0342a |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iW +ii j --v Ii f' vaba Gestlane All M KvTM Mfffn ™ ' vftWt Msffofe MtdMfl Maqpftvif laupäeval šUV - jr j üll Kolmapäeval 10 novembril 1965 — Wednesday Nov 10 1963 TÄNA ON JUTTU ! KIREV MAAILM TÖÖSTUSLIK HIIGLANE TÜHJA KÕHUGA naevmr-&anM- T bfce t % '"1 HAVANNA — Fidel Castro lõ-petas põgenike saamise Kuubast USA sse merd kaudu mis oli kest-nud neli nädalat ja nõudnud tor-mise mere tõttu üle 30 surma-ohvr- i Selle asemel hakatakse nüüd kuuldavasti põgenikke üle viima lennukitega Kokkulepe selles osas on suurel määral Emil Stadelhoferi teene kes on Shveit-s- l suursaadikuks Havannas Ja kaitseb seal ühtlasi ühendriikide huvisid Stadelhofeiil on olnud Castroga arvukalt läbirääkimisi ja sageli on Castro käinud tema Juures veel kaua pärast kesköö-tundi esitades oma ideid põgeni-keprogram- mi kohta Shveitsi saa-diku vahendusel on Castro nüüd lubanud USA tervishoiu-- Ja immi-gratsioonivõlmu- de esindajail tul-la Kuubasse põgenike väljasõidu-koht- a et takistada ebasoovitava elemendi saabumist Ameerikasse Kuuba ja USA on ühtlasi jõudnud kokkuleppele et kui tekib lahk-arvamusi selles osas kas põgenik on õigustatud ühendriikidesse pää-sema või mitte langetab lõppotsu se Stadelhofer Ajakiri „News-"eek- " kirjutab et Ida-Saksam- aa suursaadik Havannas Jälgib eri-lise tähelepanuga läbirääkimisi põgenike küsimuses sest Ida-Sak-sama- al olevat kaalumisel sama-sugune plaan lasta oma kodanik-ke kellel on perekonnad läänes läbi Berliini müüri Lääne-Berlii-- ni HAVANNA — Nii nagu kõikjal kommunistlikes maades on ka Kuubas ajakirjandus muutunud äärmiselt igavaks ja kuivaks Leh-tedes ilmuvad näiteks kohalike te-gelaste propagandakõned täies ula-tuses ja sageli kirjutatakse vabri-kutest kus toodetakse näiteks 10 000 paari kingi ilma et rahval oleks mingisugust aimu toodangu-lis-e olukorra kohta Üleriigilises ulatuses Nüüd on kuuba juhtiv ajaleht „Granma" otsustanud muu-ta oma sisu elavamaks ja suuren-dada lehekülgede arvu praeguselt 10-l- t 12-l- e MOSKVA — N Liidus anti väl-ja kuulsa ameerika kirjaniku J D Salingeri romaanide ja lühijut-tude kogu venekeelses tõlkes kaa-saarvatud tema kuulus „Catcher in the Rye" Raamatut trükiti 115000 eksemplari ja need müüdi kõik juba paari tunni jook-sul läbi hoolimata asjaolust et need olid juba varem il-munud nõukogude kirjandus-ajakirjade: Catcher in the Rye" järele on venelased valmista-nud ka menukalt jooksva näidendi Teos kirjeldab ühe ameerika teis-melise nooruki sischeltlust ja omab sugemeid mida teatavas valguses esitatuna võib kasutada USA vas-taseks propagandaks WASHINGTON — USA kaitse-ministeerium teatab et mereväe juures on loodud kaks uut erilist õitlusgruppi millede ülesandeks on kaitsta sadamates ja sillapeade juures ankrus olevaid laevu vene-lase allveelaevade ja sukeldujate salarünnakute eest Mõlemad üksu-sed koosnevad 200-s- t mehest kes kasutavad väikseid kilrpaate scu-ba-sukelduj- ate varustust ning mit-mesuguseid muid vahendeid ühe grupi baas on Lõng Beachis Kail-forni- as ja teisel Llttlc Creekis Virginias Eriüksuste loomise idee tekkis tõenäoliselt 1964 aasta mais millal salarünnakuga lasti põhja Saigoni jõel ankrus olev ameerika lennukite emalaev „Card" koos helikopterite lastiga LONDON — Inglise ülemkoda võttis häälte vahekorraga 116 —16 vastu seaduseeelnõu mis lubab homoscksualistlikud aktid täiskas-vanute vahel kui see toimub vas-tastikuüs- el nõusolekul Seaduse te-gelikuks kehtimapanekuks ci ole aga mingisuguseid väljavaateid sest tööcrakondlik valitsus keel-dub seda arutarnast alamkojas ja konservatiivid on seadusele vastu Täieliku heakskiidu on aga uuele seaduseeelnõule annud Canterbury peapiiskop ja mitmed teised kõr-gemad kirikujuhid Järjekordne viljaikaldus N Liidus ja kogu Ida-Euroop- as — Vene kolhoosnik on olnud 48 aastat tööstuse lüpsilehmaks" Umbes seitse nädalat tagasi kui Ida-Saksama- al hakati vilja koristama andsid punavalitsejad põllutõõlistele lubaduse et kui lõikus on läbi korraldatakse kõige suuremad pidustused saksa aja-loos 150-l-e lööktöölisele lubati tasuta puhkus Musta mere ääres ja teistele pidi pUlerkaar kestma kolm päeva järgemööda õlut lubati