Vaba Eestlane, July 17, 1968

              petas Itah ülikoolis USA-- s
Ijiholoojia teaduskonna Ba- -
i'Ior of Science kraadiga Siin- -
l-t-td Uppsalas Rootsis 12 mail
lii a Keskhariduse saanud To- -
Litos Dounsview Collegiate Ins-Llf- ls
Kavatseb jätkata õpin- -
fd magistrikraadi saavutami- -
iks
i-f- cš Lr
Ilu niilend
lundinud 21 okt 1913 a Tallin- -
as Lõpetas Montreali McCiHH
Iikooli arstiteaduskonna MD
M Kraadiza 1964 a lõnetas ta
inu ülikooli BSc kraadita fü- -
lolootia alal Teeb oma praktika
nti Montreal General Hospita- -
ja kavatseb spetsialiseeruda
tmrtia alale Akadeemiliselt
Puutub korpi Leolasse
pestlanna inglise
avastuses
LONDON (EPL) — Aino Pallas- - FI1 kes edukalt lavastas
tradfordis Tammsaare dramati- -
rmu „Karin ja Indrek" kus
ise Karini osa mansis eslneh
►ie?u Bradfordi Plahouse- - teat--
Franc Marcuse'1 näidendis
We George'1 mõrv" madame Ze--
f rollis
Sel Duhul Tinti or#1 ae lm Vt all V
fit HThe Telegraph & Argus" tä- -
r-- i rtino ranaseie ruues
imeval aastal
küüditamispäev
Brasiilias
PAULO IFP1A ViHlHI- - Raispieva
korraldati leedulaste
iwicuraiis ju-uti
lRa$fiiteenij Papiiskop An-ll-o
juures
auvalve
iZr "aste apelli ning neid
orasiiiiasiesi
Leedulasi arvatakse
VENE ÜLIÕPILANE TAOTLEB INIMVÄÄRSET ELU
Ameerika üliõpilase muljeid Moskva ülikoolist ja vene noortest
LONDON (EPL) Ameerika üliõpilane William Taubman viibis vahetustudengina aastapäe-vad
Moskva ülikoolis ning tacasi läände jõudes kirjutas muljete kohta raamatu The View
from Lenin IHU" Sellest aidas hiljuti üksikuid inglise ajaleht Tlie
Sundav Telegraph" Taubman märgib tänapäeva ülikoolinoorus üsna ajameelne suht-lemises
läänelt tulnud koolikaaMastega isegi vaatamata sellele teadupärast asub auditooriu-mites
KGB ametnikke Jässakaid mehi viletsates pruunides
Erilisel meenutab Taubmann esitas keegi üliõpilane küsi- - Keegi Üliõpilastest aval viriEiYiuiuiiätutunjAi i±ntKorrust
uneies partei keskkomitee
tegelasi Ruum oli
tulvil vene üllkoolinoorust arva- ta ümber Oma kõnes märkis
punategelane üsna avameelselt:
Järgmise vüsaastaku jooksul ku- lutame põllumajandusele Ilgema-le
millonit Mm„v
rane hiigelsumma' Aga sellepä- rast kuna meil raskusi põllu-majanduses
produtseerib
nõukogude põllumees toita
vaid inimest kuna ameerika farmer suudab toita inimest"
Edasi lehitses parteitegelane
statlstikalehtl ja Jätkas tõsiselt- - Selle vahe põhjuseks võib olla Wiima Kuid me oleme teinud
ka igu pruuti minna illu-Moonides-se
paranemine
oleks lihtne ja kerge"
Parteimees jätkas Minu vii
mased külaskäigud maale näita- ivaaldme jõkuõaiemile Awmvieerikale liijäl-- rele ja ületame selle põllumajan-dusliku
toodangu?' Panin tähele
kuidas mitmed fcimiafatoet
krimpsutasid nägu sosistades mi-dagi
üksteisele Võib-oll- a meenu- tasid nad Hrushtshovl omaaeg- seid praalimisl Ameerikast
jõudmisest märgib autor
Edasi vahetas parteimees pilke
kahe esireas istuva professoriga
ning jätkas sõnavõttu:
Oletame närast kolme
aastakut Ja veel pluss aastat
võime saavutada Ameerika 1965
jõukuse" Auditooriumi läbis
nüüd elevus sosistamine Sest
kõik teadsid tulevase aasta
Jooksul USA majandus teeb Uha
uusi edusamme temale lärele--
jõudmine pole lihtne Kõnele
ja lõpetas nüüd nõukogude
lumajanduse kriitika sõnadega:
Meie Jõua Ameerikale Järele
lahemai ajal võibolla siiski
nes sektoris Seda
ütelda
Mis puutub autotöüstusse
jõua me kunagi nende
tasemele"
tekitas auditooriumis erilise
elevuse
Kõne lõppemisel partei-mees
esitada temale küsimusi
ni-setska- ja
levitatakse
kongress
Küsimusele
raamatuid
Inimesed?"
