Vaba eestlane , December 9, 1980

              2 ¥ABA EESTL'ÄNE 'teisipäeval,; S. Nr. 92 Nr. 92
n C B * ;
il O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Sii.
L: Karl Arro
•TEIliE]
1: EO. Bos 70, Stn. C,
K toimetus 364-7521,; talitus
Oat. M6J 8M7
kuulutused,
mmm
mmm
TEIiÄISHINNAD |38.—, poolaastas $21.-
veerandaastaš $11.-^, kiripostiga aastas $61.^, poolaastas |J
( ' ja veerandaastas $17>—
OÄIMISHm väljaspool Kanadat: aastas |42.~,
tas $23— ja veerandaastas^l2.--/
$67.-J-, poolaastas $35m ja veerandaastas $18.50
fiENNUPOSTIGA tOemere-paadesse: aastas $76.—, poolaastas
J.— ja veerandaastas $2(1.—
•SO<e.': •
Published by Free Estonian Publish^ Ltd., 135 TecumsÄ
' ; vToTÄo" Ont:
: t | y y B M ( . l l ' l t ^ J t . i t'
3- V.
Paljud meie feulgast mäleftavad ti reljeefselt :®sIl®.:]piraegii5ej)enÄ^
Mndlasti veel aastaid tagasi Ühend- ffafevusvahelise olukorra, mida võib
irükides valmistatud filmi „Venela- .võnreldä poliitilise karikatuurina,
sed tulevad".' SeEine pealkiri • oM: NII on Kremli kommunistid veen-jkahtlemata
valitud
Eestis ilmuvate igavate ja tugeva
par^i distsipliini ja tsensuuri iUa
paiputatud ajalehtede lugemine ja
sirviminie ei ole eriti huvitav ega
vaimu värskendav toimui*», kuid
nende lehtede veergudelt võib/süs-ki
ühte-teist välja lugeda kommu­nistliku
sjüsteemi töötamismeetödite
kohta, mis on selle diktatuunrezhM-mi
omapäraks ja mida ei kasutata
kusagil mujal.
Näiteks võtate kätte 8. novemb­ril
Tallinnas ilmunud „Rahva Hää­le",
mille esilehekiiljel on suur le­hekülje
laiune pilt, mis kujutab
Kreml] võimumeeste rivi tenini
mausoleumi tribüünil oktoobrire­volutsiooni
paraadi vastu võtmas.
Pildil on tõsiste ja süngete nägude­ga
19 läki-läkidestsiviilisikut ja 13
kõrgemat sõjaväelast, kuid pildi all
on ainidt lökooniline allakiri: V. I.
Lehini mausoleumi tribüünil. Ei
ühtegi nime, mis selgitaks; kes on
T.E.V.Ü. poolt korraldatud Eesti Vabadussõja alguse62. aastapäeva pidulik aktus Toronto Eesti Majas 29. ^^''^ need kõrged tegelased,-kelle-noyembrü
1980. M esireas ühmgu esimees Hans Kivi, aupeakonsuin- ^ele antf selle päeva^ puhul võhna-mar
Heinsoo, koi. August Tomander, J . Konze, tagareas August Müüa, KaHe Kiim, Juhan TammkÖrv, K . ? " ^ mausoleumi tribüünile ronida.
Tamm, A. Mtsep, |©h. Säägi,^E ¥öto: B,.mi)ks Sama lehe teisel Jehefe^^
malaadne väiksemate vendade pikk
:; ,: ...^ -. .v^-' - T - - - — n v i — 13 läkiläkides ja kaabudes
meest, okupeeritud Eesti partei ja
valitsuse tegdased, kes võtsid vastu
paraadi Tallinnas, k a seUe pildi al­la
ei oleühtegi nime ja allkiri mai­nib
ainult: t r i ^
partei ja valitsuse juhid.
