Vaba Eestlane, February 17, 1968

              iii Ut2 VABA EESTLANE laupäeval 17 veebruaril 1968 — Saturday February 17 1D68 -- r v
Hl
i'
r
'!
i i
M
'Il
Ui
t
i
M
i 11
' !! '
i
i
M'
M
1 n
p'"'
l!5
i
'VJ
KAHED EESTI PÄEVAD
Eesti Vabariigi Juubeliaasta ke-vadisteks
suursündmusteks kuju-nevad
kahtlemata kahed Eesti
Päevad kahel mandril milledeks
Juba pikemat aega on tehtud ette
valmistus! Rootsi eestlaskonna
vool Stokholmi Jõuab kõigi eel-duste
kohaselt oma haripunkti
maikuu teisel nädalalõpul millal
toimuvad sealsete Kesti Päevade
peaüritused Päevade tegelikuks
alguseks on Juba 8 mai millal
korraldatakse eesti kirjandusõhtu
rootslastele Järgmisel nädalalõ-pul
k o 18 ja 19 mail tolmuvad
Põhja-Ameerik- a neljandad Eesti
Päevad New Yorgi Whlte PlainsMs
kuhu oodatakse peokClalisl ja esi-nejaid
kõigist Ameerika mandri
keskustest kus elab eestlasi I
Stokholmi Eesti Päevad kanna-tad
rõhutatult kultuuripäevade
iselooma ja aukohale tõstetakse
eesti raamat kunst teater ning
helilooming Sel ajal korraldatav
Eesti Kultuuri Kongress on koos-tatud
laiahaardeliselt ja võib loo-ta
et seal toimuvatest ettekanne-test
ning arutlustest jääb sõelale
uusi väärtuslikke juhtmõtteid
meie pagulasühiskonna kõige pa-kilisemate
päevaprobleemide la-hendamiseks
See põhiilme on kõi-giti
arusaadav kuna esiteks on
just vaba eesti kultuuri säilitami-ne
Ja arendamine Cheks peami-seks
punktiks meie rahvuslikus
programmis ning teiseks on Root-si
aastaid olnud Vaba-Ees-tl pro-minentseks
kultuuritsentrumlks
kust pärinevad nii mõnedki põhili-se
tähtsusega algatused ning kus
elab silmapaistval arvul meie kui-tuuriisiksu- si
Nagu senisest informatsioonist
nähtub on Rootsi eestlaskonnal
mõningaid raskusi masseslnemlste
korraldamisel kooride rahvatant-surühmade
ja eesti võimlejate J
suhtelise vsnesuse iohu ja ajaxir-janduse- s
on koguni viidetud et
firitusel pondub populaarne
nael" Selle tõele vastavuse puhul
on seda olulisem rõhutada sisulist
tihedast Ja pakutavate ettekanne-te
kunstilist kvaliteeti millist
nõuet Ilmselt on ka silmas pee
tud
Põhja-Ameerik- a Eesti Päevade
kohta oa siinsele ajakirjandusele
saadetud seni vähem andmeid
kuid meile on Jäänud mulje et
sealne Ideoloogiline pearõhk kes-kendab
vällsvõitlusllkule elemen-dile
See oa JiUegi täiesti loomulik
Ja teretulnud On ju Ameerika
ühendriigid kõige tähtsamaks
Jõuks kommunismivastases võitlu
ses Ja pealegi on New York asu-kohaks
ühendatud Rahvaste Or-ganisatsioonile
mille moraalseks
ülesandeks on ikestatuse küsimu-sega
tegelemine Samuti annab
lisakaalu selle küsimuse rõhuta-misele
Eesti Vabariigi JuubeUaas-tapäe- v
millega ühenduses seega
