Vaba Eestlane, December 08, 1965

              Sr91
"SymmiMlmmlm iii
ii — n-E- w u
NÕTKUVATE RIIULITE
PROBLEEMID
Kui kakskümmend aastat taga-he- d ja mitmesugused erialalised
-- ! li PtlKeeint liKllll aiimii --~- ~— - b
W UI ~
ndus mida voeu vasiu iami
st südamega sus nuua on uucic
raamatule raske eluruumi leida
Riäfitakse nõtkuvate riiulite
probleemist
On säilinud hoiukirg Selletõttu
oniab emakeelne raamat ikkagi
veel koha kus teda tuleb puhaste
kätega puudutada ja kus talle tul-eb
leida tähelepanuväärne koht
majas Aga see riiul mis mahutas
vnt maailmast kaasatnnriava
kirjavara on juba ammugi kits-aks
jäänud Vahepeal on koguni
nüsi kirjastusi tekkinud palju
uusi raamatuid ilmunud ja kirj-anduse
viljelemisele kohusetundli-kult
kaasaaitav eestlane ei tea
tõesti kuidas nende paigutamist
ratsionaalselt teha Eesti kirjan- -
dussõbra kodu on nagu tähele
pandavalt eksemplariderohke era
raamatukogu Iga raamatukogu
aga eeldab distsipliiniklndlat süst-eemi
ja korrastust
Selle kõrval on huvitav tähele-pann- a
et ka kodumaal on kuuld-avale
tulnud samased täisriiulite
probleemid Tuleb aga meelespi-dad- a
nende äärmiselt kitsast ela
mispinda mis teinekord raamaturi-iuleile
lisandeid ei lase juurde
panna Kuid samuti on nende ker-gendamine
probleemiks ainult
bibliofiilsele kogujale või parteil-asele
Teised mõistavad aganaid
ivadest lahutada Ja ivasid on seal
niikuinii napilt
Süani pole ühtki leidlikku la-hendust
meie kodude raamatute-rohkus- e
probleemile Paljud on
leidnud et eemalejäämine eesti
raamatu ostjaskonnast-toetajas-konna- st
võib olukorda lahendada
Teised on omaks võtnud selekteer-iva
ostuvõimaluse Meie arvuka
raamatuturu juures tuleb parata-matult
viimast lahendust otstarb-ekaks
pidada kui see mitte ostj-ale
pole vabanduseks pideva tell-imisega
eesti raamatu ilmuda-laskmise- st
möödahiilimine
Selekteeriv ostusiisteem on nor-maalne
iseseisva rahva juures
Meie raamatud aga vaba turukor--
ralduse
saaksid Teab olema teatud hulk
kindlaid tellijaid lugejaid et ülej-äänuile
selekteerimist võimalda-da
Umbkaudselt ja ümardatult
tõime arvestada et meil ilmub
lähemalt neli raamatut kuus ku-hu
lisanduvad veel ajakirjad -- le-
Uus koolilugemik
A
nr 2
di
Meil on -- ♦
w xi- - j
munud uus raamat ei kannagi au
torinirne kahjutunne et selli
B tore ajajärku iseloomustav
aooduj vajaka
Tundes keeleõpetuse suurt
otsust nii Saksamaal
hi Rootsis pagulasajastu ml-aimaal- ne
koolikirjandust Need
on põlvkonna
jooksul
nestuste Korvamaks raamatute
Pwidust emakeele õpetami-sel
Täienduskool
wiirim eesti paguluses ise
brJHUnud uue Emakeele
ULTUURIELU
ha leidmise kõrval on üsna mää
rav ka nende hind Meie ostuula
tusele on stimuleerivaks
jõuks ikka olnud kohusetun-ne
vaba eesti kultuurielu jätka-miseks
Aga mitte üksnes ostmine vaid
ka lugeda jõudmine on küsimu-seks
mis tõrjub raamatute
ostu tagasi Igal nädalal ilmuv
eestikeelne raamat ei esita erilisi
nõudmisi Viii ma nädalasse
ei tuleks võtta ka paljusid muid
rahvuslikke ülesandeid Teiseks
on lugemine meeldiv ja vaimu-ülenda- v
