Vaba Eestlane, November 30, 1968

              Ubiife
IMI
IM
Lk 3 VABA EESTLANE laupäeval 30 novembril 1963 — Saturday Nov 30 1968
Kui Vietnamis vaikivad relvad
Pariisis katkenud rahuläbirää
Limised Vietnami sõja lõpetami-seks
algavad tõenäoliselt uuesti
lähemal ajal kuna Lõuna-Vietna-- mi
valitsus on vahepeal oma sei-sukohti
muutnud ning on valmis
rahuläbirääkimiste laua taha iv
tüma ka sel juhul kui Hanoi va
litsuse esindajate kõrval istuvad
Iiuna-Vlrtnam- i kommunistliku
terroriorganisatsiooni Vlet Kon
gi rsuiu4ju Praegu ei ole teel
saanud
sajaprotsendiliselt
tugeva toetuse
praegu määral
paraneb kuuga
millistel tineimustel Sai- - liiste vaatlejate ei Leu
gonl valitsus selliseid Järelandi na-Vietna- m seni veel suutnud
tegi tõenäoliselt oli Lõu-- J dutseerida suurekaliibrilisi rah-na-Vletn- am
sunnitud vajuhte kes oleksid võrdvõlme-teel- e
ühendriikide Usteks vastasteks Põhja-Vietn-a
ja pealekäimisel 'mis kommunist
Poliitiliste vaatlejate arvates ei likkudele juhtidele Praegune
rahuläbirääkimised vajalikku 'sident Nguyen Van ei ku- -
lahendust Lõuna-Vietna- ml prob
leemldesse ning isegi vaherahu
saavutamisel jäävad paljud küsi-mused
veel lahendamata Prae
väljavaadete juures on tõe
käega
pärast vaherahu sai üldise toetuse
vutamist Lõuna-Vietnami- s L ta lükkas külmalt tagasi amee- -
rezhiiml ja kommunistlikkude or
ganisatsioonlde vahel äge poliiti-line
võitlus ülemvõimu pärast
Lõuna-Vietnam- is See võitlus kan
tlub koos poliitilise võitlusega ka
sotsiaalsele ja
psühholoogilisele pinnale
Optimistid kalkuleerivad et
Lõuna-Vietna- m ei lähe sellesse
võitlusesse siiski ettevaatamatult
kuna Lõuna-Vietna- mi sotsiaalnu
ja majanduslik olukord on tundu-valt
muutunud sellest
Prantsusmaa koloniaalvõim
kokku Ameeriklaste vii-bimine
Vietnamis ning ma-janduslikkude
toetuste andmine
Iõuna-Vietnaml- le teedevõrgu
tamlseks uute ettevõtete rajami-seks
ning hariduse levitamiseks or
kandnud tõhusaid protsente ning
rahvas ei enam nii vastuvõt-lik
kommunistlikkudele ideedele
kümmekond tagasi „
tähtsamaks stabilisee-rivaks
teguriks Lõuna-Vietnami- s
on ligemale miljonist koos
nev rahvaarmee kellele liituvad
kohapealsed miilitsaüksused Ar-mee
juhtkond on viimaste aastate
Selle hlltOr nn vAtmirl nn- - ( --vae
Kuid nüüd
Balti
sündmuseks meie kultuurilis
te saavutuste hiilgavas
Algatus selle ürituse toime-tulekuks
on võrsunud meie noo- rena põlve hulgast koos-töös
Balti naaberrahvaste — lät-laste
ja leedulastega
Et leida meie paguluse kultuu
kuudel
rühma eestiläti-leed- u ülikoolide õppejõudude
tarmukad ja
Balti ülikooli
Kuigi ametlikku
hea väljaõppe ning
ameeriklaste on
peaaegu
antikommunistid Armeele annab
keskvalitsuse amet
kõnd jt politseivõimud kes ei ole
teel oma ülev
annete kõrgusel kuid kellede
efektiivsus iga mär-gatavalt
Suuremaks probleemiks on siis-ki
kõrgem Juhtkond ning poliiti- -
selire arvates ole
pro-mill
kompromissi
asuma survel
väljakoolitatud
pre-to- o
Thieu
guste
majanduslikule
seks
Juta endast populaarset ja
tõmbavat isiksus iil
respekteeritakse Presiden-ti
peetakse siiski kindla ja
sirgejooneliseks meheks ning ta
näoline et saa-- 1 rahva hulgas
algab kui
ajast alates
mil
varises
suurte
ehi
ole
kui aastat
üheks
ühest
reas
riklaste tunnustada
Vlet Kongi esindust Pariisi rahu
