Vaba eestlane , December 10, 1985

              ILANE teisipäeval, 10. detsembril 1985 — Tuesday, December 10,1985 '
Nr.
•1 •"
Nr. 92
- FõS&ja»Ameeirika Bdti %ordimda k^^
lovembril Torontos^ km otatati oluMsi küsimiisi, mää-fati
koM ja ajad 1986. aasta spo valiti uus
osimees, kelleks sai Toronto Läti Spordiliidu esimees
m Zivtima; peasekretär oa edasi Ao Bielskus ClevelandiSo
Koosolekul olid lätlased ja lee- Olöks hea kui ka laskmise, golfi
diilased esindatud nelja liikmega> jt. alade esindajad oldkšid kohal;
fflägu vajalik, eestlastest oli vaid ko-Momätsioo tel. 924-
hal Ujumisklubi esindaja. Senini 6028. Aitame koos lätlaste ja lee-
00 leestlased näidanud väga vähe dulästega üles ehitada uut tugeva-kiyi
Balti Spordiliidu tegevuse šuh- mat BaW^ mis on püsi-tes.
Igal vöisthisei õn eestlasi häbi^^
väärselt vähe, ka liikmemaksud on Eeltööd on kmgus Vaba Olüm-
«estlastel pärast 1981. aastat tasu- plaadiks 1988. aasta suvel. Selle
' mata. Ainult murdmaasuusataniisel korraldanüse grupi eshneheks ori
Ja ujumisel on eestlased^ oma spoi> lätlane J^^^ :
dihüvi näidanud.
Ott sÜ^ loota, et olukord pära-jieb
,kuna meil on tugev võrkpallt-
Mübi ja üheökoos saaks probleemi­delt
üle.... •
Eesti Pensionäride Klubi viimasel kokkutulekul esinesid
mardisandid külapillimeeste lugudega. Pildil paremal
Foto: LSäägi
Ka -seal m eestlasfe sMyäj&, et
meie fahvas olek^ amväärselt
e§iiidatod teiste raiiyuste
Eesti oli ja peaks jääma tuge­maks:
spordiriigiks teiste. rahvuste
hulgas. Spordiga saame tutvpstada
kõikjal Eesti nime.
11. j aiariüaril loodame näha kõiki
t
itegeleda tulumad^sp kbimstiise
kordseks probleemiks õii
lahkumine laasumiee^^^^^m^
isikul tiili täita
tuleb paljudel meist jällegi
kiisiinustega. Üheks era-jooksul
Quebeci prpvintsist
teise proyMtsij kuna seni
deklaratsiooni*
TOETAGE P0L31TVANGE
¥aba Eestlose taSifruses oii sacKlaväD
Eesli •astapanuliikumise krooaiffiuid I js D kSide,
Mart Nikiase Ja Jttii Koke mÜestusteos
,4MM kes ei alistunud" mMrn$(MaAaM^
Mnrt Nikluse Ja Jüri Küke mSlestusmaisid
34 marid poognas, poogna hSnd $3.6lid, n»telnBln^^^
MMi Nikluse k l ^
tema sunnitöövangla aadressiga
Mart Nikliiisei Enn Tarto, Lagle PareBd,
I^dissoni, Heiki Alioneni Ja Arvo P
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse ja
NSVL ülemvalitsejale Mihhail Oorbatshovil®
Tflk«ta
fasBl»
Juhatuse koolsblek toimub lau-
^ päeval, l i , jaanuaril kell 1 pJ.
• Let d« kirikn mnmes,
tohu on vaja vähemalt ndja eesti^^f f'"^^^ ^^"1^?*^
spordijuhti, s.t. võrkpalli, s•u usata- Balti, Spordil.u du kooso^le kiu l,- it et
4 e , kergejõustiku ja ujumise ^eskpos arutada sponii tulevikku.
alalt. M.K.
