Vaba Eestlane, August 21, 1965

              Uus õigusteaduse
doktor
Kassas Cltys asuva Missouri
s-- „ õigusteaduse osakonna
~Z3S Peter Puidak doktori
fad:?a
P pjidak sündis 31 mail 1938
c vVmmel 1948 a emigreerus ta
s vanematega USA-ss- e peatu-ks
w0n lühemat aega New Yor- -
5 1 Chicagos ning 1949 aastast
i--
ie kujunes Puidakute uueks
l djks võõrsil Kansas City
"l96"t a lõpetas P Puidak Yale
ij0 :i spetsialiseerudes farma
psühholoogia alal Olles õppinud
[b aasta arstiteadust astus P
püdak 1961 Missouri ülikooli
lIw Schooli õigusteaduskonda
kus ta Jätkas õpinguid õhtutundi-de
tjötades päeval täisajalise
t 'aana Valitsuse Sotsiaalklnd-jsrus- e
osakonnas pensioni aval-ehte
analüüsijana
P Puidak kavatseb oma õpin-jul- d
jätkata Washingtonis rah-vsvaheli- se
õiguse alal
Liiklejaid läbi
raudkardina
Pensionär Evgenia Järg Haaps-alust
on saanud loa alaliseks
ema tütre juurde USA-ss- e asumis-eks
Samuti lubati Marie Linde-mannil
Tallinnast asuda tütre
juurde Austraalias nagu teatab
ikestatud Eesti propaganda
Küllasõiduks omaste juurde
said load: Helgi Palgi ja Helmi
Lehtmets Tallinnast kes sõida-vad
Rootsi Olga Nops Tallinnast
sõitis Helsingisse pensionär Ma-ria
Kask Pärnust sõitis Norrkö-pingiss- e
õele külla Viljandist pen-sionär
Anna Moor sõitis Hollan-disse
õele külla Voldemar Ilves
ja August Palm Tallinnast sõitsid
Rootsi Tallinnast Maria Altom
sGitis Lääne-Saksamaa- le õele kül-i- U
Aüi Reinberg sõitis Ida-Saksa-maa- le
külaskäigule pensionär Ju-- e
Nimme sõitis USA-ss- e tütrele
k-l- la
Ikesatud Eestisse külaskäigule
s 'sirt Lvdia Riiel Ina Pankratz
j A?trid Ots Austraaliast Vaike
Mfanie Norgan ja Helgi Pedel
Kanadast Ida Elise Art Ja Peter
Adler USA-s- t Valentine Joakit
Paul Heinpuu Ja Aale Broda Ingl-ismaalt
Salme ja Heino Till-man- ns
Lääne-Saksamaa- lt Urba-nit- e
perekond Belgiast Marie Jo-sefi- ne
Kontat Shveitsist Olga
Redleitner Austriast Aleksandra
Müha koos abikaasaga Poolast
Hella Leik USAst Selma Ford
Sophie Menell ja Harry Kajando
Inglismaalt Emma Emilie Schütt
Läane-Berliini- st Peeter Meras
Inglismaalt Hilda Basch Londo-nist
Aino Mayer Ella Mandlola
Ja Anove Kozicki Prantsusmalt
Paul Heinpuu Londonist ning Hil-da
Polberg Prantsusmaalt
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1
talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7
ümar Külvet 466-16-16
Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi LiivandI 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Üks toll ühel veerul
brülutuskülgedel $160
tekstis $175
esiküljel $200
Korterikuulutused alam-raää- r
J100 Kirikute organi-satsiooaid- e
ja isikute teada-de-d
$100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
L Vaba Eestltse Ulltui:
135 Tecumseth St
TeL 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 Ont
TeL HO 3-87-86
800 OSAVÕTJAT LAULUPAEVAL MÜNSTERIS
Saksamaa eesti norte õnnestunud laulupidu
MÜNSTER (ER) Saksamaa Eestlaste Keskkomitee ja "Uünsteri Eesti Rahvuskoondise
poolt ühiselt läbiviidud Saksamaa eesti noorte laulupäev koos Põhja-Saksama- a suve-päevaga
7 ja 8 Münsteris harukordselt hästi ja sellest võttis osa ümmarguselt
800 kaasmaalast Juba tegelaste arv tõusis ligemale 150-l- e kelledest noorte üldkooris laulW kaasa
