0213a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
w &! V Lhk2 VABA EESTLANE kolmapieraL 14 Juulil 1965 — Wednesday July 14 IMS Ülemaailmsed Eesti Päevad Käesolev suvi Ameerika mand-ril on olnud erakordselt rikas suurte rahvuslikkude pidupäeva de poolest mis koondasid tuhan- - Af' konna hooleks aeg kui Rootsis deid eestlasi ja muutsid lapikesed mais ja sellest üritusest kutsutak-võõra-st pinnast sümboolselt Ees-js- e osa võtma eestlasi üle kogu va ti Vabariigi territooriumiks Xen-b-a maailma des väikestes Eestides loitsid või- - Nii siis on esitatud ja dutuled lehvisid sini-must-valge- d küsimus kas need päevad oman-linu- d ( meie rahvuskultuuri davad ülemaailmse iseloomu või sõnajalaõis ja kõlasid sütitavad suurel määral Amee- - sõnad mis seadsid entusiastlikke tähiseid tulevikuks Need suvised kokkutulekud Kiviojal Seedriorul Lakeu oodis Port Arthuris Port-landis Minneapolises ja mujal 1968 rika Kas siin on küllaldaselt hu-vi sel Rootsi Asjastel suvepäevadel eriti USA läänerannikul näitasid poolt et pikaks näitavad et see idee ei ole kau- - veninud pagulusaastad ei ole suut-- geltki ja rohkearvuliselt mul hiiularia mip rahviittprvikllt : eestlasi on hetest eestlane leiab võõrsil ikka puhkused WNte viibisid koos asetäitja Humplireyga tee teiste eestlaste juurde Tei-sest küljest demonstreerisid need suvepäevad eestlaste ja jest suurenevat mobiilsust saabus vas-tus tagasi takse Eesti Päevad kutse õitses mitte jääb eestlaskonna puhul avaldatud ühelt surnud Ameerika aasta suurt seoses olid kõikjal rahvamasside huvi saaksid võtta Rootsis Eesti Päevadest praegu on küllalt asjahuvilisi et üks eestlaste nprannikn ppctiacti mpnHpvaflp võiks startida le ilmunud näiteks külalisi Ja teine Lõuna Kaliforniast j j trvaaari i - HHF- - H " 'tnjAt __— - " "' m Jm Alk __ ' - ? Hi ____§ —Hra mi Jim McDivitt ja Ed ja ka 1968 lennureisiks (paremal) presidendi jär Lää- - nad nad tulipunktis osa Ien nuk Vancouverist oli Sa-- I y Havai saarelt Kanada muti tuntakse suurt huvi seks pu- - Endel Kuiki Eesti keskustest Kiviojale huks lennuki uurimise vastu Chi viis kahe tee Gaanast j cagos ja teistes USA eestlaste kes-- J Eestlaste rah-- verest ja tema päritolu kohustu-- rahvuslikku usku mille usutun- - Aafrikast ia ka— _ kohtades kustes vusmihad la eestlaste suurkokku-- sed kõnnivad ta Järel ükskõik Inistus Uldioonte_s_ „lä—re„mine: leidus rohkearvuliselt Siinsete tulekud väljaspool kodumaad kus ta ka oleks millise Ja eestlased on üle lU0 anaaasse siis v:ibsiiaci ____ i ii i - -- — kohta et düüslen- - mat sõitu aasta Rootsi Eesti need eestluse eesmärkide eesti danik ta ka ei oleks missugust aasta elanud Läänemere nukite ajastul ei ole Päevadele takistab ainult üks pea- - rahvustunde eesti südametunnis- - passi ta oma taskus ei kannaks dal Nad jäävad sinna ka määra- - kõige kaugemad distantsid oma- - mine asjaolu — sealne untus ka- - tüse ja eesti kultuuri Meie vabade maade matuks olgugi et nad vaheliseks vatsetakse korraldada mais kunsti ning rah-- ühiskonnas on praegu järgmised: praegu on Eesti meie enam ületamatud Selliste kaugete siinsel mandril käivad sel ajal vuspärimuste jätkamise rõhuta- - Meie on olla lojaalsed reiside sooritamisele aitab kaasameel paljud lapsed koolis Seepa- - Ja päevad sellele maale ja tema riigikorrale ka eestlaste sissetulekute suure- - rast oleks soovitav et Rootsi eest- - Need on aga ka need päevad kus kuhu meie oleme asunud nemine ja kaas-- lased lükkaksid oma Eesti Päeva-- vabaduses viibivad eestlased tule-- Neid ülesandeid täites on meie nevad pikemad puhkused j de ühe võrra edasi selleks et arendada ja See kergitab uuesti vahepealse' Juhul toimitakse ja selle sidet et kontrollida alal hoida eesti keelt kuna levasteks päevadeks unustuskatte alt esile ürituse ja vaadelda seda tõotust mille on kõige tähtsam tunnus I tõstab ka meie möödunud suvel Toronto eestlas- - leiab siin ka edaspidi kõlapinda andsime kadus silmist ko Meie rahvusliku aktsiooni ft&Lr rahva ti suvepäevadel ülesseatud ees-- oleks loomulikult soovitav et ka dumaa rand margi — Rootsis ko- - laulukoorid ja I Ja need paljud ja paljud dunrre kaldal ülemaa- - võimlejad kelledel on eeloleval eestlased täna siia on kokku tui-ilmse- d Kesti Päevad mis tooksid aastal kavas reisid Euroopasse nud Kanada Ja ühendriikide suur-esinejat- e ja külalistena kokku lükkaksid need edasi kuni 1968 linnadest selle suure mandri met- - ' estlasl