lasta voolata ojadena ja tuua välja nii palju bratwurstl" et sellest jätkuks kõigile Kui aga viljakoristamine algas sai üha rohkem selgemaks et saak jääb palju iletsamaks kui loodeti ja vastavalt sellele kaotasid valitsusetegelased ka igasuguse huvi pi-dustuste korraldamise vastu Samasugune olukord valitseb tänavu peaaegu kõikjal Ida-Euroo- pas Külm ja märg kevad sun-dis külvitöödega viivitama ja tule-musena valmis vili kolm nädalat hiljem kui tavaliselt Mitmel pool hävitasid metsikud vihmavalangud ja üle Doonau kallaste paiskunud vcevood vilja juba enne kui see sai küpseks Viga ei seisne aga loomulikult mitte üksnes ilmas-tikus vaid ka kommunismimaa põlluharijates endis Väljaarvatud Rumeenia ja Bul-gaaria kus tänavune viljasaak oli rikkalik seisavad kõik Ida-Euroo- pa kommunistlikud riigid taas olukorra ees kus neil tu-leb vilja väljaspoolt sisse veda da ehkki neil on vaevalt res-sursse selle eest tasumiseks Olukorra teeb veelgi täbaramales see et ka N Liidus oli viljasaak vilets Tavaliselt eksporteerib N Liit vilja teistesse Ida-Euroo- pa riikidesse juhul kui seal on vastav vajadus nii et viimastel cl oleks tarvis leivavilja osta riikidest kus selle eest nõutakse välisvaluutat Tingituna suurel määral hilisest kevadest ja viletsast suvest langes aga tänavune viljasaak N Liidus 120 miljonile tonnile mis on pa-rem kui 1963 aasta katastrofaalne 1075 miljonit tonni kuid 20 prot-senti madalam läinud aasta too-dangust Tulemusena on N liit ise an-nud Kanadale Prantsusmaale ja Argentiinale tellimise 98 miljoni-le tonnile nisule ja peab kahtle-mata seda ostukogust veelgi suu-rendama enne kui saabub 1966 aasta lõikus Sellises olukorras ei ole satelliitriikidel loomulikult loo-ta Moskva abi See kõik juhib jär-jekordselt tähelepanu faktile et kommunistlikud riigid ci suuda muuta oma põllumajandust pro-duktiivseks Fiasko on olnud vii-mastel aastatel niivõrd hävitav et see viib kõrvaltvaataja ainsale loo-gilisena tunduvale järeldusele — sotsialiseeritud põllumajandus ei saa kunagi jalgu alla sel lihtsal põhjusel et põllumehed cl hari küllaldase innukuse ja hoolega maad mis ci kuulu neile endile Mõned lääneriikide eksperdid aga ci ühine siiski selle seisuko-haga „N Liidu põllumajanduse probleeme on võimalik lahenda-da" kinnitab näiteks New Yorgi 'ülikooli professor Allen Ballard Ballard on spetsialist vene põllu-majanduse alal kes viibis ühe aasta N Liidus et kohapeal te-gelike oludega tutvuneda Ta lisab: „Idee et põllupldaja peab enne saama maa omanikuks kui ta hak-kab täie innuga töötama on suu-remas osas müüt Tulemusi võib saavutada ka palgasüsteemiga kui tasu on küllaldane" Teine ekspert prof AIczander Erlich Columbla Venemaa Ins-tituudist leiab et vene põllu-majandus kannatab bürokraatia all ja efektiivsuse huvides oleks seal kasulik minna üle koope-ratiivide süsteemile Ta lisab et ainult suurema inves-teerimisega põllumajandusse võiks saavutada paremaid tulemusi Need on loomulikult nii mit-meski suhtes vaieldavad seisuko-had kuid ilmne on see et Ida-Euroo-pas takistab rahapuudus vä-ga suurel määral põllumajanduse arengut Ühendriikides on eriti pärast 1930 aastat investeeritud põllumajandusse tohutuid summa-sid niihästi riigi kui ka erakapitali poolt Selle üheks tulemuseks on olukord et USA-- s tuleb üks trak-tor iga 66 aakri kultiveeritud maa peale kuna Venemaal on üks trak-tor 360 aakri kohta See annab ameerika farmerile teatava kaitse-kilbi looduselementide vastu sest mehaniseerimise tõttu saab ta põl-lutööd kiiresti läbi viia hoolimata hilja saabuvast kevadest või vara-jastest öökülmadest Ida-Euroo- pa põlluharija oleneb aga seevastu täiel määral ilmasti-ku armust kuna kommunistlikud valitsejad ei ole investeerinud kül-laldaselt raha põllumajanduse me-haniscerimi- sessc Veelgi rohkem on jäetud vaeslapse ossa põllutöö-lised ise kolhoosides kelle elatis-tas- e on palju madalam kui tööstus-töölist- el linnades Selle tulemusena on põlluharija-te loidus niisama märgatav Poo-las kus 87 protsenti maast on veel eraomand kui ka Tsheh-hoslovakk- ias kus kolhooslsüs-tee- m on nüüd peaaegu täies ula-tuses maksma pandud Siin on väga täiendusrikas fakt et ligemale pool piimast ja lihast N Liidus