läbirääkimistel iseseisva delegat
sioonina
LõunaVietnaml valitsusel
on eelolevasse võitlusse astumisel
oma probleemid siis tuleb arves-tada
sellega et ka kommunistide
poolel ei paista alati päike ning ka
nendel on mured on
Põhja-Vietna- m maksnud oma ag
ressiooni eest lõunasse säga
ning Hanois ei ole kau-geltki
nii roosiline nagu
kommunistid seda püüavad lasta
paista Hanoi valitsuse tuge-vusest
või nõrkusest oleneb suu-rel
määral kui suudetakse
Põhja-Vletnami- st abi ja toetust
anda Lõuna-Vietna- ml
organisatsioonidele
Praeguste väljavaadete juures ei
saa see abi olla nii suur et see pu-rustaks
Lõuna-Vletna- mi poliiti-lise
majandusliku ja sotsiaalse
struktuuri See annabki põhjust
vaadata tulevikku optimistlikult
kui Lõuna-Vietnami- s vaikivad
võitlus võimu
Baiti Teadlaste Konverents
länill ItnlclrtinQtnv Ilcrl
alti Teadlaste Konverents Mary'tat võime tervitada
landi ülikoolis on tähelepanuväär-- ! Esimest Teadlaste
pagu- luses
teadlaste
ettevalmistus- -
ohvitse-rid
ja soovida tulemusrikast
Teeme ühtlasi kindla
veendumusega et-- nüüdne
on teeviidaks uue tee —
pagulasteadlaste viljaka koostöö
algusel ega viimaseks
teadlasi konverent
si 4 ettekannetega
midagi sellena võrreldavat vn„ rw 11- -1
sojast mus2e3rdatud taSgaakssi ammaianlena'de et tervelt 8 esinejat on saanud oma kõrgema hariduse paguluses
sumedatel
nagu praegu käisid Hani-- 1 burgi linnas väikse
poolt
organiseerimistööd
rajamiseks
luba selleks
rahva
kestel
arvate
täiel
kuid
külge
kuigi teda
dLselt
ettepaneku
Kui
Kahtlemata
kal-li
hinna
kõik
välja
palju
kommunist-likkudele
rel-vad
ning algab
nädala
Konvc- -
rentsi
tööd seda
üritus
vald balti
Jää
Eesti esineb
päeva kestel neius ii„im„
tuleb ajas aastat
Seal 1945 aasta süeis-- l
Ettekannete teemad hõlmavad
poliitilisi teadusi ajalugu ma
jandust teoreetilisi ja rakendus-teadust
ning kirjandust ja keele
teadust
Ettekannete fookus on koondunud
kodumaale Läti teadlastel kõiee
olnud ning selle saamises ei arvukamal esinejate rühmal Ja
võidud poliitiliste olukordade gunevad need kodumaa ja pagu- - tõttu kaugeltki kindel olla ei luse probleemide vahel
häirinud see algatajate uljast Teaduses on kommunikatsioon
inIUStUt" tulemusrikka töö asendamatu eel- - tudTihktiirjakdäesipjaostüigtkalikeedaksüitloaismtuesttae tEinsigmimesues BSaolotivimTeeajdalasloteodaKmoenvee-t- kaudu püutl sidet luua vastavate rentsi viljastav ja õhutav mõju ei
graihstvruesetnedpaõgveõniimkaelliakakgeriteõgpapejjaõurde-e- lvõapide ektosnegerejsästki uksnemljaeie tpeäaedvlaasgtae
ja tulevasi üliõpilasi TÖ5 kandis edasises igapäevases töös tuluks
vilja ja juba 89 jaanuaril võis neile endile Ja auks meie rahvaste saejunatitseHltamkobmurpgliektDeeeruittsucdherülRikinogoil"i i le' e J
laagris kokku astuda uue ettevõtte
vormiliseks konstitueerimiseks ' "" "
Pärast viljakat tööperioodi ui- -
ges Balti Ülikool oma uksed 1949 NOOrSOO-KirjandUS- e
a sügisel kui suurem osa üliõpl--'
lasi ja õppejõude oli Saksamaalt aunindamiSKOmiSJOn
emigreerinud Eesti Kultuurfondi Juurde kooli jäurlgaltausseensa jalsaBkaslatimaüalil- - ndnundnn~MEnrinmuAnnimmMeline „ algupä„rlooa-P„iiratsu- ed
teadlaste vahel tolme- -'
Eesti Kultuurfond
Am
WBBir hiit PfcfcB 'w &fcfcfcH Küll lv r ilkBfjWI kkKTV tHKR+ #4V t' kkkkW mc VkkHISr kkkkkkkH