£eš#iasešt > o
; Eesti Sport Paguluses Informat-sioonikeskuse
(EŠPI) väljaandel il­muva
Ošp^ tänavuses
teises numbris on Reino Sepa
,;Eesti kui spordiriik", andes igä^
külgse pildi paljudest spordialadest
ja sportlasist, sellele järgneva ,,75
aastat Eesti kergejõustikku^^j^es-ti
kergejõustiku rahvusrekordid",
„n Eesti Mängud" ja sellele järg­nevad
,3^ergejõustik pagukises'^
„Mõned kokkuvõtted ja veidi eda-sivaatiikku",
„Eesti sport Austraa­lias",
ja ijKogunegem Austraalias­seESTO-
88-le",: • ,,XXVIi Eesti
Mängud Ajisträalias"^^ „Rahyaroiir
ked Eesti Mängud takewoodis" ja
„Eesti Mängude võistlused võrk­pallis
ja noorte kergejõustikus", A.
S-g „Masterite tagajärjed", „Male-tegevüsest
Kanadas" Ja lühemaid
kirjutisi. 48 suuremõõtmelist lehe­külge
bn eriti rikkad eesti spordi
mitmeldilgsest tegevuse
täna
Rochford & District Swimming
Qub võttis kiilalisena psä Saksa-^
maal Halternis ja kolmes teises lin­nas
peetud ujumiskl^ vahelis­test
võisthistest. Rochfordi Klubi
ujujate hulka kuulub ka eestlane
Ruth Ansonj kes 100 m rinnuliuju­mises
tuli esikohale ajaga 1.23,66.
Halterni ajaleht ,,WAZ" avaldas
inglaste külaskäigust pikema kirju­tise
koos Ruth AnsoQi fotoga.
Seaduse normide kohaselt tuleb
isikul täita tulumaksuleht selle; pro­vintsi
tülumaksulehe nõuete koha­selt,
kus on tema alaline elukoht
kalendriaasta lõpul, S.Ö. 31. dets-sembriU
Käesoleva artikli eesmärgiks on
puudutada seniste kogeniuste taus­tal
keerustust, mis seotud isikutega,
kes aasta; jooksul 'tasuvad, oma
jooksva aasta tulumaksu osade
kaupa (mstahhents)i kuid aasta kes­tel
on jatonüd Quebecist ja aasta
lõpul omavad alalise elukoha mõ­nes
teises provintsis.
Palgaliste teenistujate osas ei te-see
probleemi, s.o: föderaalva-
Havail Kailua-Konas toimunud,
triatbloni (4 km ujumist, 180 km
jalgrattasõitu ja marätomjooks)
maailmameistriks tulid 29-aastane
Scott Tinley ySA'st ajaga 8:S0,54,
mis on raja endisest rekordist pa­rem
3 minuti 26 sekundi võrra ja
naistest 1():25.22-gä parim ameer^-
lanna Jill Emst.>
Toronto eesti mäletaja Martin
Velman, kes äsja võistles Toron­to
Eesti Maleklubi koosseisus Eto-bicoke'i
meeskonna vastu, on ala­tes
detsembrikuust jõudnud mei^-
riklassi, Jema kinnitatud reiting
Kanada maleajakirjas on nüüd
2234 (augustis oli 2029). Eõikk^^
le biting tõuseb üle 220Ö arvesta­takse
meistriklassi.
iitsusele saadetaval tulumaksulehel
kuulub ka Quebeci valitsuse arvel
kinnipeetud tulumaks arvesse võt­misele.
Olukord on aga erinev, kui
isik on Quebeci valitsusele maks­nud
tulumaksu osade kaupa ja aas­ta
lõpul ei oma enam selles pro­vintsis
alalist elukohta. Ilmneb, et
šelpühul Quebeci valitsusele maks­tud
osamaksud (instalments) ei
võeta keskvalitsuse poolt arvesse
tasutud tulumaksuna.
Vahemärkusena olgu juhitud tä­helepanu,
et kui isikule jäi Que­beci
ettevõte või kontor, siis vaata­mata
elukoha muudatusele, tuleb -
selle tegevuse ulatuses täita ka Que­beci
tulumaksuleht.
Osade kaupa tulumaksu tasumi­ne
hõlmab suures osas pensionäre.
Kuidas aga saada tagasi need sisse­maksud,
mis elukoha muudatuse
tõttu ei taheta enam võtta arvesse.