Kontrastina võiks nentida, et
.naendelsÕmadel on läänemaailmas ssseellu sekkuda ja oma -soomusdi-
. masendavalt ja' hirmutavalt maagi- viisid kohale saata, kui see rahvas
mõju nagu oleks te|
. Lääneriikide praeguse
mingjsuguse häyitava loi^nskata- nava ja rusuva
stroofiga, mMle vastu inimene ei ole ke. See võib
võimeline võitlema ja mida on või- ti k i l Poola
matu valtida.^^ ^^^^^^ ^
M tõesä meie oleme- mainiid maskeerimiseks, saata venelastele
Venelaste edasitimgl |a tulekut Tel-,, sissetungi 'õlgistai
§e maailmasõja ajal, Ida-Euroopas, s©**. Sel puhul ea arvestam: mi
fiende okupatsioonivägede saabis- soguste lahvusvaheliste lepingntegsii
uist Ungarisse, Ida-Saksamaale |a ja Helsingi kokkulepetega, kuna
Tshehhoslovakklasse sealsete üles- Kreml! aspektist lähtudes on need
Hõusude ajal, .nende manipulatsiocH sõlmitud ainuli punase liegetiiooiiia
ne Ladina-Ameerikas |a Aafrikas suurendamiseks. ja laiendamiseks
ja nende punaarmee vägsvaHategsa- ning oma tõeliste kavatsuste, varja-
.^d Afganistanis.
J Nüüd viimaste
maagilised sõnad „venelased tule- muste
vad^ihakanud kostma järjekordselt vaheliste kriiside ajal kõhklev, |ÕF-erakordselt
pealetungivalt ja ähvar- jsiv ja ebakindel. Ühendriikide i r e -
davalt. Seekord kardetakse Kremli sident ja Euroopa Ühisturu riIMde
okupatsioonivägede sissetungi Poo- liisid on' hoiatanud N . ' Liitu Fcjola
Ilasse, kus^ töölised On üksmeelsete okupeerimise eest, mainides, et sel-streikide
abu kommunistlikult paF- l e l . on ,,tõsised" .ja jjkatastrofaal-tellt
välja kaubelnud iseseisvad sed" tagajäijed.:Mida selliste hola-ametlühingud,
palgakõrgenduse ja tuste all mõeldakse jääb ebaselgeks,
teisi soodustusi, mis on kommunist- kuna selliseid suuri sõnu on tehtud
ikns maailmas ennekuulmatu. N . varemgi ja nendele ähvardustele ei
Liidus polie töölised kunagi julge- ole järgnenud tegelikke sammu. Ot-üiud
ü^ineelselt ja ennastsalgavalt se vastupidi: N . Liidule on kingitud
partei diktatuuri vastu välja astuda kõik tema vallutused ning„tants
|a nüüd tulevad äkki selliste nõud- vanakuradi vanaemaga" jätkub de-mistega
avalikkuse ette ja suruvad ^ ^ ^ ^ M ^ g a WHsg venelaste varus-oma
tahtm^ läbi satelliitrilgi poo-^
la töölised. Sellme tegutsemisvlls
lõlmabl.&atkutõve Järele,^ kuna see
võib levida teistesse Ida-Euroopa
' kommunistlikkudesse-, riikidesse ja gid' o.n valmis Foola. kommunistli-lõppude
lõpuks i s ^ R Liitu,; kina W e valtsusele krediite Jandma ja
ei ole võimatu, et isegi venelased teda vee pealholdma kui ainult ve-
.hakkavad pika peale taipama ja aru nelased sisse ei tuleks, mis siiiuiilks
§aama, kuldas kommunistlikud või" kõhklevat läänemaailma lõpuks
mnmehedueld.aastakümneid(Dnil- ometi midagi.ette võtma ja Kremli
naapidi vedanud ja neile valetanud maailmavallutamlse plaane pidur-
• Eungnende eest tõde'varjanud.': V/ damav milleks aga- läänemaailmas
.- Nende kdade Mrjutamisel ei {ole ilmselt puudub julgus, enesekindlus
Mge, mida kava
Kahtlemata m Lääiemaaims '. Poola sündmused õn loomuli-luureandmed
õiged, et: Moskva^kuksreÄsiooniks Moskva maail-koondab
vägesid Poola p M e jä lii- ma oirjastamisplaanidele. Poola
gutab neid piirirajoonides edasl-ta- tööliste streigid ja rahutused näi-gasi.
