Vaba Eestlane, December 18, 1965

              w
lrH
VABA EESTLANE laupleval 18 deti 165 — Saturday Dec 18 1965
LWc 7
WPÄ
K R
srel R Pnsta n nwmorlam'
toim Jüri G Toska Stokholm
1965 241 lk
„Mü elutöö on tavaliselt
-- ~mr Kt ta mõtted ja ideed jää--
-- j peale ta surmagi edasi elama
tb mis ta elutööd jätkab Kaas- -
-- ete roaiesiuscu aut w~
4ded koonduvad ta ideesid vil aks ühikuks Selline mulje
üb isjailmunud KR Pusta mä-JsSsraamat-ust
Aastakümnete ta-„- "'i
mõtted omavad ikka veel
duaalsust ja näib et alles nüüd
ttade selgeltnägelikkus ja otstarb-ekas
õieti avaldubki
Vastavalt sõpruskonna erirahvu--
£t omab raamat väga huvitava il-- je
kuna kirjutused on eesti root- -
aIt nrantciICA n Intril
K keeles Teost läbivaks temaati-ka
on Baltikumi saatus võitlusp-robleemid
ja pagulasele jäänud
ilustused
Sisuliselt võib raamatut Kaheks
pupeerida: esimesena K R Pust-a
mJlestuskirjutused ja teises
poliitilised-teaduslik- ud artiklid
Esimeses on prantsuse armee
k
ULTUURIELU
laamat Pusta elutöö jätkamiseks
Pr0BalticaMelangesdfdiesa
Prantsuse kolonel J Chabanier
kes kirjutas ülevaate riikide
saatusest
riikides selletõttu ta
hea ülevaate olukorrast Ta
40-l- k artiklist on tehtud
Ühingu poolt eritrükk
levitamiseks
Koi Chabanier analüüsib
kommunistide ülevõtu etappe ku-ni
instruktsioonideni küüditami-sele
kuuluvate inimeste liigita-mise
alusteni
kus näit nr 1 olid trotskistid nr
J Ganevali järelhüüe ja 5 poliitiliste parteide liikmed nr
J C Poska ülevaatlik ja 8 juudid-sionisti- d esperantistid ja
nntsuskeelne biograafiline pildis- - filatelistid nr 10 kuulujuttude le
ti konkreetseiks koondatud epi-(vitaj- ad nr 12 vabamüürlased nr
loodid ta diplomaadielust näidates 20 rikkad nr 24 emigrantide vane-- ä
tööd Eestile tunnustust ja tähe- - mad ja viimane nr 29
otsides See on olnud rikas1 (lk Vaadeldes igat riiki
ela Ilusaks näiteks on ta kolleegi üksikult alustades nende ajaloo-- J
Leppiku jutustus kuidas ta koos lise taustaga ülevõtmise läbivii-Pusta- ga
kes oli Vabadusristi I miseni misjärel aste-astme- lt jälgib
klassi kavaler sama aumärgi ka üle 1 uut valitsust ja administratsio-oni
Prantsusmaa tundmatule sõ- - ni 2 eesti kommunistide parteid
aarile ja kangelaslinnale Verduni- - iseseisvas Eestis oli 300 3
le: „Verdunis keskkindluse õuel õiguse sovjetiseerimist 4 rah
avaldati Vabariigi lipule esimest vuslikkuse hävitamist 5 majandu- -
kordi võõrsil sõjaväelist au Fan-- se olukorda 6 humaanseid olu- -
puhudes rullus umbes 10- - sid ja 7 rahvusÜKU kultuuri
se meetrine lipp üle ühe õue- - hävitamist Läti ja Leedu vaatlus-karr- ee
müüri kindluse komandant te juures on märgitud ka nende
Boichu presideeris sõdurite arv hilisemas sõja-lt
Ma pole varem ega hiljem sel- - lätlasi 160000 ja leedulasi
list mõjuvõimsat militäärtseremoo- - 250000 lk 105 ja lk 113
ciat elanud" (lk 37) Sel-- 1 Järgnevalt kirjutab Poola raa-les- se
gruppi kuuluvad veel Am matukoguhoidja Pariisis dr C
Ühendriikide admiral S E Chowaniec Baltimerest kui Euroo-ios- i
mälestuskild ja 1'Academie pa prof
fcternationale Libre des Sciences P de Geouffre de la Pradelle Bal-- et
des Letters de Paris presidendi tikumi staatusest tänasel päeval ja
