Vaba Eestlane, November 13, 1968

              sp ULTUURIELU
Mees eesli kultuurilätetel Euroopas
lesti kultuuri mälestusmärk Ahvenamaal lammutati — Kuidas
hvA meie kunstnikud Rootsis — Endistest kultuuriteqelastest
saanud edukad majandusmehed
Pikemal Euroopareisll kestis iis ja kulges anates üle seitsme
_ _u i Tnrnnlnif Tn ttnllarwiis Silvimial Taanis J " "" — -- - -- - 1
Thfhhoslotakkias Triestis Itaalias Türfis Soomes ja Rootsis tal oli oma kunstinäitus
Lübeckisse xa KaegahaisutataM kuuium-- m jtunumaasi kuus iar
-- jj Hiiumaa läänepoolsest tipust ja Kõpu tuletornist Ahvenamaal ömingby sattus
lunlud kunstnikud N A K K jt sibisid
oitk
ijal maapaos
Fnedeber Tuglas on kirjutanud
rHl 1S- -J a uwimiihi" " -
n et esimeseks saabujaks oli
Nikolai Triik a
Tuglas ka ise
kirjeldab kuidas bo- -
~i!ased viiulikeeltega lagune
saapaid paikasid Ahvenamaa
rvulate aedadega heitlesid ja
-- vi mida külaelani- -
bd eel mäletasid Konrad
firf oli teinud ka pa- -
--ad vaikeioonised maalides
a!t irklitoas aknast avanes
külale seintele oli ta
taha jätnud tosina maale ja välja
Isi kujusid hiljem
äralagunesid
aegade
Rannamees sattus
pärast seda
knnstnike peatuskohaks olnud
talumaja lammutati et ruumi
tfhi uuele moodsale elamule
Peremehe õepoeg Verner Johanson
&b praegu lähedal Marie-hamn- is
ja töötab maavalitsuse
autojuhina teadis
ristirahvast teist
txa jutustuste järele
'- --- - t
matkalt
Sattunud
kunstnike visandid
koos talumaja
ameeriklase Kali
Voitk
ta-namaitc- ele
kütu$
vastanud:
kiitusest
et on puhul südame
le erandi teinud"
ltH Hr'r
Uc7
EESTLANE Wednesday Nov 1963
on
mis kuud äinu kaasa mere vltr käic Pranf ntria
tüDlS tvaiu kus Teel
Isincist soius paris muuiu
külas
khta' kus me!e Trilk Tassa Tassa Mägi omal
1906
kes seal
eesti
id
temoe tegid
kaua
seal oma
usi- -
mille
ude Sinna
mis
vihma käes
Voitk nüüd
sinna just kui meie
veel
Tema meie
veel üht oma
Tema ema
lõrpi
meie
saalid olid
poon
elas
enam
des „oma
1963
Kohtasin ka mitmeid teisi kir-janikke
Stokholmis nagu Helmi
ja eraelus advokaadina
tegutsev Ilmar Jaks" jutustab
Voitk
Ingel andis
Päris
väiVt
Eduard Tubinaga kes Pulman kuid on Stok-muusikamuuseu- mis
rääkisin hclmis suurim kulla ostu-müüg- l-leiont
ja ta uties ei kui selle paar aastat
julged siis tule juttu ajama
djtsQ
Mäelo
Aeg aga kadus ära ja ei saa-nudki
sellest Küll aga käisin
maalikunstnik Eduard Ole
kellel on Stokholmis nägus ateljee
ühe korterimaja esimesel
Oma kodus näitas ta mulle 5-- 6
maali millede eest taanlased
pakkunud 5000-600- 0
nagine
BüHL
koguni
mööbli--
jorcal
huvitav
ehitab aastal
VABA
viismiil
miljoni
töölisega
Bemhard
muide Rootsis
täija esimese
ajalehe
Aastaid pidas
töötab praegu
omandades
korral
krooni
"v
umbes
tagasi
tagasi valitseb
Nor-dis- ka
juures
väljas Rootsi
bemikele nad
aknad
seepä- -