ka teistest maailma osa- - aasta suveni nii et saaksime sade lõpmatusest preeria avarus- - Jest Toronto eesli organisatsioo-- Rootsis armsa Läänemere kaldal test eesti taludest kaugetelt tee- - me meie koos organisatsioo- - uide esindajad kiitsid selle idee anda ühise võimsa demonstrat- - delt ja vetelt — siis on nad tei- - heaks ja sccjärele jäi edaspidiste siooni vabade eestlaste püsivast nud seda kõik sellesama tungi sammude astumine Rootsi eestlas- - (soovil mis meid kõiki teeb Noorus astub ellu Käesoleval aastal vabas ülikooli haridust Samal ajal ühine rahvustunne mis meid kõi-maailm- as taas suur arv kindlusta üksikisiku karjäär ning üle merede ja kaugus- - hariduse saanud eesti noori edu mitte ainult tema hakates endile oma eriala raami-des eluteed rajama Ja sammsammult ülespoole tõusma Kuigi eesti noorte hulgas on viimastel aastatel kõrgema ha-riduse taotlemisel märgata teata-vat loidust Ja ükskõiksust on üli-kooli lõpetajate arv võrreldes vabas maailmas viibivate eestlas-- J te üldarvuga siiski jäänud rõõ-mustaval kombel erakordselt suu-reks millest võib järeldada et pole kaotanud haridusehitte poole püüdmisel eestlastele omast teadusejanu ja energiat Eestlane on juba ärkamisajast alates oma loomuliku intelligent-siga aru saanud et ühe väikerah-va püsimiseks ja suurte rahvaste keskel positsiooni säilitamiseks on vajalik tõsta meie rahva hari-duslikku taset Ja kasvatada kõrge-ma hariduse andmisega meie rah-vale mitte ainult erialade spetsia-liste ka teadlikku intelli-gentset ja Juht-konda Selle arusaamise tulemu-sena oli meile tekkinud Esimese maailmasõja lõpul Eesti Vabarii-gi rajamisel oma eriteadlaste spetsialistide Ja riigitegelaste kaa-der kes oli võimeline organisee-rima tsaaririigi laostunud vareme-tel õitseva Eesti ning viima võiduka Eesti Vaba-dussõja vältel üles kas-vanud eesti nooruse auks peab ütlema et nad on säilitanud eesti rahva traditsioonid kõr-gema taotlemisel Suu-relt osalt on see kahtlemata vane-mate teene ja nende selgitustöö et meie noorus oskab hinnata ha Sealt mõni Stokhol-mis- t teatati et korralda aastat mandri otsus-tada sõitmiseks? mõtted valmis kasutama oma astronaudid Euroopasse millega äsja Pariisis Juba näiteid eestlus mise tähtaja kokku rõhutada kohuseks kõnelda rahvuse positsioi oni i vaiua annau jtouuu jia_ kaalu juurde kogu meie rahvus-grupile tõstes meie osatähtsust teiste hulgas ning võimaldades edukamalt jätkata meie võitlust Eesti rahva pääst-miseks kommunistliku ikke alt Meie oleme et ka käesoleva aasta eesti noorte ha-ritlaste lend pühenda ai-nult oma Isiklikule elule ja kar-jäärile vaid ohverdab osa ajast ka eestlusele Elutee raja-mise esimesed aastad on kahtle-mata okkalised ja rasked ja mõ-nelgi noorel tuleb tegelikku ellu rakendumisel üle elada esimesi pettumusi Kuid üksikute tuleb arvestada ning eestlane oma tugevate närvidega ning püsivusega on alati suutnud ületada ka kõige suuremad takis-tused Esimeste elurajamise aas-tate möödumisel peaks Igaühel siiski jääma üle aega ka eesti ühiskonnale ja tema kulgedes langeb Uha rohkem le See on seda olulisem et aas-Inime- si välja vanema generatsioo ni ridadest Ja neid on vaja täien Eestit teistel aladel saanud kunstis kirjan- - haritlaskonna esindajatega Noo-ruse aktiivsus on seda vajalikum et välismaailmas hariduse saanud eestlastel tekib nende positsiooni-de ja laitmatu keeleoskuse tõttu palju soojemaid ja tugevamaid si-demeid isikutega kui seda suudavad organiseerida vanema Inimesed Iga kõrgema haridusega varus-tatud eesti noort ootab vabas maailmas kahtlemata huvitav ja elu paljude rõõ mude Ja muredega Meie loodame riduse tähtsust ning pühendab siiski et hariduse oma noorusaastad õppimisele ainult ühekülgseks ja kitsatesse Kuid kahtlemata saab ka meie saanud eesti noore elu ei kujune noorem generatsioon juba raamidesse surutud isiklikuks aru et ühe väikese rahvusgrupi eluks vaid et iga noor elab selle liikmel kellel puuduvad siinses kõrval ka eesti rahva ning ühiskonnas igasugused vajalikud võtab aktiivselt osa eesti rahva sidemed on ainult siis võimalus muredest Ja rõõmudest milleks lüüa Ja Juhtivale positsiooni- - teda kohustab ta rahvus ja vöö-dele pääseda ta omab vajalik- - iraste võimude poolt okupeeritud ku ettevalmistust — see tähendab 'isade maa +V[S2£Z '%'_______?