i 9HkS4kVHkLäkkH B li tSPalkkkkH
IVLHiHäHkHkHkHkHkHkHkHkHHkHkHkHkHkHkHkHHftJBikHkHHkHkHkHkHkHkHkHkHHkHkHktlB
(kkkkkkkkkBkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkl
fjkkkkkkkkkkHLkkkkkkH
3l9kBHHBlBIHHlPIHIBLHK9kLLilHHLBLlHIL1LHI
raport:
Realistlik eelarve
puudu-jäägiga
Mees mitme Ajastul kus siirdistutamine ei ole tes finantsmlnister kelle
mingisuguseks katseid ka kunstlike sü- - ülejäägi kalkulatsioon moodustab
dametc konstrueerimisega esitatud 25-aasta- ne noor USA tead- - ainult ühe kaheteistkümnendiku
lane Jim Wright katsetab Goodveari uurimisasutustes kummist vai- - protsenti riigi ja
mistatud Wright kalkuleerib et tal õnnestub suurendamiseks viia posti
aasta konstrueerida kummist südant mis on sissetulekuid väljaminekuid
Une loomuliku aset täitma senisest suuremal määral tasa- -
Lembilu välispoliitika ja E:sfi vabadusvõitlus
Eestlaste välissuhete nurgakiviks Sigtuna hävitamine aastal 1188
II
Sigtuna hävitamist käsitledes
toob autor esile eestlaste välispo-liitilisi
suhteid ja märgib et eest-lased
hiljem sõprusest oma liit-lastega
kinni pidasid Eestlased
olid Sigtuna hävitamise peatege-lased
vastavalt ajaloo al-likale
venelased soomlased Ja
karjalased nende abilised kes
said tasu osa saagist Muu hulcas
Sigtuna katedraali hõbedased vä-ravad
viidi Novgorodi linna So-fia
kirikusse röövsaagina
Tähtsamaks Sigtuna hävitamise
põhjuseks oli siiski kaubateede
poliitika
Pärast Sigtuna kadumist hoidsid
taanlased mereteid kuni Visbyni
(Ojamaa) oma käes ja Visbyst
Novgorodini olid mereteed eest-laste
võimuses Luiga arvab et
Sigtuna hävitamine (1188) võis
toimuda vaid Taani neutraliteedil
sest Taani kuningas oli samal ajal
kavakindlalt püüdmas kaubateid
põhjarannikul
Hoop Slgtunale oli hoobiks kogu
Rootsi-Saks- a kaubitsemisele mis
oli levinud 1157 a peale Lääne
merel ja Lääne mere rannamail
Sigtuna sündmus näitab et eest
lastel oli teatav sihikindel valis
poliitika mitte üksnes Riia saks-laste
suunas vald ka viimase 30
a jooksul (1184-1217- ) oma kauge-mate
naaberrüklde suhtes Autori
arvates nõudis see eeldusena üht
last valitsemiseviisl Eestis sa
muti ka üht ja sedasama valitsus
juhti selle perioodi kestel
Läti oma
Lembitut esimest korda 1211
a suure väejuhina ei ole autori
arvates et Lembitu ju-ba
varem oli asunud eestlaste ju-hi
kohale
Kui Lembitut pidada a 1217 tema
surma aastal 57-aastas- eks ütleb
Luiga siis võis ta Sigtuna hävita-jana
umbes 30 a vana olla
suur mõjuvõim ja tema po-pularit- ect
lubab eeldada et ta ju-ba
kauemat aega heade tagajärge-dega
Eesti tüüri hoidis
Sama autori (J Luiga)
paar aastat hiljem väga
huvitavast raamatust Eesti Vaba-dusvõitlus
1343-1345- " kokkuvõtet
uurimistegevust jätkama Balti M m'A~ „„ „J tehes saame siinjuures
Uurimisinstituut milline kuni vHJ auh noorsoo-kir-lc- t
sakslased taotlesid 12-- sajandi
viimase ajani on publitseerinud mrimale raamatule aul Ja 13- - saiandil Läänemere
baUi ™ -jan- dus-polit rahva teadlaste töödega d toodaneu hindimiseks rmtmse teurl mõu väljalülitamist
Põhja-Ameerüc- a jsõuuudriem jarühümliõpBilaaitsi müalkinekdlolreoislletJ õtäpanpsaeu--s- iamlkoJ$ionl: tl udKoaJua? või"mud veäi ltiamstiuskt s etESesktaindinaavia seks mitmed on kasvanud nlme - Mall Jdma lawl Kadri VU Xende wsjnkide saavutamiseks
!