kuid kunstnik müü neid ühegi rast veel
hinna eest olles oma veel praegu ajakirjanduse
surma Ees- - alal töötavatest
ti Kunstimuuseumile" Voitk tihedas kontaktis Voldemar
Hmitav märgata mit-- Kurese Vello Pekomäe Juhan
med isikud kes varematel aegadel Koklaga kelledest viimane peab
nüüd nuüd üksinda toimetama „Ees-muutun- ud
edukateks tl mis ilmub Eskil- -
majandusmeesteks Näiteks Utuna Kurirenl" eesikeelse
Postimehe" peatoimetaja
NTtec? ~i '--
T"' a:HaUKruiMu1V ifmPÜ
HH 'Sauuuuulvuuuu ÄB 'li'4wfl£ m+'
Ls# f 'iiKuuuuuuuuuHpliRBV' 4w tc%yiM
w 4 %' luBuLLHuaLLLKTE
_Ä ubŠuHMiuuHMWy?" 'Xrrmm s uuBWuWBuuuuWBtS MLMiy vl
uuuuuuvB"rtaa'MuuluuuHuw!HuuuuuuuuuuV L uuuuW )uHPKj!I&3PQ9 9yJ" uuuuuW Smz-fflmLp-i
m UJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBk Jf J? T LMmr- - ijPaHWIJSB8SDhml9IiHak%IIduJIQubusVŽHäHaKk (WvauuWi 1
Sjöfartstidningenl" kus
ünat kfllaummanU eesti Tartus hilisem Valis Eesti'
tantsinud toimetaja Stokholmis Martin
nüüd edukas
naaiu varemmeiesinna majaomanik
coef
ja
"VMisix
sel
kolmapäeval novembril
te-- )
teel äri
nii
Kuldkepp lõpeta-tanu- d
Tartu majandus-teaduskonna
ütleb umbes
h'ui"" selle lopetajaisx
vuaua nenaeii- -
-- Vi tmi wipeal põletatud praKiuisiei
peatükk finne olla üks
kultuuriloo nüüd ühe villa
liikus
tükist
rootsi krooni
võeti Voitk
--SS'jd_
omab endine Posti-mehe"
toimetusliige
kes
põgenikelaagris
eestikeelse Eesti"
Stokholmis
VnnsHarpntiiiiri Oskar
rootslastelt Ta
nüüd kullaturgu kogu Stokholmll
firma nimi
Juvel ja kõigi kolme
kaupluse Stokholmis
eesti
see hästi ei meeldi ja
on protestiks sisse
löönud aga lippu
ei maha ei võta'
need
oma kolleegidest
oli
tegutsesid kultuurialadel on
ettevõtjateks! Päevalehte"
ia lisana
BTiflulruuufl
flL '4%
tusettevõtja
abiline Oskar Nähe suri suvel
ja Voitk koos Pekomäega just
parajasti Eesti Päevalehe" toi-metuses
kui saatuslik südame
atakk seda kauaaegset ja
nallurännanud lehemeest Voitk
Jutustab selle kohta: „See just
samal päeval kui Kossõgm vudis
ja koos
Nähe Ja Pekomäega tsentraaljaa-ma- s
korraldatud meeleavaldusel
akcime sealt toimetusse kus Nä
pidi reportaazhi kirjutama
tabas teda haigusehoog ja
Nähe ütles: Jälle pagana süda"
Pekomäe kutsus kohale sanitar-aut- o
mille Järele tu-levat
tavaliselt tund kuni pool-teist
oodata aga
mlnutlea kohal Siis tundis
aga Nähe end juba paremini ja
nagu pisut auto
väljakutsutud Istun öise
1uhi kõrvale" avaldas soovi
kuid asetati siiski kanderaamile
Ta viidi Södra haiglasse kust
järgmisel hommikul saabus sur-masõnum"
Voitk kunst-nikke
Eerik Haamerit Hugo
_ r:i„fu Ua sealse ajalehe iiaamr oli parajasti tulnud
uruoparanuur hvaia ouk Kuiasid- - ' ""' -- - —--- — -
üandels oeh toimetust ta varemail põieni- - nutult oma suvilast Saaraa
husuu töötas fotoreporterina Ka nüüd ilmus lehes tema fotosid "
ikka meremiljööst Haamer!