kui teosed on huvi-tavad
ja siduvad Tuimast vaimu-tööst
läbirändamine on kõrbe-maastikus
käimine Järelikult
leiame et lugejate püsimine eesti
raamatu juures eeldab heade
teoste ilmumist
Tahtes jõuda nõtkuvate riiulite
probleemis mingile lahendusele
või sinna suunduda püüdvale tule
musele võiksime vaid vaadata
oma riiuleile ja katsuda seal se-lekteerida
Leiame kohe et eesti
autoreid ei saa sealt eemaldada
sest see on ometi meie vaimne
loov jõud mis neisse kätketud
Teaduslikke teoseid on meil niigi
vähe ja need mis ilmunud käsit
levad meie oma maad ja rahvast
olulised meile enestele ja
lastele kui võtmeteosed oma rah-vuse
mõistmisele Tõlketeosed on
kergemini kahtlusmõtteid tõst-vad:
neid saaksime peagu kõiki
lugeda asukohamaade keeles
teame et iga kultuur vajab teiste
rahvaste ja loojate mõtteloomin-gu- t
Meile nn otse lähedased soo-me
kirjandusest tõlked
Järelikult on oma nõtku-vall- e
riiuleile ainult lisatugesid
juurde panna Seisame otsekui
väljapääsuta teel teades et eesti
raamatu elupikkus on võrdne pa-gulaskultuuriga
Jääb edasi toeta-da
vaimuloomingut sest tea
me et kui on valgust hoitak-se
ka ööpimedus meist eemal
Võibolla ainsa tegelikult ratsio
naalse lahendusena peaks toimu
juures vaevalt Ilmuda ma kujastUste vaheline maaja- -
gamine" või kalendrijaotus mis
siiski katsuks teid leida raamatu-turu
kuhjumise vältimiseks Või
on kellelgi teada vahendit mis
eesti raamatu jälle hinnatavaks
ja armastatud sõbraks lahendaks?
Emakeele lugemik koolile ja Viires dir
kodule TEJ5 Täienduskooli aasta jooksul
Raudsepp ja paari
kahanes ja kasvas
viljaanne Toronto 1965 käsikiri kuni lõpuks kindlaks jää-19- 5
lk äsjailmunud raamatu kuju saa- -
'nud lugemikule Sellejuures tuleb
mitu koolilugemikku Si„4 mi nipmasnlA
sunud kultuuri-loo- s iseseisvad yate uuslrükfe Vaid päris uus raa-mõist- ed Vanaisadel oli Jakobson mat Ja valminucl kanada eesti õpe--
mpmaim ja kui nuua t85n
jääb
ja
jääb
eesti
kirjastati
alul
arv
uue ellu viinud Aja
kool
luge- -
veel
uute
head
olles
Aga
tehtud
eesti
Väliskujundus on maitsekas ja
puhtailmeline Selgeltloetavas trü-kipildis
antakse proosapalad ja va-rieerumise
vajadusel luule rasva-semas
kirjas mis need kaheks eri-mõiste- ks
eraldab Siia sobivad häs-ti
Aino Vaaril illustratsioonid liht
sajoonelised sageli musta kontras
tiga rõhutatud pinnad cmavad tu
on vmi1 i-- -w
„i" „„"! tegelased pole dünaamilised vaid
- —u "ujcii ujc jgdsuüusic - „„„„„ T11riri
eriti
on TES kui
vaja
seni
HO
mine on ühtlaselt läbiviidud väl-jaarvatud
paari erandiga kus meel-diva
sulava joone asemel on kasu-tatud
critchiiikat
h" mis lähemalt määritletud Sisuliselt on nagu koolijuh O ' 3 - 4 õppeaastale Paas juba eessõnas ütleb õppema
JuhahvaUt nnirtnct nn siu nn alustad {!p!ptp koolimlnekusa
hjeaiku tegevad oi- - ja lõpetades kevadel koolielu täht-jal
aaed õppejõud (H Leivat sama päevaga — emadepäevaga
Ivand-Cau- e) ja nagu teada rän- - Selle raamistuses antakse pildikesi " see mahukas käsikiri suveelamusist ja tähelepanekuist
:d taha nämmäMetn caaml ftti piust Pole teadlik