Loöhiulikuks järelduseks on, et isi­kul
tuleb otseselt pöörduda Quebe­ci
tulumaksuameti poole ja taotle­da
makstud osamaksude tagasta­mist.
Teiseks tuleks 'tunduvalt suu­rendada
föderaalvalitsusele niaksta-vaid
osamakse. Samuti võib soovi­tada
edaspidistele Quebecist lahku-jaile,
kes on kindlad selles, et ekh
koha muudatus leiab aset aasta
jooksul —- loobuge täiesti provhitsi-le
osade kaupa tasumisest ja suu­rendage
sellel arvel osamakse kesk­valitsusele.
''ŽV/': ..E.'Soomet.;.
Tasita tellimisteae lisada $0.50 saatekolii
ILMAR KÜLVETI
sisaldab 5 näidendit fptodegar
FARADim PÄIUSPE^EN^^ SULETUD AKEN
LAMP EI TOffl KUSTUDA MENNING
Ml) Ülj; ] ! ^ R E . '
Hind$15.---*^p
Saadavat VABA EESTLASE talitüsesf
Kimberg-itotkas''®
L@od ja seiklused fcarjcilqste elust
iseseisvuse ajastul, Abel Lee
illifstratsioofiidega;
it Ingemisdos ning kinldmiüeks nii noortele kni M
Möiigil ,,VAM EESIIAS^
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ H^^
IHttilllHiUffittHnHl
ARVESTÄMNE
Korteris kraam oli paigutatud
esikusse kingade peale. Piret oli
õhtul läinud korterist ööks Thömas
B. juurde. Selle järel kui Reet I0>
sonen pii läinud magama toodi
saak Roosna ja Lepajõe poolt esile
ja löetietl ning arvestati saagi Väär­tus
kokku. Kogusummaks oli saa­dud
850.000 marka. Selle järel olid
varandused lukustatud Roosna hal­likasse
Del-sey-firmamärgiga kohv-qsse
ja võtmed jäid Roosna val-
•-4iusse.': \ •
ja
rist hommikul kella 9 ajal soori­tama
pangaröövimist. Siis olid kor­terisse
jäänud Reet Kosonen^ Piret
Kruusimäe ja Reeda neljakuine
väikelaps, kes; pidi Roosna poolt
samal päeval kell 11.30 viidama
Aurora haiglasse operatsioonile. Ka
Rein T. • <)li käinud korteris kell
8.00 ja Viinud korterist Kosose ka­suka
pandimajja.
Pangaröövimise järel Lepajõe
helistas kella 13.00 ajal, mil Roos­na
vastas telefonil. M^^^^
saabus korterisse oli sinna ka vars­ti
saabunud umbes kell 14.30 ajal
Piret Kruusimäe.: Umbes kella
15.00 ajal OÜ korterissie tulnud
Rein T., kes oli küsinud Kosost,
kuigi teadis, et ta oli viinud selle
kella 12.00 ajal Aurora. haiglasse.
T. oli vestehiud meestega uinbes 15
minutit jä lahkunud siis. Ta ei vii­nud
korterist Lepaj õe ütluse koha­selt
midagi ära. Lepajõe ütles, et
kuld ja teemandid olid; kindlasti
jäänud hommikul Roosna kohvris­se.
Lepajõe oli lahkunud korterist.
umbes kell 16.00, minnes Haapa-niemenkatule
A]tilikki H. juurde,
seda nad leppisid Pireti ja
et kohtuksid enne kella
20.00 Monioa L. korteris Calo-niüksenkatul.
Nende mõte oli
Roosnaga keUa 8 ajal pangaröövimi­se
järel Hauhpntie 4; kohale maha­jäetud
auto ära toomine. Lepajõe
oli oodanud H-dtrepü kui see saa­bus
töölt. Ta oli lahkunud umbes
19.00 ajdH-i korterist. Jõudes vä­he
enne kella 20.00 L. korterisse
Piret ja Roosna olid jõudnud juba
lahkuda. L. oli pkud üksinda oma
korteris.
Lepajõe oli helistanud kella 20.00
ajal Kosose korterisse ja saanud
Roosnalt kuulda, et auto on ära vii­dud.
