud et ühestki ei saavat õiget" seletuse milles ta ütleb et tema
ameeriklast kes oma rahvuslikku raamatus „Inside a Communist
päritolumaad rõhutavat kuid sa- -
j
Cell" mainitud professor Sibley
mas on isegi niisugune inimene on sama isik Minnesota ülikooli
nagu Eleanor Roosevelt väljenda- - j õppejõud Edasi tunnistas Pms-nu- d
et õige Ja teadlik ameerikla- - slon et Sibley võtnud temaga
ne olevat ikkagi ainult see kes ! koos osa juhtivate kommunismide
teadvat oma esivanemate maad ' koosolekust Palo Altos Kalifor-pärandava- t
seda teadmist edasi ja 'nias 1958 a kus olevat otsusta-hoidva- t
rahvuslikku kultuuri au tud sisseimbumise taktika põhi- -
sees
Sedasama rõhutas ühes kõnes ka
Richard Nixon üteldes et erine
vate rahvusgruppide mitmesugu- -
nende (kul „Kui esitab
nähes
„olla
toovat
traditsioonide viljelemine rikas
tab ka pidevalt üld-ameerikali- st
kultuuri Mäletame ka mõne aas-ta
eest üteldud Kanada Luterliku
Kiriku presidendi sõnu eestlaste-le:
Oleme tänulikud et siia tuli-te
oma võimeid ja teadmisi meie
maa kasuks rakendasite Ja kui
peaks tulema päev et siit hakkate
tagasi minema sis saadame teid
õnnistustega teele" ühendrlikla-ne-kanadlan- e
ameeriklane on ja
saab ikkagi olla vaid vormiline
ühine nimetaja mille leidmine tea-tavasti
sageli väga raske Ja tuleb
otsida kaugemalt arvudereast Lu-gejaid
sellel ameeriklane Ja ka-nadla- ne
murdarvul on lugema-tuid
nende seas ka Juba kindlasti
asetatult eestlane Ja sulatuspoti
värving on igavesti muutuv
Kahe naabri
probleemid
Kahe naabri ühendriikide ja
Kanada vahekoras juhtub vahest
omapäraseid seiku kus Uks naab-ritest
käitub ootamatult nii nagu
seda temalt kunagi ei oleks või-nud
oodata Võtame Minnesota
ülikooli poliitilise teaduse profes-sori
tuntud pahempoolse Mul-ford
Q Sibley keda Winnipegi
toilivõimud ei lasknud kõnepida-misek- s
sisse panid lennukile ta-gasi
ja saatsid koju Minnea-polisesse
Põhjuseks toodi et Sib-ley
olla keeldunud vastamast kü-simusele
kas ta on kommunist
Arvestades väljendustega mida
Sibley siin aastate vältel on kasu-tanud
ühendriiikde poliitikat ja
riigikorda rünnanud kommunist-likke
süsteeme õigustanud alasti-kultuur- i
ja vabaarmastust ülikoo
lis propageerinud on pilt igaühe-le
sellest isiksusest selge Sedasa-ma
tahtis Sibley ka Winnipegis
Jätkata Hiljem muidugi tõsteti
suurt kära küsimuse Umber USA
liberaalse pressi poolt õiendati
Washingtoni ja Ottawa vahet dip-lomaatiliste
nootidega Ja tulemu-seks
oli see et sissesõidukeeld
Kanada võimude poolt tühistati
Sibley reisis suure aplombiga
uuesti Winnipegi olles saanud ta-suta
sensatsioonilise publitslteedi
ja võib oma kõnedes nõuda edasi
kohest USA vägede väljatõmba-mist
Vietnamist
Minnesota osariigi rahvaesindu-ses
on mitmel korral olnud kõne
all Sibley kõrvaldamine riikliku
ülikooli professori kohalt kuid
POISID JA MEHED:
10 a ja nooremad:
25 J vabalt Andrus Aruvald 166
25 j selili Andrus Aruvald 213
25 j rinnuli Andrus Aruvald 259
11- -12 a
50 J vabalt Toomas Schönberg
342 50 J selili Toomas Schönberg
Ja Andrus Aruvald 427 50 j rin-nuli
Toomas Schönberg 507 25 J
liblik Toomas Schönberg 182
13—14 a
50 J vabalt Ants Weiman 292
50 J selili Ants Weiman Ja Matti
Vajakas 356 50 J rinnuli Ants
Weiman 364 50 J liblik Matti Va-jakas
332
15—16 a
100 J vabalt Toomas Arusoo
594 50 J selili Toomas Arusoo
jooned seltskondlikesse Ja heate-gevatese- s
organisatsioonidesse
Edasi on seal Mulford Sibley kõ-nelenud
üliõpilaste suurkoosole- -
le ultimaatumi peame kapi'ulee
ruma" Sibley on olnud Minnesota
ülikoolis kõikide vasakpoolsete
grupeeringute nõuandja Ja organi-seerija
nagu kommunistlik Du-Boi- s
