Vaba Eestlane, July 17, 1968

              m
Lk 2 VABA EESTLANE kolmapäeval 17 Juulil — Wednesday July 17 19te
i
1
DE GAULLE MANÖÖVERDAB
Prantsusmaa president de Oaul-J- e
sooritas möödunud nädalal
ootamatu sammu ja vallandas
peaministri kohalt peaminister
Oorges Pompidou kelle ta asen-das
senise finantsministri Couve
de Murvillelga PrrMdendi samm
oli 1'rantsumaa rahvale ja poliiti-listele
ringkondadele seda üllata-vani
et Pompidou käsitas äsja
Prantsusmaad haaranud streike
J3 rahutusi erakordse taibukuse
ji kiilmat erelisusega ning viisi
mõned nidalad tagasi toimunud
üldvalimistel gaullistidr partei
vastu suurele võidule mis kindlus-tas
de Gaulle'ile ja tema poolda-jatele
uues parlamendis demo-kraatliku
Prantsusmaa ajaloos
ennenägematu enamuse
Pompidou kõrvaldamine tundub
veelgi arusaamatumana kui arves-tada
sellega et Prantsusmaa kriis
ei ole pärast de fiaulle'ile soodsalt
lõppenud parlamendivalimisi veel
kaugeltki lahendatud ning et uute
kavatsevate reformide rakendami-ne
nõuab peaministrilt tugevat
kitt suurt autoriteeti ja rahva
meeleolude õiget hindamist Kõi-gile
muule lisaks ei ole gaullistide
partei kaugeltki ühtlane ning seal
valitsevate uute reformide ja nen-de
rakendamise suhtes lahkumine-vad
arvamised mis võivad teki-tada
partei hulgas suuri lõhesid
ning viia selle lagunemiseni
De Gaullel ja partei suuremaks
probleemiks pärast streikide lik-videerimist
on tööstuste reformee-rimine
ja vajalikkude sotsiaalsea-duste
rakendamine Osa gaulllste
nende hulgas de Gaullel Ise pool-davad
töölistele teatud võimupii-ride
andmist tööstuste juhtimisele
kaasa rlikimiseks Konservatiiv-- !
semad partei liikmed — nende hul-gas
ka peaministri kohalt tagan-datud
Pompidou-- on nendele plaa-nidele
vastu pidades neid ebarea-listlikuks
ning leides et selline
tööstuste moderniseerimine" mõ-jub
negatiivselt tööstuste efek-tiivsusele
Praegu ei ole veel taielikult sel-ge
mis põhjustel de Gaulle kõr-valdas
võimult oma tugevama tu- -
gisamba ja asendas ta endise vi-limlnis- trl ja finantsministri Cou-ve
de Murville'iga kes on tuntud
LUGEJA KIRJUTAB
Pearson ja Trudeau
kommunismivastases
võitluses
HRiga oma lugeja kirjas Vaba
Eestlasele" 10 VII s a „M!da või-me
loota Trudeault" märkides
end peamin J Diefenbakerl tu-gevat
sõnavõttu UN ni foorumil ja
kõnesid Kanada parlamendis Bal-ti
riikide olukorrale tähelepanu
pööramiseks küsib retooriliselt
mida on annud Pearson — „kui
pingsalt ka ei mõtleks — mitte
midagi Ja veel positiivset?"
