0133b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ka (0Bfrtali Eesti Mms- - „y Seltsi konrstrT I mai! Isöörfö Eesti Meeslaulu j v-ntP- Tt toimub J"u: " 1 Ktsp™ kell atlastele üldiselt tuttavas : - j xftulinp nuias -- n tähistab Montreali -- „0Ucp hnoala 1ÕD-- Peale seda sõida- - U-tr- ealis r$!auljad IV Põhja-Amee- - tt rjurea osa lauljaist on lu- - ieua no w — -- ud wasa te võidupüha pidustused segakoori koossel- - jdes ajutise iMastrea Eesti Meeskoori kon is kuulub sel nooajai naa iiid esiaenust testi i-h- iiiwusel laulis koor nii I voona kui ka ühendkoori ! Xaänballi kavas oli rida js5rjestunud laule ning koor ' vjusutanud oma lauluga mit- - rci jumalateenistusi Jaani Kiri- - i- -sZe:ti kontserdi punul Kont-Mn- b Montreali Eesti Mees- - r rahvalauludele millised -- adaud meeskoorile Roman toi it on kuus uut laulu Kuid Liralaulude kõrval on program- - rj ka rida sügavama põhitooni-- i laule J Kappel-Virkhau- sl C avki K Türnpu R Toi A Sõ-ri- rt ja A Torma loomingut Soo--osasi- d laulab R Oder klaveril ib Dagmar Kokker kuna ijorijuhiks on Eerik Kokker atserdi solistiks on noor viiul- - i't Mare R3tas-Westerblo- m To- - xtost Seega võib oletada et -- Iseisev meeskoori kontsert ku-'e- b vaheldusrikkaks ja märki- - rjsvaärse kunstilise tasemega r-Tis-eks Montreali eestlaste si- - iooaiale caneb see väärika zkti Jääb vaid loota et Mont-- 'ali publik eelseisvat kontserti jõuga toetab EESTI HAMBAARST DR S HOLMBERG 3 Jane St (Annette'1 J) Vastuvõtt kokkuleppel Tel 762-365- 0 LEO KANN DC DOCTOR OF CHIROPRACTIC 1020 Mt Pleasant Rd Tel HU 94)562 Kodune: HU 1-35- 73 BOICK HETHFRivnmv FAU1S TRIVETT PARK Advokaadid notarid ADO PARK LLR EESTI ADVOKAAT 1 Biy St Süite 401 EM 3-4- 451 õhtuti HI 7-20- 17 vii 9294425 Soome Juriidiline Büroo TIR A VESA BA LLB ADVOKAAT NOTAR 1028 Danforth Ave Toronto Kanada Telefon HO 34392 NANK VASS IA ADVOKAAT NOTAR 20 CoUere St (Spadina Juures) T'L W 2111 WA 2-61- 12 kodus: CL 1-06- 51 KlNDLLSTLSBfROO l(-MA-R HEINSOO Insurance 1 Datenport Rd K'k kindlustusliigid Tel 924-735- 1 EESTLANE KUUMAS AUSTRAALIAS Vastuoksusi looduses ja inimeste eluavaldustes — Muutuvad kom-bed ja naiste osatähtsuse kasv kultuurielus — Laulukoorid ja mangu harrastus pälvivad täheleoanu — Meil on isegi oma kultuuriajakiri — Uusi pagulasrekordeid spordis SYDNEY (Vaba Eestlase kaas-tööliselt) — Austraalia on vastu-loksust- e ja vastuolude maa Selles on lähemalt teadlikud ka need 'eestlased kes aastate jooksul on selle Lounanstialue maa vaheta-nud Ameerika mandri vastu — Kõigepealt — need vastuoksused looduses Kõrvetavad põuaaastad vahelduvad ränkade uputuste aas-tatega Ja aastaaegade igavene rütm on hoopis peapeale pööra-- 1 tud Kui Teil — seal Kanadas pau-- 1 gub väljas pakane siis higistavad inimesed meil 100-kraadis- es otsite piikeselõõ- - laagripõhes sas jahutust jirvevoogudest Viimati nimetatu on Sydneys järveäärsete suvilale tuntud suurema eruditsiooniga siis meil vinged kaaseestlaste kes-lõunatuule- d Ja kõneldakse süda- - kel Nii Sydney ri hingusele minekust tekkinud Meil on tegelikult siiski ainult kaks aastaaega — külm suvi ja kuum suvi nagu seda õigustatult iseloomustas Aleksander Peel kui ta oli veel Sydney elanik Ja meil sydneylastel muutub tusa seks kui mõtleme sellele et mööduvad kuid ei näe tae vast valguvaid lumehelbeid Subtroopilises Sydneys ei saja lund Sellest küljest on kaas-eestlase- d oma asukohaks va-linud Sydneyst lõunapool asetse-vad alad meist tunduvalt õnneli-kumad — Nemad näevad vahete-vahel siiski lund talvekuudel s o juunis juulis ja mõnikord ka au-gustis Nende meeleolu rikub vaid see et sulamaale sadanud lumi kaob üsna lühikese jooksul Kas vastuoksuslikest aas-taaegadest või soojast kliimast tingitult kuid vähehaaval näivad muutuvat ka siinsete eestlaste elu-avaldused Suguvennad ei veel elumõtet võidusõidu hobustel mängimisest kuid joogikombed osutavad tähelepandavat muu tust Kangemate jookide harrastus näib vähehaaval