Vaba Eestlane, January 16, 1965

              Kr 4
Mis sai põgenikest?
Rootsi leht Orenäsi laagris viibinud
eestlastest
GÖTEBORG (EPL) — õhtuleht Göteborgs-Tidninge- n pii-hend- as
oma keskmise topeltleheküljc 11 dets eestlastele Re-portaa- zh käsitles ühelt poolt eestlaste iibimist örenäsi lossis
korraldatud põgenikelaagris teiselt poolt aga mis on nendest
saanud pärast kaht aastakümmet Lehekülje keskel on ära too-dud
lossi keldriruumi seinale uue aasta ööl 194546 laa?risii-bijat- e
poolt kirjutatud nimed Neid nimesid on vaadanud Gö-teborgs-Tidnin-genl
eestlasest toimetusliige Andres Viirsoo kes
tookord lapsekäegr jr trükitähtedega oma nime seadis teiste
hulka
Mmeviku poolel tuletatakse re-portaaz- his
meelde laagrielu ja ük-sikute
nimepidi antud isikute
probleeme mis tegelikult kõigil
olid ühised: mis meist edasi saab
Reportaazhis on nimetatud Juhan
Müller Voldemar Urblepp dr I
Hilda Särg Karl Särg Friedrich
Allik Ralf Urmi Osvald Viirsoo
I Eduard Viirsoo Jaan Riisenberg
Valdur Ehtra Otto Puusta laag-nintende- nt
Ake Sahlin (kes nüüd
pidavat hotelli Tyringes) portjee
Ragnar Gren ja majaperenaine
Astrid Holmberg (kes elavad ik-ka
veel lossis) Ado ja Leonore
Parlo Martin Köstner ins A
Sepp Anu Andersson Toomas An-dersson
Aruandepoolel mis kellestki
sai jutustatakse et Juhan Mül-ler
end kohtuminister läks
edasi Kanadasse kus tn töötab 1
ühe eesti metsatööstuse firma
juures
Eduard Viirsoo on läinud edasi 1
Argentiinasse kus ta on ülikooli I
õppejõuks tema 7-aastas-ena
Rootsi saabunud tütrest on saa-nud
aatomkeemia doktor ins A
Sepp läks Lõuna-Aafrikass- e jne
Ristsõnad
7"" [5 I I 16 TH
JHpT 12
77 W? Bl2ž
22 pT""[
2? W° Mr'
% H
_ 1
Põikread: 1 õppeaine koolis 10
Lehtpuu 11 õhtu — murdekeeles
14 Väga vana 16 Küla Viljandi-maal
17 laude 19 Jõgi Prant-susmaal
21 Küsimus 22 Hoiu-koh- t
24 Rootsi artikkel 26 To-ronto
värske hokitäht 27 Aine 29
Saksa operetikomponist 30 Nai-senimi
31 Viletsus 33 Teatud kat-se
35 Eesti Jääpurjetaja — Euroo-pameist- er
37 Mitte võlts 39 Sil-mapaistev
soomusronglane Eesti
Vabadussõjas 40 Naisenimi 42
Põlev gaas 45 Madalmaade maa-likunstnik
16 sajandil 46 Sõna
millega algavad paljud muinasju-tud
48 Kitsi 50 Viib kõrgemale
51 Inglise suguvõsa 52
Kaugenägemine
Püstread: 2 Lihaliik 3 Kaunis-tav
ese 4 Auraha 5 Jõgi Itaalias
6 Ilmakaar 7 Kaaslane 8 Mäed
Lõuna-Ameerika- s 9 Ameerika ra-hakunlng- aid
12 Norra kirjanik
13 Soome helilooja 15 Järv Ees-tis
18 Minule 20 Eespool 23 Sak-sa
20 saj luuletaja 25 Hoog 27
Meelekoht 28 Eesti näitle j alavas-taj- a
30 minevikus
32 Vedurite Ja vagunite hoiu-ruu- m
34 Inglise tema 36 Võimal-dab
sissepääsu 38 Aastate hulk
41 ülev mõte 43 Merejumal 44
Paljas 47 Sellel 49 Vesine maa
RISTSÕNAD NR 396
LAHENDUS
Põikread: 1 Ss 3 Kas 6 Külas
10 Taar 11 Rebu 12 Õnar 13
Harjuma 16 Loode 17 Oro 18
Null 19 Edu 21 Yates 24 Ehk 25
Suurem osa örenäsi elanikest on
jäänud aga Rootsi Tookordseist
üliõpilasist Ralf Urmist ja Fried
rich Allikust on saanud vastavalt
arst ja teisest uurija Lundi Kul-tuuriloolises
muuseumis Ado
p--
U
13 JV J7
HJ TMl
valitsejate
Laulukuulsus
