Vaba Eestlane, November 06, 1965

              M
mm
miv f r
i!
m „YAtA USTlAMt" m VABA CeSTLANE fohMpiwrf jf ItopaeraJ
1 n
Laupäeval 6 novembril 1963 — Saturday Nov 6 1965
r
i'
i
KIREV MAAILM
1'unahiinlased vabastasid Inglise
misjonäri Krnest Stanley Jonesi
keda peeti seitse aastat sealsetes
vanglates
KEY WEST — Uks revolvriga
varustatud reisija püüdis 27 ok-toobril
Kcy Wcsti kohal Floridas
reisilennuki kurssi muuta ja lasta
piloodil sõita sellega Kuubasse
Ähvardajaks oli üks 20-aasta- ne kuuba põgenik kes saabus Ühend-riikidesse
1962 aastal Ta töötas
pikemat aega masinistina New
Jerseys ja oli äsja läinud Floridas-se
püüdes seal osta paati Kuubas-se
sõiduks Lennukis ähvardas ta
kõigepealt stjuuardessi revolvriga
ja nõudis et piloot toodaks tema
juurde Kui piloot juhikabiinist
välja kutsuti ütles kuubalane tal-le:
„Viigc see lennuk Ilavannasse
Ma tahan tagasi oma perekonna
juurde" Aja võitmiseks kutsus pi
loot ta kabiini kus kaaspiloodi abi
ga mehelt revolver ära võeti Kuu
balast süüdistatakse nüüd õhupi- -
raatluses mille eest maksimaalse
karistusena on ettenähtud surma-nuhtlus
OSLO — Norra parlamendi ko-mitee
määras tänavuse Nobeli ra-huauhi- nna Liitunud Rahvaste Or-ganisatsiooni
Lastefondile (UNI
CEF) milline hoolitseb umbes
400 miljoni lapse eest alaarenenud
maades Varem hoolitses sama
agentuur ka Teise Maailmasõja lä-bi
orbudeks jäänud laste eest
TETTENHAL — Inglismaal
Tcttenhalis elutsev Bcrt Lindsay
armastas niivõrd oma aeda et ta
maja müüs ja uude elukohta kolis
Ta palkas 14 veoautot vedada
40 tonni mulda oma uude elukoh-ta
umbes 40 miili Lindsay
põhjendas mulla ülckolimist selle-ga
et see oli kasvatanud talle näi--
LONDON — ajaleht
„Daily Express" kirjutab et N
Liit kavatseb lähemal ajal kutsuda
prints Philipi ametlikule külaskäi
gule Moskvasse Vastavad andmed'
pärinevad dlnlnmiitliVoct illil--i
LONDON — Inglise ülemkoda
hääletas vahekorraga 75—19 sea-duse
poolt lõpetab mõrvarite
T4N4 ON JUTTU
Suurriik mille rajasid immigrandid
Sakslased tõid Ameerikasse jõulukingitused ja sümfooniaorkestrid
— Poolakad säilitavad kõige kauem oma keele ja kombed — Kui
Ameerika metsades vingusid „rootsi viiulid"
Ükski USA president ei tunnud niivõrd suurt huvi immigratsiooniküsimuste vastu kui kadu-nud
John F Kennedy kelle enese esivanemad rändasid Iirimaalt uude maailma" paremaid elutin-gimusi
ja suuremat otsima Ta kirjutas isegi raamatu A nation of Immigrants" (Sisse-rändajate
maa) milles ta annab ülevaate sisserändamisest Ameerikasse ja uustulnukate osatähtsu-sest
Ühendriikide väljakujundamisel maailma kõige jõukamaks ja vabameelsemaks rahvaks Raa
matus millest lähemal ajal ilmub uui trükk juhib autor esmajoones tähelepanu sellele 1607
aastast peale millal esimesed inglise asukad saabusid Ameerika pinnale on Ühendriigid vastu võt-nud
42 miljonit inimest teistest riikidest See kajastab kõige suuremat rahvasterändamist inim-konna
ajaloos Väljaarvatud indiaanlased on iga ameeriklane kes kunagi elas olnud ise immi-grant