tahaplaanile nihkuvat ja selle asemel on esiplaanile tõus nud austraallaste rahvusjook" — õlu Ainult need meie hulgast kes tahavad allakriipsutada enese tähtsust ostavad suuremate täht päevade puhul mõned pudelike sed Hennessy'd Maxtelli või voisler'd" et seisusekohaselt vas-tu sUnnlpäevakülalisi õlle-harrastaj- ad aga näitavad sellistele meestele näpuga — ütlevad — kus snobid" ja lähevad päeva korras edasi Naised nihkuvad esiplaanile Mis aga näib olevat palju kar-dinaalseni muudatus meie eluval-duste- s on tõsiasi et rahvuskul-tuuriliste taotluse juhtimine näib meil saatusliku paratamatusega nihkuvat õrnemasoo kätesse Nii on meil juba tunduv ülekaal nais-tel koorijuhtide ja näidendite la-vastajate kohtadel Austraalia eestlaste teises suuremas kesku-ses — Melboume'ls Juhatab mees-koori eestistunud lätlanna pr Aus-m-a Taves ja naiskoori pr Maila Taimre Lõuna Austraalia pealin-nas Adelaides on naiskoori juhiks pr õie ja noortekoori juhiks pr Meeta Pruul Kold meeskoori Juhatajana on vana veteran Elmar Reebs siis-ki seni suutnud hoida oma positsiooni Samal ajal on aga näitejuhtidena esile kerkinud prd Ada Meeri ja Johanna Tennosaar endine näitejuht Vambola on vaik-selt erru tõmbunud Melboume'i eestlastel pole aga seni Puki-le asendajat ilmunud lavastaja toolil Ja nii on meie teises suure mas eestlaste keskuses eesti pagu-laste lemmikharrastus — näite-mängu tegemine" —vaikselt sui-kunud oma loomulikku surma puutub Sydneysse siis sel- - 1es suuremas eestlaste esituses '(Sydneys ühes äärlinna osadega 'elab ümmarguselt 3000 eestlast) on mehed siiski suutnud säilitada oma hegemoonia laulukooride juh-timise alal Nii on meeskoori ju-hiks Elmar Saarpere kes oli üht-lasi esimeseks E M A (Eesti Meeskoor Austraalias) juhiks VABA EESTLANE Ittipiml 27 aprillil 1968 - Saturday April 27 1968 Lk7 Ka kohaliku segakoori juht Eerik oma tusatuju peletamiseks hakata Maasepp on püsinud oma kohal 15 edaspidi lugema peatükke Kung aastat Kuid näidendite lavastajai-n-a on viimase kümne aasta jook-sul teotsenud võrdv olmeliselt mõ-lema sugupoole esindajad Kui Jaan Mürgi eemale tõmbu-mise tulemusena suikus varju-surma Teater Sjdneys siis 11 i-- LII 4K14 -- _ tl rietendused" siinseile "eest-lEes-fl Sportaste edu lastele suuremaks tõmbenumb-- i AusfrOollOS riks Siis rakendusid lavastajaina tööle Edith Tanlmäe ja Paul Kimmel kellest esimesel oli lavastaja koge- - Kui teie juuli musi juba Saksamaa ja aga mugau--1 sest puhuvad teatriinimesena ] täideti Eesti Teat-talve- st i tü meel aas-ita- d alla — need kes aja nüüd otsi küll Cour võtta vaat' - Haas alles kuna Kulk Leo Mis koo- - Eesti hik kahe asjaarmastaja poolt Ja nii mõnigi kord osutasid kahe eel-mainitu lavastused suuremat fan- - aga nii nii kui kulunud realistlikku i Hs 1648 meetrit (54 jalga ja li koolkonda esitava Jaan Mürgi la-vastused Uue jõuna saabus oku-peritu- d Eestist kohale pr Elli Prillup kes 21 aastat teotsenud kodumaal kutselise näitlejana omades sellega lavatöös suuremad kogemused kui keegi teine siin Austraalias Uus lavastaja JV Eestist Nende kogemuste viljana nägi me hiljuti (23 24 ja 30 märtsil) Sydney Eesti Maja laval Soome klassiku Maria Jotuni komöödiat „Mehe küljeluu" milline näidend — muide olevat okupeeritud Ees tis lõiganud erakordse menu (näi-dendit olevat viimastel aastatel Eestis esitatud ca 200 korda) See näidend mis valgustab sugupoolte vahekordi koomilisest küljest tun-dub tänapäeva teatrihuvilisele nii mõneski suhtes aegununa Kuld olles ülesehitatud sõnalisele tuli- - värgile Ja situatsioonikoomikale kõditab ta inimeste naerunärve ja tekitab lõbusat tuju laiadele hul kadele Nii läks „Mehe küljeluu" ka Sydney Eesti Maja laval suu-re menuga ja uus lavastaja pr Prii isikus naela paistsid silma Heljo Kimmel ja Edith Tanimäe Meesosalistest — vana Eesti Rahvusteatri veteran — Prillup ühesõnaga — Elli Prillopi isi-kus Sydney võitnud uue os-kusliku lavastaja Kuid ka järgimõõ-ecstlast-e W-osaril- gi vutanud