üle 100 noore See kokkutulek kujunes üldse suurimaks mis peale suurlaagrite likvideerimist vii-mase
viieteistkümne aasta jooksul toimunud Siia oli kokku tulnud kaasmaalasi üle kogu
kelledest mitmed ligemale 1000 kilomeetri kaugvselt Bussidega oli saabunud peale suvekodu
noorte ja skautide-gaidid- e laagri Stuttgartist OldenburLst Hocholtist Springest ja
teisalt rääkimata paljudest isiklikest sõidumasinatest Osavõtjate hulgas oli eestlasi US-s- t
lismaalt Rootsist Hollandist Belgiast Prantsusmaalt
Laulupäeva sisustamisele
selle täielikule õnnestumisele
'tas palju kaasa ka Tallinna lip-konn- a
ülemiste gaidide lauh_
ri osavõtt Göteborgist gaidjuht
Erna Klemmeri juhatusel Ja skm
E Ojaste kui reisijuhi organisce
jrimisel Samuti Stokholmi Eesti
j Teatri külaskäik Pisuhännaga"
mida jälgis teisel päeval suur rah-vahulk
ja kus aplausid ei puudu-nud
ka vaatuste keskel
See harukordselt rohkearvuline
eestlaste kokkutulek näitas järje-kordselt
et Saksamaa eestlas-kond
on rahvusliku vaimsuse poo-le- st
väga erk ja seisab meie võit-- I
lusrindes kui ka üksmeeles esirin
nas kuigi omalajal suurlaagrite
likvideerimisel enamuse kaasmaa-laste
emigreerumisel kirjutati nii
mõnegi meie tookordse rahvajuhi
poolt siia jääma pidanud eestla-sed
eestluse võitlusrindest täiesti
maha
Laulupäev algas laupäeval kell
15 jumalateenistusega Apostli ki-rikus
kus teenis praost J Gna-denteic- h
Göteborgist Südamlik
ja elulähedane jutlus kutsus pal-judele
pisarad silma Jumalatee-nistust
kaunistas lipkon- -
na ülemiste gaidide koor mitme
lauluga gdj E Klemmeri Juhatu-sel
Seejärele siirdutl peomajja Lln--
denhofi kus korrapidamine oli
lahkelt oma õlgadele võtnud lige
male 500 klm eemal laagrist koha
lesaabunud skaudid-gaidi- d r d"
tes peokorraldajaile suurt biv '
midust
Laulupeo algul toodi nende
poolt auvalve vahel lava ette
Eesti ja Saksa lipud millise toi-mingu
ajal seisis rahvas vaik-selt
püsti
Lava oli kaunistatud lillede Ja
loorberpuudega Ja lava ees olid
meie 11 maakonna vapid mida
oli teinud väga asjatundlikult E
Roode Peo alguseks oli suur peo-sa- al
mis mahutab ümmarguselt
800 külalist täidetud viimase ko
hani
Laulupidu algas peoloimkonna
ja MÜnsteri Rk esimehe J Särevi
tervituse ja avasõnaga Järgnesid
tervitused kus-- eimeena tervitas
Nordrhein-Westfalen- l valitsuse
esindajana kohalviibinud Hans
Zander edasi tervitasid ülemaa-ilmse
Eestlaste Kesknõukogu
esindaja Euroopas koi A Reba-ne
Eesti Komitee poolt Rootsist
H Kiisk USA eestlaste nimel T
Kurrik Kirjalikke tervitusi oli
saabunud kogu maailmast
Sisuka lühikese peokõne pidas
Keskkomitee esimees J Västrik
kes märkis muuhulgas et sesti
rahvas on laulurahvas Laul on
olnud Ja on lahutamatuks saat-jaks
sünnist kuni surmani Eesti
rahvas on laulnud rõõmupäeva-del
kuid laul on olnud saatjaks
ka rasketel orjaaegadel kus meie
esivanemad laulsid ka läbi kõige
pimedama orjaaja vastu kuldsele
vabadusele
Seejärele laulis noorte ühenda-tud
koor kus oli 130 lauljat üld-juht
Viima BrinkmannPõldoJa
Juhatusel J Aaviku Hoia Jumal
Eestit" eesti rahvaviisi Täheke-ne
miks sa vilgud" ja Laulge
poisid laulge peiud!" ning Esko
LukseDa lubatusel J Aaviku Kar
japoiss" ja eesti rahvaviisi MUhti
ühti uhkesti"
Tallinna lipkonna Ülemiste gai-dide
koor esitas gaidide hümni
EestL mu armas kallis kodu
maa!" T Vettiku „Sa oled nii !