tuleb eramaalappidelt mis moodustavad ühtekokku ainult 3 protsenti kultiveeritud maast Tõsiasi on ka see et terves Ida-Euroo-pas on põlluharija pidanud läbi ajama selle peenrahaga mis tööstuslikest investeeringuist kui-dagi üle jääb Mustri kujundajaks oli siin nagu paljudes teisteski asjades N Liit Stalini ajal läks ainult 6 protsenti riigieelarves et-tenähtud kulutustest põllumajan-dusse Hrushtshov suurendas seda protsenti mõnevõrra kuid 1960 aastal oli see siiski vähem kui pool kapitalist mis rakendati rasketöös-tus- se Brezhnev ja Kossõgin on Ilmselt veendumusele jõudnud et põllumajandust ei saa jalule aida-ta fantastiliste programmidega millistega katsetas Hrushtshov ja märtsis tegid nad teatavaks suure-joonelise põllumajanduse arenda-mise programmi mis siinsesse vää-ringusse ümberarvestatult hõlmab 78 miljardit dollarit viie aasta jooksul Vene mahajäänud põllu-harimise moderniseerimiseks on aga siiski tarvis veel palju rohke-mat Professor Ballard leiab et suu-rel määral on siin süüdi Karl Marxi õpetus mis põhineb linna-majandusele ja vastavalt sellele oli N Liidu juhtidel kalduvus mõtel-da linnalikes terminites Selle tulemusena on nad 48 aas-ta jooksul kohelnud vene põllu-harijat kui lüpsilehma kelle pea-miseks eesmärgiks on luua ka-pitali tööstuse arendamiseks ja kellele antakse süüa ainult nii palju et tal hing parajasti sees seisaks Nüüd hakkab see hoiak pikka-mööda muutuma kuid kõigis kom-munistlikes rUkides on investceri-miskapita- li niivõrd vähe et seda tuleb kasutada äärmise ettevaatu-sega Eriti maksab see N Liidu kohta Ehkki N Liidu rahvuslik sissetulek on ainult umbes pool USA omast rakendab Moskva um-bes niisama palju raha sõjaliseks otstarbeks ja maailmaruumi pro-jektideks kui Ühendriigid On üli-malt ebatõenäoline et Kremli ju-hid kärbivad neid kulusid põllu-majanduse arendamise kasuks Kust peaks siis vajalik raha tule-ma? Ainsaks võimaluseks jääb tööstuslik sektor Teiste sõnadega peaksid N Liidu juhid tegema täispöörde poliitikas mida nad on viljenenud 1917 aasta revolutsioo-nist peale ja hakkama „lüpsma" linnasid et maapilrkondi üles ehi-tada Kas sellisest suunamuutu-sest kunagi asja saab näitab loo-mulikult vaid tulevik LÕBUSAT VAHtlUGMIST „ütelge mulle James miks oli Salomon kõige targem mees maail-mas" küsis õpetaja koolis ' James mõtles viivuks ja vas-tas: Seepärast et tal oli nii palju naisi kes talle nõu andsid" iBlVSSSBEHMSsSSBF --? %£'Btf9BSIEVvavCätlaB£SmVKEBfl Bv v3PkiPPPiiiiiiiiiiiiiiiiiiii 4 Hfc rB :'HaSR~ -- 3 hoi tU fci-- i v-llis-e kummalise koorikuga kaetud mune leidub veel Teise Maailmasõja mälestusesemetena mitme-tes vetes Juuresolev on pildistatud ühe sukelduja poolt 130 jala sügavuses Catalina saare lähedal Vaikses ookeanis nO Joe good boy! VALGE JOE ASTUS KOPUTAMATA (meil on onuvahtl nii kokkulepitud) minu töötuppa ja tal oli käe otsas valje riidega kaetud imelik pakk „Mhh!" ütlesin mina „sa oled jälle ostnud midagi tarbetut — kas meil majas vähe rämpsu on?-- — Valge Joe lõi häbelikult silmad maha: „Ma ei arva nii M usun et see on sulle väga tarvilik" Ta võttis riide pakilt ja selle alt tuli nähtavale traadist linnupuur Puuris oli Und jj ninali kääbus-papago- l või „badzhi" nagu seda lindu siin' n- imetatakse Odav lind kes ei õpi isegi korralikult sõimama nagu suured papagoid vaid vidistab pudikeelel äärmisel juhul paari lühikest lauset LIND PILGUTAS SILMI riide alt valgusesse toodult ja vaatas mind ühe silmaga Siis pööras pead ja vaatas teke su-maga Siis seadis pea asjalikult viltu ja lausus: „Joe Joe — Joe good boy good boy" Valge Joe nägu tõmbas laiale naerule: „Kas sa nüüd näed milleks lind on vajalik?' — põr gu tont ja bülletään" tõusis minus raevuhoog sest ma olen ammu veendumusel et kui on kolm naist majas — siis pole enam kassi ega papagoid tarvis Valge Joe leebe naeratus ha-juta- s mu raevu „KAS SA MÄLETAD" küsis Valge Joe „mis Hall Sal-anõunik ütles sinu kohta ItVN-- u koosolekul? Kas ta ei ütelnud et sinu sulg on liiga terav? Ja kas sa mäletad mis sa vastasid? — et lähed kohe koju ja lased sule käia peal nüriks Kas sui on see meeles?" Valge Joe vaatas mulle otsa niisuguse näoga nagu tüdruk kelle oled lubanud kosida ja