Vaba Eestlane, March 20, 1968

              VABA EESTLANE kolmapäeval 20 märtsil 1958 — Wednesday March 20 1968 Lk 7
4iL~_i CflAfiiar
flf J'" "
U0-flO"fl- ne M Taide- - ja feadussvallast
ii
t 1
Albert Soosaar
"_s"r"c"ii tähistab Montrealis T-- "
aa 60 a sünnipäeva insener
Xii 3JV3- -
juabilari eluetapid: Sündis
„ „! LõDetas Tallinnas
Al- -
Pär- -
Adolfi gümnaasiumi Omandas t4c!nrl kutsA Tallinna
Gus--
♦Vrnicp õnnpasutuse juu- -
♦es kaitstes 1934 aastal terasest
rppsiila projeKU uje jue
Tõitas algul lühemat aega Tal--
i2jn teedeministeeriumis ehitust-ööde
juhaja ja ehitusinspektor
Sõja ajal tõotas vanem insenerina
Eesti Jõujaamade
1944 suvel põgenes koos pere--
tainm Rootsi Stokholmi kus
töötas edukalt suurfirma AB Cont- -
ractor'i juures insenerkonstrukto-rina
terasbetoonl
1948 a siirdus püsiva elukoha
otsagul Rootsist Kanadasse
Montreali kus leidis töökoha alu-ziiaium- it
tootva suurtööstus konts-ern
ALCAN Aluminium Labora
tooriumi jõumajanduse osakon
nas Siin on ta töötanud tänaseni
nõuandval ametikohal vee-- ja soo-jusjõujaamade
ning jõumajandus--
bklrade küsimuste alal
kõr- -
raruu
alal
Juubilar elab koos abikaasaga
oma ehitatud majas Beaconsfieldi
aedlinnas kuna poeg dr Keto Soo
saar töötab ehitusala konsulendi- -
sa Bostonis USA's
A Soosaar oli Montreali Eesti
Jaani koguduse Uks asutajaid liik--
neid ja oli Jaani koguduse nõuko
da esimene esimees Ta võtab eestl-aste
seltkondlikust tegevusest hu-vig- a
osa
Oma tasakaaluka ja rahuliku
iseloomu ning vastutuleliku käitu-mise
tõttu on võitnud lugupidamis-e
paljudelt kutse- - ja ametikaasl-aste
ning sõpradelt
A Soosaar on olnud Uks varase-maid
siia maale asujaid ning ta
on olnud paljudele hilisemate tuli- -
jatele abiks esimeste sammude
astumisel siinses võõras olukorras
Mitmed ja mitmed meenutavad
tema lahkust abivalmidust ja kül-alislahket
kodu tunnustuse ja tä
nutundega
tJuSubRilaarlmklauuluvbilistlaaksapdeerreemiliselt
Sinu kutsekaaslased ja arvukad
sõbrad soovivad Sulle head tervist
onne ja jõudu edaspidiseks
E Tlivel
Teaduslikke raamat- uid eestlasilt
Koguteose ühe pooljuhtide rüh-ma
OmadUSUt nn tnlmofan! t JTJ J S- - Prener (Physics
-- i vnenustry of II—VI Com-Ptmads- " 1967 844 iv-- v tv u £'1 Aven (Ahven) sündis Tallin--J
a 1924 ja saavutas doktori-J- M a 1955 füüsilise keemia
J Pittsburghis Töötab General
-- ic eo uurimislaboratooriu-- u Schenectadayi tahke keha füü-- Rj M alal D-- -r lv' u„il avai1uJ-au-Juu
'? 7 "adusliku töö Tema toime--
-- ' Koguteoses on eestlasist
a&initud vpaI v i t„wi t
Kristoffell ja r Taagepera
s"°f?sraafia orgaaniliste reakt- - JJJde kvantitatUvse teooria
gfWusem on avaldanud V SS ("°5nov01 koUtshestvennoi
lSS?e°2anlikts0h' ePsrkofI-h reaktsii" - vlktor Palm S5uda- - 1926 saavutas kandi- -
iiwu JunaxaD Tartu till--
orgaaniiise keemia kateedrit SalS6 3a katalüüs! abora- - S Mone sta eest viibis
gAaütal tööl New Yorgis Dr
daäv11 aIaldan"d umbes 50 tea- -
TeS Ü!evaate keemiast (1966)
aSnTn0graaflas on eestlasUt
saar v ' "PPe a Kore- -
u i n nmoineu- -
A- - Twiiaeti ja ü Haldna
IUn BHB lIinKflW! yyUvKItrr rv 'EuflK™ 1 IObooL
BBBBl 9x11 i 1
Vnr v f iaafl
IIIIIIIIIIIIIBHaflv iHB oH
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHbMH " aaaaaaHaaaaH
llllllllllllllllllllllllllllllllw:iMIIIIIIIIIIIIIH