'k selleks oma nöu'°leku Pdsld sakslased eestlaste võimu
kaiks uurijaiks oma erialadel id murda Ja wü rahvast hä%itada
Kuid seni on siin ouudunud laiem ' nnnluati IlkllKM Vnlm KlH ! ' !a elle Utknna 1pM vAimiin) '
Selle ühendriices
skandinaavlaste eriti Taani suur
riigi võimu piiramiseks nii maal
kui merel
Sellele astus vastu tookordne
Eesti vabadusliikumine (1221
1224) kus eestlastega liitusid
nogarlased ja teatava aja ka
leedulased
See liikumine võttis eriti hoogu a
1262 olles jätkuks eelneva peri-o-o di püüdlustele sakslaste välja-tõrjumiseks
Eestist kuni a 1343- -
1345 tegelikult tolmus kaua ette
valmistatud Jüriöö mäss Mässu
seiras ebaõnn põhjustatud sellest
et seda alustati 8 päeva varem kui
oli välisabiga kokku leDitud Nii
nagu eelnenud vabadusliikumised
varises ka see kahjuks kokku pea
miselt seepärast et sakslased suut
sid ees neid võitlusi Suur- -
Saksa diplomaatia Ja propaganda
abil kavalasti kujutada kui risti-usust
lahtiütlemise lükumisi
Sellega suudeti paavstilt välja
manguda suured ristisõja jõud
ja paavsti Ülirohke raha ja Inim-materjali
abil läks sakslastel
korda kõiki eesti vabaduslii
kurnis! edukalt maha suruda
Just sellepärast on 1343-13- 45 ees
ti vabadusliikumist tõeväänamisc
tähtpäeva slsse-tasen- a
Mõõdetavast
Laskumata Jüriöö Mässu ük-sikasjadesse
mis on kõne all
raamatus põhjalikult esita
tud vaid autori
ajaloolisest seisukohast Autor
iieiao et eraldusid oma
Kulg! Hendrik poolest
Lem-bitu
poolt
ilmunud
mainida
Lembitu ajal raken
dades nn Eesti Maja" süsteemi
See on detsentraliseeritud rah
vavalitsus laialdasel kujul kus
peale valimisi juhid ja sõjamehed
asusid laiali ja mis ei
näinud alalist sõlaväeede
kantsides oli see kombelt
sakslastel Feodaalne riigikord
alalise sõjaväega tõs-tis
aga maa kaitsejõudu
väidab et Iga rilglpolilti-lin- e
süsteem kuitahes
võib ohtlikuks süs
kandjale rahvale kui
naabruses tekib erinev süsteem
Eestlased osutusid nõrgaks viud
Ottawa
XORMAN CAMPBELL
(Canadian Seene) — Trudeau
valitsus kelle selja taga parla
mendis on kindel enamus teeb
praegu otsuseid mida võib teha
J ainult suure enamuse toetusel te-gutsev
valitsus Tõeline võim par-lamendis
annab valitsusele j ui- -
iguse astuda isegi ebapopulaarseid
samme mis pikemas perspektii- -
jvis osutuvad siiski kasulikeks
! Poliitilise julguse kohta võib
tuua juba kolm või neli näidet
Nende hulgas võib esile tuua ot-sust
mis määras kahe protsendi-lise
sotsiaalse arengu maksu ülem- -
120 dollarit otsuseid
mille alusel loobuti neutron ge
neraatori konstrueerimisest ja
'Queen Elisabethi observatooriumi
ehitamisest Briti Kolumbias ot- -
I sust uue maksu rakendamiseks ja
teiste maksude kiiremaks sisse- -
kasseerimiseks kui jooksva ma-jandusaasta
eelarve on kalkuleeri- -
