Vaba eestlane , April 13, 1982

              stliku partä
taatoril Leonid
|väga,tungiv põhjus
W ja lõhki haige ja
võttis ette pi|ca
TashkenÜ, kus ta
)ri tekitanud kõne
lu vaheliste tülide
ja läbirääkimiste
loiemate kommu-
Ide vahel sõbralike
jidmiseks. See pikk
)rd^halvasti Brezh^
ta toimetati Tash.
Isse naasmisel len-lat
teed haiglasse,
j-da mõningate läbi-kohaselt
peetak-
|esi kõne oli erä-ja
leplik, pakkii-
|ilusi kaie riigi vä'
le lahendamiseks,
!d tema -ettepane-se
jahedusega, mu­lda,
et leppimisi^jst
aistliku hiiglase yä-
^t ei tule niipea mi-et
hiinlastel 01^
|em toimunud läbil
Id väga kqrvad kov
fekingis suhtutakse
skõnedesse seekord
isega. Pekingis
Liit ei ole valmis
sle territoriaalseid
{loobuma oma aja^
istest sel perioodil^
fjaliselt nõrk ja si­lud.
Samuti valitse-
(oskva vahel kom-
^ml rakendamisel
lised lahkhelid, mis
lema poole vahel
lemist.
8na, et Moskva te­trede
iväljaajamise
häda sunnil fa hä^
Jrezhnev pidi isegi
ima, et hiinlastele
[maailma ajakirjan-jse
pidevalt N. Lii-
("meedest, mis on
le-Euroopa ida^
pina püri, kuid ha­jutatakse
küsimust,
leede ülevalpidami-le
riigile maksab,
[itlemata maapõue-laa
ja on seni suut-
Rahvaste käest oma
kumamissüsteemi ^
pigistada^ kuid ise­kam
sidrun kuivab
mida kinnitab
lalt ummikusse
lajanduselu. Vägede
la piiril võimal-senisest
rohkem tä-^
tntreerida ka Euroo-
X, kus ühendriikide
'an ähvardab N.
[lennukangusega ra-caaluks
Lääne-Eu-seada
ühendriikide
fati, et aeg Hiina
on praegu eriti
lased on häiritud
ivte relvasaadetiste
Je, mis jahutab Was-
*ekingi vahekordi,
ei ole ilmselt unus-
|t:u ja tunnevad tõe-ig
Kremlis võimul
kellede kohta 1968.
)Ileaegne yälisminis-
Intles raskeid sõnu.
igul on ameeriklased
lausad lurjused, kuid
[aietajad ja reeturid.
)nad on Pekingi tipp-tmata
veel praegugi
Id Brezhnevi ettepne-
?I on ilmnenud, et
fnister ei 'ole paljudes
la ministritega ühel
kla võib märgata eri-peraalide
majandus-idamisel,.
kus mõned
[valikult riigi eelarvet
mevaid raskusi kriti-
(eetõttu peaministriga
tanud. Kohtuminister
}eamimster Trudeau
itus isegi niivõrd te-mdeau
nimetas oma
mvseks" ja minister
ftrilt^ kirja teel vaban^
lahkuminekuid ei te­ilt
Kanada-ma jandus-lamisel
vaid ka valis-luleerimisel
ja tõlgen-vöib
märgata paiguti
suuri lahkuminekuid
rudeau ja välisminis-
Eani seisukohtade va-pmnesid
juba Poola
ik, 3)
Nr. 28 VABA EESTLANE teisipäeval, 13. aP^^^^ 1982 - Tufesday, April 13, m2 Lk. 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
17. ja 18. apr. ^ .
dr. A. Mae, tel 493-72311
24. ja 25.^ apr.
dr. T. KuDtan, tei 922-3824
i.s s . -
H.KIRIK
' Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont M9V 3Y7l
Tel. 745-4622
Festivoll juhatus©
üleskutse
Tallinna Festival '82 on põhilh
selt noorte ettevõte. Juhatus näeks
aga meeleldi, et kõik inimesed, kes
soovivad, saaksid sel aastal suve-pidustustest
17.—20. juunini ak­tiivselt
osa võtta. Pidustus vajab
inimesi neljas kategoorias:
1. Loengud. (Käesoleval aastal
on kavatsus peo mürtsu kõrvale
pakkuda ka vaimseid huvialasid
nende jaoks, kes pidutrallist huvi­tatud
ei ole. Festivali ajal on või­malik
esitada lühiloenguid 10—15
minutit eesti või inglise keeles ak­tuaalsetel
teemadel. Juhatus otsib
loengute esitajaid. Lõplik otsus
loengute asjas jääb, siiski juhatu-sele
' • ' •
2. Kunst, foto, film ja käsitöö.
Juhatus on huvitatud isikutest, kes
soovivad omä loominguf festivali
ajal esitada eesti ja kanada publi­kule.