Stokholmi Eesti osakonna korraldusel toimus Eesti Vabariipi juubeli ajal 2 J eebruaril Stokiiolmis
akadeemiline ball Ooperikeldri restoranis Balli kaugemateks külalisteks olid kolm stipendiaatidena
Soomes õppivat eesti noort USAst — KaJ Ojamaa Etrlhes ja Tiiu Vanderer Ametlikult olid esinda-tud
SaoKarjaIa osakond Turust jj Stokholmi Läti osakond Fotol: pilk tantsupõrandale traditsiooni-lise
avapoloneesi ajal
Eesti pagulasluuletajad punaste luuleanioloogias
Kommunistide eest põgenenud luuletajaid serveeritakse
tendentslikult ja halvustavalt
Möödunud aastal ilmus Tallinnas Kirjastus „E sti Raamatu" kirjastusel Paul Rummo poolt koos-tatun- a
eesti luuleantoloogia Eesti luule" See o i suurim luulrantoloogia mis üldse ersti keeles
avaldatud Selle lehekülgede arv on täpselt 1000 j sellesse on tehtud valik 120-e- st luuletaja loomin-gust
mis dateeritud aastatega 1637—1965 Meil po"eks erilist põhjust selle suurimast suurima" luu-le
n'oloogia juures peatuda kuid et sellesse on esmakordselt sisse õetud ka paguluses viibivaid või
paguluses surnud luuletajaid siis teeme seda sel 'es osas mis on meile kõige lihetn
Uus kodumaine luuleantoloogia
— neid on seal viimaste aastaküm-nete
kestel mitmeid välja antud
— mõjub üldiselt lausa masenda-valt
Autorite ja nende värsside
valikul on koostaja toiminud suu-re
sihilikkusega Sama sihilikkus
esineb esitatud autorite biograa-fias
Nii sisus kui kommentaaris
leiab lugeja tugevalt alla kriipsu-tatud
tendentslikkust ja seda mit-te
ainult kaasaegsete luuletajate
puhul vaid ka nende luuletajate
puhul kes juba ammugi elavate
kirjast lahkunud Samaaegselt on
antoloogia veerule tõstetud niisu-guseid
punaseid vesivõsusid kelle
looming luule alal millegagi ei ula-tu
„eestl luule" püsivale säilitamise--
tasemele Pagulasluuleta j aist
on kodumaist tunnustust" või
„armu" saanud ainult üheksa ni-me
Neid kõiki alates G Suitsu ja
Marie Underiga esitatakse ten-dentslikult
kusjuures biograafili-ses
sõnavõtus laskutakse enamiku
puhul isegi halvustavale
Ainult kaks pagulas-luuletaj- at
nimelt Arno Vihalemm ja Harri
Asi piisevad „kergema süüdis-tusega"
sest neid võetakse ko-dumaises
Juule-kohtus- " kuida-giviisi
nagu „oma-meesten- a"
kuigi nende loomingu parim osa
jiib selle juures lugejale esi-tamata
Kuld vaatleme lähemalt pagulas-luuletajate
osa värskes
luuleantoloogias Üheksalt luu-letajalt
on kokku esitatud 152 luu-letust
mis koos luuletajate bio-graafiaga
võtab enese alla 107 le
hekülge Suhteliselt on see äär
miselt tagasihoidlik osa sest sama
aegselt on antoloogia üldmahust
tervelt 846 lehekülge jäetud tä-napäeval
Eestis elunevatele ja ae-gade
kestel surnud luuletajaile
Kõige sele juures ei tohi unustada
et eelpool märgitud 107 lehekülje-le
pagulas-luules- t on kokku suru-tud
ka käesoleva sajandi eesti luu- - 'le kõige markantsemate esindaj-ale
— Gustav Suitsu Henrik Visna-puu
ja Marie Underi „valik-näi-'ted- "
mis on paigutatud kokku
'61-l- e leheküljele või teiste sõnade-ga
81-l- e luuletuste-valikul- e Kuna
'sellisele rangele kokkusurutusele
lisandub ühekülgne ja tendentslik
valik Suitsust Visnapuust ja Un-deri- st
siis on päris selge millise
väära pildi saavad praeguse kodu-maa
luulesõbrad meie kõnesoleva-test
tipp-luuletajai- st
Kahjuks puudub siinkohal või