keda sa ei kava-tsegi võtta „Joe good boy" ütles papagoi vahele — „Tshirrap —riidkeuialmlaeh„Eei-dei- " räägivad" tahtsin ma linnu koos puuri?3 panna ütles Valge Joe „las ta olla siin sinu töötoas ja vidistada " — „Joe good boy" ütles papagoi „ ta tu- letab sulle meelde " HEAKENE KÜLL" andsin järele nagu elus sa?eli tuleb teha „lind jääb süa aga mitte kauaks Ta sureb tubakasuitsu kätte varem või hiljem nagunii" Valge Joe minu teine ja pa- rem mina jätkas: „Vaata nüüd Joe good boy kirjuta ilusasti õrnalt ja luuleliselt Ära tarvita isegi mitte nüri sulge vaid kõdita vähekese hanesule teise otsaga see liigutab ja teeb õ-nnelikuks" — „Sa oled rumal nagu marutõbine eesel" vast-asin muidugi ma kõditaksin hanesulega kui ma oleksin mur-ueide tütarde tantsul Aga kui ümberringi hüppavad ninasa-rvikud mis ma siis kõditan? Sa tead et ninasarvikule võib la-sta haavlilaengu küüru pihta ja ta ei vaata isegi üle õla tagasL VALGE JOE AITAB MIND HARVA mu töö juures aga seekord tuli ta appi ja tegi ettepanekuid: Kirjuta muhedasti neist kahest poisist kes lasksid üles esimese eesti satelliidi Või kirjuta sellest mehest kes teadis jubedat saladust aga ei ütelnud nendele kes ei teadnud See on nii lõbus kui inimene teab aga ei räägi " NENDEST EI TOHI MA KIRJUTADA" raputasin ma pead „kul tahan lubadust pidada Hallile Salanõunikule Need satelliidi üles laskjad on tema ristipo jad ja mees kes tea-dis aga ei ütelnud on ka tema lähedane sõber Ta kindlasti paneb pahaks kui neid puudutan" — „Aga kirjuta siis raf-fuslaste- st kes on leiutanud uue raffus-spord- i — kõndimis-võistlus- e Kirjuta nendest ilusasti kuidas nad vahvasti astu-vad ja kannavad plakateid et keegi rumal neid ei segaks ha-rilike jalutajatega " Ma laotasul käsi: „Ka nendest ei saa kirjutada See kindlasti pahandab Sa ju tead et kõndimine oli läti rahvussport ja ma ei taha lätlastega norida Võibolla maksab see tulevikus poole Valga linnast Plakatid on kom-munistide võte ja need on meile kurjad juba ennegi Kui ma aga need kaks asja segi miksln siis tuleb sellest läti kütipolk — kas see on kellegi jutt? Ma arvan et ka see pahandaks Halli Salanõunikku" KUULE VALGE JOE" tuli mulle äkki hea idee „Ma ki-rjutan endast ja sinust ka — kirjutan mõnitavalt sellest ku-idas meie vahel puudub igasugune arusaamine Ja koostöö — vaatamata et oleme nii lähedased Ennast tohib alati lollitada — kas me seda pole viimasel ajal küllalt kogenud Teed en-nast lihtsalt teiste ees narriks ja oled ise veel uhke ka et oled narr Seda ei pane keegi pahaks — loevad ja ainult parasta-vad Võibolla saavad isegi nalja" NII MA SIIS KEERASIN lehe kirjutusmasinasse ja nüüd olen juba nii kaugel Ma loodan et see on hästi tehtud sest papagoi on pidevalt vahele ütelnud ja koguni väga asjalikult: „Joe good boy good boy " Ega lind rumal ei ole — küll ta aru saab! Ja nüüd on lugu valmis Ma lugesin selle Valgele Joele ette ja ta noogutas kõhklevalt kuid siiski heakskiitvalt pead Papagoi vaatas mind ühe silmaga ja siis teise ilmagi Küllap ta nUvUsi vaadates märkas et meid oli toas kaks Val-ge Joe minu teine mina ja mina ise — blaek DOKTOR LIIBEKINTZ TUTTAV ARST keda konsultee-risin ütles et asjatundmatute nõuannetele järgnemisega peab olema väga ettevaatlik Nüri sulg teeb palju rohkeni valu kui terav Meditsiinilisest seisukohast on seUel siiski onu voorus-Nür- i asjaga tekitatud haav kasvab kergemini kinni ja sageli ei jäta üldse armL Terava lõike puhul kipub haavale kavatni liigliha See ei ole haava tekitaja vaid haavast paraneva o-rganismi viga Teismeline tüdruk Beverly Hlll-s- ls Kalifornias kogus raha hea-tegevaks otstarbeks ja kui ta ko-putas ühe kuulsa filminäitleja vil-la uksele tuli kuulus mees ise ust avama ja oli kohe valmis toetust andma Hõljudes nagu pilvedes läks tüdruk kampaania peakorte-risse ja ütles direktorile: „Te ei usu seda kunagi Ta ariii asa- - isiklikult tsheki 500- - dollar ! „See on võrratu" ütles tor ja uuris tshekkl lähemalt r1 sellel tshekil ei ole ju allkirjii „Ma tean et ei ole" vast tg ruk õhinal Ma lõikasin selle ja kleepisin oma airiogras8 raamatusse"
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, November 10, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-11-10 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000083 |