järgmise kongressi
Parteimees
Taubmanlle
Hrusntsnovi
kritiseeri kongressL
ülistavad
küsi-muste
tänapäeva
esindavad
ametlikke
BALTI NÄDAL AUSTRAALIAS
rida suurüritusi Austraalia poliitikute
osavõtul
Austraalia
dusel Adelaide'is
iseseisvuse väljakuulutamise
mitteametlikuks alguseks
rakenduskunsti
kesklinnas külastati
koolidest Ametlikult
avatlBalti
kutsutud Austraalia
moodusta--i tulemused
edaspidise
Eitea tutvustades
näitleja- -
koostatud
avamisele
u nende loomingut
9jtlCK
-- tegutsenud eesti näiterühmades _„♦ taiana ssm„ Pühapäeval
mil Uavutas tSSST $£ k=s
diplomi Bradfordi koi- - Xru
" raallaste nende FJnäitejuhtlde kursustele mis udNaävitaulsikeuelu senpaoaltioltrlkaGteogrdeloan ia
_ leinatenintut San
f3los
10
D
vÄti- - ui
F „i -- -— iciiue
aiai
k Y Tt'4m4Ji
pa- -
P- -J MK) "--uJ a
e!e
—
ta oma
a konservatiivne
et vene on
et
—
Nii j vene ei
? a li kus i __ _
üks
juhtivamaid
300
700 ruhi - — „4ttJva sää
on
Nn
et
6
26
oma
ega
et
et nn wi n --C- -- — uua
aga
pm
siis oma
et viis- -
neli
a
la
et 19
la
nii
põl
ei
mõ
ei tea
aga
siis ei
See
— -- ~ -- - a 1J71I ~
_ juu
-- "s ja on
sl
Osa
- '
tun- -
avas
S Davidson Eesti kunstnikest
esindatud Juta Puust A
Luur-Fo- x K Roger E Aavik
Gunnar Neeme
u 1 a tm~mm OC0
Komitee poolt
uie inimese tUUIIUU
rahvuslloud -
{avalikuelu vultuuritezelasi
konsulaarkor-- t
i
„
Milestusteenistuse
läti leedu
emaiceenes
Nende esinesid Austraa
ta 15 üm- - imen vwfVn f-- ul - katoliku pe?iMP
[cts umbes tuhat1 B Beorich ning
VABA EESTLANE kolmapäeva! Juuül — Weiiesday Julr 17
väljavõtteid
ülikondades"
keegi
palus
muse „kas tõele et
(tuntud nõukogude prii-maballeri- ln
ja teised kunstnikud
ning Intellektuaalid on saatnud
keskkomiteele avalduse
mitte rehabiliteerida Stalinit kes
pandi põ- - duga pigemini kaotused kui vol
lu alla
Hääle saadetes kas
see tõele7"
See küsimus ärritas Ilmselt par
teimeest kuid ta vastas et
säärane kuulujutt ei
Ja ka mõtet avalikult õien-dada
ajalooline roll par
teis lahendati juba 1956 ja 1961
aastail ja partei ei puu-duta
seda küsimust
kas kirjastatakse
veel Stalinl vastas
parteimees Ikooniliselt et see
oleneb kohapealsetest
Sellele oli vastuseks üldine nae
rulagin ja üks noormees sähvas
