Vaba eestlane , July 18, 1978

              VABA mSWkim teisipäsvai; 18. juulE — IHiesday, M y 18,1978. Nr. S3
Nr; 53
|ffBHmM"IW!l'
?MADE EESTLASTE EMLEKANDM
V Ä U Ä Ä H D J A : O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseüj St Torontos.
- .•• "PEATOMETAJA:
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADBESS: P.O. te7^^ 3,
TELEFONID: bimetas 364-7521, taUtiis (tellimised, kuulutijsed,
ekspeditsioon) 364-7675
TEIXmiSHnWÄD Kanadas: aastas $30.~, polaastas ?10.- Ja
veerandaastas $9.—,.kiripoštigaa^ poolaastas 125.^
ja veerandaastas $13i0.
TEIXimSHINNAD väljaspool Kanadat $32.—, ^laas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.-^, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENTOPOSTIGA ülemere^maadesse: aastas $62.-,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — "Öksiknumbri hind 35 e
. t r : ' ^.
Publisbied by Free Estonian Publisher> Ltd., 135 Tecimsetli St.,
Toronto 3, Ost. M6J 2H2
Läänemaailmas on tõusnudtekib sellega seoses üles delikaat-äge
protestitörm N. Liidu dissi- seld ja häirivaid küsimusi.
dendi Anatoli ShtsharansM kohtu ._
Läänemaailm on valmis
Shtsharanskit päästma ja kaits­ma
— kuid kuidas on lood palju­de
teiste inimõiguste ja vabaduse
eest võitlejatega N. Liidus? Mispä­rast
ulatab läänemaailm Ühele
dissidendile oma abistava käe ja
teeb tema kohtu alla andmisest
suure numbri kuid samal ajal
minnakse paljude Balti riikide
inimõiguste ja enesemääiramise
õiguse nõudjate protsessidest ja
orjalaagritesse saatmisest vaiki­des
mööda? Kas ei ole siin isegi
tegemist teataval määral diskri­mineerimisega
kui iihe rassi dis­sidendid
võetakse läänemaailma
tugeva kaitse alla i^ima teiste
kaitseks ei liigutata sõrmegi?
,Cärter ei • ole, miiotsiuslamlsvSimeline mees magu • ta tahab lasta - Välja paista, kuna- ta jätab lõpKku' otsuse tegemise • müiu hooleks."
aliä andmise puhiü Ä tema
kaitseks on sõna võtmid läänerii­kide
ajakirjandus ning paljud rii­gimehed
ja poliitikud. Shtsha.
rslmski protsessi vastu protestee­rimiseks
korraldatakse paljudes
kohtades isegi demonstratsioone
ja avalikke meeleavaldusi, mille­dest
sageli nimekad poliitikud
osa võtavad. Torontos näiteks pi­das
vajalikuks sellele demonst­ratsioonile
ilmuda Ontario j o -
minister IVilliam Davis isiklilnilt,
kes tavaliselt sellistest aktsiooni-d^
t osa ei
; Kes on siis Anatoli :Sht§harans-:
kl ja millest on see tingitud, et
tema arreteerimine ja kohtu al­la
andmine läänemaailmas meeled
nii üles on kiitnud ja et tema ka­suks
nii ägedalt ja laias kaares
> älja satutakse? Setti avalikkuses
icäsitatud andmete kohaselt on
juudisoost Shtsharanski üsna ta­valine
N. Liidu dissident ja inim­õiguste
eest võitlejaj kes tahtis
Iisraeli välja rännata kuid kellele
ei antud väljasõiduks luba. Ta on
pidanud ühendriikide ajakirjani­ke^
pidevalt kontakti, mida talle
Kremlis eriti pahaks pannakse
ning inille tulemusena teda CIA
kasuks spioneerimises süüdista­takse.
