Vaba Eestlane, February 20, 1965

              Lhk 2 Nr i
24 VEEBRUAR
Eesti Vabariigi loomisest möö-dub
käesoleva aasta 24 veebrua-ri- l
4 aastat Mehed kes rajasid
Eesti Vabariigi kasutasid osavalt
julgelt ja ettenägelikult ära vene
ja saksa okupatsioonide lühikese
vaheperioodi ja avaldasid Maa-nõukogu
nimel iseseisvuse mani-festi
millega Eesti kuulutati ene-semääramise
õiguse alusel Eesti
iseseisvaks demokraatlikuks va-bariigiks
Iseseisvuse väljakuulu-tamisele
järgnes peatselt raske ja
ohvriterohke Vabadussõda mille-ga
eesti rahvas ostis endale vere-himuga
vabaduse ja saavutas sel-lega
sajandeid rahva hinges hõõ-gunud
unistuste täitumise
Praegu on Eesti ajutiselt ise-seisvuse
kaotanud ja Maarjamaa
teedel tänavatel ja niitudel tallab
võõras jalg Idast saabunud rüüs-tajad
ja vallutajad on okupeeri-nud
Kesti hävitanud ja küüdita-nud
suure osa eesti rahvast ning
katsuvad kõigi võimalike vahen-ditega
õnnelikku iseseisvuse peri-oodi
eesti rahva südamest ja mä-lestustest
välja tõrjuda Meie ole-me
kindlad et see neil kunagi ei
õnnestu sest rahvas kes nii kaua
on võidelnud oma vabaduse eest
ja kes on suutnud vaatamata sa-jandite
pikkusele survele säilita-da
oma rahvuse ja kultuuri — see
rahvas ei paindu ega kao vaid tõu-seb
jälle kui ajaloo kellahelin
kuulutab uue ajastu algust
Ajalugu ja eesti rahva senised
võitlused kinnitavad meile et va-baduse
ja iseseisvuse saavutavad
need rahvad kes on suurte ees-märkide
saavutamiseks valmis
üksmeelselt võitlema pingutama
ja ohvreid kandma Vabaduse tuli
lööb ainult nendele rahvastele
loitma kellede pojad ja tütred
unustavad lõppsihile püüdmisel
isiklikud huvid j? omakasupüüd
likkuse ning annavad üksteisele
Eesti rahvajutud kilplaste koh-ta
sisaldavad palju naljakaid lu-gusid
Kõiki neid lugusid läbistab
ühine joon: Kilpla inimesed ei
alusta midagi sei-sukohast
lähtudes vaid hakkavad
lahendama detaile ja pisiasju
Oluliste punktide juurde jõutakse
alles hiljem kui kogu töö või toi-ming
on juba jooksnud rappa
Toronto vähemuse sissisõjas
enamuse vastu näeb samu kilp-laste
talitusviise
lõhestamine ja uue asutamine ühe
resolutsiooni saav utamisrks —
küsimata mis saad edasi ühis-kondliku
töö staazhiga ji tuhan-dete
häältega demokraatlikult va-litud
inimeste ründamine — küsi-mata
kas on vastavaid asemele
panna Katsed rahvuslike ürituste
sellepärast et
üks punkt selles ürituses on vas-tumeelne
Kõik need on põhimõt-te-lageda- d
ettevõtmised
Meil on kahekümne aastaga
--võõrsil välja kujunenud kindlad
rahvusliku elu põhimõtted mille
juurt d peituvad iseseisvas Eestis
kätt sirutades oma panuse isa-maa
altarile Seda tegid Eesti Va-bariigi
loojad 47 aastat tagasi ja
seda peame tegema ka meie kui
meie tahame oma võitluse viljana
näha Eesti Vabariigi taassündi
Eeloleval nädalavahetusel pü-hitsetakse
kogu vaba maailma
ulatuses Eesti Vabariigi aastapäe-va
Seda tähtpäeva tähistatakse
maailma suurlinnade suurtes au-late- s
kuhu kokku tulevad tuhan-ded
eestlased kuid seda pühitse-takse