M" Veel andsid abi H Jõe H klassi laste sõnavara rikkusest
{jSmh'f v Ü-C- VK iyy--y
Lhk7
VABA kolmapieraL 8 dets 1965 — Wednesday Dec 8 1965
Kalju Upk
A Viirlaid! teose edu
Aafrikas
Möödunud talvel ilmunud Arved
Viirlaid! teose „Vaim ja ahelad"
ingliskeelne väljaanne „Rain for
the River" on saanud Lõuna-Aaf-rik- as
hea vastuvõtu Mitmedjoiiti-ku- d
on selle kohta avaldanud posi-tiivseid
retsensioone raadio klr--
tõuke-- Jduslik kommentaator aga on
waiinnifmnn vrnr irnrii rinit_
guid
Raamatu vastu on huvi olnud
ka siinsel mandril Minneapolises
pr Maie Kiir kinkis Ohe eksemp-lari
sellest kohalikule avalikule
raamatukogule — ja kohe telliti
kogu poolt 10 eks juurde Kall- -
fornlas kinkis A Rehemets ühe
eks raamatukogude ja kogu aeg1
on see püsinud küsitavate raama
—
tute nimekirjas Nagu kirjanik üt--' " loeng
leb on 1 trükk vj:~„i t c i 5uii kiii ir_t„ d-- m „i :irnni __ dud just viimaseid saabunud
talle siia kaasmaa-- '
lasil neist oma teistest rahvusist
sõpradele jõulukingiks pakkuda
(Raamat müügil ka „Vaba Eest-lase"
talituses)
Tulemas Aug Gailiti
Muinasmaa"
Meie proosakirjanduse vana-meister
August Gailit oleks eel-oleva
aasta jaanuaril saanud
avast sikakooli linna
päeva
ratliv otsustanud meenutada kir-janiku
esimese küpsema noore-e- a
teose Muinasmaa" uustrüki väl
jaandmisega Mainitud teosega ni-melt
saavad esmakordselt nähta-vaks
tulevase Nipernaadi meistri
näojooned Ilmumisel olevas teo-ses
leidub Arvo Mägi poolt kirju-tatud
pikem eessõna milles val-gustatakse
noore Gailiti-aegse- t
konser-järg-u
erijooni koos August
tähendusega meie
arengule Raamat tuleb illustree-ritun- a
kunstnik Endel Kõksi
poolt ning kaanejooniseks
omaaegne Muinasmaa" kuulus
kaanevinjett
Peterburis rüiu vaiieuiiuiuuu unau nuuanuKS
tähendussõnastikku Pole ju mitte
vanadelegi selge tähendab
näit viirivaarat (J Parijõgi „Va-nai- sa
saapad") Neid küsimusealu-sei- d
On rõõmustav toodud mi-tu
eesti muinasjuttu sest
luaunusi vanemale vaimusai- -
vest Samuti leidub eesti kirjandu-ses
tuntud nimede heaks
ülevaateks On toodud Haava
Liivi Bornhöhe
Kitzbergi Lutsu Rohu Pa-rij- õe
Enno Fr ja
Oro töid osas tuuakse
Ilme Ivandi Salme Raatma Hel
sikute paladega lisanduvad ka
Jõe Meipoom Johani
Raudsepp
uudislik ja enneolematu kooli-lugemikku
TES Täien-duskooli
endiste töid Need
peaksid kaasaegseile rääkima eesti
koolis käimise vajadusest ja õppi-mise
eesmärgi mõistmisest: olla
ja jääda eestlaseks
Raamatu pakkuda
lugemismaterjali koolile ja kodu-le
Koolilugemiku otstarbeks
aga ka eestiliste ja rahvuslike tead-miste
sisendamine ülesan-deid
suudab uus lugemik edukalt
täita kui anemad oma lastele sel-le
juures abiks
See eesti
isuurüritus mis peaks andma jul-gust
oma mõistmisel ka
teiste sarnaste vajaduste
miseks
Sisukorras jäetud rida töid
autorinimedeta või (ühel juhul)
usaldatud asetada nimemärk
koolijuhataja Paasi sis- - terjal jaotatud aastaaegade järgi Kas see tulenevalt praegusest
koostamisel
ka
EESTLANE
hirmutundelisest eesti ühiskonnast
või argusest? Viimasel juhul
õpetajail raske õpilasele