malus lähemalt näidata milliseid
näiteid uues Eesti luules" pagulu-ses
viibivaist või siin surnud luu-letajaist
esitatakse Domineerib
varajasem looming kuna pagulu-ses
kirjutataud luuletustest on
valitud ennekõike üksikuid kõige
pessimistlikumad näiteid — elee-- '
gilise kodumaatuse motiividel mis
suuremalt jaolt pole üldse esitata-vate
luletajate paremad võõrsil
kirjutatud luuletused
Gustav Suitsule on antud kõige
rohkem ruumi — 26 lehekülge
kus on avaldatud 35 luuletust
(neist ainult 5 võõrsil kirjuta-tut)
G S biograafias märgitak-se
et autori viimane luuletusko-gu
(„Tull ja tuul") „ maksab
lõivu emigrantliku ladviku poli-tiseerimise
tendentsidele" ja see
peegelduvat võõrsilolu timmi-kutunn- et
ning perspektiivitust"
Peaaegu samasuguselt iseloomus-tatakse
Marie Underi luulet võõr-sil
Koostaja märgib: sõja
ajal ning sõjajärgsetel aastatel ei
suutnud ta üksikutes värssides
vältida natsionalismi ja emigrant
liku ladviku propaganda mõjutu-si"
M Underile on antud anoto-loogia- s
22 Ihk kus trükitud 25
luuletust neist ainult neli võõrsil
kirjutatud
Kuigi H Visnapuust ilmus mul-lu
kodumaal tikutoosisuurune eri-kogu
ei tähenda see kaugeltki veel
Visnapuu täielikku rehabiliteeri-mist
Visnapuu kodumaaluule eri-ti
see osa mis võõrsil kirjutatud
on kodumaa luulekohtunikele mõ-ruda- ks
pilliks ja valusaks okkaks
Seda kinnitab P Rummo hinnang
H V biograafia juures kus sõ-nasõnalt
märgitakse: „H Visna-puu
eraigratsiooniperioodi looming
on enamuses emigrantliku ladviku
teenimise publitsistlik propagan-daluul- e
Selles peegeldub aga ka
võõrsilolemise ummik ja ükslndu- -
setunde rusuv meeleolu" Visna
puu luulest on valitud antoloogias-se
21 luuletust (ainult 2 pagulu-ses
kirjut luuletust) mis võtavad
enese alla 13 lehekülge
Muide: Visnapuu eluloos märgi-takse
et ta põgenes Saksamaale
kuna Under ja Suits olevat asu-nud
lõi siirdunud võõrsille
Neljandal kohal platseerub luu-letuste
arvuga Bern Kangro kes
1944 a alates asuvat Rootsis Te-male
on kodumaine luule-kohtuni- k
andnud 10 lk kus on avaldatud
17 luuletust neist ootamatult roh-kelt
nimelt 9 võõrsil sõnastatud
luuletust Tema võõrsil loodud luu-les
kajastuvat võõrsilolu üksin-dus
ning kodutuse tunne" ja sõ-jajärgse
kodumaa elust vildakaid
nägemuspilte"
Arno Vihalemm ja Kaljo Lepik
on kumbki esindatud 16 luuletu-sega
kusjuures esimese luuletu-sed
võtavad enese alla 10 teise
luuletused aga 12 lehekülge A
Vihalemma loomingu kohta pole
kodumaisel hindajal mingeid ette-heiteid
kuid K Lepiku luuletus-test
kajastub emigrantliku ladviku
propaganda mõju kodumaa elu kä-sitlemisel"
Artur Adson (kes põgenes
Rootsi") esindub „Eestl luules"
ainult 8 luuletusega 7-- el leheküljel
ning teda iseloomustatakse sõna-dega:
Emigrandina on ta kirjan-duslik
tegevus piirdunud peamiselt
memuaaride avaldamisega mille
enamikku kannab demokraatia- - ja
sotsialismivastane tendents"
"Harri Asi näib olevat kõige „vas-tuvõetava- m"
pagulas-luuletaj- a
praegusele kodumaale sest temale
ei heideta poliitiliselt midagi ette
Talle on antoloogias antud neli le-hekülge
kus avaldatud kokku 9
luuletust või epigrammi
Ivar Grünthal on esindatud kõi-ge
tagasihoidlikumalt 3-- el lehekül
jel 5 luuletusega sest temaga on
kaasas käinud pagulasideoloogide-I- c
omased väärkujutelmad kodu-maa
