0207a |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
--S5 if „V4t4 ffSTUNf" VABA GESTLANE Ilmitk lrmv 2 torim J ä4§l§$ § rJ Laupäeval 6 Juulil IMS — Saturday July 6 IKS Märkmeid kevadiselt reisilt (10) Inglismaa eestlased ei räägi rahast LONDON' — Jõudsime Inglismaa pealinna rahvusvaheliselt pinevas olukorras kuna Prant-susmaad oli paralüseerinud üldstreik mis ähvardas paisuda kodusõjaks Ent inglast ei huvita-nud see kuigi palju sest naaberriigi sisemised vapustused olid sattunud just ajale millal Inglis-maa tähelepanu oli koondunud palju põnevamale" sündmusele — jalgpalli karikafinaalile Võib-olla ainult kolmanda maailmasõja puhkemine olnuks küllalt mõjutaks prahvatuseks et pisutki eemaldada tähelepanu sellelt igaaastaselt suuratraktsioonilt mis toob piltlikult öeldes kogu Inglismaa Londonisse täites VYembley staadioni kõik hotellid ja õllebaarid Selline oli Inglismaa ja ingla- - ne umbes 17 aastat tagasi mUlal ma siin viimati elasin ning sama-sugune on ta nüüd Ja küllap vist igavestigl Seepärast pole midagi imestada et alarmeerivad teated rahvusvahelises elus on Jaanud ajaleheveergudel tahaplaanile ja peamiseks matshi-eelsek- s sensat-siooniks on hulgaliste võltsitud pääsmete müügilelaskmine Ing-lismaa Ja kogu maailma suurima tiraazhiga ajalehe JJaily Mlrro-r'i- " esiküljel on pilt mis sügavalt liigutab kogu Inglismaad Wemb-le- y staadioni juures istub kurva-näolin- e poiss kes kogus terve aasta raha et tulla provintsilin-nast Londoni karikafinaali vaata-ma kuid ostis võltsitud pileti ning saadeti väravast tagasi Eestlased ei ole lasknud end kuigi suurel määral kaasa tõm-mata sellistest inglaslikest ise-ärasustest ja külastades kirja-nik Gert Helbemäed ning tema abikaasat ei libistu jutt Ust korrakski jalgpallimatshilc Räägime peamiselt kirjandusll-kest-ajakirjandusllke- st problee-midest ning eestlaste elust üldi-selt millest Helbemäel kui kord nädalas Ilmuva Eesti Hääle" toi-metajal on hea ülevaade Ta ar-vab et Inglismaal võib olla prae-gu 3000—3500 eestlast kes elavad laiali üle kogu Inglismaa Suuri-maks keskuseks on arvatavasti Bradford umbes 400 eestlasega Lelcesteris tekstlUtööstuste lin nas on eestlasi 350 ümber ning Londonis umbes 300 Koosviib-imisele koguneb neid paremal Ju-hul saja ümber väljaarvatud teatrietendused ja EV aastapäe-- a aktusedkus on isegi 300 Ini-mest väljas olnud Ka sadama-linnas Cardiffls võib olla paar-sad- a eestlast Ajaleht mida trükitakse poola trükikojas on suutnud end seni korralikult majandada Aga see on lõhkiklstud olukord lehe toi-metamine Ja talitamine võtavad suure osa ajast Ja muuks tööks Jääb aeg napiks" ütleb Helbe-mäe kelle tõeliseks kutsumuseks on ikkagi Ilukirjanduslik loo-ming Ta kurdab ka et Londonis puudub tema kutsealaline vaim selt stimuleeriv seltskond Ja kindlasti oli seetõttu eriti tere-tulnud vahelduseks äsjane reis Rootsi Eesti Päevadele millega seoses Helbemäe külastas ka va-nu kolleege Lundls Kesti Kirjanike Kooperatiiv aatab teel päris optimistlikult tulevikku on Helbemäel jää-nud mulje jutuajamisest Ber-nar- il Kangroga ja lähemate aastate jooksul pole karta veel mingisugust tõsist kriisi Teistest kirjanikest on Inglismaal Einar Sanden kes elab Cardiffis peatselt p?a-jmId- a jBradfordis Londonis elab Karl Einer kes aga pärast kodu-maa külastamist mõni aeg tagasi on avalfkust elust tagasi tõmbunud Helbemäe oma kirjanduslik tegevus? Kuuleme et ta oli mõn-da aega tõsiselt kõrge vere-rõhu lükkas pike-maks ajaks kõik suuremad plaa-nid kõrvale Nüüd on aga teoksil ja peatselt ilmub noorsooraamat kahest vöötora-vast Mlnnist Ja Mikust on kirjaniku korteris vilkalt ringi-liikuvate- ks koduloomadeks ja pakkusid talle seltsi haigusepae-vnd-el millal tekkiski nende tei-neteisest nii erinevate karakterite kirjanduslikku idee õppisin isegi fotografeeri-mise selgeks et raamatule Ulust- - Ml Mimrm Kirjanik Gert Helbemäe oma töökabinetis mäe Kutselise pildistaja kasuta- - Tööpuudust vähemalt Londonis nud mine oiexs lainua uiga Kauiics jei iwua ja voiD-ou- a on KesKmi- - Helbemäe tütar Ene kes on seks palgaks 22—25 naela näda-- abielus inglasega ja kannab