C Marinesco kirjutus tema osast M W Graham riikide
organisatsiooni juures I tunnustamisest Ameerika diplo- -
osas kirjutab lätlane San maatlikus konfiguratsioonis Oma
Jose College'1 professor dr huvipakkuvas artiklis ta
Anderson ühendatud Baltikumi leb Ameerika poolt
püüdlusist Vaadeldes ajaloo vältel toimunud uute riikide
toimunud ühiseid võitlusi peatub ja olukorda Ameerika alit-t-a
ka Vabadussõja ajal Läti- - sus oli asetatud riikide kui
le antud abi juures tõdedes: riigisekretäriks oli R Lansing kel- -
Hiljem eestlased hoidsid mirga-- ' le ülesandeks oli Vene-poliiti- ka
tarat sektori liti idarindel põh
japool Lubanl j irve seni kui lätl-ased
organiseerisid nende oma
kaitset ja püsisid Uinepoolsel
rindel
Eatuid raskusi kogesid vaesustu- -
Balti
Balti omab
väga
Prantsu-se-Bal- ti
Prantsusmaal
kõiki
tadral
eesti- -
prostituudid
ltjanu 107) Balti
eesti
eesti
faaride eesti
lahti
tadral paraa- - saksa
väes:
kaasa
Mori- -
ajaloolisest probleemist
prof Balti
Teises
State väga vaat-- E
ühendriikide
tunnustamist
kuhu
Eesti Balti
käsitlemine
Viimane asendati kiirelt B Col- -
byga kes „oli üks enim ebaõn-nestunud
reaktsioniärne riigi-sekretär
Ameerika ajaloos" lk
145
Md läti elanikud Pöhia-Lät- is eri- - Ja lähemalt selgitades: „Kui Colby
ü' uurte rekvisitsioonide jne tõt- - kes polnud mingi ekspert välissu-ag- a
need raskused e! suuda var hetes otsis nõuandeid kuldas ko--
irada märkimisväärseid haldada Venemaa probleeme ta
"iu miaa eesti relvastatud Jõud kontrollis anameia ja xun neisi
mu naabri eest tegid Võib isegi välja ekstreemsema doktriiniga
fctstada kas lätlased iial on ar-- mis kunagi puudutanud uusi riike"
vestanud kui otsustav ja tähtis oli Ja Balti riikide tunnustamine ve-ten- de
põhjanaabri abi võitluses nis Selle doktriini surmalugu ise-Ü- ti
vabaduse eest (lk 44) Autor loomustab lühiepisood mis kuul-tatle- b
püüdlusi ja neid takista-- 1 dud ühelt ameerika ajalehemehelt:
uid tegureid balti liidu loomiseks „Ühel 1923 a varasuvisel päe-a- ij
teostus alles sept 12 1934 a vai president Harding helistas ril--'
55) 1 gisekretär C E HughesUle Ta oli
Edul kirjutab dr I Arens Ühest esimest korda avastanud et Leedu
totsi kuningalegendist türgi mi-- polnud veel tunnustatud Ameerika
Jter C Baban mälestussooja Bal- -' poolt
amist Bosporuseni" millele! Kas me pole Leedut tunnusta-Jte- b
üks koguteose tugevamaid rud?" küsis president riigisekre-Jei- d
prantsuse kolonel J Cha- -' tärilt
Msier'i ülevaatlik uurimus balti „Ei" vastas Hughes "de saatusest 1940 Autor oli „Aga miks põrgu päralt me
Pnatrjse sõjaväeliseks atasheeks ei tee seda?" küsis president
JöULUKS ILMUS lõbus ning põnev lasteraamat
Helga Nõu
Ruuduline rööveltr
Rikkalikult illustreeritud autori poolt
Tllijalükmeile $2— J250
Saadaval Eesti Kirjanike Kooperatiivi esindajailt
Pärast lühikest vestlust Harding
ütles:
„Hästi tee siis Ja tunnusta neid"
Ja nii 22 juulil 1923 a kell 11
homm Ameerika ühendriigid tun-nustasid
Leedut ja Eestit ja Lätit"
lk 145
piires
mõned
neid te- - saadavaks
kaanehind
käisin heinaajal
päeva
Sepist vasardasin kajal —
raosin õnne saart
Aga oh mis sest abi —
saar ei ujund veel!