armas mulle" J Aaviku Püh
põline ja üllas" ja T Vettiku
SUdilipp ja hõbepurjed"
Lõuna-Saksam- a eesti laste su-vekodu
koor laulis omakorda Es--1
ko Luksepa Juahtusel eesti rahva-viisid
Jila kõndisin vainul" I
rrraVp- - Ja „Meie elu" ning Põh--1
Ja- - Ja Kesk-Saksama- a suvekodul
koor Viima BnnKmann-roiaoj- a
juhatusel eesti rahvaviisi JCüia
pillilugu" J AavlKU B-i-u
ui ima- - j
ne" soome rahvaviisi Mälestusi
Pühajärvelt" Ja T Vettiku JUe--l
VABA EESTLANE laupäeval 21 augustil 1965 — Saturday August 21 1965 Lhk J
—
I eestlaste
augustil õnnestus
Saksa-maa
kaasmaalasi
j
Tallinna
y~~ lix' $T wAnH
" 'ifcKvfirjs!3
H oKAaPf J2 Vii
Sh Btfoä£&yjfjy %JruMnv ' Nft -- oiYti fl' "TÄfinfc
Osaline vaade noorte üldkoorile
ra-Jaan- i"
Nii ühendatud koori kui ka ük-sikute
kooride ettekanded said
suurte kiiduavalduste osaliseks ja
tuli anda lisapalu Koorijuhtidele
ei puudunud ka lilled
Pärast väikest vaheaega algas
kava teine osa kus sopran Viima
Biinkmann-Pöldoj- a Ja bass Esko
Luksepp esitasid rea laule Mõle-mal
solistil oli aplaus väga tugev
ja tuli anda lisapalu
Edasi esines kahe tantsuga Ivy
Tamar — Belgia kuninglikust oo-peri
balletitrupist Antverpenist
kelle esinemist kviteeriti samuti
suure aplausiga Meie noor tule-vikulootus
Milvl Pluum mängis
akordionil eesti rahvaviise ise
kaasalauldes Kõiki soliste saatis
asjatundlikult Silvia Lemke Ham-burgist
Nüüd tuli lavale segakoor „Lee-lo- "
kes esitas Villu Laidsaare Ju-hatusel
T Vettiku „Mu südame
( sünnimaa" T Thomsoni Kan
nel" E Võrgu „Ma lillesideme
võtaks" eesti rahvaviisi „Meil aia-äärne
tänaval" Ja M Härma laul-iku
lapsepõli"
Koor oma küllaltki väikeses
koosseisus on teinud otse haru-kordse
töö mida kviteeriti
kauakestvate küduavaldustega
ja nõuti aina lisapalu
Lõpul esinesid rahvatantsijad
Laste trupp esitas kolm tantsu
Oli südamest rõõm vaadata kui-das
isegi viie-kuue-aastas- ed püüd-sid
vapralt siin tantsu lüüa Noor-te
tantsutrupp kus esines lige
male 20 paari esitasid tantsud
Viima Brinkmann-Põldoj- a Ja An-neli
Urmi juhatusel Ja tublide pil-limeeste
Edgar Penti Ja Eino Roo-de
pillihelidel Ka neile oli aplaus
tugev ja sooviti aina lisatantse
Kõigile solistidele ja Juhtidele nii
laulus kui tantsus Ja mängus anti
lilli
esimesel laulupäev ai Münsteris
Meeldiva Ja kordaläinud laulu-peo
lõppsõna ütles Keskkomitee
sekretär J Lepik misjärele kõla-sid
ühiselt püstiseistes laulduna
võimsalt Saksa Ja Eesti hümn
i Veidi hiljem algas samas hoog-ne
rahvapidu mis kestis ligemale
kuni Järgmise päeva varavalgeni
Pühapäeva hommikupoolel tol- -
I mus teatrietendus kus Stokholmi
tEesti Teater kandis ette Ed Vii--
uc nujiiuuuia „rjsunaniia nuigi- -
le näitlejaile anti lilli
Sellega oli harukordselt õnnes-tunud
kokkutulek lõppenud ja