nüüd las Veerand sellest läheb aga perekonnanime Watts on saavu- - maksudeks Tuleme ilusti endiga tanud edu filmiproduktsiooni alal Ja olnud kaastegev mitme suur-filmi juures Inglismaal Soomes Ja teistes maades Nii nagu teisteski eestlaste kes-kustes hoiab N Liidu saatkond Londoni eestlaskonnal „süma peal" Mõnda aega oli seal eest-lasest sekretäriks Eero Toomani kutsuti tagasi Ja ülendati ENSV välisministri" abiks Tema asemele on saadetud kee-gi noorem nimeline mees kes aga seni ei ole eest-lastega sidemeid otsinud Toomani aga liikus hui-- sõlmis rohkesti tutvusi 1966 a gas võrdlemisi laialdaselt ringi ja Jõulu ajal käis Londonis N Liidu filmlekskursloon mille koossei-sust hüppas ära" Uks soravalt eesti keelt kõnelev vene nimega mees saades koha Vaba Euroo-pa raadio Juurde Uks inglise kaameramees jällegi tõi oma Moskva reisilt kaasa eestlannast naisekes õppis keeleteadust Moskva ülikoolis J 3 on veendu-nud kommunist Külastasime viimaks ka Londo ni Eesti Maja mis asub meeldi-vas ümbruses Ja jätab puude va-hel valgeseinallsena nägusa mul-je Kuuleme et maja osteti omal ajal 6000 naela eest kuid nüüd on selle väärtus tõusnud juba umbes 12 000-l-e naelale Maja ei ole veel võlavaba Tähelepanu-väärseks on selles võrdlemisi korralfk teatrisaal 140 tstekona-g- a — maja ehitajaks oligi poola teatrlring — ja saali üüritakse ja abiellus muide parast Eesti (nüüdki veel välja amatöörtruppi-raev- i Stokholmts oma idele- - Sissetulekut annab ka baar ilmuva KGB kutsub Eve"t" teenindatakse vabatahtliku tegelase Irja Trummiga kellel tööjõuga Eesti Majad on veel õnnestus end „Inturisti" võrgust Ja Leicesterls — vii- - vabastada Ja leida asüüli sÕbrall-JniatMnietatu- d kohas Juba võla-- j kust Rootsist eesti Ja halge tõttu ja see novellikogu ka kes vormi valamise ka kp Soidra eestlaste vaba Onu lühikesel peatusel saa-me mahti külastada ka Aili Eistratit kes on aastaid juhti-nud Londoni eesti naUvnimle-jäi- d ja rahva tantsijaid Ta elab oma majas Wimbledoni linnaosas kuhu on paljud teised-ki eesti perekonnad rajanud oma kodud Samal tänaval on maja-omanikeks veel neli eesti pere-konda — Ilmari Kornell Vlnk Ja Võsa Suurem osa Londoni eest-lastest on majaomanikud ja seda peamiselt majanduslikel kaalut-lustel — korteriüürid on kallid ja moocSVd kortereid raske saada Kui palju Inglismaa eestlased keskmiselt teenivad? Teie Amee-rika mandri külalised räägite ala tl Uiga palju rahast" vastatakse meüe kui sellest Juttu teeme ratsioone saada" ütleb HeCbe-Mei- d raha eriliselt ei huvita välja jõukust on vähe kuid ka puudust mitte Ärimehi ja ise-seisvaid ettevõtjaid meie hulgas peaaegu polegi — selliste talenti-dega mehed on juba ammu läi-nud teistele maadele kus selleks paremad väljavaated Aga meil on hea sotsiaalhooldus mis teil Ameerikas puudub Iiri naised käivad isegi Inglismaal lapsi sün-nitamas sest Iiris tuleks neil haiglaarve enesel tasuda " Ka vanaproua Tatter Aili Eistrati ema kes ühe esimese eestlasena sai juba üheksa aastat tagasi N Eestist loa alaliselt tüt-re Juurde elama asumiseks on nüüd juba Londoni eluga harju nud ja võtab osa kohalike eest laste üritustest Oli tulnud selgi pühapäeval eesti Jumalateenistu selt Kui palju seal siis kirikulisl oli? 12 Inimest" vastab küsitav Londonis on ainult üksikuid hooneid milliseid saaks Ameeri-ka standardi kohaselt nimetada moodsateks korterimajadeks üks selline Londoni mõistes täie-likult luksusmajade pitsatit kan-dev komplekt püstitati hUJutl kuulsa Hyde Pargi äärealale Ja sealt Just enne kodu sõja puhkemist ja on nüüd hästi palju rahulikumas Tütrel parajasti J Im pr Rätsep Torontost olles enne seda külastanud ka Belgiat Tänapäeval kiirete reaktiivlennu-kite ajastul on palju eestlasi maa-ilmas reisimas õhtul satume seal Ameerika õlimeeste seltskonda Peremees ise küpsetab rõdul steak'1 levi-tades kogu ümbruskonnas Inglas-tele nii võõrast barbecue" prae-lõhn- a la Uks ta abilistest avaldab heameelt selle üle et Inglis-maal tuleb peatselt müügile ameerika õlu öeldagu veel et I just inglased on kõige kangekael-sema- d harjumustest ning tradit-sioonidest lugupidajad Järgmisel hommikul