on tulipunkti viidud meie kolm
kõige tähtsamat päevaprobleeml
— vällsvõltlus kultuur Ja noorsoo-küsimu- s
Programmiliselt teevad Ameeri-ka
Eesti Päevad kõigi eelduste
kohaselt kuhjaga tasa selle puu
dujäigi mida masseslnemlste ole-tatav
kahvatus võib tekitada sa-masisulisel
üritusel Stokholmis
Selles osas on tähtis roll täita
Kanadas elavate eestlaste koori-del
võimlejatel Ja
ÕPPETUND VIETNAMIS
Põhja-Vietna- ml regulaarüksuste
ja Viet Kongi äsjane suureulatus-li- k
terrorirünnak Lõuna-Vietna-m- is
oli kahtlemata suureks tagasi-lõtgik- s
Ameerika ühendriikidele
ja Lõuna-Vietna- mi valitsusele kes
said tohutu prestiizhikaotuse osa-liseks
Kommunistidel õnnestus
saladuse katte all toimetada Lõuna-Vi-etnami
suurematesse linna-desse
ja pealinna Saigoni tuhan-deid
mehi ja suurel hulgal relvi
ning ettenähtud momendil algas
kontsentreeritud rünnak Lõuna-Vietna- mi
ametiasutustele liiklus-tsentrumite- le
lennuväljadele ja
varustusladudele mille tagajärjed
pole veel praegugi likvideeritud
Kui Viet Kongi Ja Põhja-Vietna- ml
pealetung oli ühest küljest
ameeriklastele ja nende liitlastele
suureks prestiithlkaotuseks siis
teisest küljest oli ta ka heaks õp-petunniks
kuigi valusaks õppetun-niks
Äsjase salakavala rünnaku
tulemusena õppisid ameeriklased
kommuniste ja nende võtteid pa
j~dL°
Seega on kahe mandri Eesti
Päevadel mõlemil oma oluline ja
teineteist täiendav ülesanne Sel-les
valguses vaadatuna tunduvad
täiesti põhjendamatuina hääled
mis hiljuti kerkisid esile Eesti
Rahvuskomitee ühendriikides
esinduskogu koosolekul ja järel-kajastuse- na
New Yorgis ilmuvas
eesti ajalehes Rahvuskomitee esi--)
mees avaldas imestust et Eesti
Päevad Rootsis on kuulutatud
ülemaailmseks" ja väitis et sa-mal
ajal toimuvad Põhja-Ameerik- a
Eesti Päevad on „eesti rahvusliku
jõu demonstreerimisel olulise-mad"
Ajaleht jällegi suunas oma
süüdistava sõrme organisatsiooni
le milline fturraiuso lurunimi
unist lennureisi MOknoimi tesu
Päevadele leides et see õlb mõ-juda
nõrgestavalt New Yorgis
umbes samal ajal toimuvale üritu-sele
Erapooletul vaatlemisel ilmneb
et mõlemad süüdistused on aluse-tud
ja kartused asjatud Stokhol-mi
Eesti Päevade peakomitee tea-tab
ametlikult et nende ettevõte
on kohalik ja mitte ülemaailmne
Viimases suhtes on tekkinud väär-arusaamine
vast seetõttu et mõni
aasta tagasi kergitati Torontos
üles ülemaailmsete Eesti Päevade
korraldamise idee kusjuures soo-vitavaks
kohaks oli meie kodume-re
kaldal asuv Rootsi See aga jäi
kõrvale mitmel kaalutlusel võib-olla
esmajoones just seetõttu et
Rootsi poolsed korraldajad ei
söandanud võtta omale nii suurt
ülesannet Mis puutub väitesse et