Kõigi nende andmete järe­le
otsustades ei erine Shtsharans­ki
l i ^ paljude teiste dissidentide
lugudest -—vahe seisab ainult
selles, et tema küsimuse on pal­jud
läänemaailma mõjuvõimsad
juudi organisatsioonid esiplaani­le
tõstnud ning nende organiseeri­mise
ja mõjuvõimu tulemusena
on ka lääneriikide massimeedium
ja poliitikud tuld võtnud ja tema
• kasuks-välja astunud.-
Rootsis on ilmunud Rootsi sõjajõududes teeniva üleminseneri Sven Hellmain^ uurimus
v.Svensk Försvar — Mot vad?'* (Rootsi kaitse ---mille vastu?). Selles selgitatakse kuidas ümbrus­kond
mõjutab riigi kaitseks ettenähtud eesmärkide asetamist. Uurlmnases esitatud vaated on huvi­tavad
selletõttu, et Rootsis on ootamas uus riigikaitsekorraldu^^^
Kui lääneriikides praegu tõsi­selt
kurdetakse, et Shtsharanski
protsess ohustab läänemaailma
ja N. Liidu, eriti Washingtoni ja
Kremli vahekordi, siis tundub sel­line
hädaldamine ebaloogilisena
kui võtta arvesse lääneriikide
ükskõiksust ja minnalaskmist
Belgradis mõni aeg tagasi toimu­nud
konverentsU^ kus arutusele
tulid Helsingi kokkulepete täit­mise
küsimused ja N. Liit keeldus
arutarnast inimõiguste rakenda­mise
probleeme kuigi ta oli Hel­singis
vastavatele deklaratiivse­tele
lubadustele alla kirjutanud.
Läänemaailma esindajad nõustu­sid
vaikides N. Liidu ettepaneku­ga
ning kirjutasid Belgradis alla
lõpukomünikeeie, kus inimõigus­test
sõnagi ei räägitud. Sellega
olid lääneriigid alistunult oma õi­gustest
loobunud Ja andnud
Moskvale vabad käed Helsingi
kokkulepete rikkumiseks ja akt­septeerinud
inimõiguste tagakiu^
sämise N. Liidižs, mille ohvriks
on langenud kä hüüd Anaitoli
.Shtsharanski..:
Alul juiilti uurimuses tähelepa­nu
sellele, et Rootsi kaitsejõud
kogeksid kiirete arengusuundade
ajajärku; uueaegseid vaanistusva-hendeid
vähendataikse ja üksusi
likvideeritakse. Uurianuse abil ta-
'hetakse ,teha koiikreetseid ettepa-nekiiid,
mis :dnia iseloomult on
sõjalise kaitse arendamisel peaas-jalilmlt
tehnilised;
Sõjaline kaitse on olenev ümb­ruskonna
poliitilisest olukorrast
j a sellest ohust, mida seal valitsev
pinge võib põhjustada. Strate#-
line areng peaasjalikult Põhja-
Atlandil ja Kesk-Euroopas on
alusöks söjaiis-;tehnilis'ele arengu­le
j a võimumhmituste vahelisel-le
suhteiie.
reerib siiski ka allveelaevu, mille
rakettide ulatavus on Mmi 1500
km. Eesmärgid on käjbtesaadavad
ka siis, kui allveelaevad viibivad
Barentsi või Norra merel. Kodus­te
: tugikohtade lähedus annab
suurema võimaluse allveelaevade­le
kaitse andmiseiks.
Sellises olukorras on N. Liidule
oluline hoida NATO . sõjaijõud
sellest piirkonnasit võimalikult
kaugel.
üheks eesmärgiks on pääseda
valvama Gröönimaa-Islandi-
Fääri saarte ja Lõuna-Norra
vahelist piirkonda.
Kahtlemata tuleb läanerükide
algatust ja aktiivsust Shtsha­ranski
kaitsemiseks kõigiti hinna­ta,
kuid seal juures ei saa vaikides
ünööda minna faktist, et sellele
laiaulatuslikule probleemile, nagu
seda on inimõiguste ja vabaduste
nõudjate laickamatu tagakiusami­ne
ja põhiliste inimõiguste maha­surumine
N. Liidus, et saa iähe-oeda
nii lihtsa võttega nagu seda
endast kujutab Shtsharanski
protsessi puhul algatatud ühe ini-mese
. pääshnise^
Kanada _ valismnKter, ^Janueson; ^^^^^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^„,
^«yf^SMsh^m päästma|^^5^j^„^^jj^.^^^jj_
nmg talle võimaldama miniigran-j
'idina. Sissepääsu Kanadasse,, .siis ; K..Ä..
Läänemaailma suuremaks nõr­kuseks
agressiivse kommunismi
vastu võitlemisel On olnud moraa-liprintsüpide,
järjekindJuse ja
kindlate seisukohtade puudumine,
üksikud sporaadilišed aktsioonid,
nagu seda on praegune Shtsha­ranski
kaitsmine, ei toö valgust
pimedusesse ega lahenda inimõi­guste
probleemi N. Liidus. Vene­lastele
on varem an^ud vabad
Sakslane FriedelJochem on ehi­tanud
igaks juhuks 3,6 m laia,: 1,2
hi kõrge maa all deva varjendi
kardetava neutronipomnii yastu ja
täitnud selle rvorstidega. Jochem
on 48-äastane insener ja esimene
oma naabrite hulgas, kel on selline
varjend. See on ostetud pommi^
varjendite ehitaja Günther Draude
töö'stusest, kes on otsinud oma
,,neutronenglocken'ile'kirikukel-
- la kujulisele varjendile, iseni asja-
.Mi ostiald. •
Jacherii on sel arvamisel, et N.