leiame ainult lühikese Jalutuskäigu kau-guselt eest ühe mehe täiesti kon-trastsetest elutingimustest ehkki Inglismaa pole sugugi see kõige väljapaistvam kontrastide maa See mees on Uks ungarlane kes elab Hyde Pargi lamamistooli-dest ja muust kättesaadavast kokkupandud varjualuses loeb ajalehti ja vaatab filosoofilises rahus möödasammuvald Jaluta-jaid Võtab vastu ka raha ja söö-gipoolist kui keegi Juhtub ulata-ma kuid viimasest jagab suure-ma osa tuvidele kes heitlike ja reostavate sõpradena teda ümb-ritsevad senikauaks kuni toitu jätkub Meie Londoni kirjasaat-ja Einar Sanden on sellest me-hest juba varem „Vaba Eestla-ses" kirjutanud ja ka Londoni [suured ajalehed on temast kui eriskummalisest kujust juttu tel- - Ta vastab päris sõbralikult kü simustele kuni kuuleb et olen eestlane Siis muutub Järsku kuidagi vae-nuliseks tõmbub enesesse Võib-oll-a on see vimm tekkinud sellest ajast kui ta sõitis eesti laevades Ja seal sunniti vaheldu-seks isegi tööd tegema Sentimentaalseks reisiks nime-tas Gert Helbemäe „Eesti Hää-les" mu lühikest külaskäiku Se-da see tegelikult oligi kuna taht-sin jälle kord näha vanu kohti kus elasin kord noore mehena Euroopa Vabatahtliku Töötaja kategoorias Armastasin kord omamoodi Londonit Ja Inglis-maad üldiselt selle seletamatu Isikupära tõttu mida ei ole koha nud kuskil mujal maailmas Nüüd aga taipasin mida John Stelnbeck võis tunda kui ta pik kade aastate järele sõitis tagasi Montereysse oma noorepõlve maadele Kõik oli muutunud va-nad sõbrad kadunud Ta oli sat tunud võõrasse keskkonda Nii tundus mulle nüüd Inglismaa Kunagine hostel Londoni lähedal kus töötasin seisis mahajäetult maantee ääres aknaruudud sisse loobitud Kunagised kaaslased on kõikjal laiali üle maailma Ent Inglismaa on põhiloomult Ikkagi endine — praelõhnad fish and üürid on seal fantastiliselt kõr 1° P°didest ellademäng ge katedraalitornist kevadiselt õit-- Selles majas külastame endist sevad aIad Ja iganddalallne lootus torontolannat Ellu Brou8htto-valks- e mehe Mnes et vöib-°ll- a ni neiuna Rätsep kelle abikaa-ennusta- n JalgpalUloterül õieti et-s- a Carlos juhatab ühe suure te koigi mänSude tulemused Ja Texase õlifirma operatsioone saan Järsku rikkaks- - Seda looda-Inglisma- al vad ki0013511 ka paljud Inglismaa Vahepeal elasid nad Nigeerias 'eestlased ehkki nad ei räägi nii said välja kodunenud Londonis on ku-- ka ja meelsasti rahast Ja muudest ma teriaalstfest asjadest kui meie siin Ameerikas ILMAR KÜLVET ~-jln- Mm - JJi'vt-XjjjjLJH- B [ijjjH]f3l5 — — Eesti Maja Londonis Inglismaal Maja ees seisavad Gert Helbemäe (paremal) ja käesoleva reisikirja autor ypbefsjoe 7C7 r&tevcar~&a ni HÄPPENING MUIDUGI VÕIB SEDA PAHAKS PANNA et nagunii knl laldasele keelepudrule lisaks ka ajalehes tarvitatakse ütleme veel hirmsamini — populariseeritakse (populariluriliriseeri-tatakse-) s t popltatakse" ingliskeelseid väljendusi See po legi mujal lubatud kui aga tagumises kastis kus autoriks oa nime järgi otsustades pooleldi ümberahvustunud leheneejtr Ainsaks vabanduseks jääb meie iseseisvuse-aegn- e inglise orientatsioon (orientintantutsloon) ehk kurss sest juba siis oli meil mõnigi Tsonn kes oli tsentlemann ja ütles eestipi-ras- e 4nhmhhi" asemel aUeralt" IGATAHES HÄPPENING I" ON VÕIMALIK TÕLK1D ja selle täppistõlge on seikluslik juhtumus" Täielik vää-rarvamine on et Jiappening" tähendab happelist magu või haput iseloomu Kahe viimase juures — kui neid peaks hap pening" tabama — on see kas vahelejäämine" või Aga ma taUe andsin!" olenevalt kummat pidi happening" juhtus VAIKSES JA RAHULIKUS ÜHISKONNAS juhtub Jiap penlngisid" harva ja need jäävad kauaks meelde üks niis-ugune aastast 1937 — edasi antud dramatiseeringu vormis vaik-ses lootuses et mõnel suvisel kokkutuleku võidakse seda k-asutada vabaõhu-etendusek- s Kõldde asjaosaliste nimed oa antud sünnitunnistuste järgi et asjale anda ajaloolist tag-apõhja ja teades et ükski tegelastest ei viibi enam elavate ki-rjas ning isegi sündmuse paik on maha põlenud PÜHAPÄEVA VARAHOMMIK (kell ) JAANIPÄEVI eel Haapsalu Paralepa kõrtsis Akendest kumab sisse Koidu ja Hämariku ühine valgus