New Yorgi üritus on olulisem kui
Stokholmi oma siis arvame et
neil mõlemil on oma suur tähtsus
mis mingil määral teineteist vas-tastikku
ei kata
Mis puutub ühiste reiside kor--
raldamisse Kanadast Stokholmi
siis sellega seoses ei ole ükski or-ganisatsioon
ega isik teinud pro-pagandat
Stokholmi Eesti Päevade
eelistamiseks New Yorgi omadele
Tegemist on ainult teenuse omis-tamisega
eestlastele kes soovivad
sel ajal Stokholmi sõita ning saak-sid
seda teha ühlslennuna majan
duslikult palju soodsamates tingi-mustes
Tegelik olukord aga näi-tab
et needki ühlslennud on küsi-tavad
peamiselt ebasoodsa aja
tõttu millal Stokholmi Eesti Päe-vad
korraldatakse ühislend Van-co- u
verist on Juba tühistatud Ja ka
Eesti Skaudisõprade Seltsi poolt
Torontost organiseeritav ühislend
ei ole sugugi kindel kuna lennuki
üürimiseks on seni olnud regist-reerijaid
Uiga vähe
Mineviku kogemused näitavad
et Kanada eestlased on alati ak-tiivselt
osa võtnud Põhja-Ameerik- a
Eesti Päevadest niihästi sisus-tajain- a
kui ka jälgljalna ja sama
toimub kindlasti ka tänavu Kui
USA eestlased sõidavad oma suur-päev- a
puhul New Yorki suhteliselt
niisama arvukalt kui eestlased tei-selpool
nende põhjapiiri ja korral-dav
partner suhtub ettevalmistus-tesse
niisama suure tõsidusega kui
Kanada eestlaste ansamblid siis
võime kindlad olla et Põhja-Ameerik- a
Eesti Päevad õnnestuvad täie
likult ja kujunevad Eesti Vabarii-gi
juubeliaasta kõrgpunktiks sa-muti
nagu Rootsi Eesti Päevad
Stokholmis
remini tundma kui kogu senise
sõjakäigu vältel ning neile on saa-nud
selgeks et praegu käimasole-vas
sõjas ei maksa mingisugused
tsiviliseeritud maailma sõjapida-mise
reeglid Ja kokkulepped vaid
siin tuleb võidelda silm silma ja
hammas hamba vastu seni kuni
üks pooltest kokku variseb ning
on sunnitud alla andma
Kommunistide suur ofensiiv
avas ameeriklaste silmad ka Lõuna-Vi-etnami
kui liitlase tagasi-hoidlikule
võitluspanusele ning
Lõuna-Vietna- mi administratsiooni
ja sõjaväe ükskõiksusele ja min-nalaskmise
poliitikale Samuti
reldusele et Lõuna-Vietna- mi rah-va
hulgas on kommunistide süm-patisSö- re
rohkem kui nad seda se-ni
ajani on arvanud Sest millega
seletada sellist olukorda et Viet-Kong- il
õnnestus Lõuna-Vietna- mi linnadesse toimetada salaja tuhan-deid
mehi ja hulgaliselt laskemoo-na
Ja varustust Ilma et seda keegi
Si
I sil' I J JsssssssssssssssssssssssWssssWMh-- J TTT&ffiFZTW —4
'WSIilllBBlBBBVBBBBBBBBBBBBBBBlHi BHMSflfekJ
'BBBBBSBBBBBBBBBBBSWaVHaSBBBBBBIIBBBa aVRmSBBBBBBBBBBBBBBsH
SjgVSÖr
: JmiBBBBBBBBmV i šflH yiBBBBBBBBBBsH
IsSBl BBBBBBBBBBBm OmSBBBBBBBBsH WKVBBBBBBBBBBBBsl
QH & VtEL' 'BBBsH --