ülemvõimu meie asjaar-mastajate teatris Sydneys Seega on üldpilt naiste osatähtsusest meie' rahvuskultuurilistes tes — täiuslik üritus- - Kummaline konkurent Manale" ia Tulimullale" Möödunud aasta lõpp tegi pal-judele meie hulgast erilise ülla-tuse Sydneys hakkas il-muma Eesti Kultuuri — vastukaaluks Lundis ilmuvale Tu-limullale" ja Torontos ilmuvale Manale" nimeks on ärkamisaegne „Kungla" ja ajakir-ja vastutava ning peatoimetajana kirjutab alla Edgar Aavik Mille poolest see ajakiri erineb oma ni-mekaist eelkäijaist — asjaolu et suurem osa ajakirja esimese sisust on pühendatud toi-metaja isikule poolt Parii-sis korraldatud kunstinäituse — E poolt kümme-kond aastat tagasi New-Yorg- is ja teistes korral-datud Jcreativistliku kunstiteoo-ria" loengute mõju ameerika vai-muinimestele majandusmees-tele See mõju avaldub esmajoo-nes selles et alles nende loengu-te mõjul Ameerika majandus-ringkonnad hakanud investeerima kapitali Austraaliasse Ameerikas aga ilmnevat see selles et California osariigi Ronald Reagan olevat oma kreativistUka Chlskonna mõtte A kreativist-likns- t kunstiteooriast Jne Need ja sellelaadilised passused äratasid eestlaste hulgas ellukutsumisel aastat tagasi meeleolu ja paljud lubasid m+ last" Mõned küsisid jahmu nult kunas ükskord Tullmulla" ja Mana" peatoimetajad Jõuavad kaugele et kirjutavad terve ajakirja numbri täis oma isftu ülledusf maailma on Selle anekdoodina kõlava tõsi-asja taustal tundub otsekui hääl teises maailmast sõnum et meie eesti noorsportlaed saavutasid erakordse edu Austraalia kerge-jõustiku esivõistlustel mis korral-dati 10-d- al 11-d- al 23-d- al ja 24-d- al märtsil Adelaide'! ja Sydneys Neil võistlustel tuli noor eesti koo-litüdruk Anne Kärner Austraalia meistriks noorte kuulitõukes' kui kettaheites Ta kuu- - taasiat tolli tulemusena iile-- tas teisele kohale tuleja enam kui 5 meetri võrra olles sellega klas-siks omaette Ka kettaheites tuli Anne Kärner Austraalia meistriks tagajärjega 4442 m (145 jalga 9 tolli) Väärib märkimist et Anne Kärner võistles kuulis ka vanade klassis platseerudes kolmandale kohale — tagajärjega 43 jalga Ja 10 tolli 1340 m) Seega on 17-aasta-ne Anne Kär-ner tunduvalt ületanud pagulav rekordid nii kuulis kui kettas (pagulasrekord kuulis Root-sis eluneva naissportlase Ene Malla nimel — tagajärjega — 1115 m Ja kettas — Ene Malla — 3901 m) Teiseks toredaks üllatuseks oli 17-aasta- ne Melbourne'! koolipoiss Peeter Pildre kes noorte klassis jooksis 100 meetrit — ajaga 106 sek Seega on Peeter Pildre aeg' 100 meetris kahe kümnendiku se-kundi võrra parem — 1964 aas-tast Björn Jõgi nimel seisvast ees-tl-pagulasrekor- dist (Björn Jõgi aeg 100 meetris — 108 sek) Pee-ter Pildre äratab tähelepanu oma ja proportsionaalse sport-laskehag- a Ta pikkus on 6 3" ja lupl saavutas täieliku pub- - f kehakaal 182 Sellejuures on liku poolehoiu Üksikuist osalistest ta jooksustlll üllatavalt kerge Priit on Ajakiri" ajakirja Ameerika linnades kuberner laenanud kasvuga Austraalia spordijuhid loodavad oma lähema tuleviku olümpiameest Peale kahe eelnimetatu võttis Austraalia kergejõustiku esivõist-lustes- t osa noor kuulitõukaja Ka-lev Viiding (Arnold Viidingu ühes sellega selles poeg kes on kaks aastat keskuses örnemsugu saa- - da tulnud siinse N S sellega et Uue on numbri E A üliedu A ja on mõ-ju E siinsete ri 20 lõbusat saavutas millise ta on Pildrest on kuulitõuke meistriks Kuid maail-maklassi kuuluvate kuulitõukajate osavõtu tõttu võistlustest võttis osa Ameerika kettaheitja ja kuu-litõukaja Silvester ja Uus-Mere-m- aa kuulitõukaja Mills) jäid Aust-raalia kuulitõukajate tulemused nigelaks Ja kui Slakas ameeriklane Sil-vester lennutas kuuli 1941 m siia Kalev Viiding Jõudis see-kord vald 1476 meetrini Äsjased Austraalia kergejõustiku võistlused tõendasid aga siiski et ka meil — Austraalias on viimaks üle saadud surnud punktist spor-di alal ja kaks silmapaistvat noor-sportla- st — Anne Kärner ja Pee-ter Pildre on