minevikust ja olevikust" Te-ma
luule paremiku moodustavad
'elupildid mis peegeldavad valel
j poolel sõdimise nördimust"
Täitsa esindamata on pagulus-luuletajai- st
säärased üldtuntud
värsimehed nagu Raimond Kolk
Ilmar Laaban Aleksis Rannit
Hannes Oja Jt Miks? — Seda mui- -
augi öelda antoloogia eessõnas
kuid viimasest loogilist järeldust
tehes pole need ajaproovile vastu
pidanud" — nagu märgib P Rum
mo luuletajate puhul kes antoloo
giast on välja jäetud
Viimaste hulka kulub ka II Ma
sing kellest vaikides mõõda on
mindud kuigi ta osatähtsus ees
ti uuemas luules on märkimis
väärsest suurem
B Alveri põlu all olekust pole
sõnagi juttu kuid Heiti Talvik
olevat 1966 a rehabiliteeritud Ka
tunnistatakse avalikult et H Tal-vik
oli väljasaadetud" surres
1947 aastal
15 tuhandes eks trükitud uus
luuleantoloogia kodumaal on ten-dentslik
porpagandaluule antoloo-gia
mida tõenäoliselt suurem osa
lugejaid mõistavad ja seda just sel-le
tõttu et kõigile võõrsil viibivai-le
luuletajaile (peale Asi ja Viha-lema- )
heidetakse ette eksimust
Ideoloogilisel ja propagandalisel"
alal — ja seda kõike samal ajal
mil enamik kodumaal elunevaid
või pärast sõda surnud luuletajaid
on täiel jõul rakendatud kommu-nistliku
propagandavankrl ette
Osv Ole
S BROGOWSKI
OPTIK
Silmade järelvaatus
Tel LE 1-4-
231
412 RONCESVALLES
--m l'--
EESTI VABADUSSÕJA AJALOO INGLISKEELNE ULATUSLIK
KOKKUVÕTE ilmus suureformaadilise 48-leheküljol-ise
raamatuna
Ameerika ühendriikides Teksti mille oli koostanud Eesti Vabariigi
Ajaloo Komitee mis aga jäipealetulnud murranguliste sündmuste
tõttu klrjastamata andis nUUd esmakordselt välja Eesti Vabadusvõit-lejate
Liit USA's See on väärtuslik lisand meie napile ingliskeelsele
Eestit käsitlevale materjalile Sisuliselt on ülevaade kõigiti soliidne
ja pakub peale mitte-eestlast- c kindlasti huvitavat lugemist ka eestlas-tele
endile eriti väliseestlaste nooremale põlvkonnale kes Inglise kee-les
vahest rohkemgi kodus on kui eesti keeles Tuleb eriti rõhutada
et see on üks väga vähestest paguluses väljaantud Eestit tutvusta-vais- t
ingliskeolseist raamatuist millede keol on korrektne On teatav
kurioosum et tekst mis koostati Eesti Vabariigi ajal on palju pare-mas
inglise keeles kui võõrsil välja antud Eestit tutvustavad teosed
USA Eesti Rahvuskomitee Kanada Rahvusliku Välisvõitluse Nõuko-gu
Ja Rootsi keskorganisatsioonide poolt välja antud ingliskeelsed
tutvustavad broshüürid ning raamatud on valdavas enamikus olnud
puudulikus inglise keeles Madalpunktldeks selles osas on vist küll
jäänud Rootsis Rahvusnõukogu-Rahvusfond- i poolt välja antud „As-paet- s
of Estonian Culture" ja HEstonia — Past and Present" millede
inglise keel on lihtsalt piinlikult võimatu Aga ega ka Ameerika mand-ri
keskorganisatsioonide väljaanded ei ole selles suhtes kvaliteedilt
silma paistnud Samuti on nad väga vähe tähelepanu pööranud trükis-te
tüpograafilisele ja kunstilisele kujundamisele milline külg meie
kaasaegses körgreWaamitehnikaa läbl-immutatu- d maailmas omab
suure tähtsuse Selles punktis on raamat Estonian War of Indepen-dene- e
1918—1920" esmaklassiline Raamatu on tüpograafiliselt ja
kunstiliselt kujundanud noorema põlve eestlasest rakenduskunstnik
Jaan Rorn kellelt on ka raamatu efektiivne Ja maitsekas kaas Välja-anne