vahele- - „Kes siis riiki kas
kohapealsed Järgnes
küsimus- - Kas Hrushtshov on ka
partei saadi
vastas „ti ta
on nüüd pensionär
meenus veel uks
vene üliõpilaste koosoieK
kus kõnelejale küsimusi:
Miks me teeme suuri kavu ja an
name lubadusi missuguseid me
ei suuda Hrushtshov väl
jendas kunagi et mööda
Ameerikast AmeerlKa saaD
kord elama kommunismi all Kee
gi ei kritiseerinud
enne kui ta oli läinud Keegi
partel Ainult
Uks räägib Ja aina
kui tore kõik on
ei seal vaidlusi
Ameeriklane leiab oma raama-tus
üksikasjalike põh-jal
vene üliõpilastega et see
mitte mässuvaim mis valitseb
vene akadeemilise
südames vaid teatav indivi-duaalne
rahulolematus
Teatavasti parteite
gelased Ja tuleb eemale
r_-t-
cuvn_n nii _Tiiuv niHiavaH % — --— =""" B -- - i — — — —
leida kui kaugele
minna
lubavad
Terve
ft-n- i _ luuna Balti Komitee korral
toimus' alul Balti Nädal millega tähistati
Eesti Läti ja Leedu juubeliaav
oli rahvuse tat Balti Nädala
käsitöö- - ja raamatunäituse avamine kunstigale-riis
elavalt ning peale balti rahvaste
käis seal teisi ja samuti ekskursioone
Nädal 1 juunil Majas konverentsiga mis oli
Balti Komitee korraldusel Diskussiooni
võeti kokku vastavates otsustes ning need
imtl Komitee tegevuse põhialused õhtul
piid ja temal toimus riigi ringhäälingus Balti Nädala PBh™latud
Märgitakse et raadiosaade esitati hästi sonahne ülevaade balti
t—u _' _-- -_ i„ii 9ntl edasi muusikalist
lUUK
- 1 z u - i vks
fc An Pallas
a eriti aust- -
vastu võetud nüüd
ja
S0
eest- -
L ""
ponugaiiKeeiset
seast hulgas
olid
Ja
rs3l
Balti
—-ra- wae toodi
noo"e
Klrtlrn raames
painu
lühijutlustega
na nrpident M Q tuhande Lohe
ki--
17
vastab
partei
Sellist Juttu
vastab
siiski
vasta tõele
pole
kuks'
esitati
teised
peeta tõelisi
pole
noo-ruse
Neid
—
Seda
kok-ku
Samal
milles
riku esindaja B D Daunton-Fea- r
mklestau
kommunistliku terrori ohvreid ja
võit-luses
langenuid kellede lau
lis eesti läti Ja leedu ühine sega-koor
Topmani Requiemi"
Kontsertosas Adelaide
Meeskoor Reebsi Juha- -
nirtr läti la leedu seeakoo- -
Samal paevai wuau h-- w- — icunstnikud
tamine Austraalia sõjamonumen- - Mõhnaks
dile
J' _i a4"'v—
SitW
oma
°-ev-ai
l%&
enam
kõik
mees
üle?