Liit ründab kindlasti ühel päeval
Lääne-Saksamaad. Viimastel aas­tatel
on nii: paljii niitmel pool
mäaihnas olnud poliitilisi -kriise ja
sellist moraalset aliakäiku, et. sõda
peab kindlasti süttima, seletab ta.
Siiani on Jochemi naabrid Er-wite
väikelinnas vaadelnud varjen­dit
uudishimulikena ja naeravad
ta muidu korras õue! olevat suuri
äüku kuhu keliakujuline- varjend
asetatakse. Jochemit see naer ej
häiri, ta ütleb tõsiselty et ,^Sama
asi oli k a Noa ajal, kui inimesed
naersid ja pilkasid ta laeva".
„NOukogude Lüdu sõjalaevade
areng ja tähelepandava jou li­sandumine
Murmanski pür-konnas
on vünud arvamisele, et
: PõhjarKaloti (Skandinaavia
Põhjaosa) piirknna strateegili­ne
tähendus on kasvanud, f
Selle mõjud ulatavad ka Rootsi.
N; Liidu eeldused kindlale väl­japääsule
maailmameredele ön
soodsamad Mujnmanski piirkon­nas.
Seal on olnud uusi tugikoh-tade
: itugevaid kindlustamisi ja
suur osa sõjalaevastiku.st toetub
just sellele baasile. See jäämere
piirkond on oma tähenduselt
elutähtis strateegilistele tuuma­relvadega
varustatud äatomall-veeläevadele
ja:: .tavakohäseile
laevastikuüiksustele. Muude nõu­kogude
tugikohtade piirkondi
yiadivõstoikis, Mustal merel ja
Läänemerel' on võimalik muudest
maailmameredest kergesti eral­dada
või vähemalt sealt väljapää­su'raskendada,
-:
Murmanskis tuginevate tava­kohaste
laevastikuüksuste üles-
,anne arvatakse Olevat nõukogu­de
strateegilisite allveelaevade
kaitsemine ja N. Liidu :ranniku
vastu' merelt tehtavate' rünnakute
tõrjumine ning sõda ajal NATO-jõudude
'takistamine neid mere­teid
kasutada. Sellega saaks väl­tida
Ameerika mandrilt Lääne-:
Eurooipasse ja Norrasse tulevaid
laevatransü Olite.
Jõugrupeeringute
eesmiärgid asuvad
Rootsit.
rünnakute
väljaspool
Laiemad N. Liidu mereoperatsi­oonid
nõuavad- arvatavasti laien­datud
tugikohtade piirkondi ka­sutamisvõimalusteks
nii sõjalae­vastikule
kui l a : laevastiku õhu­jõududele.
Selliseis oludes on
põhja .piirkonnal ilmselt stratee­giline
täjiendus;
Euroopa on veel praegugi täh­tis
kohtumispunikt. ida ja lääne
eri lihiskonnavormide vahel. Sel­lele
lisaks leidub väljaspool Eu­roopat
äkilisi varitsevaid kriise,
kus suurriikide huvid on valmis
üksteisega koMm põrkuma. Lä-his-
Ida ja Lõuna-Aafrika on sel­lised
võimalikud (kokkupõrkealad.
Tugevasti on suurenenud nende
.maade konventsionaalsete relva­dega
varustamine, millele lisan­dub
riök tuumasöjaiks, suurenda­des
veegi enam ohtu, mida kriisi-pesad
sisaldavad. : "
-: Kesk-Eiiroopas valitseb ' mär­gatav
tasakaalutus. NATO sõja­tehnika
areng võiks olla parem.
Ebasoodsaid muudatusi on ilm­nemas.
Neid suurendavad veel
blirökraaitlik aeglus j a majandus­like
ressursside puudumine.
Juba algusest peale on NATO
näidanud oma jõuetust, kui kõne
all on olnud konventsionaalsed
sõjajõud Kesk-Euroopas'.
:; Rootsi vasftu suunatud rünna-.
kuid võidakse motiveerida sel­lega,
et vajatakse tugikohti ja
läbiliikumispürköndi, et kind­lamini
saavutada eesmärke.