ka väikestes asulates met-salaagrit- es
ja
sõitvates laevades kuhu on oma
pikkadel eksirännakutel sattunud
eestlasi Neid tuhandeid eestlasi
ei liida ega ühenda sel momendil
head ja mitme-külgselt
kooitatud kavad vaid see
väike vapper maa Läänemere ran-nikul
kus rahvas ehitas 25 aastat
tagasi rõõmsalt sini-must-val- ge
lipu all oma tulevikku ja kus
praegu puhuvad karmid tuuled ja
lehvib idast tulnud orjastajate
sümbolina punalipp Alles siis kui
meie läheme Eesti Vabariigi aas-tapäeva
aktusele isamaa eest pa
luvate palveränduritena alles siis
kui meie unustame sel suurel päe-val
kõik omavahelised lahkan a-mis- ed ja meie ühist võitlust kah-justavad
tülid alles siis kui meie
seame oma kodumaa huvid ette-poole
meie isiklikest huvidest —
alles siis oleme tõsised eestlased
ja õiged isamaalased ning võime
puhta südametunnistusega astuda
vaimusilmis nende meeste palge
ette kes lõid Eesti Vabariigi
Meie oleme veendunud et nende
põhimõtete aktsepteerimine ei ole
raske ühelegi tõelisele eestlasele
ning et eelolev Eesti Vabariigi
aastapäev kujuneb tõeliseks eesti
rahva üksmeele ja võitlusvaim!-dus- e
demonstratsiooniks
KILPLA JA PÕHIMÕTTED
põhimõttelikust
Organisatsiooni
nurjaajamiseks
VABADUS
maailmameredel
aktusekõneiejad
j Neid on seni tunnustatud ja me
i saame edukalt jätkata ainult siis
! kui mc neid ka tulevikus tunnus-- i
tarne
I Eesti iseseisvuse taastamisvõit-lus- c
— meie suurima rahvusliku
ülesande — aluseks on üksmeelse
isiklikke ja parteipoliitilist erine-vusi
unustava tegutsemise põhi-mõte
Kõiki küsimusi tuleb lahen-dada
üksmeelt lõhkumata Mis
kasu oleks lahendatud küsimu-sest
kui see toimub purustatud
üksmeele hinnaga
Ühiskonna demokraatlikud alu
sed nn teine suur põhimõte Nen--'
delt libisemine omavoli ja dema-googia
pinnale võib küll anda näi-list
edu aga see annab ka õigus
tuse järgmisele omav olitse jäte
grupile eelmiselt samade võtetega
iuiuli-t-a tdit#iiauiaaa innlKs 1riiiuilnilan anaiia7laitutiivui i[i
väärdemokraatia töötab seda nä-gime
llrushtshovi kõrvaldamisel
J ja näeme riigipöörete puhul ek- -
j
sontilistel maadel
I Kui meil põhimõtteid ei ole siis
ei ole meil ka varsti enam eesti
I ühiskonda Kas see ongi sihiks?
Vabadus on vang seal maal
Kus minu kodu
Ta veetud sinna kus on nälg ja vangirauad
Ja tuhandeina nimetumad hauad
Ta Umber hingematvas valsis jäised tuisud
Neis surmav ikatitel vihisevad tuisud —
Sest vabadus on vang
Kes kuuleb karjet appihüüdu temalt?
Ta juurest kustunud kõik tuled! On pime
Sel maal mil pole enam oma õiget nime
Eks kaugel mere taga asu
Su sõdurid
Kui pingul vibukaar need kelle kätes
Võitlusrelvad ei ole maetud maha
Need kelle silmapaar ei ole unustanud maad
Aastate eest vajund horisondi taha
Meilt võetud maad
Ja õigust — oma luba!
Ki ära loovuta veel lootustähte
Vabadus! Veel võitlusind me rinnas pühadus
On kuni sünniõigus uus saab sulle elavaks
Sest nagu kahest raskest sõjaajast Eestimaa
Su meeste tegudest kord ülim vaprus kajas!