sõltJ3 poolel teel
100 tagasi sündis 8 dets
Soomes Jean (Jo-han
Christian) kel- -
Teoloogia dr prof J G H Hoff-- lest kujunes mitte üksnes soome
man vaatleb kirikut Euroopa ühis- - vaid kogu 20 sajandi üks silma-konn- as leedulane B J Kaslas kir- - paistvamaid helimeistreid Meile
jutab Baltikumis eestlasile on ta muusika saanud aga
selgitades kui osa on see eriti lähedaseks tema sümfooniline
tähendanud suurriikide sihtides „Finlandia" aga peagu pü-tuu- es
aktuaalse Nõukogude haks tunnete
Isvestia" 25 dets jaks
1918 „Baltimere vallutamine või- - J Sibeliuse isa oli soomlane
maldaks Nõukogude Venele teos-- ema aga rootsi verd Kodulinnas
tada nõukogude revolutsiooni Skan-- sai ta keskhariduse võttes samal
dinaavia maades nii et Baltimeri ajal ka klaveri ja viiuli tunde
saaks meie revolutsiooni me- - 1885 a ta alustas õpinguid Hclsin-re- ks " lk 160 gi ülikoolis jätkates samal ajal õp- -
nõukogude ueD M Wcgelirusei'alad on kä- - 25 so
jaspool idabloki tuues kõt- - kelle
ja õppeasutuste ni- - miSel valmisid ka tema esimesed
med kus nõukogude nende hulgas üks
küsimusi uuritakse
Kulfuurimärkmik
Arved Viirlaid
MULLU
Slbellus saja-aasta- ne
Hämeenlinnas
vöimupoliitikast
väljenda-eesmärg- i:
kompositsiooniklassis
keelpillide kvartett Ta jätkas
muusikalist edasiõppimist
Nende nU ia ta ka elus kuus
ka emigrantide ülevaated kop võib
Prantsuse konnast met-- arvukalt
H Montfort ea ja
kirjutab reisikirjast sus talle majanduslikult täiesti sõl- -
Eestisse 1726 B end muusikalisele loomi- -
man kirjutab Baltikumi sele pühendada Esialgul jääb ta
vabas kirjanik Helsingisse teostab koos Helsingi
T Nerman toob ära oma kõneteks- - Orkestriga kontsertrelsu
ti mis peetud Vabariigi aas- - Euroopasse: Berliini Pariisi Ams- -
tapäeva aktusel ja mis pealkirjasta- - terdaml ja teistesse linnadesse
tud Vabaduse offensiiviks" kusjuures ta ise oli oma
Norra parlamendiliige jurist C sioonlde dirigendiks 1904 a asus
soojatundelise ta Helsingi Järven- -
tuskillu „Vaba Eesti par-- pääle kus ta kodu Ainola sai
lament viimase tervituse" soomlaste rahvuspühimuse
Ta vestleb 35 mustuse a toimus ta reis
uniooni kongressist mis toimus Ameerika ühendriikidesse kus ta
Oslos 1939 augustis ja kus Ees- - juhatas oma töid Connecticutis
tit esindasid J Uluots ja M Norwalki Pidustusi! Ehkki
kirjutab dr A Bai- - sed aastakümned elust ta elas ta- -
timerest ja Nõukogude Liidust gasitõmbunult ega jätkanud muu- -
prof H Tingsten pagulaste mis- - loomingut omas ta siiski
sioonist vaadeldes ajaloo suurima helilooja mai- -
taustal ja käesoleval ajal Viimase- - ne
na minister A Varma riigi Oma varajasemais töis väljendub
fitseerimisest ja kontinuiteedist refelektsioone Griegi ja Tshaikovs- -
Baltikumi probleemide seisuko- - kl mõjutusist Aga 1892 kirjutas