Speküleeritakse, et Rootsi kaitse
võib sundida ründaja minema
ümber Rootsi, selle asemel, et ta
suunaks oma rünnaku Rootsi
-kaiudu,'-;.
Arvatakse, et suurriigid pürgi­vad
onia Eesmärkidele ilma po­jata.
Sõijalist jõuda võidakse ka­sutada
. väikesele riigüe surve
avaldamisöks. Hästi korras oleval
Rootsi kaitsel on selle tõfbtu vä­lispoliitiliselt;
tähtis alus. Rootsi
• välispoliitika j a totaalne kaitse
täihendävad k a tähtsat osa tasa­kaalu
säüitamisel Põhjala alal.
Rootsi erapooletu asend takistab
jõugruppide koldkupõrkeid selles
piirkoainas. Olulised asendi muu­tused
Põhjalas võivad mõjutada
Euroopas valitsevat õliilMrda,
:Küsitakse, kas^ tänapäevane
relvatehniline areng soosib rün­dajat
või kaitsjart? Kindlalt vas-tust
ei saa siin anda.
Ilmne on siiski, et kaitsja, kel
ei ole moodsaid relvi, satub
ebasoodsasse olukorda.
Selletõttu nõutakse, et Rootsi
kaitšej õududel oleks küllaldaselt
raha .uute:
jaoks. ;.
Tuleviku võitlusmasinaist räägi-
•takse muuhulgas, et neid ei tohi
kasutada vaenlase m.aa-alal, vaid
selle asemeT v0nlase edenevate
rtinnakuikiilude vastu, kas need
tulevad siis merelt või maad kau­du.
Vaenlase invasiooni merelt
tuleb kasutada oma kasuks, mil­le
tõrjumisel torpeedopaatidega
veetavad mereraketid on tähtsad
V, ar^e m ,e ,k s,i.^s tX e e..r.i..s. . su.s.k, .i .jo—u dJ,u _- 'üselduilseeslatn lneei,tt aek t.s.ae.n , .eapt. as eõvjaa,l lies tnkeo hkaiaa,iti -
:damine on oluline.:
II maailmasõja ajal Roots
arenes nii mahult kui ka laadilt
NÄTO-1 on liikmeksolemise- tõt­tu
võimalus kasutada Põhja-
Koloti (Skandinaavia) piirkon­da.
Sealt on võimalik valvata
sõjalist tegevust Murmanski
piirkonnas.
de tasakaal, kui lääne tuumarel­vade
ülekaal oli suurem.
Sõja puhkedes on NATO mere-strateegias
nõrgem kolit õH aukai^tust äratavaks sõjaliseks
transport Lähis-Idast Ja sojava-: .i^aitsejõuks. Kaitsejõud võivad
rustuse ning sõjaväe transport^^opgreerida nüüdki sellel päran-Ühendriikidest
Lääne-Eüroopas- j ctusel j a varustuse najal, mida
• i I ! nad I I maailmasõja ajal säilita-
Jõugrupid on tänapäc3val aren-,
danUd Sellised šõjajtõud, et suu-
•rem sõda nende vahel viiks vas-
Enamüs N. Liidu strateegüis-
Kaugeleulatavast . kaitseorgani--
satsiooni uuendamisest hooli­mata
on olukord aavSta-aastalt
Uue tänapäevase sõjamaterjali
tu totaalsele hävingule. Praegu
valitseb maailmas terröritasa-;
kaal. See on taustaks super j õudu-test
allveelaevadesit ön varustatud I de pürgirhusele hoiduda tuuma­rakettidega,
nulle^i^^
k r üsna piiratud. See tähendab J vaheji^tumite j u h i d k o n ^ ^ ^ ^ ^ ^ kuid riigi eelarves
se4a, et vene^aUveelaevad on-võ^^^ tänasega. ^^^^
melised^ haviuam^^^^^^^ yoü^j^^m^^^^^^
Ameerika mandril sns, kui need:ulatuses. Sõjalised opei^sioonid leda mesti kaitsejõudude opera.
on p ^
dl lahedale kas Atlandüvoi Vaik-'.riilade^^^^v
;serookeanil.;,Vä)hese! arvul ope- 1®- :V^ : ' CJärg:.lk.;75
Kanadas on palju vaieldud ja kir­jutatud
surmanuhtluse üle ja esita­tud
erinevaid seisukohti surma­nuhtluse
kui kuritegusid ärahoidva
preventüwahendi kohta. Lõpuks
pääsesid siin siiski võimule sur­manuhtluse
vastased, kes humaan­suse
nimel surusid parlamendis
läbi surmanuhtluse kaotamise ja
praegta pääsevad Kanadas võüa-puust
isegi kõige julmemad mõr­varid
ning inimkonna vaenlased,
kellede hingel on sageli paljude
inimeste elud.