BsMBlSSSSSSSSSsK-IBlSSSSSSsH RTV 'BsyxSJIBBI ÜHhC ''m W šrs4_4HH Wmr ssH
(W miiiiiiiiiiiiiiHmH Ehi rl
Bsklissssssssssssssssssssssssssf ' bssssssssssssssHbsKŠ
SSBBBBBBbVBSBBBBBBBBBBBBBBBBBBBbW BSBBBBBBBBBBBBBBBBBBBsVHitwaBl
ssssssssssVsssssssssssssssssssssV 'sssssssssssssssssssssssssssssrssssPiSaa
lsSsSsSsSsSsmSsSsSsSsSsSsSsSsSssW (BsSsSLtLiI_BsSsSsSsSsSsSssTBssYBsSsB
BSBBBBBSmBBBBBBBsttBSBBlBBBBBBBBBBBBSSBsl
bbsssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssV WKM BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBSW iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBsi mBBBBBBBHHHmrkf jB" cVUBbBmbBbHBbBBbBBbBBbBbPBbBBbBBbBmbBbBBbBBbBBbBMbBbBbI
BsbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbHbsbbbbbbRK mH
missssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssPrBSBsl M
lilililililililililililililililililllV --IIBhS
miBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBWBBBBBBBBBV -
Kanada liberaalide partei valib endale uue juhi aprillis Ottawas toi-muval
partei konverentsil Kuna uus juht saab Lester Pearsoni ase-mele
automaatselt Kanada peaministriks siis on võistlus juhi ko-hale
pinev ja sellele pühendatakse Kanada avalikkuses suurt tähele-panu
Üheks nimekamaks liberaalide partei juhi ja Kanada peami-nistri
kandidaadiks on praegune finantsminister Mitchell Sharp keda
näeme koos kindralkuberner Micheneriga ja tema abikaasaga To-rontos
St Lawrence Halli avamisel
Telegram'1 foto
Mida ütlesid mee riigijuhid
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL
Pühitsedes Vabariigi 50 juubeliaastapäeva võõrsil kanduvad meie mõtted
ümmargustele 10 20 Ja 25 mida tähistasime ja
40 aastapäevale me enam kodumaal ei pühitseda Esmakordselt toimus Vabariigi
tähistamine tavalisest 1928 aastal oli aastapäe-vaks
Kuna aastapäevaks esimene riikliku iseseisvuse kohta
koltunud eksemplar ka võõrsil pole huvituseta seda lähemalt vaadelda on
väljaanne trükitehniliselt üsna
rohkete ja illustreeritud
Tol ajal oli Eesti riigivanemaks
Jaan kelle foto riigiva-nema
kabinetist koos kirjutisega
J Tõnissonilt on väljaande
Järgnevalt avaldavad
pea tolleaegsed valitsuse liik-med
ja juhtivad riigitegelased
oma mõtteid ja soove Vabariigi
10 aastapäeval milledest tsiteeri-me
allpool iseloomulikumaid lõi-keid
Need kõik kantud asjali-kust
hinnangust Vabariigi 10-aas-tas-ele
minevikule ja suurest opti-mismist
ja parimatest lootustest
tulevikku Kahjuks ei kestnud aga
Vabariigi iseseisvus nii kaua kui
seda tolleaegsed riigijuhid ja ko-gu
rahvas lootis Eesti rahvale saa-busid
rasked ajad ja kõik läks
teisiti
RIIGI ASUTAMISE JA
JÄRELE
TULISELE LOOVALE TÖÖLE!"