Description
Title | 0342a |
OCR text | iW +ii j --v Ii f' vaba Gestlane All M KvTM Mfffn ™ ' vftWt Msffofe MtdMfl Maqpftvif laupäeval šUV - jr j üll Kolmapäeval 10 novembril 1965 — Wednesday Nov 10 1963 TÄNA ON JUTTU ! KIREV MAAILM TÖÖSTUSLIK HIIGLANE TÜHJA KÕHUGA naevmr-&anM- T bfce t % '"1 HAVANNA — Fidel Castro lõ-petas põgenike saamise Kuubast USA sse merd kaudu mis oli kest-nud neli nädalat ja nõudnud tor-mise mere tõttu üle 30 surma-ohvr- i Selle asemel hakatakse nüüd kuuldavasti põgenikke üle viima lennukitega Kokkulepe selles osas on suurel määral Emil Stadelhoferi teene kes on Shveit-s- l suursaadikuks Havannas Ja kaitseb seal ühtlasi ühendriikide huvisid Stadelhofeiil on olnud Castroga arvukalt läbirääkimisi ja sageli on Castro käinud tema Juures veel kaua pärast kesköö-tundi esitades oma ideid põgeni-keprogram- mi kohta Shveitsi saa-diku vahendusel on Castro nüüd lubanud USA tervishoiu-- Ja immi-gratsioonivõlmu- de esindajail tul-la Kuubasse põgenike väljasõidu-koht- a et takistada ebasoovitava elemendi saabumist Ameerikasse Kuuba ja USA on ühtlasi jõudnud kokkuleppele et kui tekib lahk-arvamusi selles osas kas põgenik on õigustatud ühendriikidesse pää-sema või mitte langetab lõppotsu se Stadelhofer Ajakiri „News-"eek- " kirjutab et Ida-Saksam- aa suursaadik Havannas Jälgib eri-lise tähelepanuga läbirääkimisi põgenike küsimuses sest Ida-Sak-sama- al olevat kaalumisel sama-sugune plaan lasta oma kodanik-ke kellel on perekonnad läänes läbi Berliini müüri Lääne-Berlii-- ni HAVANNA — Nii nagu kõikjal kommunistlikes maades on ka Kuubas ajakirjandus muutunud äärmiselt igavaks ja kuivaks Leh-tedes ilmuvad näiteks kohalike te-gelaste propagandakõned täies ula-tuses ja sageli kirjutatakse vabri-kutest kus toodetakse näiteks 10 000 paari kingi ilma et rahval oleks mingisugust aimu toodangu-lis-e olukorra kohta Üleriigilises ulatuses Nüüd on kuuba juhtiv ajaleht „Granma" otsustanud muu-ta oma sisu elavamaks ja suuren-dada lehekülgede arvu praeguselt 10-l- t 12-l- e MOSKVA — N Liidus anti väl-ja kuulsa ameerika kirjaniku J D Salingeri romaanide ja lühijut-tude kogu venekeelses tõlkes kaa-saarvatud tema kuulus „Catcher in the Rye" Raamatut trükiti 115000 eksemplari ja need müüdi kõik juba paari tunni jook-sul läbi hoolimata asjaolust et need olid juba varem il-munud nõukogude kirjandus-ajakirjade: Catcher in the Rye" järele on venelased valmista-nud ka menukalt jooksva näidendi Teos kirjeldab ühe ameerika teis-melise nooruki sischeltlust ja omab sugemeid mida teatavas valguses esitatuna võib kasutada USA vas-taseks propagandaks WASHINGTON — USA kaitse-ministeerium teatab et mereväe juures on loodud kaks uut erilist õitlusgruppi millede ülesandeks on kaitsta sadamates ja sillapeade juures ankrus olevaid laevu vene-lase allveelaevade ja sukeldujate salarünnakute eest Mõlemad üksu-sed koosnevad 200-s- t mehest kes kasutavad väikseid kilrpaate scu-ba-sukelduj- ate varustust ning mit-mesuguseid muid vahendeid ühe grupi baas on Lõng Beachis Kail-forni- as ja teisel Llttlc Creekis Virginias Eriüksuste loomise idee tekkis tõenäoliselt 1964 aasta mais millal salarünnakuga lasti põhja Saigoni jõel ankrus olev ameerika lennukite emalaev „Card" koos helikopterite lastiga LONDON — Inglise ülemkoda võttis häälte vahekorraga 116 —16 vastu seaduseeelnõu mis lubab homoscksualistlikud aktid täiskas-vanute vahel kui see toimub vas-tastikuüs- el nõusolekul Seaduse te-gelikuks kehtimapanekuks ci ole aga mingisuguseid väljavaateid sest tööcrakondlik valitsus keel-dub seda arutarnast alamkojas ja konservatiivid on seadusele vastu Täieliku heakskiidu on aga uuele seaduseeelnõule annud Canterbury peapiiskop ja mitmed teised kõr-gemad kirikujuhid Järjekordne viljaikaldus N Liidus ja kogu Ida-Euroop- as — Vene kolhoosnik on olnud 48 aastat tööstuse lüpsilehmaks" Umbes seitse nädalat tagasi kui Ida-Saksama- al hakati vilja koristama andsid punavalitsejad põllutõõlistele lubaduse et kui lõikus on läbi korraldatakse kõige suuremad pidustused saksa aja-loos 150-l-e lööktöölisele lubati tasuta puhkus Musta mere ääres ja