Parlo endine riigikontrolli esime
ne revident sai Rootsis panga
ametnikuks Pangale jäi truuks kr
end pangandustegelane Martir
Köstner Mereväeohvitser Jaan
Riisenberg on üle läinud kauba
laevastikku j? teenib Svenska
Lloydi Hermial" esimese tüüri-mehena
Omr kutsed on säilitanud Hil-da
ja Karl Särg — esimene ars-tina
teine kirikuõpetajana
End Lääne abimaavanemast O
Viirsoost on saanud statistika-- j
sheff Lundi Akerlund & Rausingi
juures örenäsi 7-aastas-est
elani-- 1
kust Anne Rudist on kasvanud ad-- j
Junkt Klippani gümnaasiumile
Maiu Särg on õppinud arstiks ja
töötab Skene haiglas põgenemis- -
aastal sündinud Anu Andersson
õpio Lundi ülikoolis jp tema vend
Toomas Stokholmis Eesti güm-- '
naasiumls
nr 397
Alal 27 Osram 31 Varsti 33 Muis-te
36 Ats 37 Edsel 39 Ilma 41
Mai 42 Silva 44 Noa 46 Nõos 48
Pat 50 Kerem 52 Elulugu 54 Pa-la
55 Alev 56 Raam
Püstread 1 Saar 2 Saroya 4
Arm 5 Seanss 6 Kull 7 Lõo 8
Andekas 9 Saed 10 Thomas
Mann 14 Utt 16 Olema 20 Ulti-maatum
22 Alas 23 Eosed 26
Laut 28 Avali 30 Etem 32 Riiv
34 Ismae 315 Teine 38 Essee 40
Lapua 43 Luu 45 Oka 47 Oma 49
Aga
7000 Tamme N Eestis
Okupeeritud Eestis on tehtud
levinumate nimede kohta kokku-võtteid
ning selgitatud et Tamm
esineb perekonnanimena umbes
7000 Ja Saar umbes 6000 korda
Edasi: Kuusk esineb umbes
3000 Mets 2000 Paju 2000 Mägi
4000 Luik 3000 Liiv 2800 Jõgi
3000 Allik ja Hallik 1500 Kaasik
3000 Karu 2500 Kivi 2500 Kan-gur
2000 ja Kütt 3000 korda
Võõrapärastest nimedest võib
sagedamini kohata Jakobsoni
(2800) Ja Johansoni (3000)
Lõpuks konstateeritakse et las-tele
pannakse eesnimesid mis
üheaegselt on nii poiss-- kui tütar-laste
nimed Ja et sageli olevat
raske kindlaks teha kes on kes?
Sellisteks nimedeks on näiteks
Auli Eti Ilja Koit Koido Lem-bi
Leevi Neeme Salli Vaino siis
! veel Veljo ja Velju Eiki Ja Eike
Aare Ja Are
VABA EESTLANE UupttaraL 16 J—nutril 1965 — Saturday January 18 1965 Lhk7
LaLW MB mh i FÄ
ToronjatosT"aomnmtePämInläaugn!i"Il'avTeõneriddsleaestm"ui"rseiask: oNosesiedirse4uMs (m""eE'-e-ssikreoansna vaksaakputelnt ) paVreamlialolev: (VBaunfafaseloljsat) AmLlaearssion(kKliuvi-hsili- d
"
To™W " "" Harrv ianveTi J meeskonna treener
" - "" —
TAHAN HINGATA
Jõekääru" alalised elanikud — Eestlased
kes eelistavad veeta pensionäripäevi eemal
suurlinnade elutempost
Uha rohkem eestlasi hakkab muretsema endile talvekindlaid ma- ju Toronto suhtelises läheduses asuvatesse suvituspiirkondadesse
et pensioniea saabumisel asuda sinna pidevalt elama Sellisteks koh-tadeks
on näiteks Royal Beach Simcoe järve kaldal ja Jõekääru"
konda eUedliosrtaasdes Jõseeakläseätrul"maeilraabhupraeTgouronptiodevtaõlttlevkaalkes eeleusptiingpeerlee-üheks
Jõekääru" alaliseks elanikuks on prof Karl Leius kes hil- juti pidas Torontos huvitava loen ju aianduse alal
„Ma tahan hingata puhast õh- ku" ütleb prof Leius kui küsi-m- e temalt põhjust miks ta ehi-- ) tas enesele alalise eluaseme
just Jõekäärule Kanada suur
linnade ohk on vaga ebatervis-lik
ja pealegi on Jõekääru"
eesti elu tsentrumiks kus saab
alati viibida oma rahva hulgas
Suveti pulbitseb see eesti noo-- 1 ruse rõõmsast elurütmist ja'