hoida
iiuijLfiiaiu
need
kolme
Läti
ti rid
kontserdi
le oli maitsekas kava mille
järgnes Adelaide l rae-- i kaane kavanaas eesu Kummi
koja saalis Balti mälestustee--j K
nistus-kontse- rt
oli Balti üheks
a uil saali osavõtjaid 'maks sündmuseks kujunes ka
'unanae - tru- lla — - _„ sea5
rahvariides Poo" '
tegelasi
V
tn
eesti ja
llkud
koos
iärele
""' dr
püri-- aZ eestlasi üks dr anglikaani
Ameerika
teine
täita'
ja
ei
Miks
kõneluste
—
r
kõiki
auks
A
esines Ees-ti
Elmar
vokaal--
nanuss
Sellele
Roger
kokku Nädala keskse--
ki-nen-ae
äi„jim jumaia- -
ütlesid vaimu
tuhande
kolme kiriku
Stalinl
juhib
läheme
balti traditsiooniliste wiiuae nai
tus mille avas humoorika sõna-võtuga
Lõuna-Austraall- a paml- -
nistri abikaasa
Viimaseks Balti
S Hall
Nädala
danud mõtet maailmarevolutsi-oonist"
ja proletariaadi vabasta-misest
ahelaist" nagu ennustab
seda Karl Marx oma Kommu
nistlikus manifestis" Läänemaa
ilma töölisel on kommunismi või
23-nd- al parteikongressil
Mälestusteenlstusel
kommunismivastases
dud Kuid samal ajal on vene aka
deemiline noorus teadlik progres
slst Venemaal eriti mis puutub
kosmose uurimisse madalatesse
elamispinna üüridesse ja trans-porti
Ameeriklase Järeldus tänapäeva
nõukogude nooruse poliitilisest
meelsusest on kokkuvõttes: Ena-mikku
nii ma oletan ei tõmba
kapitaliusm ega läänelik sotsia-lism
mis oleksid alternatiivid
kommuntsmüe
Mis neid võlub on enam inim-väärne
enam demokraatlik
enam teguvõimrline kommu-nism
mis teostaks kord antud
lubadused vastavalt kirjutatud
konstitutsioonile"
SinJavskI Ja Danlell protsessi
puhul suur osa vene Intelligent
sist nag" seda rõhutab Taubman
mõistis selle hukka Nad leidsid
et see protsess oli pigemini mo-raalne
sUUküslmus kui kriminaal-ne
Vene üliõpilased leidsid üldi-selt
et SinJavskI Ja Daniel poleks
tohtinud saata oma käsikirju vä-lismaale
publitseerimiseks Nad
pidanuksid oma kriitika jätma
kodumaa piiridesse Valitsus tegi
ka suure vea osutades liialt suurt
tähelepanu sellele loole Tulemu-seks
oli et raamatute autoritele
tõmmati erilist väljapaistvust Ja
kaotati lugupidamine lääne
Ameeriklane küsis ühelt vene
üliõpilaselt kuidas oleks neid
raamatuid saanud kirjastada N
Liidus millele see vastav
„Jah neid raamatuid poleks
tõesti saanud trükkida Venes ku
na meil puudub absoluutne vaba
dus kirjanike teoste osas Samuti
ei saa nõuda et N Liit kirjastaks
raamatuid mis laimavad teda
Samuti tuleb arvestada lugejate
vaateid sei-- j massiga
iniAnoH 'süstpeml ründamisest see on
juuni
50
ka
liialt varajane Valitsuse Juhid
võivad küll Julgustada kirjanikke
kuid nad ei tohi minna luga kau-gele
Paarkümmend aastat tagasi
oleksid need kirjanikud hukatud
kuid nüüd said karistuseks ainult
mõned aastad (tegelikult 7 5
aastat sunnitöölaagrit) Võibolla
kümne aasta pärast need teosed
kirjastatakse ka sün Ja kas pole
see siis edusamm?
Varem olenes üliõpilasnooruse
kutseline karjäär tihedatest side-metest
parteiga kuid tänapäeval
leidub Juba ka apoliitilist elemen-ti
vene akadeemilises nooruses
ja neid kutsutakse omavahel si-semisteks
emigrantideks" kes
moodustavad vähemuse
Ning komsomoli juhid vaata-vad
sellisele elemendile loomu-likult
võõrastava pilguga
Kuigi ametliku parteidoktriinl
kohaselt kritiseerijad" kuuluvad
vähemusse siiski neile omistatak-se
küllaldaselt tähelepanu Täna-päeva
nõukogude nooruse rikku-mise"
allikateks peetakse: 1) de-kadentlik
lääne kirjandus filmid
näidendid raadiosaated Ja isegi
turistid 2) Nõukogude kirjani-kud
