0304a |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
LtüC6 SUURMEHE JUUBEL 75 aastat helilooja Adolf Vedro sünnist Eest! heliloojaist üks omapärasemaid ja andekamaid Adolf Vedro sündis 1G okt 1890 Narvas puusepa ja pillimeistri pojana Juba enne koolitarkust hakkas Adolf Vedro õppima muusikat: kodus isa valmistatud harmooniumil Ka astus ta juba kümne-aastasena Narva Jaanilinna tuletõrjeseltsi balalaika orkestrisse Ka hakkas ta selles orkestris orkestreerima muusikapalasid ba-lalaikakoor-ile ning kirjutas ka oma esimese romansi „Kose ko-hin" mille oma koolipeol esitas Nana linnakooli mandoliinide koor Muusikaga paralleelselt õppis A Vedro Narva Peetri kirikukoolis (1899 1901) ja Narva linnakoolis (1901 - 1907) Peale balalaikaor-kestr- i mängis Adolf Vedro kooli-poisina veel Tuletõrje ja Eesti Selt-si orkestris viiuli- - korneti-- ja trum-mimängija- na hiljem aga Kreenhol-mi vabriku orkestris kontrabassi-mängijana Lisaks ilmusid siis ka ta esimesed loomingulised katsetu-sed: Igatsus" (1905) ja „Ro-mans- s" (1907) viiulile ja klaverile Pärast linnakooli lõpetamist töö-tas A Vedro raudteede kontoris Narvas Tallinas ja Peterburis Töö kõnal ta jätkas mängimist orkestrcis ning õttis kontrabas-si ja muusikateooria tunde Aastal 1912 ta lahkus kontoritee-nistuse- st ning asus tööle kutselise orkestrandina Aastal 1915 ta astus Peterburi konservatooriumi kont-rabassi klassi kus ta õppis kaks aastat Revolutsiooni tõttu siirdus A Vedro tagasi kodumaale kus ta valiti a 1920 Tallinna Konserva-tooriumi muusikateooria ja kontra bassi eriala õppejõuks Sellele ko-hale ta jäi kuni 1941 aasta kevade-ni üks ta õpilasi oli L Juht Oma õpilastes - ja muusikaala ajakirja-nikuna ka rahvas ta äratas huvi meie rahvaloomingu vastu Kutse-tööst vabal ajal ta töötas laulukoo ride juhina laulupäcvade korral-dajana ja tööta muusikuile abiand-mise komitees Ka oli ta Akadee-milise Helikunstnike Seltsi ja Ees-ti Hclitaidc ühingu esimeheks Ke-vadel 1937 ta lõpetas eksternina Tallinna Konservatooriumi kompo-sitsiooni eriala mille järele talle omistati professori nimetus Aastal 1944 arreteeriti Vedro sakslaste poolt Kuidas ja miks Vedro suri seda ümbritseb tänaseni saladus Trosrs Nõukogude Kesti muusi ka" (1960) üteldakse et Adolf Vedro suri vanglas 27 septemb-ril 1911 ja monograafias Adolf Vedro" (1963) et helilooja suri Haapsalus 27 septembril 1911 Sellega pärast saklastc lahku-mist Haapsalust Juunis 1945 maeti ta põrm Haapsalust ümber Tallin-na Metsakalmistule Adolf Vedro on üks neid eesti heliloojaid kelle looming on väga mitmekesine ulatudes ooperiloo-mingust (Kaupo" 1932) „Muist-n- c mõõk" 1939 Libahundi" al-gus 1941) kuni koorilauludeni ja müsteeriumist (Jaani tulemine" VIISNURK KUUBA KOHAL 7 Machado tegi vea sellega et ta surus alla igasuguse opositsiooni Selle järelkajana rajati 1931 aas-tal terroristlik salaorganisatsioon mis kandis nimetust ABC Nüüd järgnenud heitluses mängisid Ha-vanna üliõpilased tähtsat rolli Machado salapolitsciorganisatsioon Porra mõrvas ja terroriseeris üli-õpilasi ABC tasus omalt poolt kätte poliitiliste mõrvadega ja pommiatentaatidega mis põhjus-tasid surma ka paljudele süütutele pealtvaatajatele Rahulolematused suurenesid koos üldise majandus-kriisiga ja ABC mõjuvõim hakkas kasvama Franklin D Roosevclti valitsuse poolt avaldatud surve tulemusena sunniti Machado lõpuks 1933 aas-ta suvel ametist lahkuma Peatselt pärast seda nimetati Kuuba presi-dendiks Havanna ülikooli arstitea-duse professor dr Grau San Mar-tin kes oli olnud juhtivalt tegev Machado vastases tcrroriliikumises Sellel pikakasvulisel aneemilisel mehel aga puudusid takt ja juhi-omadus- ed Selle asemel et kesken-dada oma energia korra taastami-sele veetis ta oma aja USA kapi-talismi ründamisega ja tugines Walt üliõpilaste direktoraadile milline oli valitsuse asjus 1937) kuni lavamuusikani („Or-lea-ni neitsi" - 1924 Libahunt" — 1924 Killamägcde" — 1934 Simson" — 1924 jne) Neile lisan-duvad sümfoonilised tööd kam-merloomi- ng soololaulud viiuli — ja tshellopalad ja muu Kokku kuulub ta heliloomingu nimestikku ' 241 tööd Vedro looming ulatub lihtsail runoviisel põhinevaist teoseist ku-ni