talvel on seal alati nädalalõp-pudel
rohkesti suusatajaid ja
talvespordi harrastajaid Peale-gi
on Toronto väga lähedal ja
Johannes Terts surnud
Kolmekuningapäeval varises
manalasse Johannes Terts kes
oli Uks vanemaid Virumaa põllu-mehi
ning seltskonna Ja ühistege-vuse
tegelasi
Kadunu oli sündinud 31 mall
1903 Virumaa' taluomaniku po-jana
Peale selle kui ta oli oma
Isp järele asunud talupidajaks
võttis ta ka veel osa seltskonna
ja ühistegevuse tööst panganduse
alal Olles enamvähem oma talu
korraldanud selle ajr uuemate
nõuete järele tulid Eestisse raju-ilma- d
millede sunnil tult kadu-nul
oma korras talu maha Jätta
Jp väikeses kalapaadis üle Soome
lahe põgeneda
Edasi näeme meie kadunut
Soome põgenikkude laagris oma
väikeste käsikohvritega mis olid
veel Järele jäänud sellest korrali-kust
Virumaa talust Nii nagu me
kõik oleme aastaid põgenenud
punase laviini eest tuli ka Jo-hann- er
Tertsil edasi põgeneda
Siis näeme teda Rootsis Troll-hätteni- s
kus tal tuli täielikult
unustadp omr põllumehe amet
Jr selle asemel hakatp vabriku-tööliseks
Ta leidis tööd rauavab-rikute- s
Kp Rootsis ei tundnud
ta ennast rahulikuna — ta igat-ses
siia kaugetele randadele
Koos oma kolme vennaga organi-seeris
ta laevaühingu kes oman-das
väikese traallaeva mis neid
pidi tooma üle Atlandi Kanadas-se
Reis selle laevaga jäi tegemata
Ja Johannes Terts ühes oma kol-me
vennaga saabus Kanadasse
kergemal viisil Kanadas töötas
Johannes Terts mitmesugustel
tööaladel — seenefarmis metsa
töölisena vabrikutöölisena ehi
tustöölisena ja lõpuks jälle oma
armsal tööalal — talupidamisel
Oma talus Little Britannias tabas
seda kanget töömeest raske sü-damehaigus
mis sai temale saa-tuslikuks
Kadunut jäid leinama abikaasa
tütar Ja poeg perekonnaga kolm
edukalt võistelnud KSS Kalevi
maa-al- a
'""'K" vuiui-iu- H neu
PUHAST ÕHKU (t
ühenduse pidamine siinsete
eestlaste pealinnaga" ei ole
mingiks probleemiks"
See on prof Leiusel ja tema
abikaasal juba teine talv Jõe-käärul"
elada ja ta avaldab oma
valiku osas täit rahulolu „Su--
vel on palju tööd tegemist oma
aias kuna talve veedan peami-selt
teadusliku töö sooritamise-ga
Nii möödub aeg kiiresti ja
noorte hulgas viibides püsib
eneselgi vaim erksam" ütleb
K Leius
Teenelisi"
teatritegelasi
N Eesti teatritegelastele jagati
aastp lõpul rohkesti teeneliste"
tiitleid Kõige kõrgema nimelt
N Liidu rahvakunstniku aunime
tuse sai näitleja Antr Eskola mis
talle anti Moskva ülemnõukogu
presiidiumi poolt
Praegu elavat eesti teatritege-last- e
hulgas omab sellist auni
metust ainult Ants Lauter Esko-l- r
mäletavast arreteeriti esime-se'
kommunistide okupatsiooni
aastal Tp ilmus välja alles mõni
aastr pärast teistkordset Eesti
okupeerimist
Okupeeritud Eesti omr „ülem-nõukog- v
presiidium" op samal
aja' väljp andnud 11 uut „teene-lis- c
aunimetust" Väärib märki-mist
et teenelise kunstitegelase"
aunimetuse on saanud teiste hul-gas
ka lavasta j ax Leo Kalmet
omaaegne E Draamateatri Juhte
ja lavastajaid Endisaegseist" on
sama aunimetuse saanud veel
Endel Pärn Ja Loreidp Seliaru-Tu- i
kuna Salme Reek on saanud
teenelise kunstniku nimetuse