boheem-- 1 ja
Vfe il - i- -ii 'am uu ei m- - iKnIrtVetiD-- on r
organisatsioonid ja Ma
ti mltmorlVl
halsate
uhe
!f-l-) ju j i„
tal
juures
pärast
on
Ülikooli
et 2
nrotsentl ala j rre ja osa : nn nsutunud edUitaiKs i nn ol- -
koguni Nii - "-"- " -
Jäljetult nud j nendest Ta
I igal
ia urn- -
seai
vete
"üe
—
m "jt
- 13 13
P
kes
-
ulatuses Ta on
AB ja
on
ha- -
eestlane
oli
ja
ku- -
eni- -
Ta
oli
oli
me käisime
t
he oma
Seal
Seekord oli au-♦- „
1
tal oli piinlik et
sai Ma
ta
külastas
Ja
Lepikut
r J m - ran- -
t
J I
f
--r
4
tsüiotaorni ruie ixuoouialo 1iMsi paV—on
duskunstnikuna Haamer kes va- -
tem oli autovaenlane on nuua
autojuhtimise selgeks õppinud
põhjendades seda ise: Ma ei saa
ju muidu kuidagi oma suvilasse"
Ta Jutustas veel et endine
Tartu Pauluse koguduse õpetaja
ja Harri Haamer on nüüd Siberist
tagasi ja elab Tartus nagu
on oma ateljee on ka
Hugo Lepikul kes on palju reisi-„„- h
9 aabus parajasti tagasi
Norra matkalt rohkete visandite
ja Ideedega kodus paistis eri- -
fc$ kolm kuuri mi nll tal hu- -' hinnaklassis ja opereerib swk- - i uuremõõtmeline plib- -
kokkupuutumisi paljude holmi kõrval ka Mrcal "
ilaineline õlimaal Taavet mängib
=ee kunstnike kunstimätseenlde võrdlemisi palju rowtsi eesw
e Unnelt Nll Haamer kui
pisike ning teiste kultuuritege- - si elama asunud antide soome end RootsSs
'Wa Stokholmis kohtas ta oma viinadega ja muu iifa täielikult kunstist elatada Haa
sõara A„„„t vilku kelle' seal tulusat äri endine Jaan rnfttlanmst abikaasa on
ei ole hea ja kes seetõttu Kuusk Mart 0JalJ0™llni- - samuti kunstnik Omapäraseks
Palju ei liigu eestlaste Uri- - mees Jjes J1' kunstikogujaks Göteborgis on me-Jfi- el
Ta töötab kuninglikus nestele lahkelt JU u I rekaPten Jaan Riisenberg kes
uxateatris ja kirjutab kuul-va- lt 2? tul-- i spetsialiseerub 18 sajandi kunsti
JWJ uut romaani Mälgul olnud teoks saanud kui tema isel ja ta uue elumaja on
kfteel selle üle et U novelliko- - nud mulle vastu te"i J Iöpunl täis selle ajastu kuns- - Jfjud-- austuse poolt osas Ti minu lasse £
!--
"itl a kui ra — - -
Vat
palju Ühendab
® Mk Vanadusest ei
3ure-sa- t aru aga
i
asja
on
lipuvärvid
otsustanud
pärandada
et
vastu
isegi
tabas
Stokholmis
Stokholmis
Göteborgis
- ""
vend
Nii
Haameril
Ta
vald
on
4
JJ
oleks
_ i AAtin uiirs vj i - —— — n Kaua ÄU awi~ -
ja viiski mu oma valge Mercedes- - s„„vlt- -
20 kilomeetrit Stwhol- -
miss välja skäärlciesse juiu- - VADM CBaiun
kohe aru" Ta käis ka Võit- - Voitk umbes 40! oma s6Pradele Ja tuttavat!