,
3. £sine|ad. Meie seas on ta­lente
laulu, tantsu ja võimlemise
j.m. aladel, keda veel ei tunta.
Festival annab rieile võimaluse esi­nemiseks.
4. TeenindusJabilised. Festivali
hea kordaminek ivajab mitmesu­gustes
ameti-positsioonides inimesi:
hostessid, ettekandjad, köögiabili-sed,
koristajad jne. Asja heaks
kordaminekuks on need kõik ühte­viisi
olulised.
Kui olete huvitatud kaasalöö­misest
festivali korraldajate rõõm­sas
peres, siis kirjutage oma nimi,
huviala, ja telefoninumber Jaak
Järvele, 870 Runnymede Road,
Toronto, Ont. M6N 3W4, võimali­kult
enne 23. aprilli.
Jaak Järve
Saarlaste Ühingult 3000 dollarit
eesti noorteorpisatsioonidele
Pühapäeval, 28. märtsil 1982. a. pidasid saarlased Eesti Majas jär­jekordse
aastapeakoosoleku väheldase osavõtjaskonnaga. Koosoleku
avas ühmgu esimees Ä. Käärid, kelle ettepanekul valiti koosoleku jtt-hatajaks
Robert Kreem ja protokollijaks Lembit Riis. . i
Peale möödtmud aasta tegevus- Aus. Esindajaks mäakondlikbii
aruannete esitamist ja kinnitamist esinduskogusse Ä. Käärid, mille te-võeti
sõelumisele eeloleva aasta te- gevusse kuulub ESTO-84 raames
gevuskava. Ühingu suuremaks et- korraldatav Külapäevv
tevõtteks on olnud traditsiooniline Koosoleku lõpul vesteldi koos või°
küünlapäevapidu, igal aastal esi- leibade ja kohvitasside juures,
mesel laupäeval veebruaris, mis
järgmisel aastal on järjekorras
29-s. Saarlaste ühing võtab osa ka
järgruisel sügisel, uimelt 23. ok­toobril
Eesti Majas korraldatavast
ühisest maakondlike organisatsioo­nide
sügispeost, müle puhastulu lä­heb
Eesti Maja toetuseks soovituse­ga,
et sellega kööki suurendatakse
ja ajakohastatakse.
Arutusel oli ka saarlaste suve-
Proovijutlus ja
õpeto ja valimine
Pähnipuudepühali 4,YaprülÜ
das Vatia Andrese koguduse õpe^ ^
taia kandidaat pastor Udo Peter-päeva
korraldamine Jõekäärul 21. ^ <^-"l^ -
au'gustil. KoneaU OÜ ka mõne teise ? ! / ? h k e k nagu jõuluõhtul, ke^
koha valik, aga üldme arvamine J^^^ ^P- ^ ' Petersoo jutlusega va-
Montrealis tegutseb edasi rahvatantsutrupp" , Ä P a r i " , kes esinen möödunud Eesti Vabariigi aastapäe- langes süski Jõekäärule, kuna see garanuie.
ya aktusel kuue heatujulise paariga. Foto: Meeme Sultson koht. on lähedal ja kättesaadav|-| õpetaja valimine toimub^^^^
ESTO-84 hakkab ilmet võtma
Pidustuse embleemi kujundas Jüri Kirsimägi üiiendriikidest
Peale mõnekuulist intensiivset nõupidamist j ^ kontaktide võtmist on ESTO-84 peakomiteel selgmud
kahe aasta pärast toimuvate suurpidustuste iildüme, mille plaanikohane täitmine tagaks i ^ ^ ^ ^ . ^
tumise. Lisaks kohalikele kontaktidele on peakomitee saatnud Rootsi eestlastele eelmformatsiooni Ja kuts® uhmgu kauaaegne esimees ^ .
arvukaks osavõtuks. , ' Ots ja koigde tuntud saarlaste
„kuldsuu" praost E . Lepik.