_ B_HfHlfHlfHlfHlHHHHH_Hfl9HB_?J3f lK______P_i_R_HI HHHHHESHHHHHHHI HI k &i f™flfl_3f?:HflflflflB --9HHL 'ä _____feN__ kus kuu vad ellu end oma lasteks see on see eesti verehääl meis kõneleb jälle sellistel päevadel nagu seda on tänane päev See on tuhandeid aastaid siirdus ei ülikooli- - ki lõpuni ei tp f 1 h-- i — Vana eesti rahvajuht rahvapä- - jÄ rimuste koguja Ja üks meie &z mesi rahvuslikke filosoofe Jakob [ Hurt ütles kord paljude aastate " eest "Eestlased ei ole kärbsed kes täna sünnivad Ja homme su- -' revad vald üks vana ja visa kes ammu Juba maailmas on elanud ja ka parast meid veel kaua kestma saab" Need sõnad on tõesõnad täna nagu nad olid mit-mekümne aasta eest Nendest sõnadest järgnevad ka need ülesanded mis Eesti ja rahva saatus meile peale pa-neb ja mille täitmist Eesti meUt ootab Tänasel suvepäeval tahangi käsit-leda neid ülesandeid mida meie oleme kohustatud täitma eestlas-tena Eesti vastu — kuid andes sa-mal ajal ka oma panuse oma praegusele Mitmete rahvuste kultuurid on loonud seguna uue mitmekesise Kanada kultuuri ja vastavalt iga tugevusele on mine meid ja mellne mõjutama Kanada kultuu-ri Sama põhimõte kehtib ka kõi-- dada väljaspool hariduse gil — teaduses vai-- noorema Ja elu duses kuld samuti ka majandu-ses Ja poliitilises elus millest me selle ühel või teisel viisil osa võtame Meie oleme Inimesed kes Juba 25 aastat suurte ajaloo sündmuste keerises on otsi- - õigust õigust anta siis peame selle eest See on võitlus oma rahva Ja rahvuse eesmärkide — võitlus edasielamise õiguse ja vaba õiguse See võitlus mida eesti rahvas tuhandeid aastaid on võidelnud Seda võitleb ta ka täna — nii füüsiliselt kui vaimselt kui ja vajaduse ja võimaluste korral ka Meile peab selge olema keegi saa lahti ütelda rahvu-sest ega rahvuslikust päritolust Igaüks meist Jääb eest-laseks kui ta on sündinud eesti jälle punktis peab te Ja Ja saaDuu vai ja peab järjekindel ja Oma ülesannete nidega sidemeid prae guse asukohamaa nikkudena te isikutega ühtki - vaba & _jj ya —— J™flPl m$ŠF aJ?'' K___Bf i i-- - M__P _ J_V ::J Kuik kõnetoolis Meie aktiivsus on meie tähtsa maks ning see tohi' suuna ta toetavatele sõjaliselt on meie moon Kuna ja USA koosnevad paljudest gruppidest siis ei ole loo-- ! mulikumat kontakte Ja sidemeid teiste rah-- vitciTTiinr$rla' o rt-r- r~4 + -- isvn I kelledega on ühised kohustuseks on nud oma Kuna meile seda ' osa võtta poliitilisest eest eest end elust ning seda peame ka siinsel nii ka eestlaste-na Kanadas või USA-- s elav ei ennast isoleerida maa ühiskonnast vaid ta omaks võtma kõik ja kõik selle on ja väärtu-setu Eesti on meie meie Välhajaklrjaiiduf Üleminek meetrimõõdustikule 1975 võib kerges-ti olla nii et ja ÜSA on ainsad riigid maailmas I mõõdavad veel kvartldes Ja Selline on väljavaade Juhul kui Inglismaa oma praeguse kavatsuse ja läheb üle siis järg-nevad kohaselt sel lele eeskujule ka Austraalia Uus-Merem- aa ja Lõuna-Aafrik- a kuna kõik nimetatud riigid olenevad suurel määral su-- Ühendriikide (vasakul) Inglismaaga Põhjused sunnivad Ing-lismaad üle Eestlase sammude kaja kao ja Kokkuvõte kõnest suvepäevadel kaugematest suvepäevad Eesti on praegusel on või 4000 kai eestlastel ka' ilmavaate kohustused tulevikuks ühendusepidamiseks vaimuloomingu orjuses on kohuseks demonstreerimise teenistusvanusega vaid läbi liste on rahva tema poole alati tagasi temast ftuuuuusv tänaseks ülemaailmseks muutmine Kord ajalooratas korraldada rahvatantsijad elujõust isiklikku karjäärire-delei- l pagulaseestlased kõrgeklassilist Pagulusaastate rahvusgruppide veendunud tagasi-löökidega probleemlde-tat-e mõjuvõimsate generatsiooni mitmepalgeline akadeemilise -- z___B ei rah-vasugu samasugused asukohamaale valguse praegu olema tõuseb Kalev hauast nouiiiiuiiiiiiut vaoaause See hoiak meis gel hobusel olema pea oma eest-- oma looma oma selle Täis täis laskem -- _____B ?