h=Hde näituse avamisel 6el- -' Ehteasjade tööstuse
Karl Ristikivi ettekanne Torontos --
"
Teemaks: Kirjanduse kommunikatsiooniprobleemid paguluses"
Juba aastaid on olnud Toronto iÄÖ meremaiHõltSAsUbtvatees kirjanikku keda Un mandr 11 j--
fc
ühisel nõul ja jõul omale on kulla kutsunud Tnu £ puhul U korraldu- -
KlstlkM keda ta ringreis toob Torontosse punapea 1 ja argon oalt I In ' „ el kirjandusõhtu kus esitatakse kirjaniku
Kirjanduse kommunikatslooniprooieenuu ims"" -
Karl Ristikivi on nüüdiseesti
proosakirjanduse tugevaim loo-fakul- u
Teda on peetud Tamm- -
nK nnnlt loodud Droosatradi! ii
? fww - — — - - slooni edasikandjaks kelle senist
lnnmlninil llrntTNIt h hp JU- - V
tntnminsktis ia terav inimesile
soojalt kaasatundev tähelepanu- - j
võime sisemiselt mõistetavaks f
tegev analüüs
See eriline melanhoolset huu-morit
sisaldav jutustusstiil
ilmnes juba ta esimeses 1WR a
auhinnatud töölisromaanls
Tull ja raud" kus töõliskiisl-muse- d
cl omanudki sotsiaalset
teravust vaid kus pearõhk oli
asetatud eesti töölise töökuse-le
Ja edasipüüdlikkusele
Sellele järgnesid romaanid Võft- -
ras maja" Ja Rohtaed" Need j
kolm Tallinna triloogiaks nim-- 1
_ a & 1nI TnlllMnn aIiI
aastail töölise ärimehe nant- - ""—- -
1940' Umber olmunud murdeac
lase aspeKUuesi romaanile enam
Paguluses kohata
Helmi Mäelo Keerdsilmed
Romaan EKK 1969 276 lk
Helmi Mäelo viimane romaan
Kcerdsõlmed" viib omamoodi la-henduseni
kahes eelmises köites
vaatlusalusel olevad Inimsaatused
või nende saatusjärglaste elu Sel
le triloogia peategelased on võidel-nud
karmi eluvõitlust saavuta
maks oma vere õlgusjärglust või
vabanemaks võõra vere kallutus- -
mõjutuslst kuni nüüd optimistli-kus
vaimus leitakse võimalik ole-vat
vaadelda ja läheneda seni ran-gelt
puutumatuile elu keerdsõl-medel- e
Inimsüdamete ja sugulus-suhete
umbkohtadele mida autor
psühholoogilise kaemuse najal
katsub õigesti lahendada
ILMäelo inimkäsltlus on mõneti
alati olnud tendentslik Ta usub et
inimloomus pole kunagi jäägitult
mingisse äärmusse kallutunud et
selles pärinisti puuduksid eeldused
õigele teele juhtimiseks Millised
on iuhtimisvahendld printsiibid
ja eesmärgid see õhkub üha süda-mesoojusest
ja eluraskusile loo-tusega
vastuminekust Põhimine
UDtimismJ peldetudki headuse
avastamlsvõimalus on ta elu-- ja
loojausundl aluseks mistõttu ta
kedagi oma loodud kujudest ei
Ta hukkamõistu vääriliseks lk
ka leidub mingi aspekt mille kau-du
ka negatiivse kuju sisemusse
viib valgusekiir oma soojuse
Generatsloontvahellsed keerd-sõlme- d
on tavaline konfliktidesüs-tee- m
siia kaasuvad uuendusliku
aja ja konservatiivse kinnihoid-mise
vaated Kuid see oli Iseseis-vuse
lõpukümnendal meie ühis
Uusi maale Tiiu
Kadakult
&£ !