hast on eriti olulised koi ta oma esimese tõeliselt iseseisva
J Chabanier'i prof E Andersoni Ja algupärase kompositsiooni „Saa-pr- of
W prof P de ga" millega ta jälgi oma inspirat-Geouffr- e
de la Pradelle'i dr A sioonllätte rahvuslike Kalevala"
ja min A Varma põhjali- - motiivide juurde Selle temaatika
kud artiklid Nende kõrval kulminatsiooniks on 1899 loo-vad
teisedki vormis dufl Flnlandia" mis
mõistmist ja sooja et s00me sisu ja püüdlusi enam
seda vajame jõuandva elujulgus- - ku' üheski kunstiliigis on
seda on meeldiv lugeda ka suudetud väljendada on
et see toimub ühe mä es- - Jrgenuu
tusraamatu
„Pro Baltica" on saanud nägusa
kujunduse fotod K R
Pustast ja tema sõpruskonnast too-vad
silmade ette ta maise kuju
Vaimne kuju aga räägib maailma
teha
raa
Mullu
niitmas kaart
Tallas rumal
aastat
Julius Sibellus
poeem
lõpuks
nende
Berlii- -
vanast
Lääne--
Stray elama
iseloo- -
seda
identi- -
sellist
mitmed sümfoonilised
poeemid oma rahvaviisidele
ja kus temaatikagi
soome rahvaluulest ja mütoloo
7 oma
vahemikul ta jälgib
keeltes voorrahvastele meie aPicuIim(m„ ja „roma„-n-itilisi „i probleemidest ja muredest Et eda d Tshaikovski m5jFustslf
eeyad maailma tuntud poliitikud Aga
J? " fSCd: ?S1 klb ü1611 CneStel sümfooniaga saavutas ta in- - """„ võimalikult palju võõrastele kätte-- dividuaalse muusikalise struktuuri
Hiljuti esitatud Tallinna
mind
varsakabi
suurt
rahvuslike
juhti-kid- e
õpetlased
20-sajan- di
kaastunnet
1899—1924
mis spetsifiilselt kuulub tema
käsitlemise
juurde ja kus ta vaim
on originaalselt si-beli-uslik
Neljandas sümfoonias ta
introdutseerib muu-sik- a
elemente aga see jäi ka ain-saks
konvent- -
dios Olaf Kopvillemi ja lau- - sionaalse muusika tehnikast Eda- -
luloomingut heliplaadilt Vindill-- on sümfoonia eriti emot- -
sed viisid" sionaalne ja — Seitsmes
tagasijõudnud klassikalise
väljenduse juurde
on raskusi heliplaa- - Lisk$ nlmetatuUe on nh}iesii
tide saamisega maarajoonid kus kirjutanud vokaalmuusikat Ja int-- varustamine ETKVL-- i sidentaaUeid vorme teatrile mis
Tööstuskaupade osakonna kaudu hnjem orkestri pala- - saavad neid ebaregu- - dena Valse on saa- - laarselt Ja mitteküllaldaselt Ka nud eriti tuttavaks Teised:
~ gjjJE5n3mt £&££-- :
Eesti kommunistlikus haardes
saatusaastad 8 Kõmmu- - teda kehvaks riigiorjaks teevad
nistlikus haardes Jumalaks on mõiste norm
Arnold 1965 Teine ala kalandus on üks vähe-lg- 0
lk seist kus aastased ületa
vad mitmekordselt iseseisvusaeg-Uu- t
suurteost rajama hakates sej saagid aga _ kodumaal
näis mõneti küsitav kuidas suu- - värsket kala müügil! See lä-d- ab
kirjastus seda algatust täita heb ka$ otse Moskvasse nagu
andmaks Eesti saatusaastaile iga- - naap5alu rajooni kalurite saak