Külaliste vastuvõtuks on juba Teatavasti täitub jä pühitsetakse muusikaüses osas. Juba varem
samme astutud. Nü on Royal York samal aastal Toronto linna 150. juu- avaldatud kuulduste kohaselt valiti
hotellis reserveeritud sellieiks ajaks beliaastat, kuhu on võetud üheks võimlejate üldjuhiks Evelyn Koop,
800 ja Westin (endises Hotell To- juubeliüritüseks 1 ESTO-84 üritus, Selgusele on jõutud ESTO-84 ühe
ronto)^00 ruumi. Mõlemad hotellid mis paigutatakse ka linna juubeli- päeva üritusena toimuva maakond
mai. Otsustati läbirääkimisi alusta- päeval, 18. aprillil peetaval juma°
da mõne teise organiseeritud maa- jateenistusele järgneval koosole°
konnaga suvepäeva ühiselt korral- j^^l. Sel pühaj^äeval jutlustab kiri-damiseks.
Veel on kavas suvepäe- j^^us ja jääb valimiste juurde E E LK
va raames maakondade ^ vahelise praosti k.t. Tõnis Nõmmik,
võrkpalli võistluse korraldamme.
Peakoosolek kütis heaks juhatu- —^ ~"
se ettepaneku, kaks tublit saarlast
valida ühingu auiükmeks, kelleks feadaanne Tallinna
Kaaril Giimnaasiuma
vilistiastele ja
Koosolek kinnitas ka juhatuse et- gpflcistele
tepaneku noorte organisatsioone ^ ^
toetada 3000-dollarilise annetuse- Palume kõiki endiseid Tallmna
ga. ' Kaarli Gümnaasiumi vilistlasi ja
Järgmisel tegevusaastal kuulu- õpilasi võtta osa koosvübimisest
asuvad Toronto all-linnas ESTO-84 pidustuste kavaraamatusse. Samal likii Külapäevaga, milleks on varu- vad ühmgu juhatusse: esimees Är- 21. aprillü 1982 kell 4 p.l. Eesti Ma-
— i ^ u . j on^ tud pidustuste nädala teisipäev'ni Käärid, juhatuslükmed Arno jas, 958 Broadview Ave. Toronto,'
päevaste-näituste ja tegevuse ning Kapp, Lembit Riis, Leida Tõsine, Ont., klassiruum nr. 10. Teatage
õhtuse maakondliku peoga. Albert Remsoo, PÜvi Nüt ja Lem- osavõtust: pr. Ustal — 463-7269,
sündmuste asukoha läheduses, ajal tähist'atakse ka Ontario 200.
üldkasutatavaist ruumidest on re- aastapäeva,
serveeritud veel HarbourCastle Välise ESTO-^
baUisaal, mis mahutab 3000 küla- embleemi võistlus lõppes 1. aprillü Teised maad on ESTO-80 ette- bit Kolk. Revisjonikomisjoni vaüti pr. Avandi — 691-7757, pr. Randa­list
ja suuriiritusteks Maple Leaf ja sissesaadetud kavandite arv on valmistustega juba alustanud. Va- Juhan Rosin, H. Paara ja Jüri lov - 488-9451.
Garden kolmeks päevaks, kuna väga suur. Nü saadeti USA-st9. Ka- rem oli teateid Rootsi lauljate tu-- =
seekord tahetakse kõik sündmused nadast 5, Rootsist ^, Austraaliast lekukavadest,
teha ümastiku takistuste vältimi- 3 ja Saksamaalt 1 kavand. '
seks siseruumides.
Vahepealsete kuude jooksul on
selgunud ka ESTO-84 välisesmduse
struktuur ja erisektsioonide ülesan­ded.
-
nüüd teevad USA eestlased eel-
^ „ ^ , . . tööd^ESTO-84 hoogtöö alustami-
»atus tegi oma vahku ja tm» ^^^^ eeloleval sügisel korraldatav
nistas omestunumaks übendria- va ES'ro-84 konverentsiga
kides elava Järi Kirsimäe kavam- ESTO-84 peatoimkond on õnneU-di,
mis kujutab suü-must-valget ^„it ^^^^^^^ lahendada kontaktide
rõngast selle sees oleva tekstiga, võtmise Kanada ajalehtede, raadio
Kemftientaariei
(Algus lk. 2)
sündmuste ajal, mU väHsmMster
võttis 'Moskva suhtes rangema
hoiaku, künal peammister oma sõ­navõttudes
iseloomustas sõjaseadu­se
maksmapanekut kui Poola sise­mist
asjaj millega venelastel pole
mingit tegemist.
Kui RCMP äsja Ottawaspaljas-tas
kaks vene saatkonnaametnikku,
kes üritasid ühelt kanada töötoilt
ja ärimehelt väljaveo keelu all ole­vate
tööstuslike saladuste ostmist,
süs išeloon^ustas välisminister
MacGuigan võrdlemisi rangesõna-liselt
venelaste teguviisi, kuna pea­minister
Trudeau püüdis spioonide
tegevuses leida pehmendavaid as­jaolusid.
MacGuikan väitis, et ve­nelased
lähevad oma tegutsemises
vä^a kaufelej et hankida selliseid
tehnoloogilisi finesse, millede and-mme
neüe keelustati pärast Afga­nistani
okupeerimist. Peaminister
Trudeau oma pressikonverentsil oli
ilmselt leplikum spioonide suhtes,
mamides, et terve see lugu on Af-
^ganistani sündmuste tagajärg. Ta
leidis, et sün on tegemist eiriKste
oSukordaÖega — see, mis on nüüd
illegaalne, oli legaalne enne| Afga­nistani,
kuna siis ei ohiud sellisele
tehnol(J|ogiale pandud väljaveokeel-du.
Trudeau isegi vihlas sellele, et
ta pole kindel kas sõna ,,illegaal­ne"
on õige siinkohal kasutami­seks.
Otsuse spionaäzMga tegelenud
vene kaubandusliku esindaja Mi-liail
Abramovi! maalt välja saatmi­seks
tegi välisminister MacGui­gan,
kuna tema kaasspioon vene
saatkonni kaubanduslik atashee
Andrei Plaviiiski lubas Kanadast
vabatahtlikult lahkuda. Vaatamata
peaministri ja välisministri vahel
valitsevatele eriarvamistele ei pi­danud
Trudeau siiski vajalikuks
MacGuigani „naüvseks" tembelda­da,
nä^ ta tegi seda kohtuminis-
•tter Bob Eaplanigao:.
AMI
Nsi on rongkäigu peakorraldajal j^^^^^^ iseloomustamiseks on ja TV-ga. SeUe eest hoolitsevad
August Jursd juba valmis rong- ^ahtraleht ja antud ka side Toron- Pia Tallieu ja R. Regaly. Teata-kaigu
kavand. juubeliaastaga. vasti on just see ala väüspropagan-ürituste
kunstüisüks koordmaato- Esimesi kontakte on tehtud ka daliselt väga tähtis, vües eestlaste
riks on Vello Hubel, kelle ülesan- programmi täitjatega, nü on olnud püüdlused oma kodumaale vaba­deks
on välisünie kujundamme ja läbirääkimisi dirigent Neeme Jär- duse taastamiseks ja kultuurivilje-ühtlustamine.
viga ja pianist Armas Maistega jlemisest teiste rahvaste teadvusse,
VABA EESTLASE UUED TELEFONID:
toimetas 444-4823
talitus 444-4832
VABAIESTLANE
kaks korda nädalas
Majandusklubi edukas tegevus
Hugo Later uueks Eesti Majandusklubi
esimeseks
6. aprillil toimus Royal Canadian Yacht Club (Careltoia) ruumes
Eesti Majandusklubi Kanada!^ aastapeakoosolek liikmete - elava osavõ­tuga.
^
1981. a. tegevusaruande esitas
esimees Lembit Jänes, mis näitas
tegevusrohkfist" ja huvi sellekohase
töö vastu. Möödunud aastal.peeti
suure: osavõtuga suvepäevad Col-lingwoodis,
sügisel toimus Eesti
Majas majanduslikke küsimusi
analüüsiv laudkonnavestlus, talvel
t)li veinimaitsemise õhtu jm.
Kassaaruande esitas laekur Hu­go
Later ja see näitas edukat ma­jandusaastat,
kus kassaläbikäigud olid
$13.952.11, jättes ülejäägiks.
1128.36.
Aruanded kinnitati üksmeelselt.
1982. a. tegevuskavas on ette­nähtud
tööstuste ja ettevõtete kü­lastamine,
omavahelised tutvumis­õhtud,
sügisesed referaadid majan­dusalal
ja sügisball. Tahetakse suu­remat
rõhku panna liikmete oma­vahelisele
tutvumisele.
Valimistel valiti uueks esime­heks
Hugo Later, juhatusse vanuse
tõttu väljalangenud juhatuslükmed
L. Jänesj E. Hopp ja V. Loit ta­gasi.
'
N. Küttise asemele, kes oma
aja veedab Florida ja Toronto
vahel, valiti uueks liikmeks A r ­vo
Niitenberg.
Juhatusliikme kandidaatideks A.