Tiiu Kadak
Lõuna-Aafrik- as suurt edu saa-vutanud
Tiiu Kadak jätkab oma
tööd väsimatu ja nõrkematu loo-missunni-ga
Asja Ilmusid temalt
neli tööd reproduktsioonidena ja
fcjMbfe an —-- - — - --- - r ä ix va % i
(3B Sfe-FC-SA
-
s%:ä$b U'Dfa
i ti ' lhhhvvi ? tLHluHulVk i
I UUuVUuWm jjjjjjjjjjft uU"JU"JU"JU"JU"JHU-j- ' U"JJJJW
Karl Kistikhi
a a '" -
lk'
i-- J Ja nüüd jõudnud kesk- -
uuBÜ-BPuMd-i KykiuuuM
UUuUuUUuUuUBViI'UlJuUJUuJUuJUuJUJuUJuUJUBJUJuUJHUH
Sõlmed hakkavad hargnema
konnale vägagi iseloomulik Ema
ia ooia suhe poja ja õe suhe see
oma lisandustega leiab
küllaldaselt põhjendatud kirjel- -
duse ja mõistmise Ajaline tausta- -
klrieldus aea on päris huvitav
selleaegse olukorra iseloomustami
seks pealegi kui autor just riik-liku
Uini" pole oma eesmärgiks pi-danud
Küll on lõpuosas tekkiv kont--
septsioonitunne Okupatsiooniaja
sündmused on nii rohket kirjelda
mist leidnud et mingit uut rada
autorid enam nagu ei julgekski
avastada Neist libiseb Mäelo ka
väga põgusapilgullselt üle jättes
mulje et mis sellest ikka kirjuta-da
see on juba kõigil nagunii tea-da
Küllap see säästab lugemlsvae-v- a
aga jätab teosesse hõredaid
lehekülgi
Triloogia lõpp lahendab kõik
keerdsõlmed küüdltamisautosse
paigutamisega See vägivaldne
lõpp aga jätab siiski küsimuse kas
ikka said enne seda kõik sõlmed
küllaldase hoolikusega lahti ha-rutatu- d
või olid need küüditamis- -
sõlmed?
Oma jätkab II
hfofr aJanl näib
jätkanud
kolmnurk
terroriga lahtiraiutavad fiordiusc
jutustamisstiilis
Mäelo seda eesti proosa haru mis
iseseisvuse ajast tuttav Selles
reaalses jutustustoonis on rahu-likkust
nägemismecll ja tundmis-tajumis- i
mille aga eriti läheda-seks
muudab ta rohke humaansus
ja tegelasile südamega kaasaela-mine
Ainult nii tugeva eetilise
jutustajatoe abil suudavad ta te-gelased
madalusest end ülespoole
elu päikesepaistesse tee leida
Hannes Oja
käsil on osavõtud näitusist kus tal
ühel tuleb esineda kümne teisel
kuue tööga See olevat aga alles
algus sest peatselt algavat juba
jõulueelne ostuhooaeg mil puhul
ka kunst nõuetav Seda nii origi-naalsena
kui reproduktseeritud
vormis Nõudmist tema tööde jär-gi
näitab ilmekalt see et ta repro-duktsioonide
raamat mis raamatu-kogudes
saadaval kannatavat tih-ti
kuna sellest välja re-bitavat
ja raamltulna kodudes ka-sutamisele
tulevat
Tänavused neli lehte pakuvad
meeldiva pildi ta L-Aafr- ika met-salille- de
maailmast Need on rea-listlikud
akvarellid oma iluga era
kordselt dekoratiivsed kus kunst-nik
on suure leidlikkusega kasu-tanud
erililledest koosnevat kom-positsiooni
nii koloriidi kui mee-leolu
saavutamiseks Kuigi need
lilled on võõrad meie loodusta-jul- e
seob ometi kohe nende loo-miseks
kasutatud Ilumeel ja
kunstnlkusilm ilu edasiandmisel
Kunstnik ise küll väidab et ta
peab end liiga vanaks et püüda
edasi minna realistlikust nägemis-viisist
kuna see olevat ju lihtne
' $ K
jandusele aga huipakkmalma
tetse Hingede öö" — moodsas
kompositsioonis kirjutatud teos
pagulashlngeelu sisemisest ene- -
sevaatlusest ja lahenduse otsin-guist
Pärast mõneaastast vaikimist
misajal ta aga rahutult ootavale
(lugejaskonnale valmistas üllatuse