miks töö mis kõlbab sissevõtta
või selle loojanimega
3 ja 4 äramärkimist leida
ISAMAA
Hallipäine vana mure
enne mind pärast mind
parast isamaa
Ojad kargavad püsti täkud
Järved pleegivad rannaliival
täissöönud täidlased
Meri Inetu
Hallipäine halba-hall- i karva
Kuu mere kohal
nina
pilverätikusse
Tilv iniseb lehm
enne poegimist
sünnita
Ainult kollane leht kargab
näkku
näkku aja-leht
rumal kollane
(Kogust Kollased nõmmed")
marmorisse Vaptas Urke portree-büs- t
koos
Foto:
Eesti muusika kaks suurkuju
Kal0 huvipakkuv
läbimüü- - — i uu lAn a -- j m a a ma aa aa— iiiiiiiiiu - um at tuw aa xiib jaa a ia :m aa a ai uinai iu aa ma a aaT uini naii fc ja on
et võimaldada
on
9
mõisteid
paraku
Hoopis
ülesanne
semat kuju: komponiste pedagooge koguni kahe koolkonna rajajaid Artur
Ellerit kelle puhul võib rääkida Tallinna Tartu vaimu eesti esimene tõsi-sem
rangem konservatiivsem teine sellevastu Intellektuaalsem sensuaalsem
Oma viide alaossa jaotatud Rütmi probleem talle anda väljendada mida näeb
ettekandes andis paralleelselt kusi liigub traditsioonilises vana- - Vastand Kapile mosaiikne
Kapi Elleri elukäigud aegses rütmis Tema orkestri väljatöötlus iga detaili juu-Esime- ne
sündinud veebr 1878 koorikoloriit orelipäranc Loo-- tunde istunud neid viimist-Suur- e
muusikalise haridu- - nud sümfooniat neist Icdes iga takt muusikas
saanud Peterburi konservatoo- - ilmselt Beethoveni mõjutuste jär
riumis prof Homiliuse oreli-ga
prof Rimski-Korsako- vi
kompositsiooniklassis Pärast te-gutsenud
iseseisva orelikunstniku- -
1904 1920 loomingus käsitletud
test i 75-aastase- ks Seda täht- - juhatajana ja kogu
on Eesti Kirjanike Koope-- : muusikaelu organiseerijana
on
mitmeid
Koidula
Lumiste
lahenda- -
nuuskab
viimane
Referent andiski lisamaterjali- -
lina pildi kuidas kirikut komponeeris orelile
selle linna raalieelmänge Vokaalmuusikas
huvi kuna tema
nemad elanud samas linnas
seal klaverihääles-tajana
olnud palju
kokkupuuteid millest hiljem
Raidile jutustanud
1920 Kapp Eestisse „Esto- -
kirjanduslikku tausta ning aja- - nia" teatri dirigendiks
Gailiti vatooriuml õppejõuks alul teorce- -
kirjanduse
lahtimõtestamise
kojukutsumise
tiliste alal 1925 peale
kompositsiooniklassi professorina
1941 lahkus Kapp konservatoo-riumist
Suure Jaani pühendudes
peamiselt loomisele Surnud
jaan 1952
Eller sündinud märtsil
1887 Tartus Muusikalise
saanud samuti prof E
mida
on
et on
vaai
loomingut
A J
L E A
O R J
E J
Ülejäänud
11
K II
A jt
on
on
on
on
I
! on
— —
on
on
ei
no
nll see
oli
mu
kui
ja
ise on
ja
kui
Ja ei
kui
suur ja
Krügeri viiuli prof Kalafa- -
rahvavHsIde Väi- -
paigutada
jõuvarude
lu-gemikku
religioosne
de-tailides
mitte
Ont
silmapaistvamaks tööks juubelinäitusel oli
mi valgesse
mida näeme pildil omanikuga
peaaegu cui „„i„„ !„„
ja eri ja
ja olemisest muusikas
ei tee ras- - ta
ta on ta
ja H ja kus ta
28 on res on
nii et ta
N A
ja
ja
ja
I
T
A
5
se
L F gi koos koori solistidega
kontserte kantaate ora-tooriumi
kus kui
mujal maailma
na — oli muu- - on
probleemid sellega
tööks mis
huvitava
oma !