Härra Riga ei ole siiski küllalt
hästi informeeritud milleks käes-olevad
read
Tearsoni isiklik tagasihoidlik-kus
ja demagoogiliste võtete põlga-mine
ei ole lubanud meile nähta-vasti
tema teeneid küllaldlaselt
esile tuua kommunismivastases
võitluses ja Balti riikide küsimuse
tõstatamises nii UNi foorumil kui
ka paljudel teistel puhkudel Kuid
ta on esinenud silmapaistvate ja
teravate sõnavõttudega juba kaua
enne kui J Diefenbaker seda tegii
Kui Diefenbakerl sõnavõtud roh-- '
kem meelde on jäänud siis põhju-- '
sel et ta on osanud neiJ osavalt
poliitiliselt ära kasutada vastavate
rahvusgruppide juures
Märgime mõningaid tähtsamaid
momente L P Tearsonl aktsioo-nidest
sellel alal
Pearson oli Üks XATO arhlteki-des- t
kommunismi agressiooni pi-durdamiseks
Ta oli üks kollektiivse sõjaväe-lise
aktsiooni alustajaid et pidur-dada
VnmmiinittM ntlrVt V
reas UN-- 1 polltseilise jõudude moo-- J
dustamisega
lM9a veebruaris ründas ta Ka-nada
alamkojas tugevalt kommu-nismi
märkides et kui agressiiv-sed
jõud viivad maailma jälle kord
sõtta heitluses totalitaarse kom-munismi
ja kristliku demokraat-liku
eluviisi vahel siis Kanada te-ma
arvates ei saa ega tohi jääda
ükskõikseks
Sama aasta septembris esines
ta väga terava sõnavõtuga UN-i- s
rohkem külma ja kalkuleeriva dip--
Ilomaadina kuietjõpurleisseiderniitgimdeehOeanul-ale- 'i
ja peaminister Pompidou vahel
tekkisid suured lahkhelid uute re
formide väljatöötamiseks ja nen-de
rakendamiseks ning president
pidas paremaks tülikast peaminist-rist
vabaneda ja asendada ta sõ-nakuulelikuna
mehega
Kuigi Prantsusmaa sisepoliiti-line
olukord on pärast Pompidou
lahkumist veel vilja kristalliseeru
mata on siiski selge et Prantsus-maa
hakkab senisest suuremal
müral pühendama tähelepanu rii-gi
sisemistele probleemidele Pre-sident
de Gaulle oli seni haaratud
oma suurtest välispoliitilistest
ideedest ja ühise Euroopa moo-dustamisest
Atlandi ookeanist
kuni Uurali mägedeni" kuid unus-tas
sealjuures täielikult prantsuse
rahva ning majanduslikkude ja
sotsiaalsete reformide viljatööta
mise ja rakendamise Selle tulemu-seks
olid rahutused ja demonstrat
sioonid mis lõppesid isja toimu-nud
Cldvalimistega kus kommunis-mi
hirmust haaratud rahvas andis
de Gaulleile uue võimaluse Prant-susmaa
olukorda stabiliseerimi-seks
Isemeelne de Gaulle on oma po
liitiliste sammudega minevikus te--
IrWamift mitmel nnfttil vAnrsctllct
ja arusaamatusi Nii on ta sõlmi-nud
sooju sõprussidemeid N Lii-duga
ja teiste kommunistlikkude
riikidega mille tulemusena Prant-susmaa
kommunistlik partei sai
endale tugeva tuule purjedesse ja
ih vardas äsja toimunud rahutuste
kestel de Gaulle võimult kõrval-dada
Pompidou vallandamine
praegusel kriisi perioodil tundub
samalaadse seletamatu poliitilise
kombinatsioonina mis praeguse
pineva olukorda taustal ei aita kau-geltki
kaasa Prantsusmaa olukorra
stabiliseerimisele vaid loob uusi
võimalusi sisepoliitiliste intriigide
ja rahulolematuste tekitamiseks
Kuid grand oid man" de Gaullelle
on minevikkus kõik ta vead andeks
antud ning tal on alati õnnestu-nud
leida oma poliitikale seljata
gust Ja vajalikku toetust Nähta-vasti
loodab ta oma õnnetähele ka
Pompidou vallandamise puhul
kus ta juhtis tähelepanu uue im-perialismi
ohule Pealesõjaaeg-se-l
perioodil ainult üks riik maa-ilmas
on laiendanud oma piire ja
domineerimist annekteerides'
179 000 ruutmiililise territooriumi
ja liites oma piiridesse rohkem kui
21 miljonit inimest Oma armee-dele
tuginedes on ta sundinud pea-le
satelliidi rezhlimid naaberriiki-dele
Kuidas saab olla tunnet ra-hust
ja kindelolekust kui Uks võõ-ras
riik tahab sundida peale inter-natsionaalse
kommunismi jõudu-sid
et hävitada rahvuslikku ise
seisvust isegi kommunistlikes rii-kides
kes ei taha aksepteerida va-helesegamist
ja diktaati!"