külgselt faktilist ja ana- - vöj kalatööstusile kes peavad es-lüüs- lvat uurimustoodet Möödunud oma osa saama
kaks aastakümmet on aga saanud kaiarikkad veed on aga viimaseil
teravapilguliselt lahtiharutatud Ja aa5tail püütud
detailselt käsitletud Kui esimese Rängim on eesti metsade
kahe juures rohkete kaasau- -' saatus mine mõJste tööstusproduk-torit- e
nägcmisom3pära isiklike tina on lihtsalt nullpunktis Vähem
elamuste ei annud uuri- - kui 2o aastaga hävitati kõik väi-mu- se mõõtu välja siis tänu A jaarvatud ranna kaitseks jäetud
rohkele audentsele materja- - metsavöönd Aastaid tuleb enne
lihulgale on kolmas iseseisev raa- - oodata kui uued metsad kasutamis-m- at ajalooline uurimine mida aga kõlblikeks kasvavad
otse põnevusteosena loeme Tööstus on jagatud üleliiduliseks
Viimane johutab aine lähedusest s o Moskvast juhitavaks ja koha-Hu- vI kodumaa elu tundmaõppimi- - Ukuks õlikivitööstus kuulub esi-seks
kodumaal elavate eestlaste messe kategooriasse Ja selle kasu-ras- ke saatuse mõistmiseks ja näha- - tamine täielikult venelaste
on kustumata Ja enim Venemaa huvides
kui varemilmunud raa- - Aga ka muu toodang
suudab just see vastata palju- - majärjckorras Venemaale näit
dele küsimustele mis teatud ala- - 1963 a valmistati Eestis 5 miljonit
liikidega seoses Loomulikult jaab paari jalatsid aga oma inimesil
ka selle teose ulatusest veel palju midagi jalga Ja kuigi
T R puutumata kuld vaadeldud elu- - ncid müügil ongi siis maksavad
muusika suure põhjalikkusega need rubla noole Kuni koi- õiguse uurimisi vii- - soome -
maid
kompositsioonid
EMP
sitletud mandiku kuuDaleast Või
alul antakse tel- - teine näide: naiste kostüümiriic
sest punasest okupatsioonist maksab 18 meeter Maardu
so destalinlseerimisost peale ' ehitusvalitsuses läksid tööle ehi-m- is
tõi mõned muudatused tuskooli tütarlapsed- -
hulgas leiavad nimetamist ViinU 18Q2 a aWellus eestlaste leiavad kä- - krohvijad kes teenivad 15
organisatsioonid soome kirjanike-muusiku- te pere-- J sitlcmist detailsed põl- - rubla 68 Samu näiteid
oma publikatsioonidega pärineva Järnefeldti-lumaanduses- t' kalandusest kõigilt aladelt
akadeemia sekretär de 1897 a võimaldas Soome valit- - sandusest tööstusest Autor läh- - Need arvud jätavad masendava
ühest
Rootslane tumatult
küsimusest
maailmas rootsi
Eesti
komposit- -
annab males- - lähedale
— Norra nagu
sai selle
parlamentaarse 1914
a 28
Pung viima- -
Edas! Taska
sikalist
a
lähtutuna
Grahaml
Taska
paku- - a
lühemas väljendab
"hva
teises
tajana Neile
teades
basee-ruvad
pärineb
giast
klassilisi voole
kõigile „mf'
kuulu
dej oma
Teise
110
te-maatilise
materjali
ning
juba moodsa"
kõrvalekaldumiseks
sislst Viles
viimane
jälle
Kodumaal
tValdatud —
väga harva Neist Triste"
Sha- -
iMrftMB'
Eesti
Kõlte suton kelle
Purre
püügid