Vabariigi aastapäevaks veebruaris 1965
„Vaba Eestlasele"
TUNA TUVIKENE
VABA EESTLANE laupäeval 20 veebruaril 1965— Saturday Febr 20 1963
äftanifejt
fõigile GceSfimaa rafymaštcle
€S n m iit pulal tTi' rtr ! Mtik ru tl taelat) fatt 'VMwU llrKi XUarS Mu Ctmllrf miittt UU Itst-wft- t tMUnt
ta lncc afliaaa Ua)M lat rl ttaitutl a-- v a Mafaamiy aUa frtl Tffüauaaai tiftX latti MfiWf ntMtit mt nai H Uü ttl lactil tali 1J t ?aal fe8
rM™ljtfmakft in"wirm"t llautnuaSian! tiiasiaa l uiunt-tu i-kiwiti a'%fl: Maitiakl iMrlari )l altil a%taattn
astma
tO Müatltm Sitwlttlatl fiiattttt brttat M Bf taakfolUaiiaaatlna!arMnltotltaitrMartAlGatHtiatigrtaiantBiaaituTntatnattaMtUatttaitVi-altaattmi-aHrltMiOlalttnttwlOlla)amfodtiiitlttilaafttlttMtltjuaatifllaatlnrltaatttrttfait aiuli t tit Miil 9tM atn rusaadl
M tfil aaOt
la1lfc!eww ltattaattffatatlaiiatial WataatataaltiilltlltthaaflHttaailittrtt tmIMrin:tiaWtriar
Bm'J aalttCliM aartrtirta Jt iilJtiftatkra
lirtoSr taMttt afaUrtnit la aralt ItraüiaUt fcaattltaaa frtli atf t raftaa
Ma taaranilrki Mrif atlitlaato laa
vniat Sotimaa
f tIUtll 1 ItMffUUWl
iNtrlatl hltalatrt( iiftaWK (KU
irrffUMli triifittliltis
mabariigüt
SMrita OtH tMttrVxl Whpnfe iaii
raui t Ktl3aUtirtatt HÜaltitmJtatHaSi ltmattraatttaiaaOarita
l--
a_il a i _ t a P"W !
Wra4wf1fttaFUl aiactiatitMiat ItRlIHtUI il?l_?Ku5!
Mataka t7ut ITT ? ww tft ttsliiMkiw i taltvuv aMtii tal Cntl txtnit UWUMa ftHlat tttttta
haik rlata t lattal Ullliil klillttk
mi aiaaaiittat auM atlt lllkat li a Ua tttH5IUilitallatMiDiltlarldatlk tb ala
aa Mralk laia ta'iilalrtt laiali
IljamtStl Itt Data atifktt InatMt
litlaiolu it t traalUiKrttilV
Kuni Cttll lillis Kilt kn lklt
Mmyy fiik k ttiaititMlii UIt
UtitliTut mamlltiL
24 Tallinnal tkatmplar
Eesti iseseisvaks kuulutamise manifest
tõttu
Eesti Vabariigi loomisel raja-tud
Ajutise valitsuse liikmeid on
elus veel kaks — Ferdinand Pe-terson
Ja Karl Ast kes mõlemad
elavad Ameerika ühendriikides
F Peterson oli Ajutises Valitsuses
teedeminister kuna K täitis
1919 algul lühikest aega valit-suses
töö-- ja
kohuseid Eesti Päevalehe esinda-ja
kohtas hiljuti New Yorgi lähe-dal
elava F Petersoniga aval-dab
lehe veergudel temaga jutu-ajamise
milles on toodud huvita-vaid
ja seni vähetuntud momente
Iseseisvuse Manifesti koostami-sest
Ja „Riia rahu" sõlmimisest
mis meie esimeseks
F Peterson on laadilt tagasi- -
hoidlik Ja ei soovi palju oma tee-neist
jutustada Ta kinnitas et ta
on oma mälestusi korraldamas ja
kirja panemas nüüd kus tal pen-sionärina
aega F Pe-terson
on tervislikult hästi säili-nud
F Peterson sündis 17 veebr
1887 Järvamaal Lehtse vallas met-savahi
pojana õppis 1909 ala-tes
Peterburi mil-le
lõpetas 1916 esimese Järgu
ehitusinseneri kutsega A 1917
kutsuti Teterson Eesti Maavalit-suse
liikmeks kellena juhatas
Maavalitsuse ja
sai veebruaris 1918 Eesti Ajutise
Valitsuse teedeminlstriks
Saksa okupatsiooni ajal jätkas
ta põranda all oma tegevust or-ganiseerides
vastupanu
võttis saksa sõjavägede lahkumi-sel
Eestist nov 1918 neilt üle
ühendus- - Ja sideasutised ning sõl-mis
Ajutise Valitsuse volinikuna
Riias Saksa va-litsuse
esindaja August Winning'-ig- a
lepingu rahu") saksa
vägede evakueerimise maavalit-semis- e
ja side-- ning