Kpfd sealjuures ei ole kaugelt- tavad, mllOšesse- viletsusesse viib
Ö veel Mffldel, kas nende punaar- kommunistlik riigikord • rahvad ja
mee üksustega kavatsetakse tõesti riigid ning ükskord on Inimeste
Poolasse sisse tongida või on siin kaimattlste mõõt täis ning nad qn
tegeWst ainult hirmutamlsmanööv- v^^^ elud ohverdama
iritega, mis võimaldab ühest kiiljest komniunlstliku terrorirezhllmi ku-poola
töölistele ja parteimeestele Initamiseks. Üksld vägivald ei kes-supet
avaldada, kuid teisest kül- ta igevesti ning ükski diktatuur ei
jest ka lääneriike mõjutada puna- jää püsima ning see kehtib kä ter-sele.
Pqolafe suurema majandusliku roriga üles ehitatud kommunistliku
abi andmiseks. Kahtlemata ei ole impeeriumi kohta. Poolas on kül-
Kremlis praegu :,kerge otsust teha, vatud seemned; vabadusele ja uuele
1 kuna ühest, küljest'võlbi Poolasse, elule ja Poola vajab kõigi vabade
sissetung lõppeda suure verevalami-. demokraatlikkude riikide abi ja
sega: ja j detehte poliitikale viimase toetust-;oma. võitluse läbiviimiseks,
surmahoobi andmisega, kuid teisest Kahjuks on seie abi saamise vällja-
Idiijest, võib kommunistlik rezhilm vaated, praegu väga. väikesed ja
ima venelaste vahelesekkumiseta olukorras ei tule enne muudatust
kokku variseda, mis oleks esime- kui lääneriikide hoiak ja pbliltika
seks sammuks kogu Moskva impee- N.Lüdu.suhtes drastiliselt, ja; ot-
Muml järk-järgulisele; lagunemisele, sustavalt m i i t i b . ; v;
eri-: • • • • • •; . K . . A , : ^
Ülemjuhatala kindral Johan Laidoner arreteeriti Nõu. Vene okupatsiooni algul B .
koos abikaasaga Nõukogude Veiaemaale. Nad elasid Pensa linnas väikeses korteris. 28. juunil 1 9 4 1 arretee- T^QJ^"'^^^^^ ri!"ifrh'
HtikiMÖral Laidoner 1^^^
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^; j^^
Pr. Maria Laidoner sai abikaasa Tegelik Eesti riigi iseseisvus karda, kuhugile ei tohtinud ja ka on varustatud^ Isikute nlmede-raamatud
oma valdusse. Neist ühe kestis ca 21 ja pool^^a ga; I^klb küsnnus ~ miks ha
prantsus- või poolakeelse raamatu seisukohalt on see väga lühikene ei taha põgeneda ja füüsiliselt oma tatakse selMst vahetegemisi ja foto-trükiridade
vahele oU kindral Lai^ aeg, aga den pärast pole mina kogu oma elu ^ erinevat^esitamiiyyüsi?