teistele pidi pUlerkaar kestma kolm päeva järgemööda õlut lubati lasta voolata ojadena ja tuua välja nii palju bratwurstl" et sellest jätkuks kõigile Kui aga viljakoristamine algas sai üha rohkem selgemaks et saak jääb palju iletsamaks kui loodeti ja vastavalt sellele kaotasid valitsusetegelased ka igasuguse huvi pi-dustuste korraldamise vastu Samasugune olukord valitseb tänavu peaaegu kõikjal Ida-Euroo- pas Külm ja märg kevad sun-dis külvitöödega viivitama ja tule-musena valmis vili kolm nädalat hiljem kui tavaliselt Mitmel pool hävitasid metsikud vihmavalangud ja üle Doonau kallaste paiskunud vcevood vilja juba enne kui see sai küpseks Viga ei seisne aga loomulikult mitte üksnes ilmas-tikus vaid ka kommunismimaa põlluharijates endis Väljaarvatud Rumeenia ja Bul-gaaria kus tänavune viljasaak oli rikkalik seisavad kõik Ida-Euroo- pa kommunistlikud riigid taas olukorra ees kus neil tu-leb vilja väljaspoolt sisse veda da ehkki neil on vaevalt res-sursse selle eest tasumiseks Olukorra teeb veelgi täbaramales see et ka N Liidus oli viljasaak vilets Tavaliselt eksporteerib N Liit vilja teistesse Ida-Euroo- pa riikidesse juhul kui seal on vastav vajadus nii et viimastel cl oleks tarvis leivavilja osta riikidest kus selle eest nõutakse välisvaluutat Tingituna suurel määral hilisest kevadest ja viletsast suvest langes aga tänavune viljasaak N Liidus 120 miljonile tonnile mis on pa-rem kui 1963 aasta katastrofaalne 1075 miljonit tonni kuid 20 prot-senti madalam läinud aasta too-dangust Tulemusena on N liit ise an-nud Kanadale Prantsusmaale ja Argentiinale tellimise 98 miljoni-le tonnile nisule ja peab kahtle-mata seda ostukogust veelgi suu-rendama enne kui saabub 1966 aasta lõikus Sellises olukorras ei ole satelliitriikidel loomulikult loo-ta Moskva abi See kõik juhib jär-jekordselt tähelepanu faktile et kommunistlikud riigid ci suuda muuta oma põllumajandust pro-duktiivseks Fiasko on olnud vii-mastel aastatel niivõrd hävitav et see viib kõrvaltvaataja ainsale loo-gilisena tunduvale järeldusele — sotsialiseeritud põllumajandus ei saa kunagi jalgu alla sel lihtsal põhjusel et põllumehed cl hari küllaldase innukuse ja hoolega maad mis ci kuulu neile endile Mõned lääneriikide eksperdid aga ci ühine siiski selle seisuko-haga „N Liidu põllumajanduse probleeme on võimalik lahenda-da" kinnitab näiteks New Yorgi 'ülikooli professor Allen Ballard Ballard on spetsialist vene põllu-majanduse alal kes viibis ühe aasta N Liidus et kohapeal te-gelike oludega tutvuneda Ta lisab: „Idee et põllupldaja peab enne saama maa omanikuks kui ta hak-kab täie innuga töötama on suu-remas osas müüt Tulemusi võib saavutada ka palgasüsteemiga kui tasu on küllaldane" Teine ekspert prof AIczander Erlich Columbla Venemaa Ins-tituudist leiab et vene põllu-majandus kannatab bürokraatia all ja efektiivsuse huvides oleks seal kasulik minna üle koope-ratiivide süsteemile Ta lisab et ainult suurema inves-teerimisega põllumajandusse võiks saavutada paremaid tulemusi Need on loomulikult nii mit-meski suhtes vaieldavad seisuko-had kuid ilmne on see et Ida-Euroo-pas takistab rahapuudus vä-ga suurel määral põllumajanduse arengut Ühendriikides on eriti pärast 1930 aastat investeeritud põllumajandusse tohutuid summa-sid niihästi riigi kui ka erakapitali poolt Selle üheks tulemuseks on olukord et USA-- s tuleb üks trak-tor iga 66 aakri kultiveeritud maa peale kuna Venemaal on üks trak-tor 360 aakri kohta See annab ameerika farmerile teatava kaitse-kilbi looduselementide vastu sest mehaniseerimise tõttu saab ta põl-lutööd kiiresti läbi viia hoolimata hilja saabuvast kevadest või vara-jastest öökülmadest Ida-Euroo- pa põlluharija oleneb aga seevastu täiel määral ilmasti-ku armust kuna kommunistlikud valitsejad ei ole investeerinud kül-laldaselt raha põllumajanduse me-haniscerimi- sessc Veelgi rohkem on jäetud vaeslapse ossa põllutöö-lised ise kolhoosides kelle elatis-tas- e on palju madalam kui tööstus-töölist- el linnades Selle tulemusena on põlluharija-te loidus niisama märgatav Poo-las kus 87 protsenti maast on veel eraomand kui ka Tsheh-hoslovakk- ias kus kolhooslsüs-tee- m on nüüd peaaegu täies ula-tuses maksma pandud Siin on