Ja kurstnikud kes apoliitili-se
elemendina kõrvalekaldunud
partei positiivsetest läkitustest"
ja 3) partel teoreetikute ja propa- -
Solistidena esinesid läti Ja gandjStide vääratused
leedu ja Instrumentaal
mis
pr
Ja
X A ""N i
KIHK
KIMILUSTUSED
TeL 141-513- 0 3 Colford Rd
Toroato 15 Oot
sünd- - Jamaica saarel käis jirjekordselt
museks oli ühine ball mis peeti jõujaamade tammisid lrupektee- -
Läti Majas nmas ms Albert roosaar aionuea- -
Balti Nädalale pühendatud raa-- im ia iooud Aiumimumvo
diosaateid anti riigiringhiälin-- J konsulteeriva insenerina ning Ja-gu
poolt edasi veel mitmel kor-- maikale saadeti ta kompanii üles-ra- l
paari nädala jooksul andel
3
DV "
--WtM
AAJiBBBBBBBBViBBV 1
&!_
Chicagos tähistati hiljuti kolme Haiti riigi iseseisvuse väljakuuluta-mise
aastapäeva mille kõrgpunktiks kujunes Haiti riikide lippude
heiskamine Chicago Statc'1 tänaval 24 Haiti riikide lippu lehvisid
Chicago ärikeskuse tänaval nädal aega ning äratasid üldist tähele-panu
Pildil eesti rahvusgrupi esindajad lippude heiskamise tsere-moonial
Vasakult: taine Heinaru Haiti Komitee kohalik esindaja
A Kõpp õpetaja K Pahn ja Vivi Krmmet
„Laulatussõrmus"
Stokholmi Eesti
Teatris
STOKHOIM (EPL) — Eesti
Teater Stokholmis ei ole kaugeltki
soiku jätmas oma tegevust ütleb
äsja teatri peakoosolekul tagasi
valitud esimees näitlejatar Signe
Pinna Meie lamp ei kustu vnid
põleb edasi Ja sügisel on tulemas
uus lavauudis — eesti kirjaniku
Salme Ekbaumi MLaulatussflr--
mus" kus peaosadre on noored ja
kus ma ise dehtitrerin lavastajana
Kui kõik läheb nii nagu kavatseme
siis toimub esietendus sealsamas
kus rullus „Iamp ei tohi kustu
da" — Stokholmi Sõdra teatris
mille ehtteaterlik miljöö kahtle-mata
kaalub Üles saali küllalt
kõrged kulud
Pr Pinna märgib et Stokholmi
Eesti Teatri perest on lahkunud
Lensi Römmer Edmar Kuus ja
Valentin Lind mis muidugi nõr-gendab
ansamblit Sellegipoolest
jätkub tahet teatritööd jätkata
ning esimees loodab et lahkunud
tulevad jälle tagasi sest üheskoos
Umub
maksab Kanadas:
MOSTOS
Aastas $1o —
$850
$5 —
Nimi
Aadress
Lk
VflT
saab rohkem ära teha Ja paremini
Kuuleme veel et Stokholmi Ees-t- i
Teatri juhatusse on peale esi-mehe
valitud Elo llähn Artur Sikk
ja Sigfried Loor
Pr Pinna sõidab oma reederist
abikaasaga puhkusel Taani et
selle järele tagasljõudmlsel kohe
alustada laulatussõrmuse" proo-videga
Sõitsid Brasiiliast
Eestisse
SAO PAULO (EPL) — Okup
Eestisse sõitsid juuni alul Rrasll-Ilas- t
Sao Paulo eesti baptistide
kirjatoimetaja Helmi Kvarnstrom-Ivas- k ja vanem lesknaine Kuusik
Viimane müüs maha oma kaks
välkest majakest Ja võttis raha
ühes et okup Eestis omaste Juu-res
surra Helmi Kvarnstrom Ivask
üõitis temaga kaasa et vanainimest
teel abistada
Montreali saabusid Euroopa
matkalt Herman Hagol abikaasaga
kes külastasid mitmeid maid ja
viibisid ka Stokholmis
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Poolaastas
Veerandaastas
515—
Miiposti llsamaYs ÜHES KUUS
Torontos 59 c mujal Kanadas
USA-- s Ja Inglismaal 70 c teiste
jaades $1-- 10
Poolaactas $8 —
Veerandaastas $5—
Väljaspool Kanadat ja kiripost:
aadressi muudatus 25 centl
USI tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
JKIP OOnE" number
TELLIMINE
VAM EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavaisekinp tlga alates „ " ~
196 Tellimise katttks lisan $ „ - tUnjuures
rahastsheklgarahakaardiga (Raha aaata ainult lihtkirjal )
~
!
äi
i'
i%
'A i
M
feÄJ
iil
I I
m
i
:
u