hea valiku luulega alustas tn
'oma ajalooliste romaanide seeria-ta
Selles alustas ta 11 sajandist
on Juba
Sw tposteseeria aga
leheküljed
enam kui ajalooline jutusiu3 oie-va- t
selles vaatleb ta tänapäevast
elu läbi ajaloolise luubi Ja leiab
et elu selle mitmekülgsuses kir-toHp- s
In otslncuis oole pöhilisplt
! muutunud inimene on ikk:i jää
nud inimese murdjaks
Iga teos nn omaette iseseisev
ja neist meeldejäävamad Rõõ-mulaul"
ja Nõiduse õpilane"
Karl Ristikivi on loojana Jät-nud
meie kirjandusse suurepära
loominRw - - se kultuuriühiku inimuelsaeInnainievtõai- -
I
Tunnustus noortele
heliloojatele Eestis
Prof Ivar Ivask esitab oma re-feraadis
JV Case for Fenno-Ba- l-tic
Area Studies" ia mis oli käsit
lusaineks hiljuti Toronto üliõpi
laskondade välispoliitilises semi-naris
huvitavaid andmeid ka he-liloomingu
kõrgseisu kohta prae-guses
Eestis mille modernsuse
Uhe põhjusena ta toob esile välis-mõjude
sissepääsu Soome kaudu
Tulemusena moodustavad noo-red
eesti helilooiad 1956 naetaet
peale tegeliku muusikaloomingu
avangardi kogu N Liidu ulatuses
ja neid hakatakse Uha rohkem
tunnustama välisriikides Olles
kuulanud eesti heliloojate Arvo
Part'1 Jaan Rääts'a Eino Tam-ber- gl Jaan Koha Kuldar Sink'1
ja Veljo Tormise kompositsioo
ne on N Läti muusikakriitik V
Berzina küsinud: Kas Eesti on
mingi teine planeet?" (Literatura
un maksla 6 5 1907) Lati krii-tik
Arnolds Klotlnsh on võrrelnud
sümfoonilist muusikat kolmes Bal-ti
riigis ja jõudnud järgmisele
otsusele: „Kõlge Iseloomustavam
Eesti koolkonda kuuluvatele heli-loojatele
on nende radikaalne
stiiliuudsus Eesti heliloojad püüa
vad lima Igasuguse viivituseta kat
setada uute avastustega muusi-kalise
keele alal ja rakendada
neid oma eesmärkide teenistusse
(„Slrp Ja Vasar" 6 sept 1968)
Soome helilooja Seppo Nummi
nõustub kahe läti arvustajaga pä-rast
hiljutist käiku Eestis ja ni-metab
Tallinna tõeliselt nimeta-misväärseks
Euroopa muusikakes-kuseks"
Ta kirjutab edasi: „Ees-- ti
kultuurielu ja eriti selle kõige
(ligipääsetavani ja vähim politi-seeritud
osa muusika erineb oma
toonut taielikult nll meie oma
kultuurist kui ka N Liidu ja
Skandinaavia omadest Kunstide
linnana on Tallinnal täiesti in
dividualistlik sarmirohke atmos
fäär mis leiab väljendust kõiges
mis seal kirjutatakse komponee-ritakse
Ja maalitakse („Uusi Suo-m- i"
7 septembril 19G8)
Ivar Ivask lisab omapoolse kom-mentaarina:
Väljaarvatud juhul
kui seda evolutsiooni drastiliselt
pidurdatakse uue külmutamise-perioo- di
tulemusena N Liidus
tundub tõenäolisena et eesti
muusika võib saavutada Balti kui-tuuri- le
seda sama mida Soome
arhitektuur on saavutanud
eseme või looduse edasiandmine
püüe jäädvustada seda mis vaat-lusaluseks
seatud Alles moodsas
kunstis kus pealiskaudsel vaata-misel
olevat näha vaid värvid ja
vormid võivat süvenemisel ka as-jade
tõeline tuum Ja hing nähta- - 'vale tulla Ometi on Tiiu Kadak
palju oma hingest neisse võõra
maa lilledesse pannud neid suut-nud
aastatega mõista ja nende
ilust omagi Ilumeelt viljeleda
Lk
m
I J ~
n
i s
1ttal
1t A1t
r
!Ü
il
t
'
--t1
d
i "i
) M
1 HJ nm
i
-- r'
i I
!!
! Il
ii
%
J 4
i m
m
'i Äi
ii
43
f!
ä