väga täiendusrikas fakt et ligemale pool piimast ja lihast N Liidus tuleb eramaalappidelt mis moodustavad ühtekokku ainult 3 protsenti kultiveeritud maast Tõsiasi on ka see et terves Ida-Euroo-pas on põlluharija pidanud läbi ajama selle peenrahaga mis tööstuslikest investeeringuist kui-dagi üle jääb Mustri kujundajaks oli siin nagu paljudes teisteski asjades N Liit Stalini ajal läks ainult 6 protsenti riigieelarves et-tenähtud kulutustest põllumajan-dusse Hrushtshov suurendas seda protsenti mõnevõrra kuid 1960 aastal oli see siiski vähem kui pool kapitalist mis rakendati rasketöös-tus- se Brezhnev ja Kossõgin on Ilmselt veendumusele jõudnud et põllumajandust ei saa jalule aida-ta fantastiliste programmidega millistega katsetas Hrushtshov ja märtsis tegid nad teatavaks suure-joonelise põllumajanduse arenda-mise programmi mis siinsesse vää-ringusse ümberarvestatult hõlmab 78 miljardit dollarit viie aasta jooksul Vene mahajäänud põllu-harimise moderniseerimiseks on aga siiski tarvis veel palju rohke-mat Professor Ballard leiab et suu-rel määral on siin süüdi Karl Marxi õpetus mis põhineb linna-majandusele ja vastavalt sellele oli N Liidu juhtidel kalduvus mõtel-da linnalikes terminites Selle tulemusena on nad 48 aas-ta jooksul kohelnud vene põllu-harijat kui lüpsilehma kelle pea-miseks eesmärgiks on luua ka-pitali tööstuse arendamiseks ja kellele antakse süüa ainult nii palju et tal hing parajasti sees seisaks Nüüd hakkab see hoiak pikka-mööda muutuma kuid kõigis kom-munistlikes rUkides on investceri-miskapita- li niivõrd vähe et seda tuleb kasutada äärmise ettevaatu-sega Eriti maksab see N Liidu kohta Ehkki N Liidu rahvuslik sissetulek on ainult umbes pool USA omast rakendab Moskva um-bes niisama palju raha sõjaliseks otstarbeks ja maailmaruumi pro-jektideks kui Ühendriigid On üli-malt ebatõenäoline et Kremli ju-hid kärbivad neid kulusid põllu-majanduse arendamise kasuks Kust peaks siis vajalik raha tule-ma? Ainsaks võimaluseks jääb tööstuslik sektor Teiste sõnadega peaksid N Liidu juhid tegema täispöörde poliitikas mida nad on viljenenud 1917 aasta revolutsioo-nist peale ja hakkama „lüpsma" linnasid et maapilrkondi üles ehi-tada Kas sellisest suunamuutu-sest kunagi asja saab näitab loo-mulikult vaid tulevik LÕBUSAT VAHtlUGMIST „ütelge mulle James miks oli Salomon kõige targem mees maail-mas" küsis õpetaja koolis ' James mõtles viivuks ja vas-tas: Seepärast et tal oli nii palju naisi kes talle nõu andsid" iBlVSSSBEHMSsSSBF --? %£'Btf9BSIEVvavCätlaB£SmVKEBfl Bv v3PkiPPPiiiiiiiiiiiiiiiiiiii 4 Hfc rB :'HaSR~ -- 3 hoi tU fci-- i v-llis-e kummalise koorikuga kaetud mune leidub veel Teise Maailmasõja mälestusesemetena mitme-tes vetes Juuresolev on pildistatud ühe sukelduja poolt 130 jala sügavuses Catalina saare lähedal Vaikses ookeanis nO Joe good boy! VALGE JOE ASTUS KOPUTAMATA (meil on onuvahtl nii kokkulepitud) minu töötuppa ja tal oli käe otsas valje riidega kaetud imelik pakk „Mhh!" ütlesin mina „sa oled jälle ostnud midagi tarbetut — kas meil majas vähe rämpsu on?-- — Valge Joe lõi häbelikult silmad maha: „Ma ei arva nii M usun et see on sulle väga tarvilik" Ta võttis riide pakilt ja selle alt tuli nähtavale traadist linnupuur Puuris oli Und jj ninali kääbus-papago- l või „badzhi" nagu seda lindu siin' n- imetatakse Odav lind kes ei õpi isegi korralikult sõimama nagu suured papagoid vaid vidistab pudikeelel äärmisel juhul paari lühikest lauset LIND PILGUTAS SILMI riide alt valgusesse toodult ja vaatas mind ühe silmaga Siis pööras pead ja vaatas teke su-maga Siis seadis pea asjalikult viltu ja lausus: „Joe Joe — Joe good boy good boy" Valge Joe nägu tõmbas laiale naerule: „Kas sa nüüd näed milleks lind on vajalik?' — põr gu tont ja bülletään" tõusis minus raevuhoog sest ma olen ammu veendumusel et kui on kolm naist majas — siis pole enam kassi ega papagoid tarvis Valge Joe leebe naeratus ha-juta- s mu raevu „KAS SA MÄLETAD" küsis Valge Joe „mis Hall Sal-anõunik ütles sinu kohta ItVN-- u koosolekul? Kas ta ei ütelnud et sinu sulg on liiga terav? Ja kas sa mäletad mis sa vastasid? — et lähed kohe koju ja lased sule käia peal nüriks Kas sui on see meeles?" Valge Joe vaatas mulle