või immigrantide järeltulija
Nimi Ameerika" anti sellele te ja vähemtasuvate töödega Tal-'ves- te ja rootsi viiuli" nime all
kontinendil Martin Waldseemülle--' j ud tööpakkumised olid varusta-tuntu- d saagidega varustatult tungl--
ri nimelise saksa kaardistaja poolt tud lisalausega: ei mak-- sid USA põhjaosa suurtesse metsa-- rid ja Punane Sulg kuid
et sellega austada itaalia maade- - sa tülitada" Nondel aegadel olid desse langetasid seal puuhiiglasi
uurijat Amerigo Vespuccit iirlased peamiselt kraavikaevajad I ja parvetasid need siis jõgesid möö-laev- a
mis seni kehtinud tõekspi-- sadamatöölised või ehitustöölised da saeveskitesse kus need lauda-damis- e
kohaselt avastasid Ameeri-- i Aastate jooksul aga paranes vi-- deks saetuina võimaldasid peavar-k- a
sõitsid hispaania lipu all neid sa(}e iirlaste positsioon pidevalt ja iude ehitamist miljonitele immig-komandee- ris
itaalia kapten ja rsA raiasM pndilp Ipp v9iifenP rantidele
meeskonna koosseisus olid ka üks ja poliitilisse ellu Iiri töölised aita-inglan- e üks iirlane üks juut ja sjd organiseerida ka ameerika esi-- 1
Uks neeger tsimesed suuremad mest suurt ametiühingut
xoionisuäc mrca saabusid James--
1607 a ja Plymouth! 1620
a Need olid peamiselt inglased I dkeelldleadevläugauel asukohaemluatianlgitmuluistveo-i--- vuau„he„m„„I4ku}snie1m830e-1s-I930 A iSltseWl petrpiionop'csiie nrohleeme °s
- - kogusummas 6 Põhjuseks oli keele mit- - mIi"? v ? laste oli pare- - teoskamine Vastavalt oliP3™ik1ka oma vörtsliknsSllssiess
hollandlaste hakkasid seda mate põiiuPidamiseviiside neil kombeks eeldasin et
tUSe 7 Ho!andj!mine ja propageerimine Koos da rahvuslikesse Nii võib valitseda
--"""""-14 neile tekkisid väikesed Itaaliad"
on Ameerikale palju
iki
J1CC
Xii tutvustasid nad viljakaks A~„i „-- i- - Pollupinnaseks asus suu- - iiiuuimaj UISUia- - _„ _ u „ _ n
mist veeremängu ja golfi
on hollandi päritoluga prae-gu
Ameerika mandril nii populaar-ne
pirukas doughnut" Prantsuse
Revolutsiooni ajal (1789 a) ja
seda hakkas Ameerikasse
rändama prantsuse muusikuid
tantsuõpetajaid kooliõpetajaid ja
parukameistreid kes uuele
rahvusele juurde omapära
kaasaarvatud prantsuse kokakunst
Prantsuse-hispaani- a
kes saabusid Lääne-India- st muut-sid
New tähtsaks kultuu-rikeskuseks
kus kanti ette ka
ooper Ameerika pinnal Ai-nus
tähtsam ameerika linn mis
ehitati kindla plaani alusel Was-hington
— kavandati prantsuse sõ-javäeinse-neri
Pierre
L' poolt
kui 2000 juuti saabus
Ameerikasse enne revolutsiooni
pärinedes peamiselt Hispaaniast
ja Portugalist Nendest said peami
kaubitsejad paljud rnasõja Saksa
ameeriklased
otsustas selle kaasa võtta kui ta itot ÄTnneerSl:
et
eemal
et
kuid esimesed
skulptorid ja esimesed sisedeko-raatori- d
Ameerikas olid uustulnu-kad
Itaaliast revolut-siooni
ajal saabus
tustcl auhindu võitnud juurvilja j Mchlüi uut uurt
Inglise
abadust
rahvust
iseseisvaks muutuml- -
ne ja areng avas
sisserändajaile pärani 19
sajandil ja peamisteks teeraja-jateks
olid nüüd iirlased