{___' Endel relvaks rahvusgrupi generatsiooni muloomlngus elanikkudena eestlased enesemääramise majan-duslikult kultuuriliselt igavesti kompromissitu organisatsioo li? 3_ Di'i' MMi Informatsiooni organisatsioonidele laske Kanada rahvus midagi sõlmida nidega huvid tegema mandril kanadlastena ameerikiastena eest-lane siinse peab tühine rahva kommentaar aastal kaugel Kanada millised naeltes tõesti meetrimõõdustikule kõigi kaubanduslikest meetrimõõdustikule Kesk-Kana- da eestlase tristes kestnud rahvuse igavene mulik kodumaa vaatame Jõudu "j Eestiga suhtelise esimesed iseseisva põlised hariduse võitlema põrmust naievipoeg arusaamine põrguväravast täitmiseks Sellele päevale mõteldes peame kasvatame vaadelda temkusaji noorust endauhkust eestlasena iseteadvust nidega silmapaistvate mõjuka- - heisakem roostetada aktiivselt Jardides lehvida tänase pidupäeva vabadel liDDUdel! Eestlase sammnrip '5!? ei kao kostab nende lippude O1 tükikese erme vatsused X3-- 1 The _____ Isikutele rahvast! kud kui tihedaid meil Iga kasuliku mis iga- - olukord viib läbi sest eelduste mis Rootsist eestlaste ühendab VABA EESTLANE TOIMETUS TALITUS avatud esmaspäevast ree-deni kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas-pool tööaega Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 466-461- 6 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul kuulutuskülgedel tekstis esiküljel $200 Korterikuulutused alam-määr Kirikute organi-satsioonide isikute teada-anded $100 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: Vaba Eestlase talitus: Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn Toronto 3 Ont 2 Põua 59 Glenside Ave Toronto 8 Ont Tel HO 3-87- 86 Aidake „VABA EESTLASE" vene loomulik levikule sellega aitate kaasa eesti aeg seda enam peame oma mõttes pildi Ja mcce P"111115''6 Eestist Peame hakkama! endile mingisugust _______________£ minema on kahti kaaluvad "' m dVõeibt-oallv- a õlu ieni gmlasaeitlsee Uritei kuiseernisservceruaicsTp des psoiionleptiunldeibhstes vu arvestada seda et 70 p riikidega millised kuS meetrimõõdustikku iJJÄ krooniline välisvaluuta 1S nõuab eksportkaubanduseuS damist kui mõõdud sellel kistusi teevad hZZ oma süsteemi selles osas Kui Inglismaa võtab tarvituse' meetrimõõdustiku kas „ Kanada Ja USA jääda kauah praeguse mõõdusüsteemi juujl Ottawas kaalutakse Prae~ meetrimõõdustikule ülemiser! u"uurlwmist tmeonsutasptaokosiel Svaemelgaiw- - "1M "aluses uöa-- s - sel- - hulgalise- - — ei maa ko- - (~E~e~sti — ja ' ise ' esi- - ei et ei ei Ja loo — Ja n-cige-su tegemist 'ulutu tWga peame paratamatult an lama laktiga et Kanada on sd haagitud külge me müüme Kolmandikku ekspor uisi ic "'"" mu tr„c mutame ka ja tu-- ":„-- „! x:u tn ~ t I ttaT:' kui nii oma keel siis kui L kui kui maa maa kät siis ? aiaui-- iniiu või- - kui siit maa kain L Mis Me les osas ISi kjiks oma uai ivauaud laseit sia meetrimõõdustikule nende USA eelistavad jaaaa vana inglise süsteemi juu: Siin on kahtlemata tarvis to Plaanl Ja läbirääkimisi Selles sät sammuma oma teed ja usu-(c- s tuleb Põhj a-Amee- rika majas- - ga elame ise ja oma aust ühise selle vaba koda- - ja ja Ja all tollilt kaasa tuleviku ja Ottawa ühise" pead kokku panema lähe üle peame leidma mooduse rimiseks kahe erinevate noh-udega maailma vahci I ' Jr VV Ika s'n vaba Kanada pinnal kuhu aE teha omapoolset p!aas ?! iLmÜ oleme rajanud Ees-- kui selguvad Washingtoni ÄWWt- - ?C Ii ?T Firar Pc? # ___ kodaniku tohi jätma kõrvale Ja ja JA $160 $175 $100 Ja 1 135 Riho ja kodumaa Mida pikemaks venib hoidma ! KCCe elavana kujundama ' kuid e ja tuleb muuu J aga jnu kindlalt kuna umb i-"utju-oic uuol tl unaaiia uie vanemad planeerimiseks peaksd Washington Kui USA uuele mõõdusüsteene eksistee Me ei b i ai j C K sai Tasakaalustatud vaekauss Hiljuti tasakau _ kaksti sat rahvus vahe lis isckaussl l kallutatl koguni t- - sl:? p:::t: Kahe sajand' "isul - EurooDa invesr -- irrud USAJ suuremad kui TRA Kp:'uW tus Euroopas Veel 1956 aas'u ri EurrT omand USAs ka-- : k rda $'--ic kui USA omandi vaufus Eu" pas Nüüd on aga rr:effladTv- - sed ja kumbki as'aosa omab teise piirkonnas uTles miljardit dollarit Miks aea kõne ikse sel Jä igal pool USA kao"aU iil-ist"? Vastus sellele s- - srcb asa - kuidas see 16 mi -- rd d:-s- -" ' Jaotatud Ameerika 16 p- - ardist d:J--- on 10 miljardit kuTrserrides- -! lised kuuluvad -- ies i~-ühendriik- idele Vaesed Eu' kanitali oooi' korr ud £-- - USA-- s nagu Sae-- i ia Bort mi-unefava- H sinul Ühe lt— diku Euroopa 16 raUjardat 4 larist üleiäänud CS3 on M- j-sadadesse firmadesse kus eff_ lased on ameenkaste kot-hemuse- s Ja USA 16 nu --rdit on £ Vnwteonfroerltllrf DcTOidi'- - _eii in rroSt- - maa omavaa mut — r--Euro-opa autotööstusest 101KU ei VUl Uliiaiws —--- - vi Piiroona firma t - i v-irats- e ?' oma ust USA tewsteer--jj kuid kavatseb seda Wt-- ' Sama eesmärk on ka ! ce—cf HliBra_ S—UUr kP-t- - et välismaale vöid ae-- — pansiooni kodumaa: #:3 S& I -- ine u""7 1 sai ru 4a fc se Vr ta
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, July 14, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-07-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000053 |