üleandmise kohta See le-ping
oli esimene mille iseseisev
Eesti on ühe välisriigiga teinud
sõdurina osa
võtnud valiti P Asutava Kogu
liikmeks tööerakonna nimekirja
järgi ja nimetati
Ju-hatajaks
kus ta peamiseks üles-andeks
oli riigistatud
valitsemine ja raaade pla-neerimise
korraldamine Sest
ametist lahkunud (1920) oman-das
ta 1923 Harjumaal Jägala
-- T"
I Kaia bail artarujl litanta
Il lltaat t raJilClt batMili Btalr
awtttatta tttlH llUW Jaa
n ytlt lepiti aa
1 Vtttiiarl tttT tfraavii nt-axtl'- Mt aTiHrH mwInkU j'-Ubb- li
rtattltatfU nt!f blH:
ttaUatlitattr amf iiVamriaaiuVti a
UttaU atattrt
Kata tita aaaiilafra Jta hiiu ahK laaaarttW-- liiata II tutrt
ti ifllttMtalaVt atttaai tila lata-(k- t
ruhaiirat ataal laft Sl tt1
flnlri antuatfa tialtaa kalaatr I atnstat aUMatit att mi
Utita a t uti(t-altl-
!i aMV UtMatrtt
antfcatlt ItHttMaR n(f kala laaatA
hatt lalankta litrVaa ria atXiUiii totfit tarat KKI ilulaat
5 ttatt U ataataat aaltttia
vaiOlaff aihilrl katak aaWata aaaT Jfatüklt Itlanttlt Utt tttVaiM
6 Oraattlitf ai yi-- m itVaiaa
Itta la]it aat(la lam laHoOallrfu talt IV ilatk laltaat tlltwi kt takttlktaW
ftcKalitr artPlat1Uaa Uaattn tMtt
7 ltt1ft atHHaklt tatlttk Bav
Ma atIMaM kaWHahtt atl{a IM-- Ht atiliiltailt IM!laMI9nt tantat Haiik nkatalaatab liltaiak) I lotllcla ItaMatt Nartratllatrf tlitM Itlll flt Itk Itttaarllil lalnnka U
JtlnHtJ I ataaa V)1fäaB
KtMLAflUDrV VI "— " k w t4iäaätav laut bail Bat auli Jii7r -- - -- - atlatk MPtVaH 11 """"
it
et
! 6''i
UI
Ja
oli
on
-
?a attli ftl tnaWt
21 ilal tttr atia K Vt tiUt llatttl
!
kMkarUtt
U(a nNiMf r%!
Citltl 3?aaHa sSratmfttt
9Uufogu
EttU
ttbi 1918 a Itvltatud
-
Ast
a
selleks
a
a
(„Riia
a
tl
tl
Vt
N
V
jõe veejõu kasutamise õiguse ja
ehitas sinna elektrij õu jaama
F Peterson mainis et mehed
iseseisvuse esimesest perioodist
on peaaegu kõik kadunud Kahet-ses
et ei ole säilinud ühtegi fotot
Maavalitsusest ja Ajutisest Valit-susest
„Neid pilte ei eksisteeri-nudki
— tööd oli kõigil kuhjaga
ja ei tulnud kellelegi meelde gru-pis
fotograafi Juurde minna"
Kirjutatakse et Maanõukogu
ja Maavalitsus käisid järjekind-lalt
koos Need kes järjekindlalt
kokku tulid olid
K Päts J Vilms J Kukk K Ko-ni- k
ja Vdhetevahel mõned Maa-nõukogu
liikmed Kuulusin nende
alaliste kogunejate hulka Meeles
on ka Aleksander Veller kes Maa-valitsuse
ringides liikus kuid ta
ei võtnud osa
Pärisin kuldas moodustati
Päästekomitee Kadunud Hans
Rebane jutustas ta olevat kuul-nud
K Pätsilt et see oli tahtnud
Päästekomitees näha ka J Kukke
Viimane oli öelnud Pätsile et
peab enne oma abikaasaga nõu
I pidama Pats on sellest olnud puu-dutatud
Isegi pahane et nll kiirel
[ajal kodust peab nõu küsima Ja
kutsunud kohe K Konlku Pääs-- l
tekomltee kolmandaks liikmeks
Päästekomitee asutamine oli
Viimsi idee" märkis F Peter-son
„Ei ole meeles kunas see
idee esile toodi kas põranda all
või põranda peal
Mõtet põhjendati olukorraga kus
j on vaja kiiresti tegutseda — öel-j- di
et tulevad
' nimetada mehed kes on aktiivsed
j ja teovõimsad K Päts oli
Päästekomitee Ulge
I J Vllms teine kolmandat tull ot--'
sida Ma ei ole kuulnud episoodist
J Kukega Vilms käis mulle pea-le
ütlesin aga ära mitte argusest
— ei leidnud end kohase olevat
oma nooruse