sest neil on parajasti musutamise aeg Laudade ääres istuvad noored mehed koolimütsides ja peavad oma abituuriumi lennu 5-aast-ase kokkutuleku järel-pid-u Leti ees pukkide otsas istub kaks meest — tüse ja ho-olitsetud lokklsjuustega ärimees Ulrich Selg ja kitsehabemera vanahärra parun von Knorring Mõlemad härrad vestlevad omavahel saksa keeles ja räägivad leti taga oleva baaridaa-miga eesti keelt KÕRTSI EES PEATUB TAKSOAUTO (aknast paistab) ja rooli taga istub mees lelle nime ei saa nimetada kuna ta viibib paguluses Autost väljub Scoutspataljoni leitnant Va har eesti sõjaväe nägusas mundris ja siseneb kõrtsi LEITNANT VAHAR (vaatab kõrtsis ringi ja märkab von Knorringu habet Ta võtab habemest kinni ja hakkab seda raputama): Seitsesada aastat olen ma seda habet otsinud ja nüüd leian ma selle viimaks siit Paralepa kõrtsist" SELLEGA LÕPEB HÄPPENING" J% LÕPEB KA dram-atiseering See on lavastuslikult kerge ja lühikese monoloogi-ga dialoogi pole üldse NU pole karta et sõnaUne osa vab-aõhulavastuses Ikaduma saaks minna Muidugi alati leidub narre kes pärast näidendi lõppu küsivad et tea kas nad abiellusid?" Nendele olgu tähendatud et parun von Knorrinr oli sõjakohtu prokuröri ratsaväe kolonel (punased püksid) Knorringu isa ja et eesti rahva vabadustahte allasurumine jätkus isegi iseseisvuse ajal Leitnant Vahar degradeeriti noo-remleitnand- iks ja lähetati Pärnu 9 jalaväe rügementi AJALUGU KORDUB JA ME KOGEME et inimesed ei ole ajaloost midagi õppinud Kolmkümmend üks aastat hiljem peaaegu samal päeval (öösel muidugi) juhtus midagi analoo-gilist Toronto uue raekoja ees Nathan Phillipsi (leedulase) väljakul Selle sündmuse võib iga kunstihuviline ise dram-atiseerida vabaõhuetenduse teiseks vaatuseks sest seal pole sõnalist osa üldse mitte PUNANE SPORTAUTO PEATUS raekoja ees tänaval ja sealt astus välja kaks noort meest Nad avasid auto pakiruu-mi ja sealt väljus kolmas noor mees Noormehed astusid bas-seini juurde otsid "kingad Jalast ja hakkasid vees jalgu leo-tama Pärast tantsuõhtut on niisugune menetlus kahtlemaü tervislik Nendest möödus prohvet Jeremiias sandaalid pa-ljaste jalgade otsas ja gitarr kaenlas Ta pikad juuksed ja habe lehvisid pehmes öises tuules Noormehed sosistasid midari omavahel ja siis hüppasid prohvetile kallale KESKMINE LUGEJA VAJAB NÜÜD VEIDI tehnilist in-formatsiooni mille vastavate teadmistega inimesed võivad sahele jätta ja asuda kohe järgmise kärpe juurde Toronto uus raekoda on nn precast conerete" ehitusÜksikud ehitus-detaili- d on varem valmis valatud ja siis kohapeal kokku pan-dud või üles riputatud Nii on Nathan Leedulase väljaku plaadid kõik lahtiselt vastavate pukkide otsas Samuti lahti-sed tükid on tsemendist lillekastid ja istepinkide jalad sute ja rõdude külgplaadid on pärast sideainega kokku ühenda-tud Maa küljes on kinni ainult lipumastid ja see suur pronk-sist praetud kana mälestussammas — muidu oleksid need ammu ära viidud NÜÜD JÄTKUB HÄPPENING" Kolm noormeest pa prohvet Jeremiiase pikali ja viis ta ühe pingi juurde M neist kergitasid tsemendist pingi-Jalg- a ja kolmas toppis pro veti habeme (ta ise istus sel ajal prohveti rinnal) °ap° seUe alla Siis lasti jalg maha ja prohvet jäigi habetpidi rP east concretl" vangistusse Ta gitarr pandi oasseim j- - -- _ või mitte — see ujus ilusasti nagu laev kuni h°mmikum:: pandi fontäänid tööle gitarr täitus veega ja läk põhja- - iu-sikali-ne all-vee-la- ev INIMÕIGUSTE AUSTAMISE POOLEST ei ole ToronW linn sugugi parem kui Eesti Vabariik Teid võidakse u p se päeva ajal mõne osava ärimehe või agendi poo t P i röövida ja öösel võib juhtuda veel jubedamatki PolUj sageU neid brutaalsus! kaasa Kui nad mõne tunni parasx sid prohvet Jeremiiase siis nad naersid! Nad ei °tn"- a-vaks seda tsemendist Jalga kergitama hakata ja Ue sega Tsemendist ehltusdetaUide tõstmine ei kuulu i po ülesannete hulka — seda teevad Itaallased ja nemadki k naga Prohvet Jeremiias vabastati lihtsalt habeme kamisega Igas politseiautos on nimelt esmaabi paun ja kaarid Igaks juhuks
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, July 06, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-07-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000146 |