Sõnavõtt oli väga haarav ja
tugev
1949 a detsembris ründas ta
otseselt selleaegset Vene delegaa-ti
Võshinskit paljastades tema va-lelikke
sõnavõtte rahusoovist
„Uus N Vene impeerium on haa-ranud
oma mõjusfääri palju rah-vaid
kel enne olid oma vabad va-litsused:
soomlased eestlased
ukrainlased lätlased leedulased
poolakad rumeenlased Kõik Võs-hins- ki
ja Manuilskl kirglik kõne-osavu- s
ei suuda meid veenda et
need rahvad oma vabast tahtest
rõõmsalt on usaldanud oma saa-tuse
ja inimesed USSR-ü- e "
Selles sõnavõttus ta näitas põhja-likult
NÕuk Vene manipulecrimisi
et tõde väänata ja „panna teisi us-kuma
koguni vastupidises"
Alamkojas aug 1951: Kui Sov-jet- i
võim oma tahet sunnib peale
sõjalise agressiooniga siis selle
kõrval on tema kasutuses ka kons-piratsiooni
relvad sisekorra õõnes-tamine
ja massagitatsiooon"
Siis nov 1956 esines ta UN-i- s
väga terava Ja hukkamõistva sõna-võtuga
Ungari mässu mahasuru-mise
puhul vene relvadega
On kaunis pikk rida neid sõna-võtte
mitmel foorumil kus Pear-son
on rünnanud kommunismi ja
hukka mõistnud selle püüdlusi ja
sihte kuid Pearson ei ole kahjuks
kunagi teinud neist sõnavõttudest
numbrit huvitatud rahvusgruppi-de
juures kuna Diefenbaker ühte
oma sõnavõttu UN-i- s meenutab
W 'V1"
nHBHg&f m&nBuJEmift 'JffHaflfBtitiHäiiltitafaJMflt £ s- -
$ % ilivij%siZaHilllllllKilHillllllllllHilllHfl
MbHMlX- -
%7To
ZsPHByBPBtafiffäKa
Kuna Kanadas saab igal suvel palju inimesi uppumissurma siis on tervishoiuv oimud hakanud kõik-jal
korraldama avalikke elupäästmise demonstratsioone Pildil näeme kunstliku hingamine demonst-ratsiooni
Toronto uue raekoja ees
TIHE PARTEI KONTROLL TARTU ÜLIKOOLIS
Enamus ülikooli juhtivatest jõududest kommunistliku partei liikmed
Tänapäeva Tartu ülikooli iseloomustab küll kõige suurema Imääral et ta on juhitav ja kont-rollitav
täiel määral kommunistliku partei poolt See toimub kahte erijoont kaudu mis on teine-teisest
täiesti sõltumatud: 1) Tartu Ülikooli juhtkond on komplekteeritud kommunistliku partei
liikmetest ja 2) Tartu ülikooli juurde on moodustatud partei algorganisatsioon mille funktsionää-rid
omakorda kontrollivad või „abistavad" ülikooli juhtkonda
Tartu ülikooli eesotsas on rekto-raat
Selle koosseisust kuuluvad
EKP (Eestimaa kommunistliku
partei) koosseisu rektor prof Feo-dor
Klement kes on Eesti Teadus-te
Akadeemia akadeemik ja füü-sika-matemaat-ika
doktor Prorek
toritest on 'kindlasti kommunist-liku
partei liikmeks õppeprorek-tor
õigusteaduse kandidaat dot-sent
Karl Puss kes on nõukogude
haldusõiguse eriteadlane
Käesoleval ajal on Tartu ülikoo-lil
8 teaduskonda: ajaloo-keel- e ma
temaatika- - fUUsika-keemia- - bio-bioloogi-a-georaafia-
- õigus- - ma
jandus- - arsti- - ja kehakultuuritea-duskond
Iga teaduskonda juhivad
dekaan koos prodekaanidega
Ajaloo-keeleteaduskon- na juhti
dest on kommunistliku partei
liige prodekaan ajaloo kandidaat
dotsent Linda Eringson kes
peab loenguid NSV Liidu aja-loo