otsa niisuguse näoga nagu tüdruk kelle oled lubanud kosida ja keda sa ei kava-tsegi võtta „Joe good boy" ütles papagoi vahele — „Tshirrap —riidkeuialmlaeh„Eei-dei- " räägivad" tahtsin ma linnu koos puuri?3 panna ütles Valge Joe „las ta olla siin sinu töötoas ja vidistada " — „Joe good boy" ütles papagoi „ ta tu- letab sulle meelde " HEAKENE KÜLL" andsin järele nagu elus sa?eli tuleb teha „lind jääb süa aga mitte kauaks Ta sureb tubakasuitsu kätte varem või hiljem nagunii" Valge Joe minu teine ja pa- rem mina jätkas: „Vaata nüüd Joe good boy kirjuta ilusasti õrnalt ja luuleliselt Ära tarvita isegi mitte nüri sulge vaid kõdita vähekese hanesule teise otsaga see liigutab ja teeb õ-nnelikuks" — „Sa oled rumal nagu marutõbine eesel" vast-asin muidugi ma kõditaksin hanesulega kui ma oleksin mur-ueide tütarde tantsul Aga kui ümberringi hüppavad ninasa-rvikud mis ma siis kõditan? Sa tead et ninasarvikule võib la-sta haavlilaengu küüru pihta ja ta ei vaata isegi üle õla tagasL VALGE JOE AITAB MIND HARVA mu töö juures aga seekord tuli ta appi ja tegi ettepanekuid: Kirjuta muhedasti neist kahest poisist kes lasksid üles esimese eesti satelliidi Või kirjuta sellest mehest kes teadis jubedat saladust aga ei ütelnud nendele kes ei teadnud See on nii lõbus kui inimene teab aga ei räägi " NENDEST EI TOHI MA KIRJUTADA" raputasin ma pead „kul tahan lubadust pidada Hallile Salanõunikule Need satelliidi üles laskjad on tema ristipo jad ja mees kes tea-dis aga ei ütelnud on ka tema lähedane sõber Ta kindlasti paneb pahaks kui neid puudutan" — „Aga kirjuta siis raf-fuslaste- st kes on leiutanud uue raffus-spord- i — kõndimis-võistlus- e Kirjuta nendest ilusasti kuidas nad vahvasti astu-vad ja kannavad plakateid et keegi rumal neid ei segaks ha-rilike jalutajatega " Ma laotasul käsi: „Ka nendest ei saa kirjutada See kindlasti pahandab Sa ju tead et kõndimine oli läti rahvussport ja ma ei taha lätlastega norida Võibolla maksab see tulevikus poole Valga linnast Plakatid on kom-munistide võte ja need on meile kurjad juba ennegi Kui ma aga need kaks asja segi miksln siis tuleb sellest läti kütipolk — kas see on kellegi jutt? Ma arvan et ka see pahandaks Halli Salanõunikku" KUULE VALGE JOE" tuli mulle äkki hea idee „Ma ki-rjutan endast ja sinust ka — kirjutan mõnitavalt sellest ku-idas meie vahel puudub igasugune arusaamine Ja koostöö — vaatamata et oleme nii lähedased Ennast tohib alati lollitada — kas me seda pole viimasel ajal küllalt kogenud Teed en-nast lihtsalt teiste ees narriks ja oled ise veel uhke ka et oled narr Seda ei pane keegi pahaks — loevad ja ainult parasta-vad Võibolla saavad isegi nalja" NII MA SIIS KEERASIN lehe kirjutusmasinasse ja nüüd olen juba nii kaugel Ma loodan et see on hästi tehtud sest papagoi on pidevalt vahele ütelnud ja koguni väga asjalikult: „Joe good boy good boy " Ega lind rumal ei ole — küll ta aru saab! Ja nüüd on lugu valmis Ma lugesin selle Valgele Joele ette ja ta noogutas kõhklevalt kuid siiski heakskiitvalt pead Papagoi vaatas mind ühe silmaga ja siis teise ilmagi Küllap ta nUvUsi vaadates märkas et meid oli toas kaks Val-ge Joe minu teine mina ja mina ise — blaek DOKTOR LIIBEKINTZ TUTTAV ARST keda konsultee-risin ütles et asjatundmatute nõuannetele järgnemisega peab olema väga ettevaatlik Nüri sulg teeb palju rohkeni valu kui terav Meditsiinilisest seisukohast on seUel siiski onu voorus-Nür- i asjaga tekitatud haav kasvab kergemini kinni ja sageli ei jäta üldse armL Terava lõike puhul kipub haavale kavatni liigliha See ei ole haava tekitaja vaid haavast paraneva o-rganismi viga Teismeline tüdruk Beverly Hlll-s- ls Kalifornias kogus raha hea-tegevaks otstarbeks ja kui ta ko-putas ühe kuulsa filminäitleja vil-la uksele tuli kuulus mees ise ust avama ja oli kohe valmis toetust andma Hõljudes nagu pilvedes läks tüdruk kampaania peakorte-risse ja ütles direktorile: „Te ei usu seda kunagi Ta ariii asa- - isiklikult tsheki 500- - dollar ! „See on võrratu" ütles tor ja uuris tshekkl lähemalt r1 sellel tshekil ei ole ju allkirjii „Ma tean et ei ole" vast tg ruk õhinal Ma lõikasin selle ja kleepisin oma airiogras8 raamatusse" |
Tags
Comments
Post a Comment for 0342a