enamus tegelasi Ja osavõtjaid
'alustasid tagasisõiduga suveko-dudesse
või kojusõiduga Paljud
osavõtjad viibisid aga veel ka
järgmisel päeval Münsteris et
tutvuda linna vaatamisväärsust-ega
Ja vahetada mõtteid kaua aja
! tagant kohtunud sõprade ja tutta-vatega
Kokkutulekul viibisid ka
eestlaste huvide kaitsja E Reisen-ber- g
Ja kõik Keskkomitee liik- -
med ning hiljem tolmus Keskko-mitee
koosolek kus puudutati
'mitmeid Saksamaa eestlaste sei-sukohast
küllaltki olulisi küsimu-si
mis tulevad pikemalt kõne alla
tuleval kuul toimuval Esindusko-gu
koosolekul
Kõik Münsteris ilmuvad ajale-hed
tõid eestlaste koosviibimisest
väga kiitvaid mitmeveerulisl kir-jutusi
koos piltidega
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
a autoottud
firMnhrlmittks
H LATER
Gntrtl lnuranct
914 ST CLAIR AVE W
Ttl: kenUrlt LE 27815 {
LE 2-74- 41
EESTLASED
Kasutage AUTOOSTUDE PUHUL Etsti Ohltpanga krediiti
mii on mixkta odavam teistest
Samuti on soodne meie krediidita osta majapidamistarbeid
TeL: 464650 ja 464659
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
i
REISIBÜH(X)
GIDE0N TRAVEL
1660 Avrnue Road
Teie sõbralik reisijuht üle kogu maailma
Spetsialiteet — EUROOPASSE LÕUNA-MERE
SAARTELi: JA MEHHIKOSSE
Reisid maal merel õhus Hotellide reser-veerimine
Passide viisade la kõici muude
reisidega seosesolevate probleemide la- - Abijuhataja ""'"""""
AUKIRJU" MÕRVARITELE
Rahvareeturite austamine juubelipäeval"
Kremli marionettide kõpu Tallinnas mis tegutseb ülemnõu-kogu"
nime all autasustas onu aukirjaga" 120 punategelast
kes juunis 1910 a aitasid punaväel läbi viia okupatsiooni ja la-vastada
riigipöörde" Nende aukirjade" väljaandmine toimus
seoses Balti riikide mustamise 25 aastapäevaga Selles nimekir-jas
on kõik tuntud rahvareeturid kes juba veeranil sajandit on
aidanud venelastel teostada eesti rahva hävitamist — küüdita-miste
varanduste röövimiste ja mõrvadega Nende poolt soori-tatud
roimade nimekiri on väga pikk
Alamal peatume lühidalt neist
ühe Juures kelleks on Edgar Jüri
poeg Tomusk Viljandist Tema
üheks teeneks" võib pidada Vi-ljandi
vanglas 8 juulil 1941 aastal
teostatud massimõrva koos teise
nkvd istl Engeriga Nende ohvriks
langes tol korral 14 rahulikku Vi-ljandi
elanikku kelledest enamus
olid äriteenijad Nende seas oli
ka 13nastnne koolipoiss Kasak
Kuna saksa eelväed olid sel päe-val
juba linna sisse tungimas
siis polnud mõrvaritel mahti ta-patööd
korralikult kilti viia ji
teo jälgi kõrvaldada
Nii pääses imekombel hauast
veel eluga kohalik elanik S kuigi
ta oli tabatud kahest kuulist —
rinda ja kuklasse Tema jutustu-se
kaudu sai ka lähemat selgust
Tomuskl metsikusest Eriti mee-letult
oli ta peksnud noort poissi
kelle laibalt leiti hiljem suurel