Club Fair Play For Cuba
Committee (organisatsioon kuhu
kuulus ka president Kennedy tap-ja
Lee Oswald) ja ta on korduvalt
nimetanud end Ise kommunistiks
kuid mitte Stalini pooldajaks
Teine naabrite vaheline vasak
poolne on Joseph Johnson kes on
Minneapolises— St Paulis Sotsia-listliku
Töölispartei organisaator
Teda tahetakse nüüd sunnikorras
USAst Kanadasse tagasi saata
kus ta olevat elanud enne 1939
aastat USA kodanikuna kuid võt-nud
osa Kanada poliitilisest
elust" Ja hoidnud kõrvale USA sõ
javäeteenistusest Ka Johnsoni
kaitseks on prof Sibley kohe väl-ja
astunud komitee moodustanud
Ja see omakorda organiseerib
Johnsonile kõnerelsl mööda USA
kolledzhe Loomulikult — et selgi-tada
üliõpilastele USA seaduslik
kude võimude korralduste mitte-kehtivust"
selle maa kodanikkude
suhtes ülistada sotsiaalset ja va-bameelset
ühiskonda ninj heaolu-riik!"
ja muud taolist a la ehtne
marksism
Kommunism imbub
ülikoolidesse
See on vaid üks näide aga üli-koolid
Ja kolledzhld kubisevad
seesuguste kõnelejate tulekust Ja
minekust üksteise Järele Kõik on
organiseeritud kõlavate nimedega
komiteede poolt sageli keskselt
New Yorgist kuid lõppefekt õn
Just täpselt selle eesmärgi teadlik
või teadmatu teenimine mida
USA kaitsepolitsei ülem Edgar
Hoover oma raamatus Masters
of Dcceit" nimetab kommunistli-kuks
sisseimbutamiseks Ja seda
soodustavate ideede levitamiseks
haridus- - ja kasvatusasutustes
Rääkides kolledzhite kõnetuurl-des- t
meenub et ka Rootsist tul-nud
eestlasest vasakpoolne Ilmar
Laaban esines reas USA kolledzhf-te- s
kõnedega teemadel nagu Hea-oluriik
ja ühiskond" Ja mudel tao-listel
Teatavasti ta ülistas ka nõu-kogude
kirjandust" Ja kultuu-rl- "
Taolisi eesti liberaale" hak-kab
ka rohkem tekkima vastavalt
USA kolledzhite massproduktsi-oonile
E K—k
EESTI NOORTE UJUMIS-VÕISTLUSTE
REKORDID
317 100 J
! 1200 50 J
232 100 J
rinnuli Ants Weiman
liblik Toomas Arusoo
eristlll Ants Weiman
1183
VõMlusklass 1 a ja vanemad
100 J vabalt Reijo Vajakas 588
400 j vabalt Toomas Arusoo 4525
100 J selili Reijo Vajakas 1050
100 J rinnuli Vello Mijal 1166
1 100 j liblik Toomas Arusoo 1012
100 J eristiil Arvo Tarss 1102
200 j eristiil Jüri Daniel 2501
j UJUMISRKKORIiID —
TUDHUKID JA NAISED
10 a ja nooremad:
I 25 J vabalt Rita Lardins 202
25 J selili Rita Lazdins 254 25 J
rinnuli Linda Põldma 270
11—12 a
[ Armast ema vanaema
ja vanavanaema
Aga keelt ei ole kalmul
Sõna iial tähte suussa
Vaiatakse
tüdrukuid ja prouasid!
Main tõä — prm pslk
OpUm vkU kutseta osised
JUUKSURITEKS
Enam kohti saada kui kool Jõuab
tttevalmlstada Meeldiv ja vi äri-kas
kutse Elukutse ambitsioonide
naistele Illustreeritud kataloog ta-suta
Kirjutage vii helistage
MARVEL
HAIRDRESSING SCHOOL
210 Bloor W Toronto Ont
Ontario osakonnad
HAMILTONIS Ja OTTAWA'
TAKSOAUTOD
kiireks Ida-Toront- o
teenindamiseks
IIOWAItD
IJONLANDS
HO 111
HO 1-1-
111 HO 6-11- 11
JOANN SAARNIIT o lp teo fönsti&todio
MUUGIL
TAXI
TAXI
3-- 1
õlimaali M HIIU! lliiua m
ih m
ui
567 ROEHAMPTON AVE mm „ "'488 5895 - 488 0428
50 j vabalt Ann Kivisild 339
50 J selili Ann Kivisild 437 50 j
rinnuli Ann Kivisild 473 25 J lib-lik
Ann Kivisild 191
13—11 a
50 J vabalt Maria Kivisild 328
50 j selili Maria Kivisild 371
50 j rinnuli Maria Kivisild 438
50 J liblik Ann Kfvisild 465 100 J
eristiil Ann Kivisild 1230
! 15—16 a
j 100 J vabalt — Maria Kivisild
1173 50 J selili Maria Kivisild
[378 100 J rinnuli Maria Kivisild
j 1315 50 J liblik Maria Kivisild
414 100 j eristiil Maria Kivisild
1280
Võistlusklass 17 a ja anrmad
100 j selili Maria Kivisild 1220
400 j vabalt Maria Kivisild 5505
100 j eristiil Maria Kivisild 1250
Maailmarekord kuul-itõukes
— 2151!