doner kirjutanud 26.. nov; 1944. lä- va ajaloos j a rahva mälestustes ajal Mgakartlk
kituse. Peale kodumaale tagasi see periood jääb kõige üusamaks karda ka^ nüüd rasketes vangistus ^PSJfl^J^^
jõudmist tegi pr. Laidoner sellest ajaks kogu tema elus ka sel juhul, oludes ottia kuuekümne^^simesel. ^^^''V^^"^ olnud tähtis
ruudulisele paberüe ärakirja. kui Eesti rahvas tulevikus jäHe eluaastal. T parteitegelane võib homme sattuda
Pr. Laidoner elas Haapsalus. Ta kord tagasi võidab oma riiklise ise- Vahis ainult see, et m|nu tege- P^^" * ja kaotada oma koha, See
soovis asuda elama Vüjandišse, seisvuse. - vuse eest kannatab täitsa:\süütult oleks ^.parteile ^halvaks reklaamiks
kuid seda ei lubatud. Pr. Laidoneri A9. juulü 1940; aastal tolleaegne minu armas sõber ja truu elükaas- väljapraagitud mees oleks seis-tba
kõrval Haapsalus asus „Aero- Eesti Vabariigi valitsus oma otsu- lane — minu abikaasa. Tema o n " ? ? nimega Brezhnevlga
floti" ametiruum, mis tõttu õhk- sega (minule esitati vastav doku- samuti vangistatud hagu minagi, vor Yamoga koos autribüünll.
kond oli närviline. Seal käis roh- ment Peaminister Varese, Sisemi- ainult seUe eest, et ta on minu nai- omamoodi muudatus ön toimu-kesti
kiüastajaid ja pr. Laidoneri histerUnti ja Rügisekretär Terase ne. ' ' nud nõukogude ajalehtedes ka par-asju
Mppus kaduma. allMrjadega). nma minule süü «Jäle-
; , tuse esitamata saata mind välja sa peab õigeks mmü elutegeviist
Xaidoner OÜ raam^^ Ja( surma tema ka ei karda. fematel aegadd kone^ v^^^^^
n d a d e Ä o n m ^ a ^ ^ ^ ^ . ^ , ^ Koigevä^^^^^
umber kirjutanud ruudulisele pa- 28. juunü 1941. a. Pensas mmd j^^.^^^^ j gg/ix ^ »^®*^^®*^
berUe Ja lubanud sellest äraMrja vangistati NKVB võimude poolt j^jisug^ng ' e l i i curricu wtirmilised kiiduavaldused", „pala.
ja veelMmgisuguse p ahiselis^^
da punkh uunja m ^ ^ ^ isto- Pensas NKVD ülemus üttes " ^ ' ^ . / " ' ^ ' f
ntsheskij). muUe, et olen täieUkult NKVD või- on i^Mselt Olga ^ ^ j ^ ^ Selle
vanglas vaevaga kirjapandu. Sa: Mmd nimetati bespod^^
muti lootis ta, et mõni eksemplar hendab et EesU Valitsus oli minust tamatä seÜele olen tuleviku suhtes ? ^
ehk jõuab ka kunagi läände. Kirja lahti ü t e l ^ oma kodumaa, f^^^^^
ümberkirjutaja oli küsinud pr. tanud mind oma kodanikuks. Mmd oma isamaa suhtes kordan vddi j . . ^ ^
Laidonerilt seda raamatut näha, süüdistati koostegevuses iseseisva müUde^^^ Inglise hmletaja sõnu: " „„Scfiiir,, Pai^^r i r ^ ^
kuid toas oli mingi riiul Üle kuhja- Eesti riigi loomise, soja juhtimises „Estonia, with all thy faults I love
tud raamatuist ja ümmargune laud SSSR-i vastu, mässukatse mahasu-^t^^^^ S^^S
fotodest ja pabereist, ning ta seda rumises i m v J J F
raamatut ei leidnud. Sellepärast tähendab minu suhtes SSŠR-i või- kao, rahvas elab edasi."
siis ka väljendus kas prantsus- või niud ei tunni^^ '
poolakeelne raamat lepmgut, aga selle juures täiel mää- > Selgituseks kindral Laidoneri
Seni oli kindral Laidoneri viima- rai tunnistasid minu teeneid ise- väljendusele . mind
teha temale ustaval isikul.