Okupeeritud Eesti rahvakunstni-kuks
on nimetatud Viljandi näi-tejuht
Aleks Sats Uuteks teene-Ustek- s
kunstnikkudeks on nime-tatud
Ervin Abel Aino Külvand
Aime Leis Ülo Rannaste Ja tee-neliste- ks
kunstitegelasteks Vallo
Järvi (dirigent) jp lavastajp Vold
Panso (BPB)
Lakewoodis murti sisse Eesti
Majja ning viinalaost viidi ära
i kaks kasti alkohoolseid jooke
umbes 150 dollari väärtuses Vii-- 1
masel ajal on taolised sissemur-- 1
rud Lakewoodis sagenenud j
1 vend? perekondadega ning suur j
' sõprade ja ametivendade ring- - j
kõnd
I Olgu kerge Sulle see muld mi
da Sa oled harinud j? mida meie
Sulle kirstu peale panime
Julius Lahesaar
korvpallimeeskond miili näeme
Foto: v Tii„0„
Prof K Leius töötas Eestis
Tartu ülikooli juures 1920 aas-- tast kuni kodumaalt rjõecnemi- - seni Ta erialaks oli rakendus-entümoloogi- a
Ajavahemikus
1944-4- 8 töötas prof Leius uuri-mise
alal Bonni ülikooli juures
ja hiljem kuni 1952 aastani
Inglismaal metsanduse katse-instituudi- s
Saabudes Kanadas-se
leidis ta kohe rakendust Bei-levila- is
Ontarios asuvas entü-moloogia
katscinstituudis kust
ta 1962 a siirdus pensionile ja
rajas enesele nägusa vanaduse-päevad- e
kodu Jõekäärule"
High Park Steam
Bath and Massage
583 Annette St (Ilunnvmedc j) Tel 7G7-40X- 6 Eraldi ruumid meestele Ja
naistele
Avat teisip— laupäevani kl
1 p— 11 õhtul
Pühap kl 8 h— 2 p 1
LEO KANN DC
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
1491 Dundat St W (Dufferlnl ) Tl LE 6-23- 15
Kodune tel RO 2-35-
67 Vastuvõtt kokkuleppel
HAMBAARSTID
DR NADJA WALTER
ja
DR WALTER S WALTER
TSCHISHEVSKY
131 Bloor St West
THE COLONNADE
Tel WA 2-69-
32
OPTIKUD I
L IUNSKY R0
M LUNSKY OD MSC
OPTIKUD
Silmade järclvaatus Prillide kind-laksmääramine
ja valmistamine
Suur valik prille Haagitakse vene
ja saksa keelt
(70 Collgt St Tel WA 1-3-
924
WAkJ WTT11 Wl 1 i
Bouck Hetherington Failis
Trivett & Park
Advokaadid notarid
ADO PARK LLB
EESTI ADVOKAAT
365 Bay St Süite 401 EM 34451
õhtuti Hl 7-20-
17
Soome Juriidiline Büroo
PETER A VESA
BA LLB
ADVOKAAT NOTAR
1028 Danforth Ave
Toronto Kanada
Telefon HO 3 3392
ANTS KERS0N
ADVOKAAT a NOTAR
229 Yonge St Ruum 203
EM 4-31-
41
STEPENS
FURNITURE & INTER0RS
FORMER TURK'S DANFORTH
KOLINUD UUDE ASUKOHTA
6347 YONGE STREET
(Say vette vastas — Steele Street lähedal)
tulti: ja TUTVufii: mi:ii: uuri:
ituuMiniWA nim vadaki: miim:
VAIJAPANIIKUII) KOLMEL MVIAKOKItAI
Suures valikus ja stiilis laos:
söögitoa komplektid
magamistoa komplektid
Chesterfield diivanid
HI-F- I ja TV
külmutuskapid pliidid jne
Kõik hinnad spctsiaal-hlniualanduM-g- a aiamisc puhul
Avatud kl 10— 10-n- i i(ja päev Telefon 222-377- 0
A PURJE — Baltic Garage & Body Shop
KERETÖÖD VÄRVIMINE JA
KÕIK AUTOALASED REMONTTÖÖD
Tõstjaga veoauto (tow-truc- k) autode vedami-sck- s
445 KING ST E TEL EM B-73- 73
A PURJE
A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS
66 Gough Ave (Pape— Danforth) Toronto
Meie eriala — kõikide lükid kilgukattide parandamine
Vea kindlakstegemine ja kulude eelarve tasuta Tel: HO 1-1-
155 õhtuti — 247-694- 4 Jaan Sikk
KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE