Vaba Eestlane, June 30, 1965

              Liiti
VI
Il -
1
': il
Ww
jisi
IM
I
V
Ff'alJfSŽPwVl
4
„VABA tiSTLANl" on VABA £ESTLANE Ilmub 2 korda nädalas —
vabade eesllasle häälekandja kolmapäeval ja laup5iiol
Kolmapäeval 30 juunil 1965 — Wednesday June 30 1965
TÄNA ON JUTTU
KIREV MAAILM Valge Austraalia must tuum jSyf JJfaci$Joe
z3etrar9a7a7
SAIGON — USA ajakiri „News-week-"
kuuleb Saigonist et Lõuna-Vietnami- s
hakkavad Vietkongi pu-nased
partisanid lähemal ajal ra-kendama
ka Põhja-Koreas- t päri-nevaid
võitlusüksusl Ametlikult
põhjendavad punased seda vastu-aktsiooni- na
ühe Austraalia patal-joni
kasutamise pärast kõmmu-nlsmivastast- e
jõudude koosseisus
MOSKVA — N Liit on teinud
satelliitriikide Juhtidele teatavaks
osa Aleksei Kossõgini Ja Mao Tse-tun- gi
vahelisest Jutuajamisest
mis toimus käesoleva aasta veeb-ruaris
Selles märgitakse et Mao
olnud võrdlemisi sõjakas ja Utel- -
nud muu hulgas: „15 aasta pidasid jahti kivist otstega odade
on Illina võimas tuumajõud ja
siis võime asuda koos N Liiduga
sõtta lääneriikide vastu" Mao li-sanud
et Vietnami kriis ei kutsu
esile uut maailmasõda
PEKING — Pekingi raadio kor-raldas
möödunud nädalal suure-joonelise
propaganda-laulupe- o
kus oli rakendatud üle 10OO laul-ja
Ja muusikamehe Põhiteemaks
oli Puna-Hiin- a sümpaatia avalda-mine
Vietkongi punastele ja „rah-valaulud- "
kandsid tüüpilisi kom-munistlikke
pealkirju nagu „Viet-nam- i
vennad mes toetame teid"
John- - seaisete aborigeenide
son me paljastame sind"
WASHINGTON — USA uued
2000-miililis- e tunnikiirusega liiku-vad
transportlennukid lähevad
maksma märgatavalt rohkem kui
varem arvati Selline lennuk võib
maksma minna umbes 30 miljonit
dollarit
KALKUTA — Ametliku statisti-ka
kohaselt suri Indias möödu- -
sisse
must Selle
ajal
tama
saab
nästI
ise-gi
seks
verise tagajärjel ja Nüüd on
lera nõudis samal hjku vö palka sama
suureneb Aust'
mite tagajärjel j elanikkond
on kaks korda küll ainult umbes 42000
suurem Taudide peamisteks põh-justajateks
on tänavakaupmehed
keda on hakatud „sur-mag- a
kaubitsejateks" Nende toi-duainetekäru-de
Umber lendavad
alatasa
kandvad kärbseparved tervis
hoiu ning puhtuse põhimõtted
nagu npid aktsepteeritakse lääne-maailmas
on India massides
Elanikkonda on ka
raske leuna 82% on kirja-oskamatud
WASHINGTON — USA merevä-g- i
kavatseb 15 juulil hävitada At-landi
ookeanis 1000 Jala sügavuses
7000 tonni laskemoona ei
enam kasutada moodsa rel-vastuse
juures Sellest tuleb
aegade suurim veealune plahva-tus
väljaarvatud tuumakatsed - Kui Kuuba töös-tusminister
Uks tähtsamaid
võimumehi major Ernesto Gue-var- a
kolm kuud tagasi saabus
pikemalt välismaareisilt
võeti ta lennuväljal vastu suurte
auavaldustega Mõned päevad hil-jem
kadus ta sil-mist
päästis valla igasugus-te
kuulujuttude aheliku Mõninga-tel
andmetel ta vallandatud
kohalt Teised Jäl-legi
väitsid et ta partisa-niüksus- l
või Santo
ja kolmandad
et ta põgenenud USA-ss- e müü-nud
10 miljoni dollari eest
maha Kuuba Kui USA
ajakirjanikud mö&lunud nädalal
Castrolt otseselt küsisid mis on
saanud ütles see
Eks laske oma lennukil
teda pildistada" Samal ajal aga
lasti Haanna kinodes ekaranile
nädalaringvaated mis näitasid et
Guevara olnud Kuuba Idaosas
ni ♦ organiseerida seal
oo lõikust
MOSKVA — Moskvast saabu-nud
on 62-aasta- ne Niko-lai
Podgornõi keda peeti seni mõ-juvõimult
Brezhnevi Järgmiseks
meheks N Liidus raskesti haiges-tunud
teda ei ole juba kaua
enam nähtud avalikkuses Podgor-n- i
haiftuse kohta
andmed kuid arvatakse et
ta haip s' us 5 :uuni!
Aborigeene püütakse tuua ürgajast kahekümnendasse sajandisse
Austraalia immigratsiooniminister Hubert Opperman ütles hiljuti Londonis: Meil ei ole min-gisuguseid
rassiprobleeme meie ei kavatse neid ka Käesoleval aastal loodab
tuua 115000 uut immigranti ükski nendest ei ole Aasia ega Aafrika päritoluga Ehkki
ära vati on värvilistele sisserändajatele suletud eksisteerib valge Austraalia sisemuses kas-vav
tuum moodustavad aborigeenid — maa ürgelanikud kes seda esimestena asustasid
Samal kui kõik teised
tegid teatavat progressi tsivili
satsiooni suunas jäid aborigeenid
Austraalias kauaks varasema ki-viaja
tasemele Nad ei õppinud
isegi kõige lihtsamat elamut ehi
riideid kandma
kasvatama põldu harima ega
rauamaaki sulatama mida nende
maapinnas leidub külluses Nad
pärast
ea la bumerangidega ning sõid
termiite sisalikke madusid
Charles Darwin kirjutas nende
kohta 1836 aastal et inimeste
loomade Jälitamisel on aborigee-nid
äärmiselt kavalad
See ei ole aga oskus mida
edukalt kasutada kahekümnen-da
sajandi moodsas ühiskonnas
seisab aborigeenid primitiivse lõpetajad Urgelanike
ülesande ees kuidas tingimustes neid toide- - intelligentsilt
ürgelanikud ja Austraalia tõe-- tasemel kui
kult lühikese aji
moodsasse tsivilisatsiooni
Kui esimesed
1788 Austraalias arves--
Vietnam jääb võitjaks" Ja tatl arvu
300000-l- e Ehkki George võimalik
III andis korralduse kohelda
rismaalasi neid
alasti habetunud mustanahalisi
maha kus iganes nad
ilmusid Valged asukad panid
strühhniini nende kaevudesse
Sajandi lõpuks aborigeenide
juba niivõrd väike-seks
nende täielikku väljasu-remist
Deeti ainult aja kUstmu-- nud aasta Jooksul 180000 inimest
kõhutõve koo--1 aga tegemist vastand- -
17000 sur- - sõjavaeS( maohvrit Tegelike surmajuhtu-'ar- v kiiremini kui
arv nende taudide raalia valge Praegu
aga tõenäoliselt '0n „täis--
nimetama
Ja
nii
saa
kõigi
Ja
aga
ja see
oli
ja
seal
U-- 2
oli
Ja
ja
ja
ja
ja
verelist" kuid 1970 aasta paiku
võib nende arvu juba
50000 piiridesse Lisaks sellele on
veel umbes 70000 segaverelist
tekokku moodustavad nad vähem
haigusepisikuid edasi kui Ühe protsendi Austraalia 115
tundmatud
õpetada
mida
HAVANNA
Ha-vannas- se
avalikkuse
juhtivat
Vietnamis
kinnitasid
saladused
Guevarast pilka-valt:
suhkru-pI- L
andmetel
iseloomu puu-duvad
tekitada" Austraalia
Aust-raalia
koduloomi
ürg-ajast
inglased
nähtavale
muutunud
arvestada
miljonist elanikust
Ajale millal aborigeene koheldi
nagu tülikaid metsloomi mida
nüüd austraallased häbene-vad
Järgnes periood millal abori-geenid
võeti riigi kaitse alla Neile
keelati alkoholsete jookide ostmi-ne
ja neile ei antud hääleõigust
Raha asemel maksti neile palka
natuuras Samuti eraldati nad val-getest
palju kui vähegi võima-lik
tohtinud kullaväl-- j
ai enesele isegi maapinnasest ter-miite
söögiks väljaurgistada Küll
võis ta müüa mõnele
kaevurile oma naise pudeli konja-ki
eest
SegregeerimKe ajatu kestis
nl lyäAan aasiamt —mm1- a-1i ~L4l mH- - ' u-iu-i i"-ran- g
hakati aborigeene assi-mileerima
Selle poliitika kohaselt võivad
aborigeenid segavarellsed ela-da
valgete hulgas kõikjal kus nad
soovivad omavad valgetega
võrdsed õigused ning kohustused
Lootuseks on siin et aborigeenid
lihtsalt sulavad märkamatult
Austraalia väga rahvusvahelise il-mega
elanikkonda (Snowy Riveri
jõujaama ehitamisel töötab näi-teks
mehi 31-s- t erinevast rahvu-sest)
1951 aastal loodi pärismaa-laste
ministeerium mille eesmär
giks on anda aborigeenide lastele
haridust ja muuta nad tsiviliseeri
tud inimesteks kes on suutelised
endile moodsas ühiskonnas elatist
teenima Enamus talsverelistest
aborigeenidest elab tohutusuurel
Põhjaterritoorlumil mis hõlmab
ühe kuuendiku Austraaliast on
Canberraga ainus mis
otseselt allub föderaalvalitsusele
HONOLULU — 90-aastan-Syng-man
Rhee endine Lõuna-- K
president viibib praegu
nolulu haiglas kuna tekkis si
semine verejooks Rheed on taba-nud
viimastel aastatel rida raban
duši 'a ta ei võimeline raaki
'ma " kurra ega kiriutar- -
Põhjaterritoorium on metsik
kaljune maa kus hobust tuleb
rautada kord päevas metsikute
loomakarjade talitaja millise!
alal palju aborigeene tegutseb
peab päeva jooksul kasutama nel-ja
hobustevahetust Umbes Uks
kolmandik aborigeenidest elutseb
Põhjaterritoorium! karjapunkti-de- s
kuna ülejäänud on valitsuse
poolt rajatud asulates või misjo-nijaamade- s
Vanasti olid ürgelanikud alali-selt
rändavad jahimehed kuid
nüüd on järele jäänud vaid uni
bes
suse
aga
ole
aja j
ühes ja
jooksul surevad needki uiau ei icui ei uosei
matult J hoolitsetakse sellistes asundustes
ja kus
ja Austraalia et
tes kuid ei ole oma su-om- a maa vai- -
pa
oli
arv
et
üh
Ja
kõik
nll
Ja must ei
aca
ku- -
ja
või
ja
ja
koos osa
rea Hl
tal
ole
Ja
300 ja koos
tööd
V W ~- - näoliselt maa kus valged
perenaised süüa oma
Aborigeenid ei oska hoida
ja see vahetatakse nii
kuningas kui kange
sõbralikult
mustadele
või tubaka Samuti on nad
kirglikud õnnemängijad Min-imaalseks
tasuks põllumajandus-piirkondades
on Austraalias um-bes
40 dollarit nädalas kuid ai-nult
vähesed mustad teenivad sel
le välja Enamus nendest saavad
ainult 7— 9 dollarit nädalas puh-tas
rahas ehkki seaduse ko
haselt peaksid nad teenima
ma palju kui valged päris- -
elanikud kes töötavad vabrikutes
ajal nähtusega - j saavad
Do-ming- os
de normide alusel kui valged
Paljud aga arvavad et see põh-justab
hulgas laial-dast
tööpuudust Aborigeenid ei
parlamenti üldvalimistel
ja nad ühegi
metsadesse elades mõnda
nagu nende esivanemadkl la-geda
all ja
nad
kuskil karja-kasvandustes- se
tagasi töötades
lühemat aega Kui
rakendatakse rangelt
et ka sel alal mus-tadele
võrdset palka
hakatakse ainult
valgeid
Peamised kohad kus
aborigeene
ja TV-vaatamis- est
moodsaks austraallaseks on valit- -
poolt loodud asundused mil-liseid
leidub Põhjaterritoorlumil
kolmeteistkümnes kohas
Iga aborigeen kes selli-sesse
asulasse saab valitsuse
kulul peavarju ja söögi
õimaluse korral püütakse teda
ka kuidagi rakendada
Elamuteks on siin väikesed alu-miiniumist
barakid betoonpõran-datega
ehitatud nii et elutuba
saab vajaduse korral
eraldada sellist
vajadust veel ei kuna abori- -
geenid armastavad magada kogu
tõelist nomaadi Perekonanga puntras
seiiega neiu
parata-ükstese- st eraldatakse Laste eest
välja
Karjakasvatustes leidnud hästi nad oannakse kooli
nüüd suure elutsevad kinnitavad
juhtida lapsed
õimali-ltaks- e on leus! madalamal
jooksul
aastal
keedavad
teenritele
tavaliselt
ikUresti joogi
lasti
aborigeenide
tööstusministri
kulla--
ainus
raha
vastu
kätte
niisa
Need
aborigeenide
taeva Juuri ning
mujal jälle
nüüd
tööle
õllejoomisest
lugupidavaks
tuleb
ning
tööle
magamis-toast
ged samas vanuseastmes
Kriis saabub aga siis kui lapsed
koolist Ja neile tuleb
hankida mingisugust konstruk-tiivset
tööd See ei ole igakord su-gugi
kerge kuid juhtudel
saab neid rakendada põllumajan-duses
metsatööstuses ja kalatöös-tustes
aastatel on
rakendatud ka rändkoolid
millised viivad haridust ka kõige
kaugematesse maanurkadesse
Austraalias leidub veel niivõrd
eraldatud et hamba plom-beerimisek- s
tuleb lennata 2000
miili kaugusele
Haridus aa valitsusele
ka ebameeldivad tagasilöö-ke
sest haritumad aborigeenid
saavad õhutust Keeniast ja mu--
ning hakkavad
suuremaid õigusi
ei ole ühtki täisverelist abo--1
ole nimelt kuigi pidevad ega üsal- - (rigeeni valitud föderaal- - ega koha-- 1
dusväärsed töölised ühel päeval i likku ja
võib neile lihtsalt tuju peale tulla i hääletasid aborigeenid esmakord-- '
kaovad ilma seletu-seta
aega
süües
sisalikke Hiljem ilmuvad sa-mas
või
või pikemat
nõud-mine
makstaks
valgetega
palkama
õnnestub
muuta
Praegu
lahkuvad
paljudel
Viimastel tege-vusse
asulaid
toob
kaasa
jalt nõudma endi-le
poliitilisi
Seni
selt alles 1962 aastal
Loomulikult püüavad ka Aust-raalia
kommunistid kasutada
aborigeene nii palju kui võima-lik
oma hmides
Omapärasel kombel ei ole kom-munistid
ega Aafrika-Aasi- a riiki-degrup- p
seni rünnanud Austraa-lia
rassipoliitikat On tõsi et
Austraalias puudub ametlik vahe-tegemine
musta ja valge vahel
kuid seltskondlikul alusel eksis-teerib
see paratamatult Aborigee-ne
nimetatakse viisakalt esimes-tek- s
austraallasteks" kuid valged
hoiduvad neist eemale Ja segaabi-elud
on väga haruldased
BalBffBffBffBffBffflBMiLfe£l£AV:BffBffB bbbbbbbbbbItvbbhbUS&bbbbbbbHh
F BBB~— --- BW { --bbbB p4'P yjBBBBDBBBBM — ?äT 3p1jjmPBbjbbj
B ~&':bBbBBYBbBYBBbBYBBbByBSBBH1mMBJSLmtstl
MbBBBEWÜ-BBb- I
(IBYJBYJBYJBYJBYJBvlSBMHHiirtHHV- - BBl ~:BYJBYJBYJBYJBYJB£!VJnRVl?9-B-r£
bbbbHW S ' ftfl B rfl bbYjbYjbYjbYjbYjbYjbYjbYjbYjbYjbYjVJYjbYjBk i-'-
-A bYjbYJH _ibYjbYj1 RBWBlBB5"BwfflS!XlBISi
VbbBm IPSwiSBI
Kass omapäraste oogikommeteza on Malta saarel eluteal S Cuta-järi- l