Kindrali abikaasa soov oli, et sel­lest
Laidoneri kirjast tehakse ära­kirju,
et ei läheks kaduma kord
oli ainult lihtne märkus: „Sm. K.
Vaino ettekannet kuulati suure tä­helepanuga
ning sellele reageeriti
taha P^'—*® küduavaldustega." Ka sel-
1 • 1 u ^ L' u t i' i 1 J lel märkusel on oma kindel põh-seks
kirjalikuks elumärgiks 3. ap- seisva rugi loomisel. Vabadussõja E e s t i . . . " dgu lisatud, et Laido- .^^ p^ähtavasti on pälludel irfitu
riim 1941. a. kirjutatud kiri nagu juhtimisel ja kommunistüise mäs-ner loomulikult mõüeb tookordseid kuulatad uadd igavaid
see ümus V. Saarseni poolt välja- sukatsemahasuÄ
antud teoses „Jphan Laidoner" tegevus Eesti Vabariigis oli Eesti rahval ei olnud sim midagi ning nüüd on Vala rahvale
(1953). Kirja originaal võtab oma täiesti^^alüc, k^^^ ^ '
alla kuus tihedasti käsitsikirjutatud le eest mina mingit vastutust ei (Teataja)
lehekülge kolmest ruudulisel pabe­rilehel.
välja J. Latdoneri poolt 26. nov.
1944 läkitatu, mille saame aval­dada
3 6 aastast pärast selle kir-
Pr. Laidoner suri 12 nov. 1978
Jämejala haiglas Vüjandimaal ja MOSKVA — Soome presid^^
maeti Tallinna oma ema ja poja sel ametlikul külaskäigul Moskvas. Kiilasl^lgu ajal nii president Kek-
Michaeli kõrvale.
eriti alla kriipisutada, et kõik olid
ärkvel ja kõnet kuulati suure tähe­lepanuga.
See peab näitama, et esi­tatud
ettekanne ei olnudki nii ru­mal
ja iga% et see smidls paljusid
tuulajaid tukastama.
ühendriikide presidendi poola pä­ritoluga
välispolütilise nõuandja
lew Brzehzlnski poliitilise
ÜSA-s f i g u^
konen kui kä N . LUdu president Leonid Brezhnev osiitas^^ (Järglk. 3)
lepanu Põhja-luroopapositsloom tähtsuse siior^ tundsid Om-selt
muret selle üle.- Samas, tõusis esale sllšM Soome. ja N . ' l i i d u erioto- .;'; .•/.''.'.;•'. V' ;. ;' "•' M
korra.stabilMe ja;häireteta;areng.'.: ;:•,..;;.;...' ' :v'; .'• '
; maade vahelisele sühteile vältimatut
Kaks tundi kestnud vestluse üld-gilist võistlust ja rclvatehnoloogia jätkumist ja kindlust, mida mõjste-pilt
oli Soome alama astnie riigisek- areng^^^^ takse n M d ehk paremini kui kü-retäri
KeijoKorhose seletuse koha- „ _ ^ X . nagi enne
sau selline, et kuigi maaü^a olu- ^ Irezhn^ ütles, et Pöhia-Eu^o-desse.