koolinoored kelle saavutustele spordi alal võime ol-la uhked JCandeiei" rffiwteJE§l Kokkuhoid! iil 40— V)% otse importöörilt Suurim ladu Kõrgem kvaliteet Rcmeny ininn IIOUSE OF MLSIC LTD tfl (furen St West jBaaaaaaaaaaaaaaaaaiF v"" jaiLÄBSS VJiH 3— -- P-Jüri Lipp kellelt peatselt ilmub heliplaat ineelroluliulmlega Heliplaat Jüri Lipult Meeleoluluule ja tantsupalusid nooremale generatsioonile Pdike tõuseb päike loojub ons mu rõõm seal sees? Kas Jäi ta eilse eha mulda või on tal homne piiev veel ees? 12 mail valmib meie meeleolu-laulud- e Ja tantsusõpradele uus heliplaat mis võib kujuneda selle zhanri huvitavamaks Jüri IJpp kes oma esinemistel nii Kanada kui Ameerika eesti noomse hul-gas on pälvinud rohket tähelepa-nu laulab oma esimeses heliplaa-dis paremiku praegusaja tuntu-maist tantsupaladest eestikeelses tõlkes Heliplaat on koostatud nii et see teenib vaikset kuulajat kui ka ii v s ¥!! v s r jk " j T "" ' V - -- -w --rt 4 Eesti Laulupäev Kanadas heliplaadil „Eesti Laulupäcvad Kanadas" on uus veebruaris 1968 valmista-tud heliplaat (L P) väljaantud Eesti Vabariigi 50 juubeliaasta tähe all sihtasutis JSeedrioru" kirjastusel Selle eesmärgiks oli Secdriorul" peetud laulupäevade kultuurajalooline dokumenteeri-mine Heliplaadile on jäädvustatud 4 Eesti Laulupäev Kanadas mis pee-ti 2 juulil 1966 a — 14 osavõtnud koorist olid üheksa USAst kuna Kanadast võttis osa Toronto Eesti Segakoor Montreali Eesti Nais-koor Cantatc Domino segakoor Hamiltoni Eesti segakoor ja Port Arthuri segakoor Lauljate üldarv ületas 400 hüplevat jalga tantsupõrandal kusjuures on silmaspeetud eriti noorema generatsiooni soove Laulude seas leiduvad sellised po-pulnars- ed palad nagu „Eilne päev" Olen Sinust üle astunud" „Otsin end et leida Sind" Päike tõuseb päike loojub" Jm Ka on JUri Lipp kasutanud sis-selaulmi-sel erilist tehnikat Heli-plaat on Kitarri saatel sisse laul-dud kaks kuni kolm korda mil-lest kujunevad mttmehällellsed laulud ühe isiku poolt Muusikalise tausta Ja rütmilise saate annab eestlastele tuntud Ants Sulevi orkester Selle laulupäev a kontsert mille raames ühendatud segakoorid Ro-man Toi juhatusel esitasid 12 lau-lu ja Montreali Eesti Naiskoor (tugevndatult Toronto Eesti Sega-koori nalshäältega) Olaf Kopv üle-ma juhatusel kolm laulu helilin-distat- i selle dokumenteerimise eesmärgil Albert Parrase (Hamil-ton) poolt Hellülesvõte on kõigi-ti õnnestunud nagu seda tõendab heliplaat Seedrioru juhatuse poolt on uus heliplaat vastava tunnustusklrjaga saadetud 4 Eesti Laulupäev Ka-nadas üldjuhile Kõman Toile ja kõigile osavõtnud kooride juhtide-le Heliplaati pole valmistatud ava-likuks müügiks kuid asjahuvilis-tele on see piiratud arvul saada-val Seedrioru Juhatuselt (hind $450) VABA EESTLASE- - TALITUSES RAAMATUID müügil Hind Saatekulu I c AK Kubbo — Tulises katlas 465 20 Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad 525 20 Ella Ilbak — Kumisev kannel 475 20 Gustav Suits — Kogutud luuletused 856 50 Eesti Kunstnike Koondis Torontos — Kunstialbum 450 20 Jaan Tõnisson 6— 30 Pro Baltica 6— 20 H Mlchelson — Skautlikul teel 3— 10 E Krants — Tumralterad (luuletuskogu) 3— 10 Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2 —50 10 Harry Asi — Pärast plahvatust 425 20 kunstnahka köites 375 10 Uulüc ehtnJlhka koltes 5_ to Emakeele lugemik koolile Ja kodule 275 10 J Bunyan — Kristlase usurännak 575 20 (Abel Lee illustratsioonidega) J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I 150 15 J Laks — Milestusi eluteelt Ja töömaalt 11 150 15 Ilme Ivandl — Pargi 250 15 A Niit — Pool kaelakeed 150 10 Anna Ahmatova— Requiem 350 20 (Marie Underi tõlge) Triinu — kevad 196 —75 Raamatuid lastele Tutttaba Ja Vuttsaoa r 20 10 Kalevipoeg 150 10 H Jõe — Rinlkivl 50 10 Lindakese muinasjutuline piev 2— 10 H Rajamaa — Aabits 275 15 f 2 m -- " -- ü u k I iÄ! M t m rfi Rt 41 % jj i if a
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, April 27, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-04-27 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000128 |