Niisugust pealkirja kandis riigi-vanem
Jaan Tõnissoni avaartikkel
broshUUris Kümme aastat Eesti
riiklikku iseseisvust" ning Jaan
Tõnisson ütles selles muuseas:
Ajutistest raskustest uues lootu-ses
ja usus üles tõustes tahame
oleks märganud? Kus olid Lõuna-Vietna- mi
sõjaväe ja politseivõi-mud
kui selline salajane
käis kuude kaupa ilma et kee-gi
oleks teadnud? Kus olid
Lõuna-Vietna- mi valitsusele truud
kodanikud kes ilmselt kiisid kin-nisilmi
Ja ei märganud kuidas
tuhanded terroristid toimetati sa-laja
linnadesse kus neile muretse-ti
kohalike elanike poolt toitu ja
peavarju? Kõrvaltvaatajale jääb
see kõik mõistmatuks ja kinnitab i
ühtlasi kuivõrd rasketes tingimus-- 1
tes ameeriklastel tuleb Lõuna-- 1
Vietnamis võidelda
Meil Jääb ainult loota et Lõu-na-Vietnam- is
saadud õppetunniga
tulevikus arvestatakse — ja seda
mitte ainult Vietnamis vaid
igal pool mujal kus vaba maailma
jõududel tuleb kommunismi edasi-tungi
vajalikke
samme astuda See on räpane {
reegliteta ja raske võitlus kuid
seda tuleb pidada ja võidelda kui
vaba maailm ei taha lasta end pai-nutada
kommunistliku diktatuuri
alla
nüüd rahvusliku iseseisvusevõitlu-s- e
üleva meeleolu ja kõrgete tõo-tuste
kandel tulisele loovale tööle
asuda oma ülesannetesse süvene-des
ja kogu oma tahet ning või-mist
töiselt pingutada Nõnda saab
meie riikliku iseseisvuse esimene
aastakümme meie põlvele lähte-kohaks
kust meie edasi
rahvusliku kangelasajajärgu vai-mustuses
ja julguses parema tule-viku
tähistele"
KONST PATSI MÕTTEID
10 VABARIIGI AASTAPÄEVAL
K Päts kes oli esimeseks Eesti
valitsuse juhiks pea- - ja siseminist-rina
avaldas Vabariigi 10 aasta-päeval
järgmise ja
etteulatuva seisukoha: „Eestl ise-seisvuse
väljakuulutamisel olid vä-ga
sügavale tagajärjed
See esimene kettide purustamine
kestis küll lühikest aega kuid ke-tid
olid siiski puruks kistud rah-vas
oli end aastasadade järele
uuesti sirgu ajanud selgelt oli
silm tulevikku vaadanud ta oli
uut julgust ja jõudu saanud et
vaba rahvana elada Iseseisvuse
oli ta suure tõotu-se
ja vande andnud Seda vannet
ja tõotust ta täita seni ku
ni kõlab veel rahvaste peres Eesti
nimi"
VAJAME KINDLAT MEELT
JA OPTIMISMI!
Riigikogu esimees K Eenpalu
(tol ajal Einbund) lõpetas
kirjutise Vabariigi 10 aastapäeval
sõnadega: „Ma sooviksin et Eesti
rahval ta juhtidel ning noortel
rohkem valitseva rahva vai-mu
mõtteviisi see tahendab —
valitseva rahva Ideoloogiat Siis ei
annaks rahvas nii kergesti alla ei
alistuks ajutistele raskustele
meeleolu langusele mis ometi on
iga rahva juures ettetulevad näh-tused
Valitseva rahva kindlat
meelt ja optimismi meile vaja
Siis tuleb kõik hästi tolme Oleme
10 aasta küllalt kolk tööd
ja küllalt tagajärgi saavu-tanu- d et optimistid olla"
LUGEJA
Alati eestluse huvides
Lusesin „Vaba Eestlasest" nr
12 10 veebruaril 1963 a Mütsi-värita1d- "
milles üteldakse et
Eesti Rahvulaste ko?u Knadas
ühe oma häälekandja Rahvusla-se"
numbris mõnitas Toronto E
Maja Juhatust kes hakkas Kau-balaeva
Juhtkonna Koondise
kaasabil Eeti Maia uure lava
prfMni raha koguma Rahvus-lane"
nimetas seda aktsiooni t5-lastava- 1
kantenite mütsi vHs-tamiseks- "