pajulgeloeküt ei saa tagada sõjalis­te
liitude aktiviseerimisega; ^m^^
_ Siiani on iga põhjariik harjunud litaksid seller piirkonna sündmusist
peab väSu igasuraäe^^^ avaldas lootust-et
.^aheKstele ohtordade muuda->^^^^ arvestatakse ka teiste põhja- Soomel ön samane eesmäric ja et
iustele. riikide huvisid ning nende korral- Pohja-Euroopa piirkond jääb rahu-damist,
Kekkonen ütles, et ta loo- likuks ja k i n t o •
President Brezhnevi arvamine rah-dab sellise suuna jätkumist tulev^^^
Et Eesti sai iseseisvaks riigiks, vusvahelisest ohikorrašt oli Cisna tõ- kuski. Ühegi riigi huvides ei ole
Jõudis selle suurima rahvusliku sine, kuid siiski koostöötahteline,TOjaIa kindla ja^^^^^^
Meaalim, selles on ka teiste kpr- ütles Kprhonen. Eriti tä oli rõhuta- nõrgendamine Ja veelgi vähem rii-val
väikene osa mimu teeneid. niid Euroopa relvastumise vähen-kide vahelise pinge tahtlik süuren-
Suur osa mimi elutööst oUpühen-damise arengu tähtsu^^^ damine Põhjä-Euroopas.
-«Miks mina -ei põgenenud' Ees-tist
1940. a. suvel?
Sakslased pakkusid seda. '(Wüly
käis Rnast, am. passidega, hoiata­sid
inglased).
Põgeneb see, kes kardab Vastu- icord on murettekitav, ei ole^Soome
tust oma tegevuse eest, tunneb liäbi ja N; Liidu suhetes probleeme,
oma tegevuse eest või kardab füü­siliselt
oma ehi eest. Mina 0^^ vaid nende stabiilne iseloom
iseseisva Eesti riigi tegelane; Riik­lik
iseseisvus on iga kultuuriliselt
arenenud rahva suurim ideaal, ilu­sam
paleus.
mõistvalt Sooime poolt alustatud
tuun^arelvade vaba vööndi moo-dustamisse
P.-Euroopas.
Lõpuks Brezhnev tänas isiklikult
/Kekkost Soome ja N . Liidu vahe-datud
Eesti riigile ja selle oma töö Kremlis peetud piduliku lõuna- Mõlema maa presidendid k i ^ ^ ^ lise 'koostöö ehitajana ja kinnitas
eest ei karda mina vastutust ei aja- söögi ajal kõneles president Kekko- tasid oma kõnedes Euroopa jul?e- ning tõi esile Euroopa julgeoleku
loo ei inimeste ees — ei häbene nen, tõdedes et soomlased on mu- oleku kokkuleppe tähendust. See kokkuleppe tähtsust Soome ja N .
oma tegevuse eest. rega jälginud suurvõimude stratee- koldculepe olevat andnud nende Liidu vahekordadele ka tulevikus.
1 3 . ja 1 4.
i e l . 9 2 1 - 7 7 7 7.
25., 26., 27.
sari, tel, 53:
2 3 WEST3
Rexdai
IhnusI
V
Bl W
Hind $8.
Müügil VAI
Kommei
demokraatlil
ta seilele ei
poliitilisest 1
tud. Kuna p
teri asemele
mees ja koo
aktiivselt po
ma Brzezin;
põhjust dip
oma tundeii
üsna avame
kraatlikku
hijooni.
Brzezins!
lik partei
justanud 'sel
liigselt vä
rahvas an
limisel tug
partei kaw
nUe, siis
pooldaj[> k
karda võitlj
duga. Brze
mokraatllk
veel üle sa:
maatlllstest
see kon
tekkis dem
ka tulemu
Puud
parteiga
Brzezinski,
Ühendriiki
seks põrk
demokraa
Partei jul
Iga katse
vastu astu
ma sõja u
ski, kes
nõuandjat
vam tuge
N. Liidu
tema kõlg
N. Liidu
alustamist,]
kaugcleulaj
simuste lä
ei iantud
riikide po
N. Liidu
de piiratu
Hst käsi
Carteri e
Vance di
Miks 0
laame, c
ridades?
tas presi(
selt. Ta
nud tem
duse kor
Ta tooni
korrai k
vastased
arvestam
Brzezu
administi
päid, erit
ju ainult
pääsenud
ka kuj
täiel mä
rahupära
maksvuse
Kui B rJ
rohkem
vestatud,
poliitiiiše
list kaos
praegu.