Saks ja 0 . Trass, revisjonikomls^
joni V. Raiend, H . Toi ja Ü. Niit.
Kõik valimised tehti ühel häälel.
Eesti Majandusklubi järgmiseks
ürituseks on kevadball Casa Loma
lossis 16. aprillil. Need ballid on
alati olnud osavõturohked ja
hoogsad, ning seekord on :veel
saadaval mõned vabad kohad ma­jandusklubi
liikmeile ja külalistele,
kuid tuleb koheselt enesest teata­da.
' ^ '
Koosolekule järgnes ühine õh­tusöök
samas ruumis. '
Kingitusiimbrik
Hcimiltoni skautidel©
Hamütoni „Kotka" skautlipkond,
kes kull aastatega oma arvult on
jäänud väiksemaks, kuid tublidE-ses
piiüatx edasi, sai hiljuti üllatus­liku,
suure rahalise toetuse pr. Al-
' ma Tomsonilt Hamütonis, sooviga,
et jätkuks edaspidigi eesti noori
siin linnas ja ümbruses skautlikku
rada astumas.
Noorte suur tänu j a rõõin kuu­lub
lahkele annetajale, teadmises,
et leidub siinseski iÜiiskonnas
kaasmaalasi, kellele noorte töö ja
saavutused m jäänud südamelä­hedaseks.
Kaheksas köide ilmub juunis
Uus köide dr. A. Võõbuse a jalooraamatusi'
Ilmub Tartu ülikooli juubeliks
Monumentaalse teose, Eesti Rahva Ajaloo ingliskeelse teose kirju­taja
prof. dr. Arthur Võõbus saabus neil päevail tagasi oma elukohta
Illinoisis pärast pikemaajalist uurimistööd oma teose täpsustamiseks.
Teadlaue töötas Harvardi ja Yale ülikoolide ajaloomaterjalide ja Kong-i*
essi Raamatukogu materjalide kallal
Maksab Kanadass
Aastas $45.- $55.-
Poolaastas $24.- $29.-7
Veerandaastas $13.- $15.-
KIRIPOSTIGA 4-' SAATEKULU
Kanadass Väljaspool
aastas $49.- + $39.— 1 $44.—
poolaastas $26.- + $19.50 1 $22.—
¥eei*andaastas $14- + $ 9.25 | $11.—
VÄLJASPOOL KANADAT {a USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas $26 ja j veerand»
aastas $14.— + SAATEKULU — aastas $66.—., jpoolaastas
.— ja veerandaastas $16.50 . '
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE**
USA aadressidele „ZIP CODE**
Pangatshekk või rahakaart ku-jutada
Free Estonian Publishers nimele.
Suurteose 8. köide ümub trükist
juunikuus ja on pühendatud Eesti
teadusele. Köite sisu on kavanda­tud
mi, et sellega tähistatakse Tar­tu
tJlikooli 350 a. juubelit. Teos näi­tab,
kuidas Tartu ülikooli avami­sel
esinenud Joh. Skytte visioon sai
teoks, kui eesti rahval avanes või­malus
iseseisvaks eluks. Vaevalt
võib arvata, et selle tähtsa juubeU
tähistamiseks ümub veel midagi,
mida võiks kõrvutada prof. dr. Art­hur
Võõbuse tööga.
Uurimistöölt koju jõudnud autori­le
oli rõõmsaks üllatuseks leida ees
Eesti Rahvuskomitee tshekk- 3000
doUarüe, toetuseks ajalooraamatu
ör. A. Võõbusel ®m ieose loomi­sel
peale isikliku, töö ja ajakulu
olnud iga köite puhul suuri mure­sid
ning raskusi trükikulude kok-
Ajalooraamatuga, kui kõrgekvali-leedüüie
teos ka õieks, ei saa ju
„äri teha", see on ideeline ettevõt­mine.
E R K U rahaline toetus aitab
seekord muret leevendada.
ERKtJ-l rjn varuks Eesti rahva
ajaloo seni ümunud köited. Kui ko-guteos
köidete vüsi on ümunud, an-netab
ERKü seda Eesti tutvusta­miseks
tähtsat teost ameerika üli-jvöolidele
ning teistele vastavatele
arutustele. (VES)
Telfimine saata:
VABA EESTLANE
1955 Leslie St.„ Don Mills, Ont. M 3 B 2M3
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks./ poolaastakg /
veerandaastaks — tavalik / kiripostiga alates
19 Tellimise katteks lisan $ : siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga, (Eaha saata ainult tähtkfajas).
Nimi