Description
Title | 0213a |
OCR text | w &! V Lhk2 VABA EESTLANE kolmapieraL 14 Juulil 1965 — Wednesday July 14 IMS Ülemaailmsed Eesti Päevad Käesolev suvi Ameerika mand-ril on olnud erakordselt rikas suurte rahvuslikkude pidupäeva de poolest mis koondasid tuhan- - Af' konna hooleks aeg kui Rootsis deid eestlasi ja muutsid lapikesed mais ja sellest üritusest kutsutak-võõra-st pinnast sümboolselt Ees-js- e osa võtma eestlasi üle kogu va ti Vabariigi territooriumiks Xen-b-a maailma des väikestes Eestides loitsid või- - Nii siis on esitatud ja dutuled lehvisid sini-must-valge- d küsimus kas need päevad oman-linu- d ( meie rahvuskultuuri davad ülemaailmse iseloomu või sõnajalaõis ja kõlasid sütitavad suurel määral Amee- - sõnad mis seadsid entusiastlikke tähiseid tulevikuks Need suvised kokkutulekud Kiviojal Seedriorul Lakeu oodis Port Arthuris Port-landis Minneapolises ja mujal 1968 rika Kas siin on küllaldaselt hu-vi sel Rootsi Asjastel suvepäevadel eriti USA läänerannikul näitasid poolt et pikaks näitavad et see idee ei ole kau- - veninud pagulusaastad ei ole suut-- geltki ja rohkearvuliselt mul hiiularia mip rahviittprvikllt : eestlasi on hetest eestlane leiab võõrsil ikka puhkused WNte viibisid koos asetäitja Humplireyga tee teiste eestlaste juurde Tei-sest küljest demonstreerisid need suvepäevad eestlaste ja jest suurenevat mobiilsust saabus vas-tus tagasi takse Eesti Päevad kutse õitses mitte jääb eestlaskonna puhul avaldatud ühelt surnud Ameerika aasta suurt seoses olid kõikjal rahvamasside huvi saaksid võtta Rootsis Eesti Päevadest praegu on küllalt asjahuvilisi et üks eestlaste nprannikn ppctiacti mpnHpvaflp võiks startida le ilmunud näiteks külalisi Ja teine Lõuna Kaliforniast j j trvaaari i - HHF- - H " 'tnjAt __— - " "' m Jm Alk __ ' - ? Hi ____§ —Hra mi Jim McDivitt ja Ed ja ka 1968 lennureisiks (paremal) presidendi jär Lää- - nad nad tulipunktis osa Ien nuk Vancouverist oli Sa-- I y Havai saarelt Kanada muti tuntakse suurt huvi seks pu- - Endel Kuiki Eesti keskustest Kiviojale huks lennuki uurimise vastu Chi viis kahe tee Gaanast j cagos ja teistes USA eestlaste kes-- J Eestlaste rah-- verest ja tema päritolu kohustu-- rahvuslikku usku mille usutun- - Aafrikast ia ka— _ kohtades kustes vusmihad la eestlaste suurkokku-- sed kõnnivad ta Järel ükskõik Inistus Uldioonte_s_ „lä—re„mine: leidus rohkearvuliselt Siinsete tulekud väljaspool kodumaad kus ta ka oleks millise Ja eestlased on üle lU0 anaaasse siis v:ibsiiaci ____ i ii i - -- — kohta et düüslen- - mat sõitu aasta Rootsi Eesti need eestluse eesmärkide eesti danik ta ka ei oleks missugust aasta elanud Läänemere nukite ajastul ei ole Päevadele takistab ainult üks pea- - rahvustunde eesti südametunnis- - passi ta oma taskus ei kannaks dal Nad jäävad sinna ka määra- - kõige kaugemad distantsid oma- - mine asjaolu — sealne untus ka- - tüse ja eesti kultuuri Meie vabade maade matuks olgugi et nad vaheliseks vatsetakse korraldada mais kunsti ning rah-- ühiskonnas on praegu järgmised: praegu on Eesti meie enam ületamatud Selliste kaugete siinsel mandril käivad sel ajal vuspärimuste jätkamise rõhuta- - Meie on olla lojaalsed reiside sooritamisele aitab kaasameel paljud lapsed koolis Seepa- - Ja päevad sellele maale ja tema riigikorrale ka eestlaste sissetulekute suure- - rast oleks soovitav et Rootsi eest- - Need on aga ka need päevad kus kuhu meie oleme asunud nemine ja kaas-- lased lükkaksid oma Eesti Päeva-- vabaduses viibivad eestlased tule-- Neid ülesandeid täites on meie nevad pikemad puhkused j de ühe võrra edasi selleks et arendada ja See kergitab uuesti vahepealse' Juhul toimitakse ja selle sidet et kontrollida alal hoida eesti keelt kuna levasteks päevadeks unustuskatte alt esile ürituse ja vaadelda seda tõotust mille on kõige tähtsam tunnus I tõstab ka meie möödunud suvel Toronto eestlas- - leiab siin ka edaspidi kõlapinda andsime kadus silmist ko Meie rahvusliku aktsiooni ft&Lr rahva ti suvepäevadel ülesseatud ees-- oleks loomulikult soovitav et ka dumaa rand margi — Rootsis ko- - laulukoorid ja I Ja need paljud ja paljud dunrre kaldal ülemaa- - võimlejad kelledel on eeloleval eestlased täna siia on kokku tui-ilmse- d Kesti Päevad mis tooksid aastal kavas reisid Euroopasse nud Kanada Ja ühendriikide suur-esinejat- e ja külalistena kokku lükkaksid