tud 675 miljoni dollarilise
kalkulatsioon et 1969- -
~0 majandusaasta lõpeb valitsuse-le
5 ülejäägiga
(Hnn Mar Benson on meie arva- -
südamega südame esimene
enam probleemiks tehakse
Pildil
sissetulekutest)
südametega lähema et
kümne jooksul võime- - ja
südame
mitmele
Lääne-Euroop- a
kahtlust
asemele
paavsti
berrahvastest
teemi
(a 1674 ja 1697) mil Stokholmis
ja Riias vanad dokumen-did
mis oleks endiste sündmuste
peale tõelist valgust heitnud põ-les
ka Moskvas (1626) vanade do-kumentide
arhiiv Hävisid algdo-kumendid
mis oleks heitnud õi-get
Eesti Nogardl ajaloo
le Jäid järele vaid sel ajal sihili
kult ümbertehtud" kroonikad
Lõpuks:
Vaadeldes Balti maade 700-aa- s tast seisundit tunnistab autor
J Luiga et sakslased on võidel-nud
püsivalt kuld nad on kaota-nud
ja Uma jäänud loodetud saagist
Samuti on venelased 16 sajandist
alates palju vaeva näinud asumi-seks
Balti eriti eesti pii
ridesse katsudes maha suruda
rahvast
Käesoleval aastal meenutades
meie esivanemate võitlusi (meie)
tänapäeva ajastu perspektiivis
näeme et meie rahvale Jällegi su
rutakse peale mingisugust õnnis
võõra võimu poolt Eestlased
nõudes vabadust oma maale naeu
tegi seda Lembitu jätkavad vaba-dusvõitlust
ja tähistavad 50 juu- - tneiekla kpaosoulttatkuudjustaakdsaa raisjatiluosou kvraoso- - beliaastal vkaubnaadsusnveõiditluksaehtealguse
rmisätsius)su ekviuaisgotialnnuJeüdrkiöäpöäõrhimmiliäisnseeslt (Hmairtjtue tkuangpijraategluönöedsaiavp-aUent jlaann™elookdioasrvhdakdomeat
mainime arvami-si
eestlased
mainib riikliku korra naa- -
kohtadel
ette
naeu
kindlustes
sõjalist
Autor
edukas
osutada selle
tema
määraks
miljoni dollarilise
põlesid
valgust
rannale
meie
tust
U T
RVN komisjonid
asuvad tööle
Rahvusliku Välisvõitluse Nõu-kogu
juhatus kinnitas möödunud
nädalal peetud koosolekul RVN
väliskomisjoni ja rahvuspoliitilise
komisjoni koosseisud
Väliskomisjoni esimeheks on
üldkoosoleku poolt valituna Ergo
Karuks Komisjoni liikmeiks kin-nitati
K Aun I Heinsoo V Hu-be- l
A Kerson T Miljan J Sepp
H Sillaste J Silmberg S Veiden-bau- m pr A Soots pr M Kolsi
prl T Kuhi ja pr S Meema
Rahvuspoliitilise komlsionl ei
meheks on Vello SootsKomisjoni
liikmeiks nn V UnUi u ix — ""uu n wuc £
laialdase rahvavalitsusega asu- - KaruKs Endel Loo T Mägi
des keset laäne-euroopali- st Pr- - Sllva Peek H Pärkma H SU-- 1 feodaalsüsteemi laste J Silmberg pr A Soots Ja
Tagasi vaadates eestlaste traa-- 1- loomes
gillsele saatusele leiame et autor j Eesti Kultuurarhllvl juhataja K
põhjalikult paljastab selle sihi-- 1 Eerme esitas koosolekul kava Kui-kindlu- se ja halastamatuse millpsa tuurarhüvi intoMif„euv~„t- - t
Ordu Oma tetrude ISItH Focti nn laarenrtomteV t--- _- - I
kaalu
Nende otsuste™tarvitanud "
tada sellel et S?