Description
Title | 0207a |
OCR text | --S5 if „V4t4 ffSTUNf" VABA GESTLANE Ilmitk lrmv 2 torim J ä4§l§$ § rJ Laupäeval 6 Juulil IMS — Saturday July 6 IKS Märkmeid kevadiselt reisilt (10) Inglismaa eestlased ei räägi rahast LONDON' — Jõudsime Inglismaa pealinna rahvusvaheliselt pinevas olukorras kuna Prant-susmaad oli paralüseerinud üldstreik mis ähvardas paisuda kodusõjaks Ent inglast ei huvita-nud see kuigi palju sest naaberriigi sisemised vapustused olid sattunud just ajale millal Inglis-maa tähelepanu oli koondunud palju põnevamale" sündmusele — jalgpalli karikafinaalile Võib-olla ainult kolmanda maailmasõja puhkemine olnuks küllalt mõjutaks prahvatuseks et pisutki eemaldada tähelepanu sellelt igaaastaselt suuratraktsioonilt mis toob piltlikult öeldes kogu Inglismaa Londonisse täites VYembley staadioni kõik hotellid ja õllebaarid Selline oli Inglismaa ja ingla- - ne umbes 17 aastat tagasi mUlal ma siin viimati elasin ning sama-sugune on ta nüüd Ja küllap vist igavestigl Seepärast pole midagi imestada et alarmeerivad teated rahvusvahelises elus on Jaanud ajaleheveergudel tahaplaanile ja peamiseks matshi-eelsek- s sensat-siooniks on hulgaliste võltsitud pääsmete müügilelaskmine Ing-lismaa Ja kogu maailma suurima tiraazhiga ajalehe JJaily Mlrro-r'i- " esiküljel on pilt mis sügavalt liigutab kogu Inglismaad Wemb-le- y staadioni juures istub kurva-näolin- e poiss kes kogus terve aasta raha et tulla provintsilin-nast Londoni karikafinaali vaata-ma kuid ostis võltsitud pileti ning saadeti väravast tagasi Eestlased ei ole lasknud end kuigi suurel määral kaasa tõm-mata sellistest inglaslikest ise-ärasustest ja külastades kirja-nik Gert Helbemäed ning tema abikaasat ei libistu jutt Ust korrakski jalgpallimatshilc Räägime peamiselt kirjandusll-kest-ajakirjandusllke- st problee-midest ning eestlaste elust üldi-selt millest Helbemäel kui kord nädalas Ilmuva Eesti Hääle" toi-metajal on hea ülevaade Ta ar-vab et Inglismaal võib olla prae-gu 3000—3500 eestlast kes elavad laiali üle kogu Inglismaa Suuri-maks keskuseks on arvatavasti Bradford umbes 400 eestlasega Lelcesteris tekstlUtööstuste lin nas on eestlasi 350 ümber ning Londonis umbes 300 Koosviib-imisele koguneb neid paremal Ju-hul saja ümber väljaarvatud teatrietendused ja EV aastapäe-- a aktusedkus on isegi 300 Ini-mest väljas olnud Ka sadama-linnas Cardiffls võib olla paar-sad- a eestlast Ajaleht mida trükitakse poola trükikojas on suutnud end seni korralikult majandada Aga see on lõhkiklstud olukord lehe toi-metamine Ja talitamine võtavad suure osa ajast Ja muuks tööks Jääb aeg napiks" ütleb Helbe-mäe kelle tõeliseks kutsumuseks on ikkagi Ilukirjanduslik loo-ming Ta kurdab ka et Londonis puudub tema kutsealaline vaim selt stimuleeriv seltskond Ja kindlasti oli seetõttu eriti tere-tulnud vahelduseks äsjane reis Rootsi Eesti Päevadele millega seoses Helbemäe külastas ka va-nu kolleege Lundls Kesti Kirjanike Kooperatiiv aatab teel päris optimistlikult tulevikku on Helbemäel jää-nud mulje jutuajamisest Ber-nar- il Kangroga ja lähemate aastate jooksul pole karta veel mingisugust tõsist kriisi Teistest kirjanikest on Inglismaal Einar Sanden kes elab Cardiffis peatselt p?a-jmId- a jBradfordis Londonis elab Karl Einer kes aga pärast kodu-maa külastamist mõni aeg tagasi on avalfkust elust tagasi tõmbunud Helbemäe oma kirjanduslik tegevus? Kuuleme et ta oli mõn-da aega tõsiselt kõrge vere-rõhu lükkas pike-maks ajaks kõik suuremad plaa-nid kõrvale Nüüd on aga teoksil ja peatselt ilmub noorsooraamat kahest vöötora-vast Mlnnist Ja Mikust on kirjaniku korteris vilkalt ringi-liikuvate- ks koduloomadeks ja pakkusid talle seltsi haigusepae-vnd-el millal tekkiski nende tei-neteisest nii erinevate karakterite kirjanduslikku idee õppisin isegi fotografeeri-mise selgeks et raamatule Ulust- - Ml Mimrm Kirjanik Gert Helbemäe oma töökabinetis mäe Kutselise pildistaja kasuta- - Tööpuudust vähemalt Londonis nud mine oiexs lainua uiga Kauiics jei iwua ja voiD-ou- a on KesKmi- - Helbemäe tütar Ene kes