test Juhul kui sellise ' J1? [Mcrindajad °üd peamiselt
m"imBl!ra- - kutse aktsepteerima on see esma-- 1 Keueacsi va
kordseks juhuks kus Briti kunin- - !esed lugeda v51 kirjuta-- 1
rast revolutsiooni esimeste iiri elu
mis
raskeks ja neil tuli endile
tist hankida kõige ebameeldivama- -
ülespoomise Inglismaal Seadus ROOM — 63-aasta- ne itaalia kee--
jõustab kõigi eelduste kohaselt Id- - j
leteadlane dr Mario Gattonl Celll
hemate nädalate jooksul väidab et tema andmete kohaselt
avastati Ameerika etruskide
LUBI 'I — Jugoslaavia talu- - juba 1100 aastat enne Kristust
mees Kolabaric kaotas Celli on pikkade aastate vältel
gedes 16-aasta- se eesli Hiljem uurinud etruskide keelt kom--1
teatas pojapoeg kes beid ning leidnud et mitmed sõ-ta- s
taksojuhina et ta nad ja sümbolid on sarrased nen-kadun- ud eeslit ühes dega mida kasutavad akawayo in-l- as talume Antp Mrciir Hiainliifi TiSiinn-Amirit-- üt Sa
I
_ ____„ „_
aga kinnitas et eesel kuulub te-- mai ajal on teade et ctruskid olid I
male Kolabric andis asja kohtus- - head meresõitjad kes võtsid
se seal otsustati sooritada oma-- laevadega ette pikki teekondi Cel--
pärane katse Eesel viidi kahe talu 11 anab et ctruskid kuulu- -
vahel ristteele ja lasti seal ugri rahvaste hulka ja olid Eu- -'
lahti Loom läks otseteed Kolab-- roopas enne kreeklasi Hiljuti
rici lauta Seejärele nimetas kohus tati mõningate
Euroopast
Ühendriikidesse kõige elavam aja
uaus oaiuamau meerimasse
et
iii „_i Ad ja
re'is St ja
Milwaukees on praegugi suur
sent elanikkonnast päritolu- -
väljaarvatud Saksamaa terroriste
nendega
võtmine
sisserändajate teene
tänapäeval
iga ameerika linn
sümfooniaorkestri
diskrimineerimist
Maailmasõda
Saksamaa ebapopulaar
seks See erilise hüsteeria
cabbage'iks"
steakiks"
Maali- -
ja päritolu
äri aga
hc
Ameerika
ela
Dr
mä- -
oma ja
töö- -
oli
kü- - _„„„
oma
ja
sid
esi- -
oli
divui
oma
kearvuliselt
kui viimane
elutingimustega harju-nud
skandinaavlased
sisserändama suuremal arvul
itaallasi venelasi
ungarlasi rumeenlasl
Vox
Inimene kes
söandab sõi-t- a
täiesti mu-reta
meele
vangid
ja
kõrval hakanud
oma
kes
pärast
just saades seal
dollarit
Torontos küll
veel Bogota
Võtsin siis minagi oma
Lasin
koostada
oma elu ja
19 sajandi lõpus US A-ss- e õmblesin voodri
vahele selle
välismaa
Ka
kreek-- pistsin igaks juhuks tas
lasi ku osata sealses eesti seltskon
See uut kutsus intelligentselt Toron- -
rohkcm kul viskavad intelligentsed inime
'riik- -
teeneks sellele määral Ja
tutvusta-- ' koondu-- ! eest-- K
konnas
kuulub ja orientatsioon
annud
näiteks
laiiia&uiuscit
Samuti
pärast
andsid
palju
sisserändajad
Orleansi
esi-mene
Enfanti
Rohkem
tööstuse
prints peaks
_uuwu
poolt
Simum
näinud
ühtlasi
vanade
sisserändamine
rääkida
"see nad muutsid mil-- ' väikesed Poolad" suur-- Kui siis
jonid aakrid linnades kus need teataval mää- - kohale jõudsin ja uht
Sakslasi
iiuuaui-ss-c uaiuniu- -
Louis'is
prot
ga
ei
on
ka see et omab
ei
puhkes
ja
Sa
va-- (
ga
sus
ning
ja
ka
kuue
ja
pinget ja nas
Saks--!
rai veel 1960 sealset iari-vee- ri mooda
aasta näitas New' oma
oli rohkem Itaalias sündi-- see ja ütles et just
inimesi kui Roomas Itaalia olevat tema arvates see
on saatnud rohkem linn „Meil võib
oma-- j kui teine riik suures linnas olla küll ka
vast Suurem gaid Ja kuid
Kinkide ümber rahvaste Itaaliast algas meie puutu kanagi kok-o- n
poolt toodud komme 1880 aastal ja sajandi ku Teil Torontos olevat aga kal-ja
uue aasta pidulik vastu-- 1 otse eesti endi hul- -
suurem
saanud tunda min-git
etnilist enne
kui
tilisi
lauasi
gune
selt
tulusat roh
sealset
USA
sõtta astus
olid nii mit
tshehhe
rahvusgrupp
ideaalsed Kennedy
Ameerikasse Hamtramck
omanikuks maakaartide panipalkadesse
veerud
Momente Montrealist
pidevalt aja-lehepealkirju
Torontost Montreali
põksumata
Separatistid dünamil-dilaengute- ga
gangsterid põgene-nud
Bogota taskuvargad
lipsanud leheveergudelt ala-teadvusse
ettevaa-tusele
hiljuti lugesime
Kolumbia
eksporteerima põhjaliku
väljaõppega taskuvargaid mil-legi
eelistavad tegutseda
Montrealis saa-giks
7000—8000 päevas
maksuinspekto- -
sulipoisse
Montreali reisi tarvitusele va-jalikud
ettevaatuseabinõud
testamendi püüdsin tu-lemuse-tult
kindlustada
hakkas taskuraha
kasinusega
taskuvarastele pettumust
valmistada prantsuse
bulgaarlast austerlasi
raskete tekseit„aistundmatuld
miljonit peamiselt Jntule
esimeseks
uustulnukail Montreali
jTm-T- 1 getodesse" prantsuse
skandinaavlastega
major Char-les
sisserändajaid
Ameerika
sisserändajaid
vära-vad
oskasid
sisserändajate
Kolabrici
lähedases
olevale
teatavasti
tunnustus Ameerika selliselt varustatuna
tühimaid Montreali
Minneapolises
Popufi
praegugi
rahvaloendus kartustesse pühendasin hak-Yorg- is
kas
nud
Ameerikasse hädaohtlik siin
Kõige rohkem immigrante mõnin-pär- a
rõhutatud Milwaukees gangstereid
jagamine jõulupuu rändamine
sakslaste käesoleva
samuti jooksul Ameerikasse saabunud
pea-aegu
Sakslased
Esimene
muutus
tekitas
Salisbury
poolakaid
tuttavat
Toronto
umbes 4 miljonit itaallast gas Ma ei julgenud Torontosse
Itaalia sisserändajate enamus pulmagl tulla sest mul
koosnes pärinevaist talu- - juhtub olema punakas auto"
inimestest kes otsisid endile pa- - „Kas teil siis Montrealis neid
remaid elutingnmusi Nii mitmes- - rahvuslikke kaikamehi polegi?"
suhtes meenutasid nad küsisin üks" vastas tuttav
maid iiri asukaid ja neil tuli talu- - mees mulates „Aga see väga
da ka samasuguseid raskusi kentsakas saks keda keegi ei ole
Hilisemad sündmused tõid kunagi võtnud tõsiselt Ega me al-Ameeri-kasse
rohkel arvul ka polil- - gul osanud teab mis kaika--
kus mõni üÜDatrioot" Amooriv põgenikke teiste hulgas ka meheks pidada aga kirjutab
läks isegi nii kaugele sauer-- kommunismi eest põgenenud eest- - kaastööd nende laimuvihikule ja
kraut (hapukapsas) ristiti ümber laS1' ja leeauiasi xeaa mai- - mmasejc &irjaiu&uc uu ic8i ai
ja harabur- - nitakse ka raamatus
ger Samasu
olukord kordus
hakkasid puhkemisel
tegema
vägede koossei
Karmide
et
nastiku
et
esinevad
et
kamehed
õepoja
lõunast
„Ainult
tedagi
et
Liberty Kennedy
võitlesid
pilt juurde et ei
Ida-Euroo- na riikidest on kõlee 0eks mia&H kahtlust Eks meU
rohkem uusameeriklasi annud sUn nstl rahva hulSas mitme-Poo- la
kes kauem kui ükski suguseid eriharrastus!- - mõni
teine säilitanud
oma keele ja kombed
nii
ole
ko- -
gub kirjamärke
moodsat
kamehl on ainult uks a kui Ka nemad alustasid nrimitiivsetes voõlurddelesmiskiuidhäsotin aeadsatsaite jõjuodonkusdul siisd avalikkkuse etrtfe nafadk ei söanda'
meski suhtes sisserända- - toob oma raamatus näl-jad
Sageli alustasid teks asulaid nagu
on all
eesli ja järele et seisab eos oravad usinalt tol
jälgib
vaevalt
süda-mega
oma
on
manitsevad
Alles et
on kohvi
on
„lirlastel mitte
Kolm
townl
äsjase
eel
sõ- -
klt
muud
Teine
ma
saksa
mitte
on saksa ükski
on rahva
Saksa
Teise
keele
naerma
kl varase- -
on
ta
ka pandud
on teine dollareid
kolmas kai
Meie rahvas naeraks nad
välja"
Jah vanasti liikusid ka Toron- -
muldonnides või koguni mäekül- - nikkond koosneb poola päritoluga
gedesse kaevatud koobastes Need ameeriklastest ja kaks kolmandik- - )f inicm8enisea eesuaseo öei
olid peamiselt rootslased kes kir-- ku nendest majaomanikud M1"1 palstab 0evat kindel loc- -
tema õigeks tel-- avalik väide ukse ja kannavad
kunsti Aga
meiI
tulla
poni
Talv
Rahulik ja leplik meeleolu võt-tis
meid vastu ka Jaani kiriku
saalis kuhu teine Torontost saa-bu- nu
Evald J Voitk oli parajas-ti
ülesriputanud oma näituse Ki-rikunõukogu
esimees Juhan Köhler
Kas teate et
Maailma suurimaks õllevabri-kuks
on Anheuser-Busc- h Inc mis
asub St Louis'is Tööstus hõlmab
66 aakri suuruse pindala ja 1962
aastal produtseeriti selles 9035 UuO
vaati õlut Suurimaks õlle väljave-dajaks
on Arthur Guinness Son &
Co Ltd Dublinis Iirimaal See
on ka suurimaks õllevabrikuks
Suurimaks lennukitööstuseks
maailmas on Seattle'is asuv The
Boeing Company mille omandi-väärtu- s
on $509 536000 ja mis an-nab
tööd 88 200 inimesele
Maailma suurimaks telliskivivab- -
rikuks on Inglismaal Bedfordshl- -
sel talumehel tuleb tasuda kohtu- - Ameerika avastajaks ei olnud mit-- dumoona külmadeks kuudeks Erakordselt mahuka hikkoripähklite re'is asuv London Brick Company
kuludena 25 000 dinaari (20 dolla-t- e Kolumbus vaid norra muistsed koormaga on fotomees juuresolevalt tabanud ühe orava Austinls mis katab 221 aakrit ja produtsee nt) 'viiungia i Texases nb 13 miljonit telliskivi päevas
võttis näitust avades kohe mv