modernistlikku laadi katsetusl-n- i mis nii eraldi kuid vahel ka kokkupõimitult tungivad sisse peaaegu igasse zhanrisse On loo-mulik et see põhjustas ka ta heli-loomingus omalaadse kirevuse ja kärsituse Ka väärib märkimist I Adolf Vedro kui muusikakirjaniku sulest ilmunud teos „Solfedzho algharjutuste vihk" (1927) ja Instrumentide õpik" (1929) Kuu-- j lumine taaralaste liikumisse tõi ta töödesse arhailise idealiseerimise! Rahvusliku muusika arendamise ' ja süvendamise taotlusi väljenda-- 1 vad kõige kujukamalt ooperid: Kaupo" ja Muistne mõõk" müs-teerium Jaani tulemine" klaveri kontsert pantomiim Leetepalu volbripidu" (1943) näidend „Ka-va- l Ants ja Vanapagan" (1944) kolm runot Rapsoodia nr 2" rahvatantsude töötlused klaverile (ning mõned koori — ja soololau lud Tee eesti muusikasse avas A Vcdrole ta Scherzo" Helilooja parimate orkestriteoste hulka kuu luvad meloodiarikas Lüüriline pala" (1923) ja rahvaviisiline Hällilaul" (1918) Ka väärivad märkimist ta sümfonietid samuti ta Fantaasia eesti rahvaviisidest" ja klaverimuusika Kuid ta parima teosena esineb siiski oopc Kau-po" mis avab meile ühe süngema lehekülje liivi rahva ajaloost Huvitavad on ka A Vedro soolo-laulud sest neis leidub nii arhailist eepikat kui ka kurvameelset lüüri-kat sügavat dramatismi ja impres-sionistlikel kõlavärvidel põhine-vaid looduspilte Näitena nimeta-me ta kuulsat miniatuuri Kuulsin Mardust kiljatamas" ja E Enno sõnadele loodud Rändaja õhtu-laulu" Lauludest segakooridele esitame näitena Sügise laulu" (G Suits) „Ühte laulu tahaks laul-da" (G Suits) Helise helise il-ma" ja Kutse jõuluõhtusse" Naiskooridele andis Vedro oma kuulsa Midrilinnu mängu" Kui kaos pidevalt suurenes ka-sutas olukorda seersant Fulgcn-ci- o Batista ja haaras võimu oma kätte Batista ei olnud sõjaväejuht ja samuti ka mitte mees kes erili-selt janunes võimu järele Ta oli stenografist kes kandis mundrit seepärast et ta oli Kuuba sõjaväe teenistuses Ta põlvnes väga vae-sest perekonnast ja oli lapsena sa-geli tühja kõhtu kannatanud Ta vend oli surnud tuberkuloosi taga-järjel kuna puudus küllaldane toit ja arstiabi Seega pooldas Batista põhiliselt töölisliikumist ja võibol-la isegi sotsiaalkindlustuse raken- - damist ehkki see olnuks Kuuba oludes ebapraktiline I Batista ei tahtnud sugugi ka diktaatoriks hakata Nagu Ruby Hart Phillips kinnitab oleksid Ba-tista ja ta kaaslased võimu kõige meelsamini üle annud neile Kuuba armee kõrgematele ohvitseridele kellel oli puhas minevik ja hea re-putatsioon Batista kartis pealegi et vastasel korral võib USA Plat-t- i seaduse alusel Kuuba siseasja-desse sekkuda Mitmesuguste häm-mastavate arusaamatuste tõttu jät-tis president Roosevelti esindaja Kuubas Sumner Welles mulje et USA valitsus kavatseb Batista rez-hü- mi kukutada Sellises olukorras i keeldusid kõrgemad ohvitserid ! loomulikult võimu endi kätte võt VABA EESTLANE kolmapäeval 6 oktoobril 1965 — Wednesday Oct 6 1965 Ristsõnad nr 430 3 im mm ? ' ÜZZZIEZ3ÜZZZI ' II_I 2Š S T A V 29 2J ZZZZBZ1ZIZZ~Z J& 5? mm to ii ZkkZZZZ~ZZZ2Z " iili H 1 1 n Põikread: 1 Laevajuht 5 All-pool 9 Liit 10 On mõni lehm 11 Kala 13 Rämps 15 Mehe hüüd-nimi 17 Suurriik 18 Eelolev osa 21 Spetsiaal 22 pea — kaardi-mäng 23 Tööstuslinn Saksamaal 24 Korjas 25 Chateaubriandi teos 27 Metslind 30 Tüdruk — inglise zhargoonis 31 Naisenimi 34 Va-baduseta isik 35 Ruumikas 37 Eestlasest kanada rekordimees 38 Metallisegu 40 Üksteise järel 42 Konstanteerima 43 Kasulik 44 Vaikselt omaette sööma Püstread: 1 Riigiesindaja 2 Täitmata 3 Kaunistus 4 Karus-nahk 5 Eesti kirjanik 6 Kont 7 Osa trepist 8 Hädaoht mägedes 10 Amsterdami lühend 12 Juht-mõte 14 Kääne grammatikas 16 Kirjanik Reed Morni õige nimi 18 Vana 19 Ebamaine olend 20 Kodumaa 25 Ind usinus 26 Al-luv 28 Kindel hulk 29 Koht Hiiu ning meeskooridele „KaIeite laulu" Mehised mehed" ja tei-sed kooripalad Aastal 1944 kui meid ähvardas oht kirjutas A Vedro oma isamaa — ja sõjalaulud nagu on seda Kaugel" (F Kuhlbars) „Kodu-ma- a eest" Kodukaitsjate laul" (K Merilaas) „Veel pole kadund kõik" (K E Sööt) „Ju kumab koit" (M Heiberg) „Vöta kätte relv" (L Oja) „Eesti sõjamehe laul" (J Jaanlsto) „Kui koidu tu-lest taeva