nagu õimc n-ih- a juureolcal plldl
Asfaldi-dzhung- li trummid
IWIMPÕMM-1'ÕM- M ssmseienlaelddeashtkäemreeröratlöendvTaaaoidnhpeuipdvueuasabsasiolddhkaujubai ntoseüämdenPaabnÕliMlpniiäiolMaeuolvstrii ntaüViPdenaÕrrenuiMaknkuMesoiaoddkduksAhnmXgaiaÜigsiaMeudkguskuimänsieeebe oüs„iük„' armastab seltskonda naisel on kirjanduslikud ja kunstilt
hui id mõlemad respekteeriiad teise huiialasid Fünua
põ-nm-pom- m sdmvtvneeaoaeadmdbeksdouahmVvpukkaõeõtoiegnldhltedlsuenindäsgijaktgaaugeasuolltialiahaeindägvtaksäehradtuiirätitslnahitkps—etõ—gJiIaguentskleebikijmagnakuikieuresmjlssekatiiinnüiessnomsdeetnailuolm!setsltbuikeedMlanekdjdiltanüuoalamnõlikvuatmutsatadeandaesamstnnatakaitisaaisuhestgmtdmanaugaateisagdhepsudneiroonoaouakrrladatiemelomdTaxlueeaodävkkhaUuswus!i
envsiõeõnlõiusroPaeisÖstMieiihalMomlagrPmuitÕbeiusMisstaMseKlildiPesoaÖddMaeualtsltMeelshTaesahieltlvaeekaiddkmaKvleuaõaerrpdlidenntiaaabelhdeaasipntaigjrsalaukihsneenvdeõulaktusdelaierkaälktnäudkjpaaiamakmtauoeiseilmMhilkiskõiikn&breut kjabuujaahnidltduaamsssiiändrnkakadoseirtdkdahhämOerikKrnaedeseiKjfaeuprolitäsnsskaeeshnriaddtraisssviidaiislsetuehinemagsmatlibsaknedeeenkldeeoeelleleevesüeaslteTjjeauHisskeitlujeulümlaamastibuunsr
jrtaeagsstekimuskisiäeilseejsiatnigplkiasereealjekaserteäiläekajikumutiirssseeudl stehlamnebeadPdõtmesuhmutis siNisenkdueigataoplaeni
PÖMMPÕMM-1'ÖM- M lahku minna? See on ainus õiJgAe KteKgu mJiAsKsKelles oAlhukkoariraalssetiewh kKõölkbearbmökesriee sounviklaesstnsuidis jumbaa kauaustlasiind oKmoard kkõurviaoglaimekukidob loneraiidambeveasestjtaaõstilgiõkebuumnhaeaienusekuptseüialdiktsseNnsouuduktumsVaoanloiadmmsaoõonnraadiesitnttaaoghiuata otölVeöklasnikadämiaveeojs-i leiab et haritud mees nagu tema peaks saama täielikult pü- hteednaduüdlaal speildtsakmoandlikule tegevusele ja harimata naine peaks
PÕMM! POMM! PÖMMPÕMMPÖMM Kas sa oled nii nud proua Utriputri uut minkkeepi? Muinasjutt arvatavani
gväugsta lkuaklsluisst Nseolgsaeeajoandaimkeuliikseeet kiõniikmeknäeib tavhõlagbadeomjaalekonduusuf koonerdamise arvel See on just nagu neegri Cadillac Elab kuuris ja sööb põhku aga väliselt — ära mine ligi miljonär' Mina saaksin oma vanamehelt samasuguse kui veidi pitsitak-si- u ji paariagaaasstaa tpeäardastmkeupi eUamtreipuptrraiegmuamkõmikal roanhakebeibsnisistsikasriusxd
välja kukkunud siis ostan omale kaks korraga Tulgu siis veel ballil mu nina alla keerutama
PÕMM INIMESED EI TEA ENAM mis nad teevad -- Tuura juurad ehitavad omale juba kolmandat maja Kui nu ausalt ütlen siis nende esimene — see tagasihoidlik meeldis
mulle kõige rohkem Aga sa tead — tuleb raha rohkem siis tahtmised suurenevad Teises majas oli iga inimese peale kolm tuba skandinaavia mööbel ja valge broadloom seinast seinani
Ma käisin ja vaatasin nende majas ringi ja küsisin proualt et
milleks te seda ja teist tuba kasutate Kas sa tead mis ta ü-tles?