huigul peksmise Jälgi ning tema
käeluud olid katki murtud
Parast mõrva sooritamist põ-genesid
mõlemad veretöö soorita-jad
Tomusk Ja Enger koos kaas-lastega
laiale kodumaale" kust
Tomusk tuli 1944 a sügisel taga-si
tunnustatud tshekistina kuni
määrati teenete eest" personaal-pensionärik- s
mis tähendab tun-duvalt
kõrgendatud pensioni
Edgar Tomusk oli omariikluse
ajal Viljandis üldtuntud tööpõl-gu- r
nagu tema isagi Lühemat
aega töötas ta tislerisellina kuld
töötegemine polnud temale sugu-gi
„kondi Järgi" mispärast suure-ma
osa ajast viitis ulaeluga Knnt-reküla- s
elavad naabrid imestasid
Juba sel ajal Tomuskite perekon-na
salapäraste tulude üle kuld
sellele ei osatud erilist tähelepa-nu
pöörata
Samal ajal oli Edgar Tomusk
kohapeal üldtuntud kõrtsikak-lejan- a
ja Iaadakangelase na kus
andis vaba voli oma rusikatele
Ilmub
maksab
Aastas $15- -
$8- -
$5- -
Nimi
Aadress
Ät:
RU 3-33-
6G
4
Leila Laita
Punase okupatsiooni algpäevil
sai Edgar Tomuskist suur „töö-rnhv- a
huvide eest võitleja" ning
niipea kui Viljandis alustas tege-vust
NKVD venelase Kornjuhhinl
juhtimisel oli Tomusk oma rusi-katega
nagu loodud selle asutuse
võimumeheks ning esimese oku-patsiooniaasta
jooksul saavutas
Viljandimaa hirmu" nimetuse
Nagu tookordsed vangivalvurid
hiljem Jutustasid oli Tomusk
üheks tooremaks vahialuste peks-jaks
vangimajas Ja ka NKVD pii-nakeldrit- es
1944 a Vlljandisc tagasi tulles
oli hakanud kohe Jätkama oma
harjunud tegevust Kuid siis olid
metsavennad tn meelitanud Vil-jandi
losslmägedesse kus oli saa-nud
ka kuuli Jalga mispärast pi-di
tõmbuma tagasi NKVD teenis-tusest
Põgenike päev
Hollandis
AMSTERDAM (EPL) — Hol-landis
korraldatakse 11 septemb-ril
rOVIN poolt kuhu kuuluvad
Eesti Läti Ukraina Tshchhi Un-gari
Poola Rumeenia Ja Vene põ
genike organisatsioonide esinda-jad
Põgenike Pdcv
Keskorganisatsiooni esimeheks
on Hollandi parlamendi liige dr
Jur van Lier Eesti Selts Hollan-dis
poolt kuuluvad sinna esinaine
pr Viima Belinfante-Saidl- o ning
sekretär prl T Fofanov Põgeni-ke
Piiev toimub Amsterdamis Ja
algab loengutega põgenike prob-leemide
üle Eestlaste poolt esi-neb
referaadiga Paul Merits õh-tul
on kavas rahvuskultuurilised
ettekanded kusjuures eestlastest
esineb sopran pr Maimu Mardi-Ban- g
Kopenhaagenist eesti rahva-lauludega
Põgenike Päevale on
oodata külalisi ka Hollandi ku-ningakojast
Kiripostl lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos 50 c mujal Kanadas
' USAs Ja Inglismaal 70 c teistes
maades $1—
muGestlane
KAKS KORDA NÄDALAS
Poolaastas
Veerandaastas
AGENCY
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavalisekl ripostlga alates „ ~"~_
~ 1&6_ Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahastsheklgarahakaardlga (Raha saata ainult tähtklrjas)