va-loon- ud üle 100
onu tSötanud
kel Kapiga
ta
K
a asus
a
a
14
a
H on 7
hariduse
_4j _- -„ _-- _
]
V
Ja
te
heliloojalt
on kirjutatud Ta tonaalsest tsentrumist
muusikalise koorilaulu
K E Söödi sõnadele) tun-tuimad
„Mu süda" „Palve" ja
Pühendus" Muusika oli ta enne I Maailmasõda ka- -
sutasid klassikalisele elementidele
mine oma elutunnetust impressionistide
muusikasse vormida
JOANN SAARNIIT oi P ? BT __
M: mTimcmTmI I wwuvftaBiiiMigwaiMUl imwitti
UITVIIU
ROE'"H4A8M8PTON AVE4i8m8 0428
Scllevastu Eller on eesti
sümfoonilisi heliloojaid
tl kompositsiooniklassis Jäi pärast kelle töödeks 2 sümfooniat ja pal-lõpeta- mist
töötama Venemaale' ju teisi sümfoonilisi töid ballaade
mängides mitmes orkestris 1920 ' prelüüde ja poeeme
a tuli tagasi Eestisse töötas Tar- - mitmeid keelpillidele On
tu Kõrgemas Muusikakoolis teada üksikuid vokaaltöid
positsiooni- - ja teatriosakonnas ju- - Eller on eesti Beethoveniks või
hatajana kuni viidi üle Bartokiks Iseloomult romantik
pole meil ühtegi sellest Taninna konservatooriumisse väljenduselt väiksema vene
Tuglase
õpilaste
kanada koolielus
seletada
kuna
Scriabin Ernesaks pedagoog muusika-mingulis- cle
impressionistiks
helilooja vokaalsete
Iseloomustades impressionistide vormide
instrumentaal
romantik romantiliseks impressionistiks kaaltööd
Kolki kuhu eestI
Neid
jenduses range medi-teeriv
kes näeb muu-sikat
pindades
mõnikord igavaks
lohakakski täiesti
Clemson
Üheks EKKT
poolt raiutud
Säägl
Kappi Heino
Jaanis
palju
ainete
„Hiiob" parimalt
muusika
Astrahanis kannatus
tõustes suu-rimaks
helilooja
poolt armastas
temagi kõ-ssanud
kaudu
(eriti
eesmärk filosoofia
leiutatud
::rn
suu-rimaid
kontserte
ainult
raamatut mõju
väikeses
leferent
osutanud
vaadeldavast olnud
nende kasutamisel
baseeruvais
klaveripalades
muusikas
näeb helitSSs tervikut Iseloomult Elleri muusika
iseloomustuseks tujukas mcelelik kirjeldav
venitatud meloodiad impressionistlik
SOBIV KINK LASTELEKALEVIPOEG
kaustas rahvuseepose lühikokkuvõte värvitavate pütldega
rahvavii- - Postiteel Vaba talitusest saatekuludeks
ASJA ILMUNUD
LEE
signeeritud värviliste
MASKID ja TOOTEMID
valik originaal graafikat müügil
LEE EERME
Farmgote
Mills
Ants Vom
süite
avamänge
kusagil
eesti
neist
kom- -'
arvestades Eller
mille
edasi
KARL ROSEN
Avondalc
Toronto Ont
räägib ja on mitmekesine
Kapi välismõjutused päri-nevad
peamiselt Vene
kõrval võiks nimetada
Beethoveni ja Bachi Ellcr
enam saada kui Peterburg suu-tis
talle pakkuda Ta tutvus imp
ressionistidega kes püüdsid muu- -
sikat lahti
ei huvitanud enam
minoorid ja mazhoorid Nad avas-tasid
uusi akkorde lihtsalt nauti-miseks
leidis uus-klassitsismelt
(Hinccmith Mil- -
talle haudl kes
eluks ta