on seks palgaks 22—25 naela näda-- abielus inglasega ja kannab nüüd las Veerand sellest läheb aga perekonnanime Watts on saavu- - maksudeks Tuleme ilusti endiga tanud edu filmiproduktsiooni alal Ja olnud kaastegev mitme suur-filmi juures Inglismaal Soomes Ja teistes maades Nii nagu teisteski eestlaste kes-kustes hoiab N Liidu saatkond Londoni eestlaskonnal „süma peal" Mõnda aega oli seal eest-lasest sekretäriks Eero Toomani kutsuti tagasi Ja ülendati ENSV välisministri" abiks Tema asemele on saadetud kee-gi noorem nimeline mees kes aga seni ei ole eest-lastega sidemeid otsinud Toomani aga liikus hui-- sõlmis rohkesti tutvusi 1966 a gas võrdlemisi laialdaselt ringi ja Jõulu ajal käis Londonis N Liidu filmlekskursloon mille koossei-sust hüppas ära" Uks soravalt eesti keelt kõnelev vene nimega mees saades koha Vaba Euroo-pa raadio Juurde Uks inglise kaameramees jällegi tõi oma Moskva reisilt kaasa eestlannast naisekes õppis keeleteadust Moskva ülikoolis J 3 on veendu-nud kommunist Külastasime viimaks ka Londo ni Eesti Maja mis asub meeldi-vas ümbruses Ja jätab puude va-hel valgeseinallsena nägusa mul-je Kuuleme et maja osteti omal ajal 6000 naela eest kuid nüüd on selle väärtus tõusnud juba umbes 12 000-l-e naelale Maja ei ole veel võlavaba Tähelepanu-väärseks on selles võrdlemisi korralfk teatrisaal 140 tstekona-g- a — maja ehitajaks oligi poola teatrlring — ja saali üüritakse ja abiellus muide parast Eesti (nüüdki veel välja amatöörtruppi-raev- i Stokholmts oma idele- - Sissetulekut annab ka baar ilmuva KGB kutsub Eve"t" teenindatakse vabatahtliku tegelase Irja Trummiga kellel tööjõuga Eesti Majad on veel õnnestus end „Inturisti" võrgust Ja Leicesterls — vii- - vabastada Ja leida asüüli sÕbrall-JniatMnietatu- d kohas Juba võla-- j kust Rootsist eesti Ja halge tõttu ja see novellikogu ka kes vormi valamise ka kp Soidra eestlaste vaba Onu lühikesel peatusel saa-me mahti külastada ka Aili Eistratit kes on aastaid juhti-nud Londoni eesti naUvnimle-jäi- d ja rahva tantsijaid Ta elab oma majas Wimbledoni linnaosas kuhu on paljud teised-ki eesti perekonnad rajanud oma kodud Samal tänaval on maja-omanikeks veel neli eesti pere-konda — Ilmari Kornell Vlnk Ja Võsa Suurem osa Londoni eest-lastest on majaomanikud ja seda peamiselt majanduslikel kaalut-lustel — korteriüürid on kallid ja moocSVd kortereid raske saada Kui palju Inglismaa eestlased keskmiselt teenivad? Teie Amee-rika mandri külalised räägite ala tl Uiga palju rahast" vastatakse meüe kui sellest Juttu teeme ratsioone saada" ütleb HeCbe-Mei- d raha eriliselt ei huvita välja jõukust on vähe kuid ka puudust mitte Ärimehi ja ise-seisvaid ettevõtjaid meie hulgas peaaegu polegi — selliste talenti-dega mehed on juba ammu läi-nud teistele maadele kus selleks paremad väljavaated Aga meil on hea sotsiaalhooldus mis teil Ameerikas puudub Iiri naised käivad isegi Inglismaal lapsi sün-nitamas sest Iiris tuleks neil haiglaarve enesel tasuda " Ka vanaproua Tatter Aili Eistrati ema kes ühe esimese eestlasena sai juba üheksa aastat tagasi N Eestist loa alaliselt tüt-re Juurde elama asumiseks on nüüd juba Londoni eluga harju nud ja võtab osa kohalike eest laste üritustest Oli tulnud selgi pühapäeval eesti Jumalateenistu selt Kui palju seal siis kirikulisl oli? 12 Inimest" vastab küsitav Londonis on ainult üksikuid hooneid milliseid saaks Ameeri-ka standardi kohaselt nimetada moodsateks korterimajadeks üks selline Londoni mõistes täie-likult luksusmajade pitsatit kan-dev komplekt püstitati hUJutl kuulsa Hyde Pargi äärealale Ja sealt Just enne kodu sõja puhkemist ja on nüüd hästi palju rahulikumas Tütrel parajasti J Im pr Rätsep Torontost olles enne seda külastanud ka Belgiat Tänapäeval kiirete reaktiivlennu-kite ajastul on palju eestlasi maa-ilmas reisimas õhtul satume seal Ameerika õlimeeste seltskonda Peremees ise küpsetab rõdul steak'1 levi-tades kogu ümbruskonnas Inglas-tele nii võõrast barbecue" prae-lõhn- a la Uks ta abilistest avaldab heameelt selle üle et Inglis-maal tuleb peatselt müügile ameerika õlu öeldagu veel et I just inglased on kõige kangekael-sema- d