Description
Title | 0133b |
OCR text | ka (0Bfrtali Eesti Mms- - „y Seltsi konrstrT I mai! Isöörfö Eesti Meeslaulu j v-ntP- Tt toimub J"u: " 1 Ktsp™ kell atlastele üldiselt tuttavas : - j xftulinp nuias -- n tähistab Montreali -- „0Ucp hnoala 1ÕD-- Peale seda sõida- - U-tr- ealis r$!auljad IV Põhja-Amee- - tt rjurea osa lauljaist on lu- - ieua no w — -- ud wasa te võidupüha pidustused segakoori koossel- - jdes ajutise iMastrea Eesti Meeskoori kon is kuulub sel nooajai naa iiid esiaenust testi i-h- iiiwusel laulis koor nii I voona kui ka ühendkoori ! Xaänballi kavas oli rida js5rjestunud laule ning koor ' vjusutanud oma lauluga mit- - rci jumalateenistusi Jaani Kiri- - i- -sZe:ti kontserdi punul Kont-Mn- b Montreali Eesti Mees- - r rahvalauludele millised -- adaud meeskoorile Roman toi it on kuus uut laulu Kuid Liralaulude kõrval on program- - rj ka rida sügavama põhitooni-- i laule J Kappel-Virkhau- sl C avki K Türnpu R Toi A Sõ-ri- rt ja A Torma loomingut Soo--osasi- d laulab R Oder klaveril ib Dagmar Kokker kuna ijorijuhiks on Eerik Kokker atserdi solistiks on noor viiul- - i't Mare R3tas-Westerblo- m To- - xtost Seega võib oletada et -- Iseisev meeskoori kontsert ku-'e- b vaheldusrikkaks ja märki- - rjsvaärse kunstilise tasemega r-Tis-eks Montreali eestlaste si- - iooaiale caneb see väärika zkti Jääb vaid loota et Mont-- 'ali publik eelseisvat kontserti jõuga toetab EESTI HAMBAARST DR S HOLMBERG 3 Jane St (Annette'1 J) Vastuvõtt kokkuleppel Tel 762-365- 0 LEO KANN DC DOCTOR OF CHIROPRACTIC 1020 Mt Pleasant Rd Tel HU 94)562 Kodune: HU 1-35- 73 BOICK HETHFRivnmv FAU1S TRIVETT PARK Advokaadid notarid ADO PARK LLR EESTI ADVOKAAT 1 Biy St Süite 401 EM 3-4- 451 õhtuti HI 7-20- 17 vii 9294425 Soome Juriidiline Büroo TIR A VESA BA LLB ADVOKAAT NOTAR 1028 Danforth Ave Toronto Kanada Telefon HO 34392 NANK VASS IA ADVOKAAT NOTAR 20 CoUere St (Spadina Juures) T'L W 2111 WA 2-61- 12 kodus: CL 1-06- 51 KlNDLLSTLSBfROO l(-MA-R HEINSOO Insurance 1 Datenport Rd K'k kindlustusliigid Tel 924-735- 1 EESTLANE KUUMAS AUSTRAALIAS Vastuoksusi looduses ja inimeste eluavaldustes — Muutuvad kom-bed ja naiste osatähtsuse kasv kultuurielus — Laulukoorid ja mangu harrastus pälvivad täheleoanu — Meil on isegi oma kultuuriajakiri — Uusi pagulasrekordeid spordis SYDNEY (Vaba Eestlase kaas-tööliselt) — Austraalia on vastu-loksust- e ja vastuolude maa Selles on lähemalt teadlikud ka need 'eestlased kes aastate jooksul on selle Lounanstialue maa vaheta-nud Ameerika mandri vastu — Kõigepealt — need vastuoksused looduses Kõrvetavad põuaaastad vahelduvad ränkade uputuste aas-tatega Ja aastaaegade igavene rütm on hoopis peapeale pööra-- 1 tud Kui Teil — seal Kanadas pau-- 1 gub väljas pakane siis higistavad inimesed meil 100-kraadis- es otsite piikeselõõ- - laagripõhes sas jahutust jirvevoogudest Viimati nimetatu on Sydneys järveäärsete suvilale tuntud suurema eruditsiooniga siis meil vinged kaaseestlaste kes-lõunatuule- d Ja kõneldakse süda- - kel Nii Sydney ri hingusele minekust tekkinud Meil on tegelikult siiski ainult kaks aastaaega — külm suvi ja kuum suvi nagu seda õigustatult iseloomustas Aleksander Peel kui ta oli veel Sydney elanik Ja meil sydneylastel muutub tusa seks kui mõtleme sellele et mööduvad kuid ei näe tae vast valguvaid lumehelbeid Subtroopilises Sydneys ei saja lund Sellest küljest on kaas-eestlase- d oma asukohaks va-linud Sydneyst lõunapool asetse-vad alad meist tunduvalt õnneli-kumad — Nemad näevad vahete-vahel siiski lund talvekuudel s o juunis juulis ja mõnikord ka au-gustis Nende meeleolu rikub vaid see et sulamaale sadanud lumi kaob üsna lühikese jooksul Kas vastuoksuslikest aas-taaegadest või soojast kliimast tingitult kuid vähehaaval näivad muutuvat ka siinsete eestlaste elu-avaldused Suguvennad ei veel elumõtet võidusõidu hobustel mängimisest kuid joogikombed osutavad