sisaldab rohkelt illustratiivset materjali
OLEMUSELT TAHAP KUNGLA" PEAMISELT OLLA KUL-TUURILINE
AJAKIRI" — see proklamatsioon seisab Austraalias väi-j- a
antud uue eestikeetee ajakirja toimetuse saatesõnas Esimene num-ber
ilmus detsembris 1967 Selle väljaandjaks on „Urituli Publicatlons"
ja toimetajaks Edgar Aavik Ajakirja toimetaja teatel on sõna kung-la- "
pärinev üheaegselt nii sumeri kui eesti keelest ja sellele vastavalt
läbib tervet cjakirja esimest numbrit kindel veendumus et eestlased
pärinevad sumerlastest Eesti sumeroloogide" jõud mis teatavasti
Torontos on nii tugevad et nad suudavad segadusse paisata kultuuri-kongresse
on saanud seega uut ja neile väärikat täiendust Suurem
osa ajakirja esimesest numbrist on täielikult ebakultuuriline — Aita
ränga koomilis-naiivsetes- t luuletustest kuni toimeta ia väiteni et Ka-liforn- ia
kuberner Ronald Reagan olevat saanud oma ühiskondlikud
ideed E Aaviku Jcreativismi" nime kandvast kunstiteooriast Number
sisaldab ka mõningal määral loetavaid kirjutusi Austraalia eestlaste
kultuurilis-setskondlik- u elu kohta mis aga sama hästi võiks trükki-mist
leida Austraalia eestikeelses nädalalehes
LENDAVAD TALDRIKUD" ON PAKKUNUD PALJU KÕNE-AINET
KA EESTIS Nende probleemi käsitlesid hiljuti oma vestlus-ringis
isegi Tallinna Polütehnillse Instituudi õppejõud Nagu ühes N
Eesti ajalehes ära toodud vestluse kokkuvõttest saab lugeda on ka
Eestis sageli nähtud lendavaid taldrikuid" Näiteks teatati Tõravcre
observatooriumi et mitu inimest on näinud kuldas koidikul tõusis
metsa tagant punane UFO ja liikus võnkudes ikka kõrgemale ja kõr-gemale
kuni kadus päikesevalgusse Observatooriumis tehti arvestus
ja selgus et oli tegemist planeedi Veenusega! 3 jaanuari hommikul
teatati UFO ülelennust Vändrast nägijateks olid Vändra meierei töö-tajad
Ka teisi Juhtumeid on registreeritud Eesti teadlased kasuta-vad
sellistest nähtustest rääkimisel ingllskeclest laenatud terminit --Unid- entified
Flying Object ehk lühidalt UFO FUUsikakatecdri dot-sent
G Mets ütles: Lendavate taldrikute teema on kahtlematult väga
põnev ja tulutoov neile kes sellest kirjutavad Kui aga vaadelda esi-tatavaid
„fakte" kriitilise pilguga siis ei jää neist peagu midagi jä-rele
Ei saa eitada juhuseid kus mingit eset on jälgitud nii silmaga
kui ka raadiolokaatoriga Kuid nendel juhtudel on ilmselt tegemist
keeriste või pilvedega" Keemiateaduskonna dekaan Endel Uus ütleb
et vaatamata sellele et sageli on UFO-d- e ilmumist selgitatud nägija
liigse viskiportsjoniga näib et mõnedel juhtudel on siiski tegemist
mingite meile tundmatute nähtustega ülikooli õppejõud A Pärnamaa
ütleb: Tuleb nähtavasti nõustuda sellega et UFO-- d on olemas Kü-simus
saab olla ainult selles mida need objektid endast kujutavad"
Kokkuvõttes näib et Tallinna Polütehnillse Instituudi õppejõud olid
väga skeptilised võimaluse osas et tegemist võib olla mingite küla-listega
kosmosest" aga mõned ütlesid siiski et seda võimalust ei saa
ka absoluutselt eitada
J T
Kla" illit tl H£l1 mlM
UHHMflSMÜmmmmmmHBB¥~
HBHfV9l!Pmmmmmmm9BBeV '
™lfnMi1ITWmmmmmmmMaai '
SmWi3mlm3mVmmflkaimmmmmHPkyPimmmmmV'lmVMk
RiaWBHmPRSiKmeMT'°' WmmmmHP9c7 SP SJj-PBPUH- K
HHHHimHmHmfcmte~ jJ
Kanada metsade uhkuseks ja jahimeeste ihaldatavamaks saagiks on
laiasarveline põder