Kui vaielused surmanuhtluse
poolt Ja vastu ei ole vaibunud.
Surmanuhtluse pooldajad väida­vad,
et isurmanuhtlus aitab tundu­valt
selleks kaasa, et km-jategijad
ei lähe kergel käel teisi inimess
mõrvama kuid selle karistuse vas­tased
kinnitavad, et sellised väited
ei ole millegagi tõestatud. Orien-eerumiseks
on võibolla vajalik
lasta rääkida mõnel eksperdil, kel­lel
on suuri kogemusi kurjategija­tega
ja kes tunnevad põhjalikult
nende hingele.
Üheks selliseks eksperdiks on
eestlasest psühholoog Ör. Eduard •.
Sinlson-Kallas, kes oli 1963. aastast
kuni 1969. aastani Kalifornias kuul­sas
San Qüentini vanglas vanem
psühholoog. Dr. Simson-Kallas esi­tab
oma seisukohad USA ajakirjas
„The Monterey Peninsula", kus ta
kirjutab oma kokkupuudetest ja ko­gemustest
surmamõistetutega. Kui
dr? Simson-Kallas aktsepteeris
psühhQloogi koha St. Qiientini vang­las,
siis oli ta põhimõtteliselt sur­manuhtluse
vastane, 'kuid interv­juud
Ja vestlused surmamõistetu­tega
viisid ta peagi kini^lale veen­dumusele,
et iiirm surma etfst!
kaijtus surmanuhtlusega karistami­se
eest, olid olulised tegurid mõr­varite
pidurdamiseks ja mõrva-
Juhtumite piiramiseks.
Dr. Simson-Kallas mainib siüalt,
et seni ei ole veel leitud vahen­deid,
mis võimaldaksid sellel aia!
teha i^õhjalikke ja veenvaid uuri­musi
ning seda kasutavad ära sur­manuhtluse
Vastased, kes ütlevad,
et surmanuhtluse pooldajate käes
ei ole oma argiimentidele kaalu
andmiseks kindlaid tõendeid. Kuid
dr. Simson-Kallas kinnitab, et 1975.
aastal/ mõrvati Ühenäiiikides
20.510 inimest, kelledele liituvad
veel 129 mõrvade ohvriks langenud
politseinikku. Surmanuhtluse vas­tased
liberaalid unustavad, et sur-
Manuhtluse: kaotamisega pööratak­se
pea peale vana argument, e|
„kuritegulei tasu" ning selle ase­mel
tuleks ütelda „kiiritegu ta­sub",
kuna suur grupp professio­naalseid
kurjategijaid kasutavad
ära neile antud võimalused ning,
mis pakuvad neile suhteliselt Idnd-la
„töö", hea tasu ning vaheldus­rikka
elu ja võimu, ütleb dr. Sim­son-
Kallas. :
Doktor kritiseerib teravalt ka
Ühendi-iikide legaalset süsteemi ja
advokaate, mis kehtib teataval
määral ka Kanada kohta. Selle tu­lemusena
tehakse ajakirjanduses
Ni
22. ja
dr. J.
•1^
;: •(]
Telef
uiiniiiiiiiHii
•Helistage
3901
niHiniiiiiiiii
23 Wl
Rei
mõrtsiik
tõelist 0
guse pa
eemale 1
Dr. Si
artiklil
nud su
naalsc p|
iides
peame
me cdä
Kanada
likult
lase se
Mees, k
las pide
t<jga ja
kahtlem
mõjust
loosadol
Toront
organisa|
Ccntre
Commai
sioont ji
mase vi
Wintariol
Councill
CouncU'1
mis ula
tavale sj
dollarilel
tidest cil
tussurhi
andsid \|
„Strike"f
jaülist
bandiitel
laskudef
vustadal
raa".
Luga
asjasse
ministeij
misel 0|
reeris,
cksperii
ei saa
Counei:
summa(
.sügisel
vahepeal
artikli kl
Kõrval
nadas j
kultuuril
gel kä^^l
kes nen|
selt on
lele afää|
et Kale^
rühm s(
nemisref
Pekingis
ja erak(
seksKaj
reisi sopi
rukud ja
ja küjaj
kultuuril
olnud sul
tamisel
küllalt
kes vill
kunsti jj
mi.
(Järg lk. 3)