kohta kapitalismi ajastul ja
dekabristidest
Matemaatikateaduskonna juhti-dest
kuuluvad kommunistlikku
parteisse dekaan dotsent Endel
JUrimäe ja samuti prodekaan
Erich Jõgi Esimene õpetab mate-maatilist
analüüsi teine on vanem-õpetajaks
teoreetilise mehaanika
kateedri juures
Füüsika keemiateaduskonna
juhtideks on dekaan Anatoli Mitt
igal sobival juhul ja püüab selle
ühendusse viia isegi Hrushtshovi
kuulsa saapa koputamisega lauale
Kahtlemata väärib Diefenbaker
oma sõnavõtu eest tunnustust ja
tänu kuid kas peaksime teised kes
ka tänu väärivad silmapiiri vahele
Jätma?
Sellega on arusaadav miks N Ve-ne
kasutas kahel korral oma veto-õigust
kui Pearsoni taheti valida
UN-- i peasekretäriks (1946 ja
1953) mis puhul Nõuk ajakirjan-dus
teda tituleeris (Ameerika
imperialismi marukoeraks" Põhi-mõtted
olid Pearsonile tähtsama
kui peasekretäri koht ja ta ei loo-bunud
kommunismi ründamisest
Ja veel üks õiendus Nagu mina
olen aru saanud ei muutnud Die-fenbaker
Balti riikide konsulite
staatust õieti ei muutunud selles
midagi rohkem kui et konsulite
nimed paigutati konsulaarkorpuse
nimekirja See oli muidugi kena ai kuid ei annud konsulitele min-git
suuremat võimu
Mis välispoliitikat uus peaminis-ter
Trudeau hakkab ajama jääb
muidugi ära oodata Eeskätt tu-leb
meie võltlusorg-ide- l hoolitse-da
et meie Balti riikide asi püsiks
päevakorras ja et uues valitsuses
meil oleks toetajaid Meil ei puudu
seal sõbrad
Ed Riisna
1
endine Treffneri gümnaasiumi õpe-taja
ja prodekaan Raimond Tanl
Nende suhtes puuduvad allakirju-tanul
andmed parteisse kuuluvuse
kohta
Geograafiateaduskonna juhti-dest
kuulub kommunistliku partei
ridadesse dekaan dotsent Ants
Ralk kes on klimatoloogia eritead-lane
Arstiteaduskonnas on partei liik
meteks dekaan professor Herman
Vahter ja ühiskondlik prodekaan
Toomas Karu Herman Vahter
on ühtlasi nakkushaiguste der
matoloogia ja veneroloogia kateed
ri juhataja
Kehakultuuriteaduskonda juhib
dekaanina Arnold Vaiksaar kes
samuti on kommunistliku partei
liige
4BRi
Ta on ühtlasi kehalise kasvatuse
ja spordi kateedri juhatajaks
Nii kuuluvad 8-s-t dekaanist vä
hemalt neli kommunistlikku par
teisse partei liikmetena Prodekaa
nidest on kommunistliku partei
liikmed kolm Nende arv võib olla
tõenäoliselt veelgi suurem kuna
parteisse kuuluvuse kohta on ras
ke saada andmeid
Kateedrite juhatajatest kuulu
vad samuti paljud kommunistliku
partei ridadesse Olgu toodud ai
nult mõned näited selle kohta
Uldajaloo kateedrit juhatab Jaan
Konks endine Tartu tütarlaste
gümnaasiumi ajaloo õpetaja kes
hiljuti kaitses doktori väitekirja
Ta erialaks on kujunenud Aasia
ja Aafrika rahvaste ajalugu
I Geoloogia kateedri juhatajaks
'on geoloogia-mineraloogi- a doktor
1 Arvo Rõõmusoks Eesti geloogia eri- -
teadlane Neuroloogia ja neurok-irurgia
kateedri Juhatajaks on
Ernst Raudam
Kuigi viga paljud ülikooli kõr-gematest
juhtidest on kommu-nistliku
partei liikmed ei rahul-da