Ma ei saa el1et täfe-liv-u- lt
ani kuldas on trteiuelt eda
mütsi -- ärtstaturt MH vanad kao-tenf- d ks 5ltn Torontos Kauba-laeva
Juhtkonni Vnondle moo-rtustam- "
oleme kolk luba halli-päised
ta oleme ka ristelnud kõi-H- 1
maailmameredel 1'm et meie
müts o'eks vSrisenu OVme ka
alati ausalt ttttttnnurt ühiskonna
ntn(T eestluse kasuks
Nn rahvuslased nähtavasti on
unustanud meie viima" oidu üle
Balti mere oma laevadeea ja naa-tidee- a
tuues tuhandeid eestlasi
vabadusse Ka nende huleas oli
kindlasti mõni rahvuslane" kes
oma mütsi väristas Loetlen veel
mõned organiseerimised mida t-p- id
kaDtenid et tuua eestlasi va-h'duse- se
ilma et nende müts
oleks värisenud Need olid merel
i saksa saatemeeskonna areteerimi
sed nendp sölariistade äravõtmi-sed
laeva kursi valeks muutmised
komnassl mameedi ümberoaieu-tamis- e
teel saksa sõtalaevadp 1ä-re- l
nukseeritavate Daatide veokttl-t- e
läbi ralumised ia Rootsi randa
(põgenemlsed Seal oli veel pällu
[selliseid teeusid et päästa roh-kem
inimesi vabadusesse
10
Eesti varajasematele
aastapäevadele - aastapäevadele kodumaal või 30
milliseid saanud
sünni pidulikumal kujul mis Vabariigi kümnendaks
seks ilmus Ülevaatlik trükis millest
üks on säilinud siis See
tagasihoidlik ainult 32-leheküljel-ine
helesinise kaanega tavaline
kuigi Parikase Vannase fotodega
Tõnisson
sisse-juhatuseks
kõik
on
KORRALDAMISE
trans-port
sellest
ka
pidurdamiseks
tungime
tagasivaatelise
ulatuvad
kuulutamisega
tahab
oma
oleks
on
jooksul
teinud
KIRJUTAB
ses manalasse varisenuid Sellest
uut jõudu ammutades tõotame
põlvest põlveni kaitsta ja edasi
pärandada rahva kallimat vara —
iseseisvust ja rippumatust — ja
püüame üksteisele kätt ulatades
seda väärtuslikumat kristalli lihvi-da
nii et tema valguse ja soojuse
kiirtest küllaldasel määral osa
saaks iga aus ustav ja töökas
Eesti Vabariigi kodanik"
„KUI SÕJA ÕNNETUS
PEAKS RAHVAST TABAMA"
ütles tolleagne sõjaminister kind- -
rai N Reek — võitleme ühes
teiste sõjaliselt ettevalmistatud
kodanikkudega Vabadussõja kan-gelaste
eeskujul viimase veretuga-n-l
Meie tahame iseseisvad olla ja
tahame iseseisvust kaitsta"
UKS AJUTISE VALITSUSE
MINISTREID J KUKK
sõnastas nelja aastakümne eest
oma soovid 10 Vabariigi aastapäe-val
sõnadega: Riigi rippumatuse
ja iseseisvuse alalhoidmine ja
kindlustamine nõuab kogu rahvalt
ja tema juhtidelt sama kindlat ja
kangelasmeelset otsustamisevõi-me- t
ja püsivat tööd nagu riigi loo
minegi"
VAIKE PAADIKE
TORMISEL MEREL
Ajutise Valitsuse välisminister
JA Piip võrdles 10 aastat pärast
iseseisvuse sundi Eestit väikese
paadikesega tormisel merel öel-des:
„Ärge unustagem: väike paa-dike
võib tormisel merel häda-ohust
pääseda ainult vabalt liiku-des
On ta aga seotud suure laeva
külge hukkub ta tingimata- - Et
paat võiks pääseda on vaja katki
raiuda köidikud mis teda sõlmi-vad
laeva külge Seda tegime küm-me
aastat tagasi Ja väike paadike
— Eesti vaba suurest Vene lae-vast
on kõigist tormidest õnneli-kult
läbi jõudnud Nii sünnib see
ka tulevikus Sellepärast armasta-gem
oma riiki ja olgem valmis
võitlema tema eest viimse
PÄÄSTEKOMITEE UIGE MIS ON ANNLT) ISESEISVUS
K KONIK I MEIE RAHVALE?