tähelepandavat muu tust Kangemate jookide harrastus näib vähehaaval tahaplaanile nihkuvat ja selle asemel on esiplaanile tõus nud austraallaste rahvusjook" — õlu Ainult need meie hulgast kes tahavad allakriipsutada enese tähtsust ostavad suuremate täht päevade puhul mõned pudelike sed Hennessy'd Maxtelli või voisler'd" et seisusekohaselt vas-tu sUnnlpäevakülalisi õlle-harrastaj- ad aga näitavad sellistele meestele näpuga — ütlevad — kus snobid" ja lähevad päeva korras edasi Naised nihkuvad esiplaanile Mis aga näib olevat palju kar-dinaalseni muudatus meie eluval-duste- s on tõsiasi et rahvuskul-tuuriliste taotluse juhtimine näib meil saatusliku paratamatusega nihkuvat õrnemasoo kätesse Nii on meil juba tunduv ülekaal nais-tel koorijuhtide ja näidendite la-vastajate kohtadel Austraalia eestlaste teises suuremas kesku-ses — Melboume'ls Juhatab mees-koori eestistunud lätlanna pr Aus-m-a Taves ja naiskoori pr Maila Taimre Lõuna Austraalia pealin-nas Adelaides on naiskoori juhiks pr õie ja noortekoori juhiks pr Meeta Pruul Kold meeskoori Juhatajana on vana veteran Elmar Reebs siis-ki seni suutnud hoida oma positsiooni Samal ajal on aga näitejuhtidena esile kerkinud prd Ada Meeri ja Johanna Tennosaar endine näitejuht Vambola on vaik-selt erru tõmbunud Melboume'i eestlastel pole aga seni Puki-le asendajat ilmunud lavastaja toolil Ja nii on meie teises suure mas eestlaste keskuses eesti pagu-laste lemmikharrastus — näite-mängu tegemine" —vaikselt sui-kunud oma loomulikku surma puutub Sydneysse siis sel- - 1es suuremas eestlaste esituses '(Sydneys ühes äärlinna osadega 'elab ümmarguselt 3000 eestlast) on mehed siiski suutnud säilitada oma hegemoonia laulukooride juh-timise alal Nii on meeskoori ju-hiks Elmar Saarpere kes oli üht-lasi esimeseks E M A (Eesti Meeskoor Austraalias) juhiks VABA EESTLANE Ittipiml 27 aprillil 1968 - Saturday April 27 1968 Lk7 Ka kohaliku segakoori juht Eerik oma tusatuju peletamiseks hakata Maasepp on püsinud oma kohal 15 edaspidi lugema peatükke Kung aastat Kuid näidendite lavastajai-n-a on viimase kümne aasta jook-sul teotsenud võrdv olmeliselt mõ-lema sugupoole esindajad Kui Jaan Mürgi eemale tõmbu-mise tulemusena suikus varju-surma Teater Sjdneys siis 11 i-- LII 4K14 -- _ tl rietendused" siinseile "eest-lEes-fl Sportaste edu lastele suuremaks tõmbenumb-- i AusfrOollOS riks Siis rakendusid lavastajaina tööle Edith Tanlmäe ja Paul Kimmel kellest esimesel oli lavastaja koge- - Kui teie juuli musi juba Saksamaa ja aga mugau--1 sest puhuvad teatriinimesena ] täideti Eesti Teat-talve- st i tü meel aas-ita- d alla — need kes aja nüüd otsi küll Cour võtta vaat' - Haas alles kuna Kulk Leo Mis koo- - Eesti hik kahe asjaarmastaja poolt Ja nii mõnigi kord osutasid kahe eel-mainitu lavastused suuremat fan- - aga nii nii kui kulunud realistlikku i Hs 1648 meetrit (54 jalga ja li koolkonda esitava Jaan Mürgi la-vastused Uue jõuna saabus oku-peritu- d Eestist kohale pr Elli Prillup kes 21 aastat teotsenud kodumaal kutselise näitlejana omades sellega lavatöös suuremad kogemused kui keegi teine siin Austraalias Uus lavastaja JV Eestist Nende kogemuste viljana nägi me hiljuti (23 24 ja 30 märtsil) Sydney Eesti Maja laval Soome klassiku Maria Jotuni komöödiat „Mehe küljeluu" milline näidend — muide olevat okupeeritud Ees tis lõiganud erakordse menu (näi-dendit olevat viimastel aastatel Eestis esitatud ca 200 korda) See näidend mis valgustab sugupoolte vahekordi koomilisest küljest tun-dub tänapäeva teatrihuvilisele nii mõneski suhtes aegununa Kuld olles ülesehitatud sõnalisele tuli- - värgile Ja situatsioonikoomikale kõditab ta inimeste naerunärve ja tekitab lõbusat tuju laiadele hul kadele Nii läks „Mehe küljeluu" ka Sydney Eesti Maja laval suu-re menuga ja uus lavastaja pr Prii isikus naela paistsid silma Heljo Kimmel ja Edith Tanimäe Meesosalistest — vana Eesti Rahvusteatri veteran — Prillup ühesõnaga — Elli Prillopi isi-kus Sydney võitnud uue os-kusliku