harjumustest ning tradit-sioonidest lugupidajad Järgmisel hommikul leiame ainult lühikese Jalutuskäigu kau-guselt eest ühe mehe täiesti kon-trastsetest elutingimustest ehkki Inglismaa pole sugugi see kõige väljapaistvam kontrastide maa See mees on Uks ungarlane kes elab Hyde Pargi lamamistooli-dest ja muust kättesaadavast kokkupandud varjualuses loeb ajalehti ja vaatab filosoofilises rahus möödasammuvald Jaluta-jaid Võtab vastu ka raha ja söö-gipoolist kui keegi Juhtub ulata-ma kuid viimasest jagab suure-ma osa tuvidele kes heitlike ja reostavate sõpradena teda ümb-ritsevad senikauaks kuni toitu jätkub Meie Londoni kirjasaat-ja Einar Sanden on sellest me-hest juba varem „Vaba Eestla-ses" kirjutanud ja ka Londoni [suured ajalehed on temast kui eriskummalisest kujust juttu tel- - Ta vastab päris sõbralikult kü simustele kuni kuuleb et olen eestlane Siis muutub Järsku kuidagi vae-nuliseks tõmbub enesesse Võib-oll-a on see vimm tekkinud sellest ajast kui ta sõitis eesti laevades Ja seal sunniti vaheldu-seks isegi tööd tegema Sentimentaalseks reisiks nime-tas Gert Helbemäe „Eesti Hää-les" mu lühikest külaskäiku Se-da see tegelikult oligi kuna taht-sin jälle kord näha vanu kohti kus elasin kord noore mehena Euroopa Vabatahtliku Töötaja kategoorias Armastasin kord omamoodi Londonit Ja Inglis-maad üldiselt selle seletamatu Isikupära tõttu mida ei ole koha nud kuskil mujal maailmas Nüüd aga taipasin mida John Stelnbeck võis tunda kui ta pik kade aastate järele sõitis tagasi Montereysse oma noorepõlve maadele Kõik oli muutunud va-nad sõbrad kadunud Ta oli sat tunud võõrasse keskkonda Nii tundus mulle nüüd Inglismaa Kunagine hostel Londoni lähedal kus töötasin seisis mahajäetult maantee ääres aknaruudud sisse loobitud Kunagised kaaslased on kõikjal laiali üle maailma Ent Inglismaa on põhiloomult Ikkagi endine — praelõhnad fish and üürid on seal fantastiliselt kõr 1° P°didest ellademäng ge katedraalitornist kevadiselt õit-- Selles majas külastame endist sevad aIad Ja iganddalallne lootus torontolannat Ellu Brou8htto-valks- e mehe Mnes et vöib-°ll- a ni neiuna Rätsep kelle abikaa-ennusta- n JalgpalUloterül õieti et-s- a Carlos juhatab ühe suure te koigi mänSude tulemused Ja Texase õlifirma operatsioone saan Järsku rikkaks- - Seda looda-Inglisma- al vad ki0013511 ka paljud Inglismaa Vahepeal elasid nad Nigeerias 'eestlased ehkki nad ei räägi nii said välja kodunenud Londonis on ku-- ka ja meelsasti rahast Ja muudest ma teriaalstfest asjadest kui meie siin Ameerikas ILMAR KÜLVET ~-jln- Mm - JJi'vt-XjjjjLJH- B [ijjjH]f3l5 — — Eesti Maja Londonis Inglismaal Maja ees seisavad Gert Helbemäe (paremal) ja käesoleva reisikirja autor ypbefsjoe 7C7 r&tevcar~&a ni HÄPPENING MUIDUGI VÕIB SEDA PAHAKS PANNA et nagunii knl laldasele keelepudrule lisaks ka ajalehes tarvitatakse ütleme veel hirmsamini — populariseeritakse (populariluriliriseeri-tatakse-) s t popltatakse" ingliskeelseid väljendusi See po legi mujal lubatud kui aga tagumises kastis kus autoriks oa nime järgi otsustades pooleldi ümberahvustunud leheneejtr Ainsaks vabanduseks jääb meie iseseisvuse-aegn- e inglise orientatsioon (orientintantutsloon) ehk kurss sest juba siis oli meil mõnigi Tsonn kes oli tsentlemann ja ütles eestipi-ras- e 4nhmhhi" asemel aUeralt" IGATAHES HÄPPENING I" ON VÕIMALIK TÕLK1D ja selle täppistõlge on seikluslik juhtumus" Täielik vää-rarvamine on et Jiappening" tähendab happelist magu või haput iseloomu Kahe viimase juures — kui neid peaks hap pening" tabama — on see kas vahelejäämine" või Aga ma taUe andsin!" olenevalt kummat pidi happening" juhtus VAIKSES JA RAHULIKUS ÜHISKONNAS juhtub Jiap penlngisid" harva ja need jäävad kauaks meelde üks niis-ugune aastast 1937 — edasi antud dramatiseeringu vormis vaik-ses lootuses et mõnel suvisel kokkutuleku võidakse seda k-asutada vabaõhu-etendusek- s Kõldde asjaosaliste nimed oa antud sünnitunnistuste järgi et asjale anda ajaloolist tag-apõhja ja teades et ükski tegelastest ei viibi enam elavate ki-rjas ning isegi sündmuse paik on maha põlenud PÜHAPÄEVA VARAHOMMIK (kell ) JAANIPÄEVI eel Haapsalu Paralepa