pärast Tegin etepaneku kutsuda
kolmandaks liikmeks K Konik
See tull Konikule ootamatult
I
Käisime talle koos peale Ja ta
nõustus
ERILNIFEST
I Niipea kui saime põranda peale
l tulla võeti tegevuse Juhtimise
staabiks pärastine Eesti Panga
maja ja sinna toodi ka Päts ja
Vilms Eesti sõjaväelased Ja kait-selütlas- ed
olid staabi kaitsjaiks
Kuldas Iseseisvus välja kuuluta
Mõtteid Vabariigi
aastapäeva eel
Taas seisame Eesti Vabariigi
aastapäeva lävel Paljud meist mä-letavad
nii selgelt elevust mis va-litses
selle suure rahvusliku püha
eelnevatel päevadel meie rahva
iseseisvuse ajal Eeltööd käisid
koolides sõja-väe
osades ning kodudes et vää-rikalt
seda päeva pühitseda Kui
see päev saabus tulid kõik eest-lased
kokku et austada oma kan-gelasi
ja kinnitada üksmeelselt
truudust meie rahvale ja isamaa-le
I Tulid kohutavad rajud mis te-gid
halastamatut hävitustööd
meie rahva hulgas ning lõpuks
sulgesid meie kodumaa orjuse pi-medusse
Palju meie vendadest
kes seisid koos meiega paljasta-tud
pail kargel veebruari hommi
kul on juba ammu kadunud meie
kõrvalt Kuid need kinnitused
mida tegime ühiselt seal sabal ko-dumaa
pinnal pole osutunud asja-tuiks
Need on viinud meid edasi
uhkelt ja meie
suurtes kaotusis need on olnud
meie meie raskus-tes
ning heledateks lootuse kiir-teks
ka kõige pimedamal ööl
Ka sUn võõra maa radadel val-mistume
meie Eesti Vabariigi
aastapäeva Need
eelpäevad peaksid olema meile
eriti vaimseks
eeltööks ja isiklikuks mõtiske-luks
Seisatume võtame aega
vaatame iseendid ja oma rahvus-kaaslasi
laskume mineviku mä-lestustesse
analüüsime kainelt
PÄÄSTEKOMITEE VILMSI IDEE
Iseseisvuse Manifest jäi suure kiiruse lõplikult redigeerimata
hoolekandeministri
välislepin-guks
polütehnikumis
tehnikaosakonda
okupat-sioonivõimudele
revolutsioonilise
liikumisva-hendit- e
Vabadussõjast
põllutööminis-teerium- i
tehnikapeavalitsuse
tööstusette-võtete
tfdtiWMrrdlMafHtt
koguülesvõttena Maanõukogust
nõupidamisteks
nõupidamistest"
Päästekomiteesse
enesest-mõistetavalt
Päästekomiteesse
organisatsioonides
paendumatujt
julgustajateks
pühitsemiseks
konstruktiivseks
da selleks oli mitmeid kavatsusi
Varsti tehti kindlaks et Iseseis-vus
tuleb deklareerida erimanl-fest- l
kaudu Kes manifesti koos-tab
see otsustati ka kiirelt J
Kukk võttis selle ülesande enese-le
Ja lubas kavandi koostada järg-miseks
koosolekuks See oli algul
kaunis üldsõnaline Olin J Kuke-ga
öö läbi koos Kuke korteris
Väike-Tart- u maanteel manifesti
koostamas ja redigeenmas
Hiljem ei olnud enam aega ma-nifesti
suuremas kolleegiumis re-digeerida
Kukel oli kirjutusma-sin
ja ta kirjutas manifestist viis
eksemplari Uks eksemplar saa-deti
Haapsalusse 1 Eesti polku
tpin Prirnnssp kn spp tpntnvnstl
esimesena ette loeti ja kolmas
läks Päevalehe" trükikotta kust
see valminuna linnas kleebiti tä-navanurkad-ele"
LÄBIRÄÄKIMISED RIIAS
F Peterson jutustas edasi oma
läbirääkimistest August Winnigi-g- a
Riias:
„Mind määrati selle komitee ju- -
halajaks kes peab sakslastega
läbirääkimisi pidama
Esialgselt pöördusin Tallinnas
t
saksa sõjajõudude poole kust
mind aga juhatati Riiga Saksa uue
valitsusvõimu esindaja juurde
Nii tolmus siis läbirääkimine Ees-ti
Vabariigi Ja Saksa Vabariigi
esindajate vahel Minu poolt juhi-- i