Ta • ei olnud seda uskunud,
vaid käinud kontrollimas ja läinud
siis tagasi L. korterisse, kuhu
Roosna ja Piret olid tulnud CalÖ-niuksenkatült.
Robsha ja Lepajõe
olid siis ööbinud L. korteris ja Piret
oli läinud ööks Thpmas-B. juurde.
Tunnistajana Monica L. jutustas,
et Lepajõe vaatas temaga koos
uudiseid ja et teda oli eriti hüvita-nud
Uudiste peaaineks ohud paii-garöövimine.
Umbes kell 21.00 oli
Lepajõe käinud helistamas ja tul­nud
korterisse tagasi. Natukese aja
pärast ta oli siiski lahkunud ja tul­nud
tagasi Roosna ja Piretiga um­bes
kell 22.30. S >. : " v • •
ROOSNA.PMSEB^:^^^^^^•^ :•
Selle järel nad olid võtnud tak­so
ja sõitnud uuesti Kosose kor­terisse.
Sellel ajal vähemalt Roos­na
on saanud aru, et politsei on
juba nende jälü.
Lepajõe oli helistanud kell 20.30
korterisse, kellele Roosna oli öel­nud,
et auto on kadunud. Lepajõe
. oli selle järel käinud kohapeal as­ja
, kontrollimas. Roosna ja' Puret
olid tellinud takso ja sõitnud uues­ti
Möniea korterisse. Monica-tun­nistuse
kohaselt Roosnal ja Pire­til
oli must koolikohver kaasas.
Nad olid süski pöördunud kohe
tagasi, kuna Lepajõe ei ohiud kor­teris.
Umbes kella 22.30 ajal Roos­na
ja Lepajõe tulid tagasi ja küsi­sid,
kas nad võivad öö veeta Mo­nica
korteris.
Seekord Monica ei mäleta, et
meestel olnuks kohver kaasas. Koh­ver
siiski leiti laupäevasel arretee-rimishetkel
korterist, aga see võidi
sinna vila reedel ehk laupäeval. Pi­ret
pii lämud ööks Thömas B.
juurde ja tulnud hommikul korte­risse,
jättes kooli minemata.
Piret vaidleb vastu, et tema koo­likohver
õleks võetud kaasa Koso­se
korterist. Ta ei oska seletada
kuidas see Monica korterisse oli
sattunud^ > v
Reedel; kui Monica oli. lämud
kell 9.00 tööle, oli korterisse jää­nud
meestele lisaks ka Piret. Kui
Monica tuli töölt tagasi ja käis kii­resti
dushi alt läbi, ta oli kuulnud
kuidas mehed ja Piret ägedasti
bniavahel sosistasid; Ta; oli katsu­nud
kõnet kuulda, ei saanud aga
sõnadest aru. Ta oli juba keeranud
dushi kinni, aga Lepajõe oli tulnud
kohe uksele tegemaks kindlaks, et
Monica ei kuuleks nende juttu.
Monica lahkus õhtul Porvopsse ja
jättis oma korteri võtmed Piretile
nai s. .",
Lepajõe tunnistusel Piret oli taht­nud
neid aidata juba reede päeval,
kui nad kohnekesi korterisse jäid.
See oli olnud valmis korraldama
peidupaika Roosnale ja Lepajõele.
Lepajõe pidas ilmseks, et Piret
oleks ka ise tulnud peidukohta. Pi­ret
oU juba reede hommikul and­nud
oma teisele meessõbrale Thö­mas
B-le oma kodu uksevõtme, et
ta tooks korterist riideid ja passi,
põhjuseks oli Piret öelnud, et ta ei
usalda mmna koju.
PAGEMISPLAAN V '
Reede õhtul oli Lepajõe andnud
Piretile kirja, mis pidi viidama L-nimelisele
mehele raudteejaama.
Kirjas paluti 2000—3000 marka
laenu. L. oleks hiljem laenusumma
saanud kümnekordselt tagasi. Piret
oli leppinud kokkusaamiseks tele­foni
teel. L. tunnistajana ütles, et
kokkulepe johtunud kell 21.15,
kohtumine kell 21.40. L. ei and­nud
Piretile raha. Mehed ise ja Pi­ret
ütlevad aja tund aega varase­ma.