viir" (E Selistemägi) Sangarite laul" (M Kuus — Küt-ti) ja Sõdalaste laul" (E Pillik-se-) Kõik need näited kinnitavad et Vedro oli huvitav ja omalaadne helilooja kes ammutas elujõudu kodumaa karmist paesest pinna mast ehkki Batista seda neile pak-- 1 kus Kuna aga USA vaheleastumist ! ii järgnenud leidis Batista järs-ku end väga tugevalt positsioonilt 1940 aastal kandideeris ta va-limistel koalitsiooniparteide kandi-daadina kusjuures teda toetas ka kommunistlik partei Ta valiti pre-sidendiks kolmekümne üheksa aas-tasena olles varem olnud Kuubas juba seitse aastat tegelikuks või-mumeheks 1944 aastal üllatas Batista nii- - i hästi oma sõpru kui ka vaenlasi andes loa vabade valimiste korral-damiseks Tulemusena sai ta lüüa ija presidendiks valiti Autenticos j partel ebajumal dr Ramon Grau San Martin Sellele järgnesid kolm päeva kestnud võidupidustused ja uus president hooples kohe et ta muudab Kuuba majanduslikult ühendriikidest sõltumatuks See i oli loomulikult täiesti absurdne lubadus kuna see on majandus-likult võimatu Ta suurendas Kuu-ba rahva niigi kõrget maksukoor-- 1 mat et hankida raha toetuse maks miseks mõjuvõimsatele poliitilis-tele survegruppidele Muu hulgas ' pani ta erimaksu ka hambapastale et saadud tulust maksta pensione erruläinud hambaarstidele Uus president kuulutas välja suurejoo-nelise avalike tööde programmi kuid rahad toimetati kõrvale ja plaanist ei teostatud midagi muud kui vaid sillutati mõned Havanna tänavad Oma ametisseõnnistamise puhul pidas Grau kõne ja ütles muu hul-gas: Täna ei pääsenud Kuubas oimule mitte mina vaid rahvas" Kui ta ametist tagasi astus selgus maal 32 Selge kahtluseta 33 Võ-bi- n 36 Eesti maalikunstnik Kana-das 37 Maapinnal 41 Omaaegne eesti muusikaselts RISTSÕNADE NR 429 LAHENDUS Põikread: 1 Kuldrannake 10 Norus 11 Prikk 14 Salto 16 Esso 17 San 19 Ulila 21 Aaa 22 Trio '24 Lie 26 Raivo 27 Pitka 29 Ässa J 30 Sak 31 Kant 33 Kaius 35 Re-idis 37 Lil 39 Regi 40 Mul 42 Me-- I lon 45 Leo 46 Urin 48 Valik 50 Sinep 51 Igrek 52 Kangekaelne Püstread: 2 Los 3 Drau 4 Rulli 5 Astl 6 Are 7 Kisa 8 Eksam 9 Nostradamus 12 Koalitsioon 13 Varas 15 Ollik 18 Niisk 20 Ait 23 Ovaal 25 Ekker 27 Pas 28 Aadel 30 Sulev 32 Nigel 34 Ilm 36 Au-rik 38 Volga 41 Lina 43 Laik 44 Nire 47 Nen 49 Kel sest Ka veetlesid teda alati talla-mata rajad ning kutsusid uued kaugused ja avarused mis andsid ka tõuke julgete loominguliste mõ tete tekkimisele Sellele lisandus tihe side eesti rahvamuusikaga millele ta otsis uusi väljendusi Samuti avas ta uue tee eesti oope rile: loobus meloodilise liini pri-maarsusest ning kirjutas retsita-tiividel põhineva ajaloolis — psüh-holoogilise „Kaupo" Kõige selle eest kuulub talle ta 75 sünni-aastapäeval meie tänu millele li-sandub nüüd veel kogu meie rahva palve (ooperist „Kaupo" kui kau-guses löövad lõkkele võitlusele kutsuvad tuled): „Pikne vägevam oo aita eestlastel nüüd vaenlast võita!" — s t e et ta oli varastanud rohkem rahva raha kui ükski teine Kuuba riigi-mees enne teda — mis oli juba omaette saavutus" Grau järgla-ne president Antonio Prio Socar-ra- s kes oli samuti Autentico par-tei liider andis ta Havannas kohtu alla kus tema ja ta võimukaaslas-t- e vastu tõsteti süüdistus 174 mil-joni dollari kõrvaldamises Grau ei tunnistanud end süüdi 4 juulil 1950 tungis kohtusaali jõuk relvas-tatud mehi ja võtsid kaasa doku-mendid millede põhjal oleks saa-dud Grau süüd tõendada Selle teo kordasaatjaid ei ole kunagi vahistatud ja samuti pole kätte saadud ühtki dokumentidest Oma teisel ametiperioodil 1952-5- 8 varastas Fulgencio Batista rah-va rahasid kümnete miljonite dol larite ulatuses Ta vaenlased väi-davad et Batista varastas rohkem kui Grau Vahe seisneb aga selles et Batista varastas ja ehitas kuid Grau varastas ja lõhkus I Grau San Martin oli olnud ter-roristlike ja revolutsiooniliste or-ganisatsioonide kandidaat Need tulid välja põranda alt et võtta osa tema kampaaniast ja juhtida tema strateegiat Ruby Hart Phil-lips kirjutab: Pärast Grau ame- - j tisse astumist asusid nende grup- - ] pide lükmed tegevusse mitmetes I ministeeriumites Aja jooksul muutusid nad koguni nähtamatuks ( I valitsuseks mõjutades sageli