Ega siis toad majas ei ole selleks et neid tingimata kasu tada Need on niisama aga me nimetame neid v õõraste-tuba-dek-s Ma siis mõtlesin et maja viie võõras te-toas- a peab
kandma silti võõrastemaja gasthaus Nüüd pidavat ska-ndinaavia
mööbli asemele tulema kullatud barokk antiik ji
vaibad pannakse arvatavasti ka lakke
PÖMMPÕMMPÖMM põmm jakk Ah juba jälle
sõidavad Euroopasse? Alles möödunud aastal käisid Ma vae-vlesin
pärast mitu tundi nende tagasituleku paartil kuna vani
Untermunter tahtis kõik pildid ära näidata London Pariis
Itoom Nizza ja tea mis veel Kiitles et on need pildid ise võ-tnud
slaidid Minu vanamees aga — tema topib oma nina
igale poole ja uurib kõik kahtlased asjad välja — tema oli
heitnud pligu ühte karpi ja ütles et kiitleb asjata Niisuguseid
slaide müüakse igas turismipoes Kui ta ise oleks võtnud siis
ta oleks ehk eide mõnele pildile peale saatnud Nüüd olid m-ajad
ja vaated — piltpostkaardid nagu vanasti öeldi NU "
varsti loeme jälle lehest et härra Untermunter abikaasaga on
firma poolt saadetud Euroopasse et tutvuneda selle J3 tfUe
asjaga Vaata mis inimesed kõik ei tee oma tähtsuse allakrii-psutamiseks
PÕMM-JAKK-JAKK-JAK-K
Kas proua Liu jupp? Kuidas?
Ah Vesipüksi korter Palun vabandust mul on vist valesti ki-rjutatud
telefoniraamatusse Andke andeks aga kas teie olete
need Vesipüksid kes omal ajal elasid Augsburgis Ah ei ole
ah ei ole nendega sugulased ka mitte Ah nii Huvitav kuida
ma teie numbri olen raamatusse kirjutanud
lil A LI lodusqt vnnp uapmict seue K_õne a„_ns vauv-eio-Ju et"
Kaks poissi üks katoliiklane
ja teine Juut Jalutasid üheskoos
tänaval ja neile tuli vastu katoli
ku preester MTere hommikut
Isa" ütles katoliiklasest noiss
vüsakalt Pisut hiljem tuli neile
vastu üks Juudi rabi Juudipoiss
ei tahtnud oma sõbrast ebaviisa-kam
olla ja ütles omalt poolt ra- bile: „Tere hommikut Isa" See-peale
ütles katoliiklasest poiss
pahaselt JUis Isa selline on Tal
on Ju isegi lapsed"
Vaike shoti poiss sai sünnipäe-vaks
uhenaelase rahatähe la lasi
I 1 Cil- - 1KV a ärTTTliS
I icn3 J113 M j—e- - -- r _ lasi peenraha vafcetaaa w
j naelaseks Ja tõttas süs koit
Idasse et raha Jälle peeneks vs---
tada Kui isa küsis seuc —
Ilse teguviisi põhjust ütles pc
Varem või hiljem teeb k?
ha vahetamisel vea '3 "JJ
kinnitada et eksijaks e: xi
mina"
STOKHOLM - N kc- - -- '
tort Leonid Brezhre- - p-- _
esiiresrs ka-riks
on nimetatud
N Liidu saa- - -
mis