Eestimaa kommunistlik par-tei
sellega vaid on moodustanud
oma liikmetest Tartu ülikooli
juures partei allorganisatsiooni
Kui palju õppejõududest on
kommunistliku partei liikmed sel-le
kohta puuduvad täpsemad and-med
kuid see arv peab olema kül-laltki
suur kuna partei allorgani-satsiooni
funktsionääride arv on
74 Allakirjutanu arvates peaks
partei liikmete arv olema vähe-malt
kolmekordne
Partei allorganisatsioon Tartu
ülikooli juures on kujundanud
väga mitmekülgse ja ulatusliku
organisatsiooni Allorganisatsiooni
eesotsas on komitee mille lükmete
arv oi 15 Komiteed juhib sekre-tär
kelleks on Vilmar Ruus Kui
ülikooli õppejõud kuulub ta NL
kommunistliku partei ajaloo ka-teedri
koosseisu dotsendina Kuna
vCrr
99
sekretäri kohta arvestatakse poo-le
tööjõuga siis tarvitseb ta loen-guid
pidada ainult teise poole töö-jõuga
Sekretäril keda võib pidada
ülikooli politrukiks on kolm ase-täitjat
s o abipolitrukki: (1)
Mihhail Makarov on sekretäri
asetäitjaks ideoloogilise töö alal:
(2) Karl Siilivaks on asetäitja or-ganisatsioonilise
töö alal ja (3)
Harry Ling on sekretäri asetäitja
kontrolli alal
Mihhail Makarov on filosoofia
endise nimega marksismi ja leni-nismi
kateedri juhataja pidades
loenguid dialektilise ja ajaloolise
materjalismi alal mis on obliga-toorne
kõikidele üliõpilastele
Karl Siilivask on NSV Liidu
ajaloo kateedri juhataja ja peab
dotsendina loenguid Eesti ajaloo
üle
eriti oktoobrirevolutsiooni kohta
Eestis Harry Ling on zooloogia
kateedri dotsent ja bioloogia kan-didaat
ülikooli kommunistliku partei
komitee juures tegutsevad viis
sektori: (a) ideoloogilise töö sek-tor
(b) organisatsiooniline töö
sektor (c) kontrolli sektor (d)
õppekasvatustöö sektor (e) tea-dusliku
töö sektor Mihhail Maka-rov
on ühtlasi ideoloogilise töö
sektori juhataja Liikmetena kuu-luvad
siia ülikooli rektor Feodor
Klement orgaanilise kateedri ju-hataja
prof Viktor Palm komso-moli
organisatsioni sekretär Too-mas
Sutt ja keegi Konstatin Voi-no- v
kelle kohta puuduvad lähe
mad andmed
Ideoloogilise töö sektori peetak-se
kiige tähtsamaks sektoriks
Orgnisatsioonilise töö sektori
juhatajaks on Karl Siilivask kes
on ühtlasi ka sekretäri asetäit-jaks
vastaval alal Liikmena kuu-lub
siia üldfüüsika kateedri juha-taja
dotsent Karl Kudu
õppekasvatustöö sektori juhata-jaks
on pedagoogika ja metoodika
kateedri vanem-õpetaj- a Benjamin
Nedivetskl ja liikmeks slsehalgu-s- e
propedeutika kateedri juhataja
dotsent Jaan Riiv
Teadusliku töö sektori luhata- -
jaks on eksperimentaalse füüsika
kateedri iuhataia dotsent Karl-Sa- -
muel Rebane ja liikmeks geneetika
ja darvinismi kateedri juhataja
Ülo Pavel
Kontrolli juhataiaks on Harry
Ling kuid kes on seal liikmeteks
selle kohta puuduvad andmed
Tartu ülikooli jnnres tegutseva
kommunistliku partei komitee
tähtsamaid ülesandeid on kont-rollida
vii „ablstadaM ülikooli
Juhtivaid isikuid ja hoida nad
ilgel partei joonel
Komitee abistamiseks on loodud
LUQEJA KIRJUTA!