sammude
rasia makse
saxsa neeies a iw selles mise kava kinnitamine jil juha- - mainitakse samal ajal Järgmiseks koosolekuks andeks
mulikult huv r Iar W
yustanudhädahsed vajada r
deraalvalltsuse rtij kasvanud nii suureks
saa enam teha Jr1
Varem otsustatud kulade Cf
""cu 1CIU ust ükskõik s1u m„iirWJc
põhjused vm
rahvusp
nõuab suurt juigu$t kul V
kamtke-s- ta—b teadtusliv ~ f°P_
— uus iimao posukuhds ja
iua
et
ei
rü
Praeguste väljavaadet jBBn on arvata et kui valitsuvfsy
järgmise kuue kuu ionW„i iv
70 riigieelarve siis tSosmi ja
ic maKsuu eriti kui serões suuremal määral provintse & neo arstiabi plaaniga
Nende ridade kirjutamise u atakeeris opositsioon w
kriipsutades alla et eelarvet!
midagi inflatsiooni kostroüs
seks Konservatiivide partei f- - nantsprobleemide kriitik f- c-
Marcel Lambert mainis #t -
sotsiaalarengu maks toob ha
nõudmised suurexate palkaie ji reie ning selle tulemuserj brt
töötasude ja palkade spiraal b
remini kui kunagi varem Jnfr
sioon on Kanada majar-dae- i
praegu number üks prob!??:
märkis arvustaja
NDP majanduslikkude teisjca
te ekspert Max Saltsnian ta
seeris uut eelarve' väga karu:
Ta nimetas seda suureh r-e-s-
seks tardunuks ebaõiglaseks Ji
eelistatud klassi soodusia-u-r
eelarveks Max Saltsmaa j-- -u
ühtlasi et Uha kasvav tõoprjla I
on palju tõsisem probleem iil
inflatsioon
Eelarvet toetavad airu!t Be
raalid
Kuid parlamendis on niiti xl
Ilsel määral liberaale et n%
sus ei vaja ühegi teise parteilt
Finantsmlnister Bensoni ee!itf
võiks tõenäoliselt nimetada :e
listlikuks eelarveks kusjar
selle realismi garanteerisid Ü
valimised
VABA EESTLAM
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast re
derü kell 9—4
Telefonid: toimetus 3C4-752- !
talitus 364 7P5
Toimetajad kodus valju
pool tööaega
Karl Arro 766-20- 5:
Ilmar KUlvet 429805
Heino Jõe 766 510
Talitu väljaspool t
aeg:
Helmi Llivandi 251 „
KUULUTAMINE
VABA EESTJASES
on Usut ajalehe laialdase
tõttu
Kuulutuste hinnad
(iks toll ühel veerul
kuulutused tekstis
esiküljel
1173
KUULUTUSI VÖTAVIP
VASTU
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumsetb St
Tel 364-767- 5
Postiaadress Box 70 Sta
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Blshop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
- I_!rrit1 ClC8 5
dl The Baltic Storj-- 1H
toetamlseKS ouswu-- -- v
--L Li- - cnrr-- loteri— - 1 „ine uaiuv --"-' 7 ' realiseerimisele Sessato
kl poolt aigaiamu v —
pide esindajate koavere- --
püüdnud kaotada Sellest annab ta arhiivis mitmesuguste eriosakon mine missugune koavtT- -5
tõendi lühikese mäfltnjt-- a inJMa m% _:- - _ __l_„ — ♦ ii 14 w
tl T-(1-- 4 Ao1ru- - -- —-- 111--- - I v 11- v-wiusiamjse muieaei onm1 uD iuiw i xHtVnEiiJ- 0- „„„ jun- - uma junaiajaa Arntm korralda- - sembrtl jaeu - ti
umbes tüse
leviku