pole
Eesti
tühjaks
olnud
köite
esiletõus
Purre
toimub
oskamiseks
ükski teine läheb es-m- at
poie panna
töölise
Teose ülevaade
1952- - rubla
1954
kaasa lõpetanud
Edasi
Aino tuua
Ner- -
tub isescisvusaia 71939 pinnalt mulie kitsikusest milles kodumaal
so samalt kuhu meiegi pagulasina ' elatakse kuidas kommunistidve- -
oma võrdlusastmestiku tavaliselt
asetame Kasutades osavasti ja oht-rasti
okupantide omi andmeid aja-kirjandusest
väljavõtteid saavad
ta vaatlused halastamatult paljas--
rahvast
välja ta
tõuseb raamatut lõ- -
lugeja
tava röövmajandus igas uue pildi sellest maast mis mä-sell- e
harus on eesti majanduselu lestusis on ikka kaunis ja
saatuseks
Teame üldjoontes põllumajan- -
hävitamist koi- - aga on nä-ho- osl
sovhoosi uuesti gudel
ümberorganiseerimlst ja maa on
aga talulnlme-- 1 ga vajalik tutvuda
se viivad
Henno Jänese teos
publitseerimisele
11 detsembril pühitses keele- - ja
kirjandusteadlane ainsa vabas maa-ilmas
gümnaasiumi
u
fil
oma a sünnipäeva
Need silmapaistvad panused
Jänes on kui tea-dusmees
gümnaasiumi- -
tuntakse Henno
gusel sün- -
ortoloogia"
pigistavad eesti
ja lämma-tamis- e
vaim
j petades teadvusse andes
iseloomu:
rikas
päikcsepaistelinc Uus kord uus
kirjeldavad
dusc põlistalude fotod õnnelikkust
koondamist vähe Kui elav dokument
üha uusi meie saatusaastalst selle-katsetu- sl
mis eesti otse
ainult vastu HO
tegutseva eesti
Pikaldase
halvemale
Ilmus lasteraa-mat
Ruuduline
Teretulnud lisana
kirjanduse napile lauale
ja Stokholml ülikooli novembrl lõpul Helga
lektor Iie Henno Harald ustrecrltud lasteraamat Ruudu
60
Henno teinud
ja
õpi-- 1
ilmus
eesti NõuU
keele
Jänes
ning
line Raamatu
on Eesti Kirjanike Koopera-tiiv
on
rinud autor ise kes juba ülikooliõppejöud on hinnatud eest- - mast tuntud ]oonlstajana„ust
T l"dl""r- - °t' reerijana Kui meie
pärast Jänese se on et J -- "" '"- - ainevald ja miljöö on minevikus
sõprade vajadust monesu- - mls enam el vasU l ümbrlt nipäevvaiispiluhauulstaSdeae tevdõaikstema sevale tõelikkusele sellega „ nrt
Oma sümfoonias kirjutatud WW Pem'" "1 teel et publit- - Nõu uues
sajandisse
dramaa-tiline
väljendus
heli- -
toimub
vajalikku
rnajoores
neil
seentakse poolt mitmcaasta- - seda puudust vältinud Jutustus se too viljana valminud teos 'Ecsti
s♦kitlve„emweutlurbüj—bktiuki~sliuemeiuillvuuiase„idueaueohnikiitiuiapvtsrtia'eialugkeauugsrleunot„agnSt„reiJcüjila„al-kcne-idsotner„vtouioj-ida-"-- 'inäoidlarnumaljtaapukksõnatanddevnvvaiänlrtgaskgtaeännadslpiaaiävssektmveihainulosjeumöümödaasomEtkrilõimkipnguuiainudla-eg-dised
õpilased kes läbi on
leidnud võimaluse osutada tänu-likkust
oma õpetajale Palume kõi
ki juubilari kolleege _ _ _ avaldama kiitust tehtud töö IViaaagqSKQri maCTUQ
eest sünnipäeva Piiblid
puhul tellides ette ülalmainitud!