lavastaja Kuid ka järgimõõ-ecstlast-e W-osaril- gi vutanud ülemvõimu meie asjaar-mastajate teatris Sydneys Seega on üldpilt naiste osatähtsusest meie' rahvuskultuurilistes tes — täiuslik üritus- - Kummaline konkurent Manale" ia Tulimullale" Möödunud aasta lõpp tegi pal-judele meie hulgast erilise ülla-tuse Sydneys hakkas il-muma Eesti Kultuuri — vastukaaluks Lundis ilmuvale Tu-limullale" ja Torontos ilmuvale Manale" nimeks on ärkamisaegne „Kungla" ja ajakir-ja vastutava ning peatoimetajana kirjutab alla Edgar Aavik Mille poolest see ajakiri erineb oma ni-mekaist eelkäijaist — asjaolu et suurem osa ajakirja esimese sisust on pühendatud toi-metaja isikule poolt Parii-sis korraldatud kunstinäituse — E poolt kümme-kond aastat tagasi New-Yorg- is ja teistes korral-datud Jcreativistliku kunstiteoo-ria" loengute mõju ameerika vai-muinimestele majandusmees-tele See mõju avaldub esmajoo-nes selles et alles nende loengu-te mõjul Ameerika majandus-ringkonnad hakanud investeerima kapitali Austraaliasse Ameerikas aga ilmnevat see selles et California osariigi Ronald Reagan olevat oma kreativistUka Chlskonna mõtte A kreativist-likns- t kunstiteooriast Jne Need ja sellelaadilised passused äratasid eestlaste hulgas ellukutsumisel aastat tagasi meeleolu ja paljud lubasid m+ last" Mõned küsisid jahmu nult kunas ükskord Tullmulla" ja Mana" peatoimetajad Jõuavad kaugele et kirjutavad terve ajakirja numbri täis oma isftu ülledusf maailma on Selle anekdoodina kõlava tõsi-asja taustal tundub otsekui hääl teises maailmast sõnum et meie eesti noorsportlaed saavutasid erakordse edu Austraalia kerge-jõustiku esivõistlustel mis korral-dati 10-d- al 11-d- al 23-d- al ja 24-d- al märtsil Adelaide'! ja Sydneys Neil võistlustel tuli noor eesti koo-litüdruk Anne Kärner Austraalia meistriks noorte kuulitõukes' kui kettaheites Ta kuu- - taasiat tolli tulemusena iile-- tas teisele kohale tuleja enam kui 5 meetri võrra olles sellega klas-siks omaette Ka kettaheites tuli Anne Kärner Austraalia meistriks tagajärjega 4442 m (145 jalga 9 tolli) Väärib märkimist et Anne Kärner võistles kuulis ka vanade klassis platseerudes kolmandale kohale — tagajärjega 43 jalga Ja 10 tolli 1340 m) Seega on 17-aasta-ne Anne Kär-ner tunduvalt ületanud pagulav rekordid nii kuulis kui kettas (pagulasrekord kuulis Root-sis eluneva naissportlase Ene Malla nimel — tagajärjega — 1115 m Ja kettas — Ene Malla — 3901 m) Teiseks toredaks üllatuseks oli 17-aasta- ne Melbourne'! koolipoiss Peeter Pildre kes noorte klassis jooksis 100 meetrit — ajaga 106 sek Seega on Peeter Pildre aeg' 100 meetris kahe kümnendiku se-kundi võrra parem — 1964 aas-tast Björn Jõgi nimel seisvast ees-tl-pagulasrekor- dist (Björn Jõgi aeg 100 meetris — 108 sek) Pee-ter Pildre äratab tähelepanu oma ja proportsionaalse sport-laskehag- a Ta pikkus on 6 3" ja lupl saavutas täieliku pub- - f kehakaal 182 Sellejuures on liku poolehoiu Üksikuist osalistest ta jooksustlll üllatavalt kerge Priit on Ajakiri" ajakirja Ameerika linnades kuberner laenanud kasvuga Austraalia spordijuhid loodavad oma lähema tuleviku olümpiameest Peale kahe eelnimetatu võttis Austraalia kergejõustiku esivõist-lustes- t osa noor kuulitõukaja Ka-lev Viiding (Arnold Viidingu ühes sellega selles poeg kes on kaks aastat keskuses örnemsugu saa- - da tulnud siinse N S sellega et Uue on numbri E A üliedu A ja on mõ-ju E siinsete ri 20 lõbusat saavutas millise ta on Pildrest on kuulitõuke meistriks Kuid maail-maklassi kuuluvate kuulitõukajate osavõtu tõttu võistlustest võttis osa Ameerika kettaheitja ja kuu-litõukaja Silvester ja Uus-Mere-m- aa kuulitõukaja Mills) jäid Aust-raalia kuulitõukajate tulemused nigelaks Ja kui Slakas ameeriklane Sil-vester lennutas kuuli 1941 m siia Kalev Viiding Jõudis see-kord vald 1476 meetrini Äsjased Austraalia kergejõustiku võistlused tõendasid aga siiski et ka meil — Austraalias on viimaks üle saadud surnud punktist spor-di alal ja kaks silmapaistvat