tud komisjoni kuulusid Voldemar
1 Puhk J Jans Tartust sealtsamast
j K Luht K Konik pidi ka komis-- f
jonl kuuluma A Peeti tõin Riias
välja vanglast Ja nimetasin ta ko-misjoni
liikmeks Sõlmitud leping
i Winnigiga käsitles sõjaliste varan-duste
üleandmist ja saksa sõja-väelaste
maalt lahkumist See oli
puht sõjaväeline leping
' Läbirääkimised olid visad dik-teerisin
pool päeva Winnigile
meie seisukohti ja tingimusi
Winnig arvas et meil tuleb Ber-liini
sõita kuid leping sai siiski
valmis Riias Meie seisukoht oli
kindel: sakslased lahkuvad peab
selge olema mis nad võivad kaa-- I
sa viia kas ka sõjariistu Ja toidu-aineid
Lepinguga pldurdatl lõh-kumine
ja hävitamine saime roh-kesti
varustust: kolm raadiojaa-ma
veokeid ja muud ja mis pea-asi
— ladud jäid hävitamata Ber-liini
ei saanud sõita lihtsalt raha-puudusel
isegi Riiga sõiduks pi-din
raha laenama"
toulleevviikkkuu snoionvgeavNaeldisamkõenejululgseilstuki
eknodhaugsatusleiammidea kkuainntaämhteis soiinn sve- abas maailmas oma ikestatud rah-v- a vastu Need kohustused pofc
aga meile mitte koormaks vaid üllaks missiooniks mille edukaks
läbiviimiseks köidab meid kõiki ühine eesti süda
(
Selle kinnituseks koguneme ka sellel aastal üksmeelselt et väär-ikalt
pühitseda seda eestlaste sm
päeva See ei saakski teisiti olla
sest nii kinnitame raudse kindla-seg- a et eesti rahvas kas meit ikestatud kodumaal või vaba
maailmas seisab paendunutolt
loob ehitab ning võitleb ühiselt
meie kalli isamaa taasvabastami-sek- s
VELLO HUBEL
Toronto Eesti Seltsi
esimees
Mida nad ütlesid
Mis saab Järgmisest generats-ioonist?
Sellele küsimusele ei ole
raske vastata Nad kasvavad üles
hakkavad tööle abielluvad ja saa
vad lapsi Seejärele hakkavad ead
muretsema selle pärast mis saai
Järgmisest generatsioonist
(Sally Tasker)
Iga inimese elu on päevik m-alesse
ta kirjutab sootuks midag
muud mis ta tegelikult kavatses
Ja kõige väiksemana tunneb b
mene end siis kui ta võrdleb ozi
elupäeviku tegelikku sisu sellega
mida ta kavatses sinna kirjutada
(James M Barrel
Kui ma jälgin seda visadust os
kust ja järjekindlust mida rx
sed pühendavad tühiste asjad
saavutamiseks ei kahtle ma p&
mugi et nad on võimelised väa
suurte asjade teostamiseks
(Julia Ward Horc
Mõelge oma praeguse elu ha
dele külgedele milliseid on igi
Inimesel mitmeid mitte aga c
neviku nurjumustele mlllBe-'-
leidub samuti igal inimesel
(Charles Dickea
Inimese ausust Ja meelepuhfcsi
mõõdetakse tema tegudega ratal
ta elukutsega
VABA EESTLANt
TOIMfcTTUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast re-edeni
kell 9—4
Telefonid: toimetus
talitus 364-76T- 5
Toimetajad kodus välja-spool
tööaega:
Karl Arro 766-20- 5
Ilmar Külvet 259-771- 9
Heino Jõe 766-518- 1
Talitus väljaspool tö-öaega:
Helmi Liivandi 251-649- 3
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdas
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel "
tekstis Njjj
esiküljel J:oc
Korterikuulutused ala-mmäär
$100 Kirikute OTfli
satsioonide Ja isikute tea- -
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
1 Vaba Eestlase talitus: M
135 Tecumseth St
TV1 JCI "£??
Postiaadress: Box 70 Sts--1 j
Toronto 3 Ont
2 Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 Ont
Tel HO 3-87- 86
(Juaia
364-752- 1