ütles 40 aasta eest: Sügava tänu- - küsis hilisem riigivanem J Jaak-tundeg- a tne Iseseisjvausaeuksaaratvuusetagma isemävlõeistltua---- tsaosn: neSlejaekükmüsnime uasasoun meeesite jaVavbaas---
Need on nn rahvuslased i
nüüd räägivad kaptenite a
väristamisest kui Eestt Kaubad
va Juhtkonna Koondis orgasis
ris aktsiooni Eesti Map he&fc
mis on samasuguse ise jo
nagu oli see 1944 aastal ahe j selles et see mida nüüt te
on tehtud meie laste-la- s ie x
ise oleme jäänud juba iaksf
midagi suuremat teha a 4 ojgj
ikkagi valmis oma vahe osj
I gemas kõike mis on ka kj
lusele
j Kapten Vihula rintas
Stokholmi Eesti
Päevad ei ole
ülemaailmsed
STOKHOLM - Stokh a1&'
ti Päevade peatolmkonri esas ! dotsent Valter Tauli komraet'
rib Eesti Rahvuskomit Uhe1
riikides esimehe Heikka LeesseJ
tl kriitikat Rootsi-eestUst- e n~
se ülemaailmseks' kuuluta
se kohta alljärgnevalt Stokhoi
Eesti Päevad ei ole mõeldud u maailmseina Ja mingit r uSt
de ülemaailmseks kuulutanud
ei ole tehtud On loomulik et
puhul oleks teiste maadeza - ku lepitud Sama loomulikuna
ei öioKnoimi testi Paevdd oni- - tud nendele kes sel puhul vü j poolt siia külla tulevad OleV
täielikult teadlikud et Eesti f
vadel USA s on Juubeliaastal r
rem ülesanne kui tavaliselt l':
giksin vaid veel et Stokholm r
Päevad ei saanud olla mõeltj
konkureeriva üritusena fci
nende tähtpäev määrati kindi
enne Ameerika Eesti Päe- -
tähtpäeva Suvel oli mul sõbrj
vestlus Stokholmis USA E
Rahvuskomitee abiesimehe tl
Abeliga kusjuures ei ilmse:
mingeid lahkarvamisi
VABA EiSTLANi
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast nt
denikeU9— 4
Telefonid: toimetus 364-73:- : talitus 364-7T- 1
Toimetajad kodus vilju
pool tööaega:
Karl Arro 76M0T
ümar Külvet 425-S£- ü Heino Jõe 766-51- 0 Talitu? väljaspool w
aega:
Helmi Lilvandi 2514491
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
oa tasur ajalehe laialdu
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll Ühel veerul
kuulutused tekstis 113
esiküljel $21
Korteikuulutused ilu
määr $120 Kirikute orraa
satsioonide Ja isikute teads
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAV4D
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sts C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marler
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
riigi 10 a kestvuse müW-jr- : 'puhul seda rohkem õigust1
mail nfffiit1 aial v1 Xtifjž
nn nallttife cimrf raclrutif Zt 'v
olud ei ole kaueeltki veel &
lahendatud maksukoorea ffl %
ja raske rahvaarvu kasv ea v
tavalt välku VnH kõiki OX& vVh€ j J11 viimase iu a joojwuj — J
tes peame kindlasti t==:5:-- VJ
nii vaimses elus kui ka n J
se iseseisvuse ajajärgus sa-'- }
samme"
LEPLIKULT JÕULISELT )'
ISETEADLIKULT EDA- -
lÖDetas hilisem ril2h=e
Akel oma sõnavõtu Vatis
itiiH1R--i1ainri- e rrilfS
märkis: „Minu arvates ei J
paremini puniweaa %—--nesAst- Ast
iuubelit kai
Eesti nimel kaevan bS# j -- iili naua aunu mai „ —
leppimatuse ükskõiksus '
vaimu"