need edasi kuni 1968 linnadest selle suure mandri met- - ' estlasl ka teistest maailma osa- - aasta suveni nii et saaksime sade lõpmatusest preeria avarus- - Jest Toronto eesli organisatsioo-- Rootsis armsa Läänemere kaldal test eesti taludest kaugetelt tee- - me meie koos organisatsioo- - uide esindajad kiitsid selle idee anda ühise võimsa demonstrat- - delt ja vetelt — siis on nad tei- - heaks ja sccjärele jäi edaspidiste siooni vabade eestlaste püsivast nud seda kõik sellesama tungi sammude astumine Rootsi eestlas- - (soovil mis meid kõiki teeb Noorus astub ellu Käesoleval aastal vabas ülikooli haridust Samal ajal ühine rahvustunne mis meid kõi-maailm- as taas suur arv kindlusta üksikisiku karjäär ning üle merede ja kaugus- - hariduse saanud eesti noori edu mitte ainult tema hakates endile oma eriala raami-des eluteed rajama Ja sammsammult ülespoole tõusma Kuigi eesti noorte hulgas on viimastel aastatel kõrgema ha-riduse taotlemisel märgata teata-vat loidust Ja ükskõiksust on üli-kooli lõpetajate arv võrreldes vabas maailmas viibivate eestlas-- J te üldarvuga siiski jäänud rõõ-mustaval kombel erakordselt suu-reks millest võib järeldada et pole kaotanud haridusehitte poole püüdmisel eestlastele omast teadusejanu ja energiat Eestlane on juba ärkamisajast alates oma loomuliku intelligent-siga aru saanud et ühe väikerah-va püsimiseks ja suurte rahvaste keskel positsiooni säilitamiseks on vajalik tõsta meie rahva hari-duslikku taset Ja kasvatada kõrge-ma hariduse andmisega meie rah-vale mitte ainult erialade spetsia-liste ka teadlikku intelli-gentset ja Juht-konda Selle arusaamise tulemu-sena oli meile tekkinud Esimese maailmasõja lõpul Eesti Vabarii-gi rajamisel oma eriteadlaste spetsialistide Ja riigitegelaste kaa-der kes oli võimeline organisee-rima tsaaririigi laostunud vareme-tel õitseva Eesti ning viima võiduka Eesti Vaba-dussõja vältel üles kas-vanud eesti nooruse auks peab ütlema et nad on säilitanud eesti rahva traditsioonid kõr-gema taotlemisel Suu-relt osalt on see kahtlemata vane-mate teene ja nende selgitustöö et meie noorus oskab hinnata ha Sealt mõni Stokhol-mis- t teatati et korralda aastat mandri otsus-tada sõitmiseks? mõtted valmis kasutama oma astronaudid Euroopasse millega äsja Pariisis Juba näiteid eestlus mise tähtaja kokku rõhutada kohuseks kõnelda rahvuse positsioi oni i vaiua annau jtouuu jia_ kaalu juurde kogu meie rahvus-grupile tõstes meie osatähtsust teiste hulgas ning võimaldades edukamalt jätkata meie võitlust Eesti rahva pääst-miseks kommunistliku ikke alt Meie oleme et ka käesoleva aasta eesti noorte ha-ritlaste lend pühenda ai-nult oma Isiklikule elule ja kar-jäärile vaid ohverdab osa ajast ka eestlusele Elutee raja-mise esimesed aastad on kahtle-mata okkalised ja rasked ja mõ-nelgi noorel tuleb tegelikku ellu rakendumisel üle elada esimesi pettumusi Kuid üksikute tuleb arvestada ning eestlane oma tugevate närvidega ning püsivusega on alati suutnud ületada ka kõige suuremad takis-tused Esimeste elurajamise aas-tate möödumisel peaks Igaühel siiski jääma üle aega ka eesti ühiskonnale ja tema kulgedes langeb Uha rohkem le See on seda olulisem et aas-Inime- si välja vanema generatsioo ni ridadest Ja neid on vaja täien Eestit teistel aladel saanud kunstis kirjan- - haritlaskonna esindajatega Noo-ruse aktiivsus on seda vajalikum et välismaailmas hariduse saanud eestlastel tekib nende positsiooni-de ja laitmatu keeleoskuse tõttu palju soojemaid ja tugevamaid si-demeid isikutega kui seda suudavad organiseerida vanema Inimesed Iga kõrgema haridusega varus-tatud eesti noort ootab vabas maailmas kahtlemata huvitav ja elu paljude rõõ mude Ja muredega Meie loodame riduse tähtsust ning pühendab siiski et hariduse oma noorusaastad õppimisele ainult ühekülgseks ja kitsatesse Kuid kahtlemata saab ka meie saanud eesti noore elu ei kujune noorem generatsioon juba raamidesse surutud isiklikuks aru et ühe väikese rahvusgrupi eluks vaid et iga noor elab selle liikmel kellel puuduvad siinses kõrval ka eesti rahva ning ühiskonnas igasugused vajalikud võtab aktiivselt osa eesti rahva sidemed on ainult siis võimalus muredest Ja rõõmudest milleks lüüa Ja Juhtivale positsiooni- - teda kohustab ta rahvus ja vöö-dele pääseda ta omab vajalik- - iraste võimude poolt okupeeritud ku ettevalmistust — see tähendab 'isade maa +V[S2£Z '%'_______?