tahtes üsaks
567 5895
Neist
1940a
akkorde Aga sel ajal elas muusi-kas
ka dünanism primitiivsussc
harhaarsusisf fcimnriiiva
otsinguga Viimasena 12- - tooniline
muusika (Schönbcrg Berg) mõju-tused
Nii võib Elleri leida
mõjutusi Scrabinilt Dcbussylt Ra-vcl- ilt
Kodalylt Bartokilt jt
Eller polnud filosoof küsija vaid
esteet teeb muusikat muusi-ka
vaadeldes looduspilte
andes
sellejuures kuulus ta süda
ometi eesti rahvale
pedagoogiks Tallinnas tei-ne
Tartus rajasid nad kaks kool-konda
mis kumbki kannab edasi
õpetajate pärimusi Kapi tähtsa-mad
õpilased on Evald Aav
eesti ooperi Vikerlased"
Välisreisid 1926 ja 1928 ca kui Kanp ta peamiseks looja ta poeg Eugen Kapp Gustav
mõjusid eriti stimuleerivalt ta õppeaja mõjustajaks oli ja
tööle sellejuures sil-- kes aga ise oli lääneliste mõjutus- - kriitik Riho Päts kes on ka looja
mapaistvalt kokkupuude ungari tega olles vene vormis Elleri õpilased ori
Kodaliga Elleri pilk oli läänes eriti prant- - Alfred Karindi suur- -
nende loomingut suse Dcbussy Eduard Oja ooper
märkis A Kapi Juures et Ravell juures saades nii ise sümfoonia
on klassikaline kel-- 1 tl Eduard Tubin eesti suu- -
la Leivati R töid ük- - lel vene mõjud otönötlseämiluisneuld ka Selleiuures on ta suurt tähclenanu sümfonist ja Vulem Kapp ke--
L
on
?u 0
su
on ta tõsine
suurtes jättes
selle ja
rahvaviisidele
kahest edu-kam
rahvaviisile
eesti
suurt
suurust vikas
pikad
Suures
lisades
ABEL
puulõigete
ABEL EM1L
20
Maple Ont Don
832-125- 2
ja
ja
co
II
K Raldi on
eriti
ta 13
on
Ta on var-ja
on kes tahab
10 c a a _ —
mapp
6 Rd
Tel Tel HI
83 Ave
Tel 222-383- 2
Kui
kelle veel
siis tah-tis
kiskuda Neid
Mõjustusi ta ka
rlimnc
töödes
kes
pärast
ilusaid
üks
esi-mese
loo- -
ja looja
ees- - ja võ-ta
rim
iseloomustavad vokaalsümfooni- -
lised poeemid
♦♦♦♦♦♦♦:"~:"X--:~:"-:- -
mis pinid VABA EESTLANE"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest
Sellcjärgi esitati heliplaatidelt
näiteid kahe meistri tööde laadist
millele järgnevalt pianist Asta
Müügil koolipäevadel Eesti Majas ja Keele! koolimajas Hind $150 ualdmann demonstreeris
Eestlase
nummerdatud ja
Cr
7-25-
33
esita- -
edasi modulatsioo-ne
da
siae Kajastusi fciiert Tubina Käidi
Ja Tambergi töödes Ka K Raid
ise kuulub Elleri õpilaste hulka
olles aga omal ajal olnud ka lühe-mat
aega praegu andekaima eesti
helilooja Tambergi õpetajaks kes
oma muusikalise hariduse sai A
Kapi juures
Lõpuks ta kirjeldas oma isiklik-ke
muljeid tundidest nii ühe kui
teise meistri juures
Loenguõhtu avas ja sulges TES
juhatus liige Luule Anto kes ka
loengupidaja kui solisti võttis „ta-suk- s"
seltsi liikmete nimekirja
Osavõtjaid võinuks nii harukordse
ettekande puhul palju rohkem olla