isegi presidendi enese otsuseid Kurite gevus muutus Kuubas üldiseks ja politsei oli võimetu sellele piiri panema Austin Mc Donald kirju-tab oma raamatus: „Latin Ameri-can Politics and Goverment": „Ka- - Toronto linn 1965 THÄNKSGIVING DAY PROKLAMATSIOON Toronto linnanõukogu võttis oma koosolekul 25 mail 1965 vastu järgmise resolutsiooni: Esmaspäev 11 okt 1965 määratakse käesoleva aasta Thanksgiving Dayks ning linnapea avaldab sel puhul tavalise proklamatsiooni" Seoses eelminitud resolutsiooniga on His Worshlp G Givens proklameerinud esmaspäeva 11 oktoobri 1965 käes-oleva aasta THANKSGIVING DAVKS ning loodab et kõik isikud sellega arvestavad ning vastavalt käituvad City Hall Torontos 5 Juulil 1965 SAVE QUEEN E Linnaametnik MY BANK J0 3 MILII0H CANADIANS _v 'jm v n i " t i rm Bank of Montreal SKANDINAAVIA MÖÖBEL TfiV Imporditud 1942 Avtnu Rd GOD THE RU PLYW00D JA VINEER kõik sordid standart-suuruse- s ja soovitud mõõtudel IMPORTEERITUD IA KANADA VINEER „Ulmia" klambrid ja muud puu- - ja vineeritöö-abinõu- d PLYW00B SH0P 142 Davtnport Road (tagahoovis) Tal WA FOLLIS GARAGE & AUTO BODY 3 FOLLIS AVE (Bathurst St Juures Bloorl Ja Dupontl vahel) Tel 2-70- 21 Kõik keretööd Ja värvimine asjatundlikult ja hästi Soodsad hinnad Soome autogaraazh K & II AI Hatari — 2472359 he aasta jooksul oli ligi viisküm-mend poliitilist mõrva Altkäemak-su võtmine ja riigirahade kõrval-damine polnud kunagi varem ol-nud nü üldine Kuuba elas selle ajastu üle ainult tänu sellele et sõjajärgsetel aastatel olid toorma-terjalide hinnad erakordselt kõr-gele paisutatud" Kui Fidel Castro astus 1945 aas-tal Havanna ülikooli sattus ta otse korrupteerunud olukorra kesk-punkti Revolutsioonilised terroris-tid kes olid kustutanud Machado rezhiiml võisid küll olla rahvahul-kade silmis kangelased kuid neil ei olnud oma riigi jaoks mingit kindlat programmi Batista riigipööre oli laostanud Kuuba sõjaväe moraali Keegi ei respekteerinud ohvitsere kes la-sid end kukutada allohvitseride vandenõu läbi Uude ohvitserkon-d- a kuulusid ka eduka Batista puts-h-l liikmed kes suuremas osas ci omanud sõjaväelist haridust Ter-roristid imbusid sisse ka politsei-väkk- e Sageli olid nad sõjajalal ka omavahel ja vanemad terroristid värbasid oma ridadesse nooremaid mehi Grau San Martini rezhiiml ajal millal terroristid olid kõrge-tel positsioonidel ja vabad soori-tama poliitilisi mõrvasid oli sel-line värbamine küllaltki hõlbus Terroristlikud organisatsioonid olid põhiliselt liidud üliõpilaste revolutsionäärse gruppide ja ri-vaalfaktsioo-nide vahel politsei ri-dades Sinna kuulusid ka ametiü-hingud tehes töölistele streiklml-s- e võimatuks Need terroristid ei tapnud selleks et võita valimisi Samuti ei saanud neid panna ühe C NORRIS Suur valik Kr74 Philip Tal 7-37- 6T 1-95- 05 LE Kodus le ja samale pulgale USA gangst-eritega kuna nad ci mõrvanud ke-dagi raha pärast Selline romant-iline tegevus omas külgetõmbejõu-du noorte intellektuaalide hulgas kes olid üles kasvanud h-spa-atü kultuuri hõlmas Terroristil Ja torread:orü es teatav analoogia sest mlcnul 'J-h- ui demonstreerib kanscl-n- e c=a mehisust mängides rjnr„ea Havanna ülikoolis 'j Fliel Castro lähimaks subrala Eafael Diaz Balart noor mees fccs $& nes samuti Oriente pr ' irsst i kelle perekond oli pr -r-r:~- s-tegev Kuuba poliitikas Dl-- z B-alart tutvustas Fidelif ~ &'' Mirthale nad armusid i fct--- -r sld 1948 aastal Vahekurd muutus aga järgnevatel aastate1 vaga pu gellseks kuna Diaz Balar cli va-stu Castro läbikäimisele kcc= nlstidega Diaz Balar' i- -ks kljö USA-ss- e kus ta organ-seeri- s ge Roosi nimelise p ir-rd-aaus grupi mille eesmärgiks i C5'-r- o rezhiiml kukutam- -: 3 mail 1960 andis R-f-ael D-- seletusi Senati Sisemise Julge"-k- u Alakomlteele käsitledes c--' hulgas mõrvasid milledega r--se- isis rrJlal ta -- ühenduses ajal r pls Havanna ülikoolis Tiit fc-and- meid Leonel Gome c-- kes oli Havanna estetse kooli õpilaskonna esÄ-e- s ja da tulistati 1947 aast Hava Ronda tänaval kopsudesse e--- mitte surmavalt Küsimus: Kas teae fces = tulistas? Järpe- -
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, October 06, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-10-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000074 |
Description
Title | 0304a |
OCR text | LtüC6 SUURMEHE JUUBEL 75 aastat helilooja Adolf Vedro sünnist Eest! heliloojaist üks omapärasemaid ja andekamaid Adolf Vedro sündis 1G okt 1890 Narvas puusepa ja pillimeistri pojana Juba enne koolitarkust hakkas Adolf Vedro õppima muusikat: kodus isa valmistatud harmooniumil Ka astus ta juba kümne-aastasena Narva Jaanilinna tuletõrjeseltsi balalaika orkestrisse Ka hakkas ta selles orkestris orkestreerima muusikapalasid ba-lalaikakoor-ile ning kirjutas ka oma esimese romansi „Kose ko-hin" mille oma koolipeol esitas Nana linnakooli mandoliinide koor Muusikaga paralleelselt õppis A Vedro Narva Peetri kirikukoolis (1899 1901) ja Narva linnakoolis (1901 - 1907) Peale balalaikaor-kestr- i mängis Adolf Vedro kooli-poisina veel Tuletõrje ja Eesti Selt-si orkestris viiuli- - korneti-- ja trum-mimängija- na hiljem aga Kreenhol-mi vabriku orkestris kontrabassi-mängijana Lisaks ilmusid siis ka ta esimesed loomingulised katsetu-sed: Igatsus" (1905) ja „Ro-mans- s" (1907) viiulile ja klaverile Pärast linnakooli lõpetamist töö-tas A Vedro raudteede kontoris Narvas Tallinas ja Peterburis Töö kõnal ta jätkas mängimist orkestrcis ning õttis kontrabas-si ja muusikateooria tunde Aastal 1912 ta lahkus kontoritee-nistuse- st ning asus tööle kutselise orkestrandina Aastal 1915 ta astus Peterburi konservatooriumi kont-rabassi klassi kus ta õppis kaks aastat Revolutsiooni tõttu siirdus A Vedro tagasi kodumaale kus ta valiti a 1920 Tallinna Konserva-tooriumi muusikateooria ja kontra bassi eriala õppejõuks Sellele ko-hale ta jäi kuni 1941 aasta kevade-ni üks ta õpilasi oli L Juht Oma õpilastes - ja muusikaala ajakirja-nikuna ka rahvas ta äratas huvi meie rahvaloomingu vastu Kutse-tööst vabal ajal ta töötas laulukoo ride juhina laulupäcvade korral-dajana ja tööta muusikuile abiand-mise komitees Ka oli ta Akadee-milise Helikunstnike Seltsi ja Ees-ti Hclitaidc ühingu esimeheks Ke-vadel 1937 ta lõpetas eksternina Tallinna Konservatooriumi kompo-sitsiooni eriala mille järele talle omistati professori nimetus Aastal 1944 arreteeriti Vedro sakslaste poolt Kuidas ja miks Vedro suri seda ümbritseb tänaseni saladus Trosrs Nõukogude Kesti muusi ka" (1960) üteldakse et Adolf Vedro suri vanglas 27 septemb-ril 1911 ja monograafias Adolf Vedro" (1963) et helilooja suri Haapsalus 27 septembril 1911 Sellega pärast saklastc lahku-mist Haapsalust Juunis 1945 maeti ta põrm Haapsalust ümber Tallin-na Metsakalmistule Adolf Vedro on üks neid eesti heliloojaid kelle looming on väga mitmekesine ulatudes ooperiloo-mingust (Kaupo" 1932) „Muist-n- c mõõk" 1939 Libahundi" al-gus 1941) kuni koorilauludeni ja müsteeriumist (Jaani tulemine" VIISNURK KUUBA KOHAL 7 Machado tegi vea sellega et ta surus alla igasuguse opositsiooni Selle järelkajana rajati 1931 aas-tal terroristlik salaorganisatsioon mis kandis nimetust ABC Nüüd järgnenud heitluses mängisid Ha-vanna üliõpilased tähtsat rolli Machado salapolitsciorganisatsioon Porra mõrvas ja terroriseeris üli-õpilasi ABC tasus omalt poolt kätte poliitiliste mõrvadega ja pommiatentaatidega mis põhjus-tasid surma ka paljudele süütutele pealtvaatajatele Rahulolematused suurenesid koos üldise majandus-kriisiga ja ABC mõjuvõim hakkas kasvama Franklin D Roosevclti valitsuse poolt avaldatud surve tulemusena sunniti Machado lõpuks 1933 aas-ta suvel ametist lahkuma Peatselt pärast seda nimetati Kuuba presi-dendiks Havanna ülikooli arstitea-duse professor dr Grau San Mar-tin kes oli olnud juhtivalt tegev Machado vastases tcrroriliikumises Sellel pikakasvulisel aneemilisel mehel aga puudusid takt ja juhi-omadus- ed Selle asemel et kesken-dada oma energia korra taastami-sele veetis ta oma aja USA kapi-talismi ründamisega ja tugines Walt üliõpilaste direktoraadile milline oli valitsuse asjus 1937) kuni lavamuusikani („Or-lea-ni neitsi" - 1924 Libahunt" — 1924 Killamägcde" — 1934 Simson" — 1924 jne) Neile lisan-duvad sümfoonilised tööd kam-merloomi- ng soololaulud viiuli — ja tshellopalad ja muu Kokku kuulub ta heliloomingu nimestikku ' 241 tööd Vedro