_ B_HfHlfHlfHlfHlHHHHH_Hfl9HB_?J3f lK______P_i_R_HI HHHHHESHHHHHHHI HI k &i f™flfl_3f?:HflflflflB --9HHL 'ä _____feN__ kus kuu vad ellu end oma lasteks see on see eesti verehääl meis kõneleb jälle sellistel päevadel nagu seda on tänane päev See on tuhandeid aastaid siirdus ei ülikooli- - ki lõpuni ei tp f 1 h-- i — Vana eesti rahvajuht rahvapä- - jÄ rimuste koguja Ja üks meie &z mesi rahvuslikke filosoofe Jakob [ Hurt ütles kord paljude aastate " eest "Eestlased ei ole kärbsed kes täna sünnivad Ja homme su- -' revad vald üks vana ja visa kes ammu Juba maailmas on elanud ja ka parast meid veel kaua kestma saab" Need sõnad on tõesõnad täna nagu nad olid mit-mekümne aasta eest Nendest sõnadest järgnevad ka need ülesanded mis Eesti ja rahva saatus meile peale pa-neb ja mille täitmist Eesti meUt ootab Tänasel suvepäeval tahangi käsit-leda neid ülesandeid mida meie oleme kohustatud täitma eestlas-tena Eesti vastu — kuid andes sa-mal ajal ka oma panuse oma praegusele Mitmete rahvuste kultuurid on loonud seguna uue mitmekesise Kanada kultuuri ja vastavalt iga tugevusele on mine meid ja mellne mõjutama Kanada kultuu-ri Sama põhimõte kehtib ka kõi-- dada väljaspool hariduse gil — teaduses vai-- noorema Ja elu duses kuld samuti ka majandu-ses Ja poliitilises elus millest me selle ühel või teisel viisil osa võtame Meie oleme Inimesed kes Juba 25 aastat suurte ajaloo sündmuste keerises on otsi- - õigust õigust anta siis peame selle eest See on võitlus oma rahva Ja rahvuse eesmärkide — võitlus edasielamise õiguse ja vaba õiguse See võitlus mida eesti rahvas tuhandeid aastaid on võidelnud Seda võitleb ta ka täna — nii füüsiliselt kui vaimselt kui ja vajaduse ja võimaluste korral ka Meile peab selge olema keegi saa lahti ütelda rahvu-sest ega rahvuslikust päritolust Igaüks meist Jääb eest-laseks kui ta on sündinud eesti jälle punktis peab te Ja Ja saaDuu vai ja peab järjekindel ja Oma ülesannete nidega sidemeid prae guse asukohamaa nikkudena te isikutega ühtki - vaba & _jj ya —— J™flPl m$ŠF aJ?'' K___Bf i i-- - M__P _ J_V ::J Kuik kõnetoolis Meie aktiivsus on meie tähtsa maks ning see tohi' suuna ta toetavatele sõjaliselt on meie moon Kuna ja USA koosnevad paljudest gruppidest siis ei ole loo-- ! mulikumat kontakte Ja sidemeid teiste rah-- vitciTTiinr$rla' o rt-r- r~4 + -- isvn I kelledega on ühised kohustuseks on nud oma Kuna meile seda ' osa võtta poliitilisest eest eest end elust ning seda peame ka siinsel nii ka eestlaste-na Kanadas või USA-- s elav ei ennast isoleerida maa ühiskonnast vaid ta omaks võtma kõik ja kõik selle on ja väärtu-setu Eesti on meie meie Välhajaklrjaiiduf Üleminek meetrimõõdustikule 1975 võib kerges-ti olla nii et ja ÜSA on ainsad riigid maailmas I mõõdavad veel kvartldes Ja Selline on väljavaade Juhul kui Inglismaa oma praeguse kavatsuse ja läheb üle siis järg-nevad kohaselt sel lele eeskujule ka Austraalia Uus-Merem- aa ja Lõuna-Aafrik- a kuna kõik nimetatud riigid olenevad suurel määral su-- Ühendriikide (vasakul) Inglismaaga Põhjused sunnivad Ing-lismaad üle Eestlase sammude kaja kao ja Kokkuvõte kõnest suvepäevadel kaugematest suvepäevad Eesti on praegusel on või 4000 kai eestlastel ka' ilmavaate kohustused tulevikuks ühendusepidamiseks vaimuloomingu orjuses on kohuseks demonstreerimise teenistusvanusega vaid läbi liste on rahva tema poole alati tagasi temast ftuuuuusv tänaseks ülemaailmseks muutmine Kord ajalooratas korraldada rahvatantsijad elujõust isiklikku karjäärire-delei- l pagulaseestlased kõrgeklassilist Pagulusaastate rahvusgruppide veendunud tagasi-löökidega probleemlde-tat-e mõjuvõimsate generatsiooni mitmepalgeline akadeemilise -- z___B ei rah-vasugu samasugused asukohamaale valguse praegu olema tõuseb Kalev hauast nouiiiiuiiiiiiut vaoaause See hoiak meis gel hobusel olema pea oma eest-- oma looma oma selle Täis täis laskem -- _____B ?