kõrtsis Akendest kumab sisse Koidu ja Hämariku ühine valgus sest neil on parajasti musutamise aeg Laudade ääres istuvad noored mehed koolimütsides ja peavad oma abituuriumi lennu 5-aast-ase kokkutuleku järel-pid-u Leti ees pukkide otsas istub kaks meest — tüse ja ho-olitsetud lokklsjuustega ärimees Ulrich Selg ja kitsehabemera vanahärra parun von Knorring Mõlemad härrad vestlevad omavahel saksa keeles ja räägivad leti taga oleva baaridaa-miga eesti keelt KÕRTSI EES PEATUB TAKSOAUTO (aknast paistab) ja rooli taga istub mees lelle nime ei saa nimetada kuna ta viibib paguluses Autost väljub Scoutspataljoni leitnant Va har eesti sõjaväe nägusas mundris ja siseneb kõrtsi LEITNANT VAHAR (vaatab kõrtsis ringi ja märkab von Knorringu habet Ta võtab habemest kinni ja hakkab seda raputama): Seitsesada aastat olen ma seda habet otsinud ja nüüd leian ma selle viimaks siit Paralepa kõrtsist" SELLEGA LÕPEB HÄPPENING" J% LÕPEB KA dram-atiseering See on lavastuslikult kerge ja lühikese monoloogi-ga dialoogi pole üldse NU pole karta et sõnaUne osa vab-aõhulavastuses Ikaduma saaks minna Muidugi alati leidub narre kes pärast näidendi lõppu küsivad et tea kas nad abiellusid?" Nendele olgu tähendatud et parun von Knorrinr oli sõjakohtu prokuröri ratsaväe kolonel (punased püksid) Knorringu isa ja et eesti rahva vabadustahte allasurumine jätkus isegi iseseisvuse ajal Leitnant Vahar degradeeriti noo-remleitnand- iks ja lähetati Pärnu 9 jalaväe rügementi AJALUGU KORDUB JA ME KOGEME et inimesed ei ole ajaloost midagi õppinud Kolmkümmend üks aastat hiljem peaaegu samal päeval (öösel muidugi) juhtus midagi analoo-gilist Toronto uue raekoja ees Nathan Phillipsi (leedulase) väljakul Selle sündmuse võib iga kunstihuviline ise dram-atiseerida vabaõhuetenduse teiseks vaatuseks sest seal pole sõnalist osa üldse mitte PUNANE SPORTAUTO PEATUS raekoja ees tänaval ja sealt astus välja kaks noort meest Nad avasid auto pakiruu-mi ja sealt väljus kolmas noor mees Noormehed astusid bas-seini juurde otsid "kingad Jalast ja hakkasid vees jalgu leo-tama Pärast tantsuõhtut on niisugune menetlus kahtlemaü tervislik Nendest möödus prohvet Jeremiias sandaalid pa-ljaste jalgade otsas ja gitarr kaenlas Ta pikad juuksed ja habe lehvisid pehmes öises tuules Noormehed sosistasid midari omavahel ja siis hüppasid prohvetile kallale KESKMINE LUGEJA VAJAB NÜÜD VEIDI tehnilist in-formatsiooni mille vastavate teadmistega inimesed võivad sahele jätta ja asuda kohe järgmise kärpe juurde Toronto uus raekoda on nn precast conerete" ehitusÜksikud ehitus-detaili- d on varem valmis valatud ja siis kohapeal kokku pan-dud või üles riputatud Nii on Nathan Leedulase väljaku plaadid kõik lahtiselt vastavate pukkide otsas Samuti lahti-sed tükid on tsemendist lillekastid ja istepinkide jalad sute ja rõdude külgplaadid on pärast sideainega kokku ühenda-tud Maa küljes on kinni ainult lipumastid ja see suur pronk-sist praetud kana mälestussammas — muidu oleksid need ammu ära viidud NÜÜD JÄTKUB HÄPPENING" Kolm noormeest pa prohvet Jeremiiase pikali ja viis ta ühe pingi juurde M neist kergitasid tsemendist pingi-Jalg- a ja kolmas toppis pro veti habeme (ta ise istus sel ajal prohveti rinnal) °ap° seUe alla Siis lasti jalg maha ja prohvet jäigi habetpidi rP east concretl" vangistusse Ta gitarr pandi oasseim j- - -- _ või mitte — see ujus ilusasti nagu laev kuni h°mmikum:: pandi fontäänid tööle gitarr täitus veega ja läk põhja- - iu-sikali-ne all-vee-la- ev INIMÕIGUSTE AUSTAMISE POOLEST ei ole ToronW linn sugugi parem kui Eesti Vabariik Teid võidakse u p se päeva ajal mõne osava ärimehe või agendi poo t P i röövida ja öösel võib juhtuda veel jubedamatki PolUj sageU neid brutaalsus! kaasa Kui nad mõne tunni parasx sid prohvet Jeremiiase siis nad naersid! Nad ei °tn"- a-vaks seda tsemendist Jalga kergitama hakata ja Ue sega Tsemendist ehltusdetaUide tõstmine ei kuulu i po ülesannete hulka — seda teevad Itaallased ja nemadki k naga Prohvet Jeremiias vabastati lihtsalt habeme kamisega Igas politseiautos on nimelt esmaabi paun ja kaarid Igaks juhuks |
Tags
Comments
Post a Comment for 0207a