looming ulatub lihtsail runoviisel põhinevaist teoseist ku-ni modernistlikku laadi katsetusl-n- i mis nii eraldi kuid vahel ka kokkupõimitult tungivad sisse peaaegu igasse zhanrisse On loo-mulik et see põhjustas ka ta heli-loomingus omalaadse kirevuse ja kärsituse Ka väärib märkimist I Adolf Vedro kui muusikakirjaniku sulest ilmunud teos „Solfedzho algharjutuste vihk" (1927) ja Instrumentide õpik" (1929) Kuu-- j lumine taaralaste liikumisse tõi ta töödesse arhailise idealiseerimise! Rahvusliku muusika arendamise ' ja süvendamise taotlusi väljenda-- 1 vad kõige kujukamalt ooperid: Kaupo" ja Muistne mõõk" müs-teerium Jaani tulemine" klaveri kontsert pantomiim Leetepalu volbripidu" (1943) näidend „Ka-va- l Ants ja Vanapagan" (1944) kolm runot Rapsoodia nr 2" rahvatantsude töötlused klaverile (ning mõned koori — ja soololau lud Tee eesti muusikasse avas A Vcdrole ta Scherzo" Helilooja parimate orkestriteoste hulka kuu luvad meloodiarikas Lüüriline pala" (1923) ja rahvaviisiline Hällilaul" (1918) Ka väärivad märkimist ta sümfonietid samuti ta Fantaasia eesti rahvaviisidest" ja klaverimuusika Kuid ta parima teosena esineb siiski oopc Kau-po" mis avab meile ühe süngema lehekülje liivi rahva ajaloost Huvitavad on ka A Vedro soolo-laulud sest neis leidub nii arhailist eepikat kui ka kurvameelset lüüri-kat sügavat dramatismi ja impres-sionistlikel kõlavärvidel põhine-vaid looduspilte Näitena nimeta-me ta kuulsat miniatuuri Kuulsin Mardust kiljatamas" ja E Enno sõnadele loodud Rändaja õhtu-laulu" Lauludest segakooridele esitame näitena Sügise laulu" (G Suits) „Ühte laulu tahaks laul-da" (G Suits) Helise helise il-ma" ja Kutse jõuluõhtusse" Naiskooridele andis Vedro oma kuulsa Midrilinnu mängu" Kui kaos pidevalt suurenes ka-sutas olukorda seersant Fulgcn-ci- o Batista ja haaras võimu oma kätte Batista ei olnud sõjaväejuht ja samuti ka mitte mees kes erili-selt janunes võimu järele Ta oli stenografist kes kandis mundrit seepärast et ta oli Kuuba sõjaväe teenistuses Ta põlvnes väga vae-sest perekonnast ja oli lapsena sa-geli tühja kõhtu kannatanud Ta vend oli surnud tuberkuloosi taga-järjel kuna puudus küllaldane toit ja arstiabi Seega pooldas Batista põhiliselt töölisliikumist ja võibol-la isegi sotsiaalkindlustuse raken- - damist ehkki see olnuks Kuuba oludes ebapraktiline I Batista ei tahtnud sugugi ka diktaatoriks hakata Nagu Ruby Hart Phillips kinnitab oleksid Ba-tista ja ta kaaslased võimu kõige meelsamini üle annud neile Kuuba armee kõrgematele ohvitseridele kellel oli puhas minevik ja hea re-putatsioon Batista kartis pealegi et vastasel korral võib USA Plat-t- i seaduse alusel Kuuba siseasja-desse sekkuda Mitmesuguste häm-mastavate arusaamatuste tõttu jät-tis president Roosevelti esindaja Kuubas Sumner Welles mulje et USA valitsus kavatseb Batista rez-hü- mi kukutada Sellises olukorras i keeldusid kõrgemad ohvitserid ! loomulikult võimu endi kätte võt VABA EESTLANE kolmapäeval 6 oktoobril 1965 — Wednesday Oct 6 1965 Ristsõnad nr 430 3 im mm ? ' ÜZZZIEZ3ÜZZZI ' II_I 2Š S T A V 29 2J ZZZZBZ1ZIZZ~Z J& 5? mm to ii ZkkZZZZ~ZZZ2Z " iili H 1 1 n Põikread: 1 Laevajuht 5 All-pool 9 Liit 10 On mõni lehm 11 Kala 13 Rämps 15 Mehe hüüd-nimi 17 Suurriik 18 Eelolev osa 21 Spetsiaal 22 pea — kaardi-mäng 23 Tööstuslinn Saksamaal 24 Korjas 25 Chateaubriandi teos 27 Metslind 30 Tüdruk — inglise zhargoonis 31 Naisenimi 34 Va-baduseta isik 35 Ruumikas 37 Eestlasest kanada rekordimees 38 Metallisegu 40 Üksteise järel 42 Konstanteerima 43 Kasulik 44 Vaikselt omaette sööma Püstread: 1 Riigiesindaja 2 Täitmata 3 Kaunistus 4 Karus-nahk 5 Eesti kirjanik 6 Kont 7 Osa trepist 8 Hädaoht mägedes 10 Amsterdami lühend 12 Juht-mõte 14 Kääne grammatikas 16 Kirjanik Reed Morni õige nimi 18 Vana 19 Ebamaine olend 20 Kodumaa 25 Ind usinus 26 Al-luv 28 Kindel hulk 29 Koht Hiiu ning meeskooridele „KaIeite laulu" Mehised mehed" ja tei-sed kooripalad Aastal 1944 kui meid ähvardas oht kirjutas A Vedro oma isamaa — ja sõjalaulud nagu on seda Kaugel" (F Kuhlbars) „Kodu-ma- a eest" Kodukaitsjate laul" (K Merilaas) „Veel pole kadund kõik" (K E Sööt) „Ju kumab koit" (M Heiberg) „Vöta kätte relv" (L