{___' Endel relvaks rahvusgrupi generatsiooni muloomlngus elanikkudena eestlased enesemääramise majan-duslikult kultuuriliselt igavesti kompromissitu organisatsioo li? 3_ Di'i' MMi Informatsiooni organisatsioonidele laske Kanada rahvus midagi sõlmida nidega huvid tegema mandril kanadlastena ameerikiastena eest-lane siinse peab tühine rahva kommentaar aastal kaugel Kanada millised naeltes tõesti meetrimõõdustikule kõigi kaubanduslikest meetrimõõdustikule Kesk-Kana- da eestlase tristes kestnud rahvuse igavene mulik kodumaa vaatame Jõudu "j Eestiga suhtelise esimesed iseseisva põlised hariduse võitlema põrmust naievipoeg arusaamine põrguväravast täitmiseks Sellele päevale mõteldes peame kasvatame vaadelda temkusaji noorust endauhkust eestlasena iseteadvust nidega silmapaistvate mõjuka- - heisakem roostetada aktiivselt Jardides lehvida tänase pidupäeva vabadel liDDUdel! Eestlase sammnrip '5!? ei kao kostab nende lippude O1 tükikese erme vatsused X3-- 1 The _____ Isikutele rahvast! kud kui tihedaid meil Iga kasuliku mis iga- - olukord viib läbi sest eelduste mis Rootsist eestlaste ühendab VABA EESTLANE TOIMETUS TALITUS avatud esmaspäevast ree-deni kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas-pool tööaega Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 466-461- 6 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul kuulutuskülgedel tekstis esiküljel $200 Korterikuulutused alam-määr Kirikute organi-satsioonide isikute teada-anded $100 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: Vaba Eestlase talitus: Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn Toronto 3 Ont 2 Põua 59 Glenside Ave Toronto 8 Ont Tel HO 3-87- 86 Aidake „VABA EESTLASE" vene loomulik levikule sellega aitate kaasa eesti aeg seda enam peame oma mõttes pildi Ja mcce P"111115''6 Eestist Peame hakkama! endile mingisugust _______________£ minema on kahti kaaluvad "' m dVõeibt-oallv- a õlu ieni gmlasaeitlsee Uritei kuiseernisservceruaicsTp des psoiionleptiunldeibhstes vu arvestada seda et 70 p riikidega millised kuS meetrimõõdustikku iJJÄ krooniline välisvaluuta 1S nõuab eksportkaubanduseuS damist kui mõõdud sellel kistusi teevad hZZ oma süsteemi selles osas Kui Inglismaa võtab tarvituse' meetrimõõdustiku kas „ Kanada Ja USA jääda kauah praeguse mõõdusüsteemi juujl Ottawas kaalutakse Prae~ meetrimõõdustikule ülemiser! u"uurlwmist tmeonsutasptaokosiel Svaemelgaiw- - "1M "aluses uöa-- s - sel- - hulgalise- - — ei maa ko- - (~E~e~sti — ja ' ise ' esi- - ei et ei ei Ja loo — Ja n-cige-su tegemist 'ulutu tWga peame paratamatult an lama laktiga et Kanada on sd haagitud külge me müüme Kolmandikku ekspor uisi ic "'"" mu tr„c mutame ka ja tu-- ":„-- „! x:u tn ~ t I ttaT:' kui nii oma keel siis kui L kui kui maa maa kät siis ? aiaui-- iniiu või- - kui siit maa kain L Mis Me les osas ISi kjiks oma uai ivauaud laseit sia meetrimõõdustikule nende USA eelistavad jaaaa vana inglise süsteemi juu: Siin on kahtlemata tarvis to Plaanl Ja läbirääkimisi Selles sät sammuma oma teed ja usu-(c- s tuleb Põhj a-Amee- rika majas- - ga elame ise ja oma aust ühise selle vaba koda- - ja ja Ja all tollilt kaasa tuleviku ja Ottawa ühise" pead kokku panema lähe üle peame leidma mooduse rimiseks kahe erinevate noh-udega maailma vahci I ' Jr VV Ika s'n vaba Kanada pinnal kuhu aE teha omapoolset p!aas ?! iLmÜ oleme rajanud Ees-- kui selguvad Washingtoni ÄWWt- - ?C Ii ?T Firar Pc? # ___ kodaniku tohi jätma kõrvale Ja ja JA $160 $175 $100 Ja 1 135 Riho ja kodumaa Mida pikemaks venib hoidma ! KCCe elavana kujundama ' kuid e ja tuleb muuu J aga jnu kindlalt kuna umb i-"utju-oic uuol tl unaaiia uie vanemad planeerimiseks peaksd Washington Kui USA uuele mõõdusüsteene eksistee Me ei b i ai j C K sai Tasakaalustatud vaekauss Hiljuti tasakau _ kaksti sat rahvus vahe lis isckaussl l kallutatl koguni t- - sl:? p:::t: Kahe sajand' "isul - EurooDa invesr -- irrud USAJ suuremad kui TRA Kp:'uW tus Euroopas Veel 1956 aas'u ri EurrT omand USAs ka-- : k rda $'--ic kui USA omandi vaufus Eu" pas Nüüd on aga rr:effladTv- - sed ja kumbki as'aosa omab teise piirkonnas uTles miljardit dollarit Miks aea kõne ikse sel Jä igal pool USA kao"aU iil-ist"? Vastus sellele s- - srcb asa - kuidas see 16 mi -- rd d:-s- -" ' Jaotatud Ameerika 16 p- - ardist d:J--- on 10 miljardit kuTrserrides- -! lised kuuluvad -- ies i~-ühendriik- idele Vaesed Eu' kanitali oooi' korr ud £-- - USA-- s nagu Sae-- i ia Bort mi-unefava- H sinul Ühe lt— diku Euroopa 16 raUjardat 4 larist üleiäänud CS3 on M- j-sadadesse firmadesse kus eff_ lased on ameenkaste kot-hemuse- s Ja USA 16 nu --rdit on £ Vnwteonfroerltllrf DcTOidi'- - _eii in rroSt- - maa omavaa mut — r--Euro-opa autotööstusest 101KU ei VUl Uliiaiws —--- - vi Piiroona firma t - i v-irats- e ?' oma ust USA tewsteer--jj kuid kavatseb seda Wt-- ' Sama eesmärk on ka ! ce—cf HliBra_ S—UUr kP-t- - et välismaale vöid ae-- — pansiooni kodumaa: #:3 S& I -- ine u""7 1 sai ru 4a fc se Vr ta |
Tags
Comments
Post a Comment for 0213a