noor-sportla- st — Anne Kärner ja Pee-ter Pildre on koolinoored kelle saavutustele spordi alal võime ol-la uhked JCandeiei" rffiwteJE§l Kokkuhoid! iil 40— V)% otse importöörilt Suurim ladu Kõrgem kvaliteet Rcmeny ininn IIOUSE OF MLSIC LTD tfl (furen St West jBaaaaaaaaaaaaaaaaaiF v"" jaiLÄBSS VJiH 3— -- P-Jüri Lipp kellelt peatselt ilmub heliplaat ineelroluliulmlega Heliplaat Jüri Lipult Meeleoluluule ja tantsupalusid nooremale generatsioonile Pdike tõuseb päike loojub ons mu rõõm seal sees? Kas Jäi ta eilse eha mulda või on tal homne piiev veel ees? 12 mail valmib meie meeleolu-laulud- e Ja tantsusõpradele uus heliplaat mis võib kujuneda selle zhanri huvitavamaks Jüri IJpp kes oma esinemistel nii Kanada kui Ameerika eesti noomse hul-gas on pälvinud rohket tähelepa-nu laulab oma esimeses heliplaa-dis paremiku praegusaja tuntu-maist tantsupaladest eestikeelses tõlkes Heliplaat on koostatud nii et see teenib vaikset kuulajat kui ka ii v s ¥!! v s r jk " j T "" ' V - -- -w --rt 4 Eesti Laulupäev Kanadas heliplaadil „Eesti Laulupäcvad Kanadas" on uus veebruaris 1968 valmista-tud heliplaat (L P) väljaantud Eesti Vabariigi 50 juubeliaasta tähe all sihtasutis JSeedrioru" kirjastusel Selle eesmärgiks oli Secdriorul" peetud laulupäevade kultuurajalooline dokumenteeri-mine Heliplaadile on jäädvustatud 4 Eesti Laulupäev Kanadas mis pee-ti 2 juulil 1966 a — 14 osavõtnud koorist olid üheksa USAst kuna Kanadast võttis osa Toronto Eesti Segakoor Montreali Eesti Nais-koor Cantatc Domino segakoor Hamiltoni Eesti segakoor ja Port Arthuri segakoor Lauljate üldarv ületas 400 hüplevat jalga tantsupõrandal kusjuures on silmaspeetud eriti noorema generatsiooni soove Laulude seas leiduvad sellised po-pulnars- ed palad nagu „Eilne päev" Olen Sinust üle astunud" „Otsin end et leida Sind" Päike tõuseb päike loojub" Jm Ka on JUri Lipp kasutanud sis-selaulmi-sel erilist tehnikat Heli-plaat on Kitarri saatel sisse laul-dud kaks kuni kolm korda mil-lest kujunevad mttmehällellsed laulud ühe isiku poolt Muusikalise tausta Ja rütmilise saate annab eestlastele tuntud Ants Sulevi orkester Selle laulupäev a kontsert mille raames ühendatud segakoorid Ro-man Toi juhatusel esitasid 12 lau-lu ja Montreali Eesti Naiskoor (tugevndatult Toronto Eesti Sega-koori nalshäältega) Olaf Kopv üle-ma juhatusel kolm laulu helilin-distat- i selle dokumenteerimise eesmärgil Albert Parrase (Hamil-ton) poolt Hellülesvõte on kõigi-ti õnnestunud nagu seda tõendab heliplaat Seedrioru juhatuse poolt on uus heliplaat vastava tunnustusklrjaga saadetud 4 Eesti Laulupäev Ka-nadas üldjuhile Kõman Toile ja kõigile osavõtnud kooride juhtide-le Heliplaati pole valmistatud ava-likuks müügiks kuid asjahuvilis-tele on see piiratud arvul saada-val Seedrioru Juhatuselt (hind $450) VABA EESTLASE- - TALITUSES RAAMATUID müügil Hind Saatekulu I c AK Kubbo — Tulises katlas 465 20 Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad 525 20 Ella Ilbak — Kumisev kannel 475 20 Gustav Suits — Kogutud luuletused 856 50 Eesti Kunstnike Koondis Torontos — Kunstialbum 450 20 Jaan Tõnisson 6— 30 Pro Baltica 6— 20 H Mlchelson — Skautlikul teel 3— 10 E Krants — Tumralterad (luuletuskogu) 3— 10 Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2 —50 10 Harry Asi — Pärast plahvatust 425 20 kunstnahka köites 375 10 Uulüc ehtnJlhka koltes 5_ to Emakeele lugemik koolile Ja kodule 275 10 J Bunyan — Kristlase usurännak 575 20 (Abel Lee illustratsioonidega) J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I 150 15 J Laks — Milestusi eluteelt Ja töömaalt 11 150 15 Ilme Ivandl — Pargi 250 15 A Niit — Pool kaelakeed 150 10 Anna Ahmatova— Requiem 350 20 (Marie Underi tõlge) Triinu — kevad 196 —75 Raamatuid lastele Tutttaba Ja Vuttsaoa r 20 10 Kalevipoeg 150 10 H Jõe — Rinlkivl 50 10 Lindakese muinasjutuline piev 2— 10 H Rajamaa — Aabits 275 15 f 2 m -- " -- ü u k I iÄ! M t m rfi Rt 41 % jj i if a |
Tags
Comments
Post a Comment for 0133b