Oja) „Eesti sõjamehe laul" (J Jaanlsto) „Kui koidu tu-lest taeva viir" (E Selistemägi) Sangarite laul" (M Kuus — Küt-ti) ja Sõdalaste laul" (E Pillik-se-) Kõik need näited kinnitavad et Vedro oli huvitav ja omalaadne helilooja kes ammutas elujõudu kodumaa karmist paesest pinna mast ehkki Batista seda neile pak-- 1 kus Kuna aga USA vaheleastumist ! ii järgnenud leidis Batista järs-ku end väga tugevalt positsioonilt 1940 aastal kandideeris ta va-limistel koalitsiooniparteide kandi-daadina kusjuures teda toetas ka kommunistlik partei Ta valiti pre-sidendiks kolmekümne üheksa aas-tasena olles varem olnud Kuubas juba seitse aastat tegelikuks või-mumeheks 1944 aastal üllatas Batista nii- - i hästi oma sõpru kui ka vaenlasi andes loa vabade valimiste korral-damiseks Tulemusena sai ta lüüa ija presidendiks valiti Autenticos j partel ebajumal dr Ramon Grau San Martin Sellele järgnesid kolm päeva kestnud võidupidustused ja uus president hooples kohe et ta muudab Kuuba majanduslikult ühendriikidest sõltumatuks See i oli loomulikult täiesti absurdne lubadus kuna see on majandus-likult võimatu Ta suurendas Kuu-ba rahva niigi kõrget maksukoor-- 1 mat et hankida raha toetuse maks miseks mõjuvõimsatele poliitilis-tele survegruppidele Muu hulgas ' pani ta erimaksu ka hambapastale et saadud tulust maksta pensione erruläinud hambaarstidele Uus president kuulutas välja suurejoo-nelise avalike tööde programmi kuid rahad toimetati kõrvale ja plaanist ei teostatud midagi muud kui vaid sillutati mõned Havanna tänavad Oma ametisseõnnistamise puhul pidas Grau kõne ja ütles muu hul-gas: Täna ei pääsenud Kuubas oimule mitte mina vaid rahvas" Kui ta ametist tagasi astus selgus maal 32 Selge kahtluseta 33 Võ-bi- n 36 Eesti maalikunstnik Kana-das 37 Maapinnal 41 Omaaegne eesti muusikaselts RISTSÕNADE NR 429 LAHENDUS Põikread: 1 Kuldrannake 10 Norus 11 Prikk 14 Salto 16 Esso 17 San 19 Ulila 21 Aaa 22 Trio '24 Lie 26 Raivo 27 Pitka 29 Ässa J 30 Sak 31 Kant 33 Kaius 35 Re-idis 37 Lil 39 Regi 40 Mul 42 Me-- I lon 45 Leo 46 Urin 48 Valik 50 Sinep 51 Igrek 52 Kangekaelne Püstread: 2 Los 3 Drau 4 Rulli 5 Astl 6 Are 7 Kisa 8 Eksam 9 Nostradamus 12 Koalitsioon 13 Varas 15 Ollik 18 Niisk 20 Ait 23 Ovaal 25 Ekker 27 Pas 28 Aadel 30 Sulev 32 Nigel 34 Ilm 36 Au-rik 38 Volga 41 Lina 43 Laik 44 Nire 47 Nen 49 Kel sest Ka veetlesid teda alati talla-mata rajad ning kutsusid uued kaugused ja avarused mis andsid ka tõuke julgete loominguliste mõ tete tekkimisele Sellele lisandus tihe side eesti rahvamuusikaga millele ta otsis uusi väljendusi Samuti avas ta uue tee eesti oope rile: loobus meloodilise liini pri-maarsusest ning kirjutas retsita-tiividel põhineva ajaloolis — psüh-holoogilise „Kaupo" Kõige selle eest kuulub talle ta 75 sünni-aastapäeval meie tänu millele li-sandub nüüd veel kogu meie rahva palve (ooperist „Kaupo" kui kau-guses löövad lõkkele võitlusele kutsuvad tuled): „Pikne vägevam oo aita eestlastel nüüd vaenlast võita!" — s t e et ta oli varastanud rohkem rahva raha kui ükski teine Kuuba riigi-mees enne teda — mis oli juba omaette saavutus" Grau järgla-ne president Antonio Prio Socar-ra- s kes oli samuti Autentico par-tei liider andis ta Havannas kohtu alla kus tema ja ta võimukaaslas-t- e vastu tõsteti süüdistus 174 mil-joni dollari kõrvaldamises Grau ei tunnistanud end süüdi 4 juulil 1950 tungis kohtusaali jõuk relvas-tatud mehi ja võtsid kaasa doku-mendid millede põhjal oleks saa-dud Grau süüd tõendada Selle teo kordasaatjaid ei ole kunagi vahistatud ja samuti pole kätte saadud ühtki dokumentidest Oma teisel ametiperioodil 1952-5- 8 varastas Fulgencio Batista rah-va rahasid kümnete miljonite dol larite ulatuses Ta vaenlased väi-davad et Batista varastas rohkem kui Grau Vahe seisneb aga selles et Batista varastas ja ehitas kuid Grau varastas ja lõhkus I Grau San Martin oli olnud ter-roristlike ja revolutsiooniliste or-ganisatsioonide kandidaat Need tulid välja põranda alt et võtta osa tema kampaaniast ja juhtida tema strateegiat Ruby Hart Phil-lips kirjutab: Pärast Grau ame- - j tisse astumist asusid nende grup- - ] pide lükmed tegevusse mitmetes I ministeeriumites Aja jooksul