et tema pole kunsti alal ttabai
j-iu- auja muu positiivseid sini gluupsoaouleasitiuKJauileahkJuätdkeuss tjaüldstlnleii
sel kõnni ühe näitusekricj
nad: „OIld Ilusad selged pudid"
Ei olnud vaja mõistatusi lahendi da ega kunstnikku küsimust"
ttüeiünteamnaeismt intänhaendeats mFidiac üks või
ole juba iseenesest üks keerub
probleem mis sest peamurdmisest v""a"a'tan a"knauakiioudsueieti!lutua' ju L- -
meelsamini „Bonanrat" sest selle juures põie vaja ajusid vaeuta ja nonanza- - on kõige populaar
sem programm"
temVaoitkoilevkaothtaTokriornjutotsati hhiltjuti:„et
kunstnik kes pühendub ainult
maalimisele Montrealis ei raba
see uudis kedagi sest nende Endel Ruberg on juba aastaid sammunud seda kahtlemata rahuldustpakkn-vatkui- d majanduslikult konarust
rada Endel Rubere laadina
oma rahvuslikku sümbolismi ka- - jastava loomingu lõuendi asemel nahale ja on selles suhtes ainulaad-n- e Ainulaadne on ta ka Isiksusena
kehastades üht viimast mohikaan-la- st meie ehtsas boheemlaskonnas
Ta nahamaalide soovijaid on pikk järjekord kuid kunstnik ei kiirus- - ta sest tal puudub igasugune ha-- vi raha vastu Rubers on ka endi
ne sõjaväe auteinstmktor kuid ta keeldub ise autot juhtimast Kas
ei tee juba üksnes need asjaolu
teda eriliseks vaatamisväärsuseks
neile eestlastele kes kahtlemata
kogunevad kord üle kogu kont-inendi
Montreali maaUma näitusele
Tema ja teiste kohalike noor-tejuhti- de teeneks on ka see et
Montreali eesti skautlikus noon-se- s
valitseb puritanism mainis-eestil- ik vaim ja vanematel Inime-stel
ei tarvitse sugugi võõrkeelseid
sõnastikke kaasas kanda et eesti
noorte omavahelisest jutust ara
saada Täpsusküttidcna on Mon-treali
eesti skaudid luba ämma
kuulsad üle kogu Kanada ja mõnel
poisil on kodus nll palju mitmesa-gusel- d
auhindu et vanemad peavad
hakkama suuremat korterit otsima
Muinas-Ees- ti vaim on kohalike
eesti noorte hukas arenenud ise
gi nii kaugele et kui mõni üksik
kannabki Jbiitlitc" soensut siis
tuuakse vabanduseks et selliseid
juukseid kannud ka Kaleupoef
ise ia sellisele leidlikule argumen
dile pole just kerge vastu vaieldi
Montreal asub teatavasti saarel
kuid sellest hoolimata ci ole si-nna
elama asunud kaugeltki nii pil-lu
saarlasi leul Torontosse kast
saarele tuleb veel panegi tükk
arva cSlta Samuti pi ole seal eriti
palju võrulasi ehkki Mount Rovil
kerkib keset saart ülespoole nafu
MnnamSffl ITAtcrilp KUlSik miili- -
ses maakonnas poleks ka kunigi
kiikunud kellegi häll avaneb i
selle endise vulkaani tipust kut-irct- iv
i-ii- Ho i-miff-iKf pp mis tun
dub nagu sümbolina Montreiü
eestlaskonna silmaringi avarusele
Vox Populi
I i-ir&XH-- l-H-"'-'"- Aidake kaasa
I „VABA EESTLASE"
! levikule sellega aitate kaasa eesti
I kpplp ia meele nüslmisfl'
! lajiaMM
LÕBUSAT VAHUUGMM
Rumeenia ülikoolis on marks
„Mis vahe on kõneni"
läänes ja sotsialistlikes iuw"
Jukiituiitu lxuuae Iinvnyuml nnftail j-- ——
üks õpilane tõstab käe
iniseks
„Uänes" märgib ta „kefc- -
badus ka parast Konei
Keegi shveitsl äriaees põörf
t :- -♦ (utmtJJ - aes koju ungrus j——
muljetest: Ungarlaste ss r
seb täielik üksmeel —
nnttvaii Imnerialiste nt- -"
nad sõrmega idasse"