neis oieme sugulejf
Viibisin 1956 a —i
saarel Victoria linnas t iidiinusi aia eh? _- - "
nist" et Eesti Soos $1 Tii-r„r-l- rahvad - ' v „tl emased t keel on üksteist nv„
et ühel rahval teise keeü j vcsc ara õppida Lugeshrt
mesi Korda et Türgi rahvaibj
päewviiica-uK- n hiljemrannväarsate ptrr_'
lugemist ma jalututa raa?
M04ii aiiiiduinpiiP 14 tn
rel lähenevat reislaunWaj!
tis Seattlest Vietiric v
ivale pingile tui) istuna W
i"c'" "aua ia naas lfc
ning viimati küsi m
jma olen Ütlesin et oleawa
mine peaie ta vast- - t-- v
on sus teie sugulased" e~isj
jes oievat pensionäri ja rah iirlane Ma arvasin pt t _ "
lehe artiklit oli iugenui ja et smua Kust ta selle teada
saanud Nüüd kus tä-- m „
Türgimaast iuttu olnud IrlJ
iua ja sealt pilte näidatud i jucciius see juniumine Victcil
leie lehest lugesin et K- -
jonc uciaauiiKooi SOCEf rahvaste päritolu üürilisele
tab Kuna meil on Vwv
kes Türgimaad rahvast ja k tunnevad siis ma ani
aeg on seda oletatavat suria
simust lanemalt uunmiiele '
A
USA viivitab aatoni
laevastiku välja
ehitamisega
WASHINGTON' - Cicri
viitseadmiral Hyman G '
keda peetakse Ühend:
aatomijõul liikuvate allveeli
isaks süüdistab Uhec
kaitseministeeriumit uute
laevade ehitamise progranaii
nitamises ja aja raiskamisel J
miral Rickover tähendas
alamkomisjonis et N liit :
dub peatselt oma alheelaendti'
tamise programmiga t'he
dest ning ameeriklased ss
maailmameredel tahaplaask
VABA EESTLAHt
TOIMETUS JA TALTTO
avatud esmaspäevast rw
deni kell --(
Telefonid: toimetus 364-TS- T
talitul M4-T- I
Toimetajad kodus vKJi
nool tööaega
Karl Arro "M-2C- T
Ilmar Külvet 425-98- CI
Tfefnn JA 76M1JT
Talitu? väljaspool t
Tn- -
Helmi Liivancli 251-65- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTJASES
on tauT ajalehe ttü
leviku tõttu
Kunlutuste hinnad:
üks toll ühel veerul t1tos4 VctU tl"
esiküljel
Korteikuulutused j
määr $120 Kirikute crjö
satsioonide Ja ism —
anded JL00 tollilt
KUULUTUSI VõTAVtf
VASTU:
1 Vaba Eestla talitu
135 Tecumseth SU
Postiaadress Box o~
Toronto 3 Ott- -
2 Mrs Leida Mari
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
223-008- 0
kaksteist P"' leaühel oii
9UUJCU1
Tel
väi väikses &
teaduskonna
awi narTAinurw —
Kali
veel
JpHel
Iga Tj
leaausKuiui j— — „~g]
Tiks on nau- - "'Z&l
mets keda abistavad
Seega on uw -
kool komrflunu~ "Tj 1
tegevust juhib Ja HgJ
r- -i Tfoöor ---