RANDY MATSON 20-aasta- ne
ameerika üliõpilane on viimase
paari-kolm- e nädala jooksul purus-tanud
kehtiva maailmarekordi
meeste kuulitõukes tervelt kolmel
korral tulemustega 20675 2105
ja 2131 m Endine maailmarekord
20645 m oli Matsonl kaasmaalase
Dallas Long'1 nimel '
Matsonl unistuseks oli ületada '
70 Jala piiri (21235 m) mille ta I
oma viimasel võistlusel nüüd ka I
saavutas '
MATSON on paari viimase aas-- '
ta Jooksul kiiresti arenenud Ja pi--
devalt oma tulemusi parandanud j
Tokios tull ta Dallas Longi järele
hõbemedalile kaotades vald 13
sm-g- a tagajärjed vastavalt 2023
Ja 2020 m Lõng loobus võistle--'
mast oma sportlaskarjääri hari-- 1 punktil Ja Matsonist on tõusnud
talle väärikas järglane spordialal
kus ameeriklased on juba aasta-kümneid
domineerinud
Matson harrastab kettaheidet
kõrvalalana kus ta saavutused on
samuti tähelepanuväärsed Paar
nädalat tagasi heitis ta 6140 mis
on ca 30 sm parem olümpiavõitja
Al Oerteri tagajärjest Tokios
Helene Sarmot
surnud 21 aprillil 1965 Tallinnas
Maetud 27 aprillil Keilas
mälestab sügavas teri
TÜTAR PERKKOXGl
Bittneri saadused on valmistatud valitsuse k -
LIHA VORSTID JA SUITSUVORSTID PARIMA MAITSEGA
NENDELE KES OSKAVAD HINNATA KVALITEETI
Torontos:
1566 Bloor Street Wett Tel LE 4-92-
09
1337 Lawrenee Ave W (North Park Plaia) Tel 249-953- 1
Gourmart — Don Mills Shopping Centre Tel 445-162- 0
Lawrenee Avenue East & Don Mills Road
Brampton:
18 Nelson Street West
Ellior Lake:
14 Prince Edward Walk
Tel 1-51-
34
848-294- 1
CREST FLORIST
KOI KK LILLEDE AIAL
567 Mt Pleasant Road
(4 blokki lõuna poni Egl-- " fSuur valik roose Ja
igasuguseid lõikelilli
Peetri kopuduse leerilaste õniiistamUpäcta puhul onat
tud pühapäeval 23 mail s a enne lõunat
EESTI FOTOARI
JANE PHOTO SUPPLIES
317 JANE (Annctte j) TORONTO OVT
Tel: äris — RO 2-22- 13 kodus LE 2-- 8 IH
Kõik foto- - ja filmialasse puutuvad tööd ta- - d avarus
Filmide kaamerate prozhektorite jne ren'
Piltide raamimine
LEO ROvBlI
Leeri päevaks
SAADAVAL SUURES VALIKUS KULD- - IMBEEHTOJ
sõrmused ristid käeõrud mansetinööbid P°"
karbid J- - t-- himmi: aiDunua lauanio_K!iu kci —
x-- ui __ ! ij-j- - i- - ::„ mIu nortsfUn"
11111 muutudult: piuuucK iuuiumuhji -- -
Inimesele $2925 ja $3995
VII lkl? AICT fCMTRE
CL
ari
JA
ja
LE ' 1022 mOOn SjT_ tt T-- nvrnvntun Tel -
EESTI LIPP eesti kodu ja suvila lipu
õmblusteta kõrgekvaliteediline nylon origiaaa- -' J
100 cm x 157 cm Hind saatekuludega $970 pluss - pI
wnianos leimrusei rana saata: Angio irauc —-
St West Toronto 2B Ontario Canada
Tel
ST
cnin
Onf
61
J