muutusid nad koguni nähtamatuks ( I valitsuseks mõjutades sageli isegi presidendi enese otsuseid Kurite gevus muutus Kuubas üldiseks ja politsei oli võimetu sellele piiri panema Austin Mc Donald kirju-tab oma raamatus: „Latin Ameri-can Politics and Goverment": „Ka- - Toronto linn 1965 THÄNKSGIVING DAY PROKLAMATSIOON Toronto linnanõukogu võttis oma koosolekul 25 mail 1965 vastu järgmise resolutsiooni: Esmaspäev 11 okt 1965 määratakse käesoleva aasta Thanksgiving Dayks ning linnapea avaldab sel puhul tavalise proklamatsiooni" Seoses eelminitud resolutsiooniga on His Worshlp G Givens proklameerinud esmaspäeva 11 oktoobri 1965 käes-oleva aasta THANKSGIVING DAVKS ning loodab et kõik isikud sellega arvestavad ning vastavalt käituvad City Hall Torontos 5 Juulil 1965 SAVE QUEEN E Linnaametnik MY BANK J0 3 MILII0H CANADIANS _v 'jm v n i " t i rm Bank of Montreal SKANDINAAVIA MÖÖBEL TfiV Imporditud 1942 Avtnu Rd GOD THE RU PLYW00D JA VINEER kõik sordid standart-suuruse- s ja soovitud mõõtudel IMPORTEERITUD IA KANADA VINEER „Ulmia" klambrid ja muud puu- - ja vineeritöö-abinõu- d PLYW00B SH0P 142 Davtnport Road (tagahoovis) Tal WA FOLLIS GARAGE & AUTO BODY 3 FOLLIS AVE (Bathurst St Juures Bloorl Ja Dupontl vahel) Tel 2-70- 21 Kõik keretööd Ja värvimine asjatundlikult ja hästi Soodsad hinnad Soome autogaraazh K & II AI Hatari — 2472359 he aasta jooksul oli ligi viisküm-mend poliitilist mõrva Altkäemak-su võtmine ja riigirahade kõrval-damine polnud kunagi varem ol-nud nü üldine Kuuba elas selle ajastu üle ainult tänu sellele et sõjajärgsetel aastatel olid toorma-terjalide hinnad erakordselt kõr-gele paisutatud" Kui Fidel Castro astus 1945 aas-tal Havanna ülikooli sattus ta otse korrupteerunud olukorra kesk-punkti Revolutsioonilised terroris-tid kes olid kustutanud Machado rezhiiml võisid küll olla rahvahul-kade silmis kangelased kuid neil ei olnud oma riigi jaoks mingit kindlat programmi Batista riigipööre oli laostanud Kuuba sõjaväe moraali Keegi ei respekteerinud ohvitsere kes la-sid end kukutada allohvitseride vandenõu läbi Uude ohvitserkon-d- a kuulusid ka eduka Batista puts-h-l liikmed kes suuremas osas ci omanud sõjaväelist haridust Ter-roristid imbusid sisse ka politsei-väkk- e Sageli olid nad sõjajalal ka omavahel ja vanemad terroristid värbasid oma ridadesse nooremaid mehi Grau San Martini rezhiiml ajal millal terroristid olid kõrge-tel positsioonidel ja vabad soori-tama poliitilisi mõrvasid oli sel-line värbamine küllaltki hõlbus Terroristlikud organisatsioonid olid põhiliselt liidud üliõpilaste revolutsionäärse gruppide ja ri-vaalfaktsioo-nide vahel politsei ri-dades Sinna kuulusid ka ametiü-hingud tehes töölistele streiklml-s- e võimatuks Need terroristid ei tapnud selleks et võita valimisi Samuti ei saanud neid panna ühe C NORRIS Suur valik Kr74 Philip Tal 7-37- 6T 1-95- 05 LE Kodus le ja samale pulgale USA gangst-eritega kuna nad ci mõrvanud ke-dagi raha pärast Selline romant-iline tegevus omas külgetõmbejõu-du noorte intellektuaalide hulgas kes olid üles kasvanud h-spa-atü kultuuri hõlmas Terroristil Ja torread:orü es teatav analoogia sest mlcnul 'J-h- ui demonstreerib kanscl-n- e c=a mehisust mängides rjnr„ea Havanna ülikoolis 'j Fliel Castro lähimaks subrala Eafael Diaz Balart noor mees fccs $& nes samuti Oriente pr ' irsst i kelle perekond oli pr -r-r:~- s-tegev Kuuba poliitikas Dl-- z B-alart tutvustas Fidelif ~ &'' Mirthale nad armusid i fct--- -r sld 1948 aastal Vahekurd muutus aga järgnevatel aastate1 vaga pu gellseks kuna Diaz Balar cli va-stu Castro läbikäimisele kcc= nlstidega Diaz Balar' i- -ks kljö USA-ss- e kus ta organ-seeri- s ge Roosi nimelise p ir-rd-aaus grupi mille eesmärgiks i C5'-r- o rezhiiml kukutam- -: 3 mail 1960 andis R-f-ael D-- seletusi Senati Sisemise Julge"-k- u Alakomlteele käsitledes c--' hulgas mõrvasid milledega r--se- isis rrJlal ta -- ühenduses ajal r pls Havanna ülikoolis Tiit fc-and- meid Leonel Gome c-- kes oli Havanna estetse kooli õpilaskonna esÄ-e- s ja da tulistati 1947 aast Hava Ronda tänaval kopsudesse e--- mitte surmavalt Küsimus: Kas teae fces = tulistas? Järpe- - |
Tags
Comments
Post a Comment for 0304a