teost Ettetellijate nimed kantakse
tabula gratulatoria'sse mis trüki-takse
raamatusse
Allakirjutanud kutsuvad Üles et-te
tellima Eesti keel— selle
ehitus areng ja Teos
lihtsama vMBi Tn' vnJn-l"- - V
nclased
elujõu majandusliku tuge-vuse
elutahte
inimene neid rohked
H Nõu
röövel"
meie laste
direktor
röövel" väljaand-jaks
Lundis ning teose illustree
varase- -
lastekirjandu
puhul kaevatud selle ™"wu'
hulgas
toimuda ja koos
tema
lugu
loogia" selle
aasta
selle tüübid Rikkalik illustratsioonide
arv teeb raamatu elavaks
värskeks
õpilasi ja
'sõnni
ja õnnitleda teda
teost
Esimene Piibel mis iial Aafrikas
valmistatud on Malagasy Piibel
trükitud 1835 a Tänavu tähista-mak- s
130-d- at aastapäeva organisee-riti
nende oma PiibliUhing
Kui esimesed protestantlikud
misjonärid 1818 Madagaskirile
mille lehekülgede arv on umbes jõudsid valitses seal veel nõidus
300 maksab $500 USA või Kanada ja ebausk Nende keel korraldus
rahas I vähehaaval kirjutamlsvormi nii et
1826 Briti ja Välismaa PiibliUhing
Joh Aavik Sten Karling Joh mlis saa„ie paberit Uue
kõlee väiksema Ja hell- - piii Lauri Uibopuu Artur Adson mnji tHiirWmitirt su vmln
ning
plaadi valmistamine mis ei nõua g„ chri8üan „! MaetVllnckl SmanU?v7r'' GntJTa™T n"TM
suuri ettevalmistusi nõuab 6--12 Melisande" it 2i Jl taskiusamine algas Raskuste
kuud sest matrlitsid valmlstalak- - " a - miu Almar Romman sSuse soome muusi-Kin- t'
kiuste $uudeU sli$k 1835 mil
se Moskvas Eesti muusika heli- - kas on suur Aga selle mõjutusi on Ettetellimlsed koos raha ja sel- - uielik tõlge lõpetada Suur taga- -
niorfUtnm!n( toimuh kahes ko- - v ti ™„tve v ™ uua geltloeUva nime ja aadressiga pa- - kiusamine algas 1836 ja misjonärid
Ihas Moskvas Ja viimasel ajal hiljem avaldatud orkestripaladena ' lume "aU kun 3 - detsembrini saadeÜ mailt välja Nad jätsid ma- -
I Riias sealse Heliplaadi vabriku Neist „Valse Triste" on saa- - $a kohapealsetele või allpool too-- ha 70 eksemplari Malagasy Piiblit
jUelodiJa" Juures Viimasel ajal rahvaviiside ja alnesUku inspirat- -
dud "'ema11 esindajatele: väike 200-lin- e kristlaste grupp
on ilmunud M Saare H Elleri sioonijõu tohutuid rikkusi Tema USA:s Aimar Romman 60 Cor- - matsid oma Piiblid ja käisid neid
A Kapi M Lüdigi E Tambergi koorilaulud on meie kontsertide te Solano Greenbrae Callf 94904 salaja lugemas Kui hirmuvalitsuse
'J Räätsa K Singi jt muusikat kavas kus nende range põhjamti- - f Kanada:s Dr Maldus Marits aeg mõõdus ja misjonärid naasid
Äsja ilmus ka E Tubina 6 süm- - sus ja emotsioonide peidetud süga- - 618 Westview Place Norin Vancou- - leidsid nad et nende kirikulllkmete
foonia vus on olnud haaravaiks elamusiks ver Britlsh Columbla arv oli kasvanud kümnekordseks