Reedestes TV-uudistes oli pea­aineks
röövinaine ja Raivo Roosna
foto.
Reedel oli Piret helistanud Thö­mas
B-le ja palunud teda tuua kor­terist
midagi. Lepajõe arvates mit-temidagi
tähtsat, aga sellega soo­viti
kindlaks teha, kas politsei oli
korteris. Nii oli Roosnale tähtis
pass neljapäevaõhtul unustatud kor­terisse..
Kui B-st ei olnud enam mi­dagi
kuulda, mõistsid kÕik, et olu­kord
on selge.
Piret oli veel katsunud helistada
WIe, aga polnud teda ko­hanud.
Järgmisel ennelõunal ta oli
teda kohanud ja teadnud siis juba
öelda, et B. on vahistatud. Piret oli
meelitanud W'd linna tulema, asi
olevat tähtis, aga seda ei võinud
rääkjida telefoni teel.
Piret Oli katsunud saada ühen­dust
ka Barbara H. ja Kari R'ga.
Esiteks oli kohtumiskohaks kokku
lepitud Bio Rex'i esine, aga R. ei
läinud sinna. Piret helistas siiski
uuesti ja nüüd oli kohtumiskohaks
kokku lepitud Apollo kool, kesk­päeva
järel. Seal oli Piret palunud
R'd üürida auto ja hankida raha,
et mehed" ja Piret võidakse peita
kaheks päevaks. H. oli küsinud,
mis juhtub selle järel, aga Piret ei
olnud sellele vastanud.
PIRET YAIDLEB
KAASTEADMSE VASTU
Piret Kruusimäe võeti kinni 20.
aprillil kell 17.00 Caloniuksenka-tult,
kui ta oli lahkunud korterist
kokkulepitud kohtamisele. Piret
vaidles vastu et ta olnuks mõnel
viisil osaline röövimises või meeste
aitamisel.
Tillanderi röövimise päeval ütles
Piret, et ta läks normaalselt hom­mikul
kooli ja Roosna, kes oli olnud
nende juures öösel, oli läinud vä­he
varem kuhugi. Koolist oli Piret
helistanud Barbara H'le ja. saanud
kuulda, et Barbara ei tule kooli,
sellepärast läks ta Barbara H. juur­de.
Mingil ajal ennelõunat oli
Roosna helistanud Barbara korte­risse
ja palunud Piretit kohe koju
tulla.
eose
dil vasaku]
Vaikla, Kl
ja toimeti
meste raai
Toeta
Eestil
Tust toetas
ttembrini 11
E. Oder,
ver, B.C.,
George Orgi
Heikki Pa
Raimond P
ja Maret P
Pajur, Lai
Pärtelpoeg,
Paulus, Vai
Elmo Pül,
Robert Piir
Piirvee, Ott
Gerda Pi
Villu Pint,
la, Dorval,
Pühvel, PurJ
Vancouver,
Pähn. :
Marta Raj
Rabisson, T|
M. Raik, Fi
BobcaygeonJ
Randalõv,
Arved Ranni
nu, Ruth
sepp, Lond(
Jordan Stn.j
London, Onlj
bane, M. R(
Rennu, Lyd|
Mont., Ont.,
na, Helmut
soo, Helga
Roomets, J(
Ees(
vust toel
jnunmi lj
E. ja A.
puu, Ancastl
: Alfred Ül(
Sihtasutus
Alpert, E.,
Areneem, I(
Cooper, Lil
Drahotsky,
Havi, A.,
Helde, T.,
Hiielo, Rai\
Hiis,, HarryJ
Hohnberg,
Jürgmänn,
Jurs, Augus]
Karuks, A-Kures,
Herfl
Kivi, E. ja
Kõhelik,T(
Kraav, OigJ
Kruusi, Gei
Kuslapuu,
me. Juhal
Lehis, Kare
Lember, H.'
Lindström,
Linnamägi,
Madisso, Lc
Mäehans,
Martin, Kaij
Mets, A.,
Miil,Edwai